Vaba eestlane , April 11, 1978

              • J. Mr. 21 Lk.
tind Saatekulu
0.
L50
^50
1.50
L50
MC
.50
m
.50
J.75
35
15
13
40
35
35
35
35
15
15
iO
15
25
25
20
20
85
40
40
40
20
20'
20
20
40
15
40
30
30
40
40
20
25
.50 50
40
40
SS
DBZn
:ogude Liidu Sõp-
Tema korterit uu-ohkesti
materjali,
edasi. Hango ja
Högforsi metsa-a
tihe ning pakub
ipaika. Metsa oli
kompanii suurune
üksus soome
Ld olid eriti hästi
tarnata üllatuste
a valvepost puu-kaeyatud
kaitse-rjelvastus:
auto-ilii
konepüstoleid.
vahetusel langes
letsakaardiväelast.
•ii isegi kaks kohe-
' ja laskemoonast
Nende metsa-
•laan oli toetada
laii nad ründaksid
Sit. Sel ajal o l i :
ainult üksus root-kolonel
Bergqvisti
:e arv valveiiiees-xüvMasecl
oleic-tugevdanud
ye-
|mte üksusij kes
lögforsi metsa ja
üllatanud soome
|ant ning pealinna
idki samaaegselt
ks operatsiooniks
r i langevarjurite
te kohaliku maas-
[uks neile suureks
jõudshne õigel
'äelaste jälile ja
(Järgneb;
ADVOkAÄDiP
•oaanaivastvKi.
- ÄDVOKMT-NOTÄR: v;.
Room 1S12, RoyaS Tnist-Tower,
Toronto Domi^^^
• Põgti&adi-ess: P.O. 320, Töroclü
•OBkiBay & Khjg).;M5E IS^
^•••;^TdefoH; 869-1717 ;^
24-tündi telefoni valveteentetus
Chartered Accoiintänt
55 Üniversity Ave., Ste. 6
Toronto, Ont. M5J 2H7
Tel. 862-7115 "\
• O P T I K : ; -
. '-^Tel. 531-4i25i: ,.
412..RON(CESVALLES
Eesti Vabarüg! 60. Ji
ReinMoora — Evald
aa
384 lk. (sellest 64 lk.'fotösM) — Hiiid $14.00 phss 85 c saa$eWia
Koheselt pärast Eesti Vabadussõda kii*jutatiid mäSestnismamafi
„värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastaU
19M—1919. Raamat ilmus,1972. a. admiral J. P i t k a m stmsji-
237 lk. — Hind iss 5© cent!
oma võõrrahvusesfc sõpradele Eesti võitlase tetTOtamiselks
Evald UustaJu
(Mgüslk. 2)1
N(K>rte <^ kokkusaa­mist
tuleb soodustada ja püüda lei­da
võimalusi noortele hiivipÄuva
isetegevuse võimaldamiseks. Noo­red
vajavad häid sõpru mängimi­seks,
vestlemiseks ja |ihisiirituste
teostamiseks; Tähtis on kuuluda
eesti skautide või gaidide organi­satsiooni,
sest skautlus oma prog-ränmiiga
pakub noortele organi­seeritud
lõbu ja mängu.
Siinjuures ,ei saa mainimata jät­ta
ka eesti laste stsyekodu täht­sust,
koondades hajutatult elavaid
lapsi lihiseks pereks ja luues phk-konna,
mis neid alaliseks ühendab.
üheks valusamaks probleemiks
on meie noorte eemalejäämine ak­tiivsest
tegevusest pärast täiendus­kooli
lõpetamist. Algab lapse eesti
keele oskuse tagasiminek, mülest
On kahju, sest just sellel ajal on
lapse keeleõppimi^e aeg kõige vil­jakam.
Tuleks ka neid noori koos
hoida }a neile huvipaliuvat tege­vust
leida. Ideaahie oleks, kui kõik
noored saaksid Toronto täiendus-keskkooli
õppetööst osa võtta. •
Kangemal elavatele noortele
võiks õppetööd korraldada im.
kaugõppe teel keskkooli' õppeka­vade
alusele
Noored sõidaksid Torontosse eksa­mitele,
mis võiksid toimuda samal
päeval koolipeoga Või mõne teise
üritusega, näiteks j teatriõhtuga,
millest ka kaügeniad- noored saak­sid
osa võtta.
Kauaaegne Montrea^^ täiendus­kooli
juhataja Kari Vaikla on soo­vitanud
ka nn. rahvuslikkude rm-gide
asutamist l igasse eestlaste
keskusesse üle vaba maailma. Rin­gi
juhtkond oleks, valitud noorte
poolt nende endi hulgast, kuna rin­gi
vanem võiks' olla tegevuse suu­najana,
õpetajana Ija nõuandjana
valitud praeguste hoortejuhtide jä
kasvatajate seast. Tegevus oleks
juhitud ühest keskusest, täiesti
ühise tegevuskavaga ja nende
omavahelist sidet :pekks ringide
sõnumitooja, ajakiri^või ajaleht.
Kuna käesolev aasta on kuuluta­tud
Noorte-Aastaks, siis tuleks
kõiki neid probleeme asitadä. Tu­leks
Ifiida uusi teid tänapäeva
noortele lähenemiseks, neile eest­luse
mõtte selgitamiseks ja nende
kokkutoomiseks, ^ pakkudes neile
huvitavat ja ajakohast tegevust.
KoMoivõtet tehes peab tunnista­ma,
et eesti kodule ja lastevane­matele
on pandud sün paguluses
suur ja vastutusrikas ülesanne
meie nooruse kasvatamisel ja suu­namisel
eestluse vaimus. Kuld ko­dud
võtavad oma iilešännet tõsi­selt
ja seda tõendab suur laste arv,
kes igal sügisel esimest Wda las­teaeda
astulvadyõi kevadel täien­duskooli
lõpetavad. Ka meie endi
vanemad võistlesid itaskustega
lÄeid kasvatades, andes meile hea
eeskuju, nüüd on meie [kohustu­seks
sama teha ka oma lastele.
T I I U P E O S Ä M T
IpÄsidrunim
pulbrit, 1 'tass kuuma vett, % tas­si
salaitikastet, 1 spl äädikat, Va
tl spo-lä, 2 tassi lehitseUeri kuupe,
1 tass keedetud l-õhet (konservi-purgist),
hõmakuid või väihilüia.
MaitBevama salati saame kui ka­sutame
võrdsetest, osades kõiki
kodme kalaliiki, y4 tassi hakitud
täideitud^olüve, 2 fcõvsks keedetud
muna (liakitud) 1 spl hakitud ro-helist
sibul'at, V4 naieila .^pknenito"
maitsega koöröjuusitu (küubisita-tud)/%
tassi vahukoort. •
Tarretiseipulbri sulaitame 'kuu­mas
vees ja laseme segul jahtuda.
Mitate lasta tarduda. Jaibitunud se­gule
lisame kõik salatiained, vii­masena
vahustatud skoore. Vormi
lopüitame: külma veega, nõruta-me,
Yaliaiiie sisse šalaftisegu ja
laiseme tarduda. Lauale anname
pakkudes juurde sailatikastet
kaunistaitud paprikaga. Võime ka­sutada
ka väikseid vorme salati
yailmistainaisel
P O R G A N D I K O OK
" 2 tassi jahil, 2 tassi kollast
suhkrut, li^itässi margariini, 3
tassi riivitud porgaaideid, 1 tl
söögisooclait, 2 tl iküpseituspulhrit,
1 tl soola; 1 tass hakitud pahk-leid
(,,wa!lnut''), 2' tl kaneelipulb.
rit^' Amom,.
Kaittevõõp: 8 untsi koorejuustu,
1% tassi tukhsuhkruit; V4 tassi
võid^ 1M. vanžljest või vastavalt
vaniljesuhkruit.;
Kaunistamiseks: riivitud por­gandi
ribasid.
Margariini vahiisitame suhkru­ga.
Kuivained segame kausis.
Ühendama segud ja lisama rüvi-tud
porgandid. Mimad vahusta-me
ja 'lisame taignale! Määrime
ja, riputame jahuga 10 tollise läbi­mõõduga
vormi. Vaiame taigna
võrani ja küpsetame 350° P jmiiBs
45—55 minuitit. Lasäme .koogil
jahtuda. Jahtunud koogi katame
võ'õbaga ja; kaunistame riivitud
porgandi ribadega!
Eelpool antud koogi retseptis
võime asendada 1^
tassi söögiõliga, JKook lasd) end
hästi sügavMilmutadä. Kasutades
koogi (küpsetamisel piklikku vor­mi
lõikame jahtunud koogi põiki
viiludeks ja kasutame kattevõõpa
koogi vahei kreemina.
Mind $7.00 pluss 50 c saatekuli
TALITUSES
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahviisükku tegevi.stom käesole­val
eegevusaastal detsembrisi 1977. a. kuni märtsini 18)78. a. oma
levad kaasmaalased: .
Linda Aarela, U. Äbe, Ämold George Lootus, Hilda Lootus^ E.
V. Älajan, Alma Allik, V. [Luik, Hilda Luukas, Egon ja Herta
Erik Altosaar, B. Alvet, F. JLüdig.
Andersdn, John Andre, Adu Ane- T D ^ , V , O ^ T^ ^ ^ u/r / ^n-js^^ lin M i i M Araet Onm^^^ m Roman ja Leida Marley, Edgar
Evald Blumberg, M. A. Deverg- Helmi Mägi, E. J . Mägi, Rein Ma­nas,
Helina Drahotsky. giso, Arthur Mäehans, Hilda Mäai-
: Eesti [Abistamiskomitee Kana- :
das, Eesti ühendatud Kogudus Ä. Nielander, M. Wurming, H. W.
Vancouveris, K. Edur, Jaan ja Lei­da
Einola, Joosep Eistrat, Mati
Epner, Linda Erdman,' K. Esch-holz.>/
I;,
• M.; Gäizauskas,. • Maie' Gray,V.
Gustavson.
Tülestõusmispühai toimus Eesti Majas kandlemuusika ja laulu­de
õhtu. Kaugemaks Iriilaliseks olid Andres Feekna oma väik­se
tütre Heliga Ämeerllta Ühendriikidest. Pildil H e i Feekna oma
esitamas, tema kõryal isa. Fcto: Vaba Eestlane
Valle Haljaste, J . Hansmann, El­len
Heinsar, Hmar Höinsop, A.
Himma, Jaan Hion, Fr. Hohnberg,
Vello Hubel, Heknut Höövel.
Irene Ilmas, E. Ja W. Jaaku,
Herbert ja MeidaJurgmann, Au­gust
Jurs, Lüs Juske, Vihna Jõge-
Maie Kabur, ViUem ja Vüja Ka-dak,
Kristjan Kangro, End€ A.
Karmö, H. Kamiol, Arnold Karu,
J . ^ Karu,| Meta Kasak, D. Kase,
Mihkel Kase, Karl iCasekamp, F.
ja R. Kasp^, Peeter Kass, A. Kii­laspea,
Jaan Kiis, Olev Kivioja,
Lembit kolk, Šehna ja Richard
KoUina, Jaan ja lvi Kont^ L. Koo-
E. Oder, K Oidla, Karl OUino,
Endel .Ott. •
Alex Paas, Oskar Paas, Karl
Paap, Rein Pajo, Hehnuth Paju,
L ! Pant, Oskar Pastik, K. M. iPau-lus,
Aino ja Mart Pedel,E. Peter­son,
Jenny PetersoOj Elmo Piil,
Robert Piir, M . Pihlak, Imbi Plin-te,
Ölaf Poltov, Richard Pulk, 01-
gay Pääbo, Tiiu Pärnsahi, Ants
ÄNÄNASI K O O K • :
2 muna, 1% tassi suhkrut, 1 tl
vanüjet, 2 tassi jahu, 2 (tl söögi­soodat,
1 .tass peenendaitud ana.
nasi (ikonsein^ipurgist ,,crüshed"
vedllk ära nõruitatud), 1 tass h$r
kitud pähklituumi (,,waiinuits**).
Suh'Imi ja munacl vahuštaime ja
ilsame segule kõik retseptis amtud
ained. Vajlame taigna võiga mää^
ritud ja jahuga riputatud vormi
ja küpsetame 350F juures 50—60
minuitit. LöÖnie koOgi vormist
välja;ja Haiseme jahtuda. Kaltame
koogi eelmises retšeptiS: antud
koorejuustu võõbaga.
T T O N I - S F Ä R G E L K Ä P S Ä
S E E N E V O R M
Nagu ehk lugupeetud lugejad on märganud, siis viimastel kuudel
on ümunud rohkesti artikleid, mis käsitlevad skautlike noorte teger;
wst Ja. põhimõtteid. Need kirjutused ei ole mitte juhuslikud, vaid,
EOorte malevad tahavad skaütUke noorte aasta puhul tutvustada
ennast laiemale ringkonnale. Soovime selgitada, et skauÜus ei ole
mitte ainult Vabariigi Aastapäeva aktusel lipuvalves seismine, vaiÄ
meie tegevus on rajatud hoopis laiemale pmnale.
1 7-unti5ine puorik tuuni kala, 2
naela värsket spargelkapsast, Vg
naela viiludd?s lõigatud seeni, 4
spl võid või margariini, 4 spl ja­hu,
1 tass"kooresegast ipiima, 1
tass kanaieent (yalmistaitud tä­ringust),
maitse järgi soola ja pi..
Valter Raoend, Riho Randes,'H.
ja A. Batas, Salme ja Evald Ra­tas,
V. Raudjalg, August Raudsik,
Egon Raudvee, August Reesalü, K.
Reidak, Ernst Reima, Juhan Reis^
S. Riives, Jaak Roand, J . jä H.
Roht, J . Rohtla, Helene Rähni. ;
Saarlaste ühing. Kalju Saama,
Voldemar Sähirand, L. ^ p a , H.
Sepp, Luule Sepp, H; Siuno, A.
Siimson, Pauline Sinberg-Snieckus,
bas, A l b ^ Koor, W. ja H. Koppel, Hugo Soolepp, Johan Sumberg,Er-
Kore, Felix Krabi,; Igor [na Suta, Eili ja Evald Soerd, Joh.
Kraus, Linda Krupp, Evald Kruus, Säägi.
Linda Kruus, vM.KhmsementE. v/,, ^
R. Kuaama, Öjalnxar Kuid, Linda Memar Tammemägi, ^
Kull, E.iKuuskne, Kalev Kuutan,^^^ ^ ^ " ^ " " ^ L ^ ' ^^
August Kõre, A. Kängsepp. f/ n i d a . T e r t s , Ed. Tobreluts,
A. Laaman, M. Laansoo,-Villem j selts, Toronto Eesti Püssi ja Püs-
Läpimaa, M. Leetsmann, R. W. toiikhibi, Toronto Eesti Võitlejaite
Leithafti, E. Lillepõld, Adolf Lind, ühing, Toronto EesU õngitsejate
Martin Lepik, Välja Lepik, Wil-^ ja Jahimeeste Selts, A. Tooms,
liamLohuaru, Londoni Eesti Selts, H. Toomsalu, Karl Trei> Olev
Eduard ja Helmi Loo, E> Loosberg, Trass, Voldemar Juvikene, L. Tõ­sine,
VübertTüu!
Hugo Urm, Joh. Uuesoo, Aübert
Uustallo.
M. Vabasalu, Gus Vainu, Nikolai
Valge sen., Evald WaJlaste, Hella
Vallner, NaJdia ja Walter S. Wal-
Spa^getop^ lõikame äikki- ,Jfob V ^
deks, eraldades õisikud ja keeda. ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ] ^ ^
me kerges sooOavees poolpeh- ^^^rd Vugi, Adar Woode.
meks. Asetame siis aedyiljQibükid Üleoja, Elvi\Yllo.
vormi [põhja, peale paneme Toetuste laeikumine jätkub,
seeneviihisid jä miunaviilusid. Su-latame;
kekiunSus või, lisame ja­hu.
Küuniuitame segades. Lisame
vedeiil^id.! Maitsestame spoia ja
pipraga, ^game kastmesse nõoru-taitud
ja tiikeidaitud tuuni kala ja
valame ül^ vormis olevaite ainete.
Peale ripaitame juustu. Küpseta-me
300° ^Juures 15-^0 minutiit;
Enne lauale andmist iaseme pealt
pnmnistuda kasutades minu­tiks
a^u ülemist eilementi.
Anname lauale 'keedetud nuudli­tega.;;^
Keedetud nuudlid võime vormi
asetada kai alunnise kiilina. Juurde
part, 1 spl hakitud peterselli, 2
kõvaks kaetud muna viiludeks
lõigatud, !A tassi Parmäsan juus­tu
(riivitiid).
Rootsis tehti hiljuti uurimus,
millest selgus, et 17% rootsi rah­vast,
18—75 aasta vahel, tahaksid
olla skaudijuhid. Mis on siis takis­tuseks?
68% nendest, kes kunagi
skaudid ei ole olnud, vastasid, et
neil puuduvad vastavad oskused.
Mida nad selle all mõitlevad, ei ole
päris selge, kuid on võunalik, et
neil ei ole õiget arusaamist mida
neilt oodatakse ja mida nad pea­vad
skautlusest teadma, 'et kaasa
minna selle mänguga: :
Kuigi Rootsi uurunise tagajärgi
ei saa otse rakendada meie kohta,
Võiksime siiski teatud paralleele
ifcõmmata.
Kui üle kanda Rootsi wurimiise
arvud eestlaste kohta Kanadas,
siis peaks see tähendama, et 1500
eestlast sooviksid olla skaut- või
• gaidjuhid.. ; V '
Kas noorte malevad on tõesti
teinud kõik, et kaasa tõmmata kõi­ki,
neid, keda gkautluš võiks huvita­da?
Kas oleme annud sellist infor­matsiooni,
et väljaspool skautlust
seisvad kaasmaalased tõeliselt aru
saavad millega mfe tegeleme? Kas
oleme oma ideid, sihte ja tegevust
küllalt tutvustanud? Need- on küsi­mused
milledega malevate staabid
tegelevad noorte aastal ja loodeta­vasti
leiame ka õiged lahendused.
Kanada noorte malevates on
üks Hamiltonis ja neü teöntos.
Eriti rõõmustav on, et .Montreali
ja Hamiltoni üksused ikka jõudsalt
edasi tegutsevad.
Loodame, et kohalik iihSskond
nende väike-ükšuste tegevust tu­gevalt
toetab, nii et võime neid
näha veel aastaid mela ridades
• marssimas.- • ;
Järgmine suurem üritus Noorte-,
Aasta raamides oU noai*te konfcsert-jumalateenistus
Vana Andrese ki­rikus
2, aprMl. Sellest üritusest
võtsid osa kõik skautlikud; noored
ja. suurem osa teenistusest oli ka
täidetud noorte endi poolt.
SILVER KÄSK, skm.
Eesti Skautide Malev
Kanadas juht
N E W YORK>- Liitunud .Rah-vaste
Organisajtsioon on/avalda­nud
andmeid 'maailma elanike ar­vu
kohta, öeldes, et inirneste arv
kasvas 1975. aasta juunist 19761 ä.
juunini 77 miljonit, mil öe^ tõu^
sis 4.044.000.000-le. See tähendab
aastas 1,9%-list juiirdekasvu.
Kui see suund püsib, kasva]}
maailma inimeste arv järgmise
37 aiašita .jooksul, /teisiti 6dd^^^
praegu umbes 80a;mget, »
Venemaal bn itoiunud Piibli uus
ja parandatud ti-ükk. Seda välja­annet
nimetatakse 1876. aastal' ü-niunud
Piibli järgi Juubeli-PiiblikSjv
50.000 eksemplari sellest Piiblist
trükiti Moskvas 1976 ja nüsama
)alju 1977. Piiblid on tehtud kants­lis
tarvitamiseksi. kaaluvad mitu
na^la ja maksavad 75 dollarit
„üsurändur"
lemusena oleme Välis-Eestis kõige
suuremaks organisatsiooniks. Igal
aastal korraldatakse ligi 1000 eri
oiritust, nagu koondusi, laagreid,
talipäevi, koosolekuid ja muid kok-kutu^
emisi. Et seda suurt masma-värki
käigus hoida, on vaja vähe­malt
$35,000 aastas. Suurlaagrite
puhul tuleb sellele lüta veel
120,000. /
Need summad laekuvad peami­selt
noorte vanematelt, kuid ka
paljud organisatsioonid on järje­kindlalt
majanduslikult toetanud
skautlikku tegevusi
• Eesti skautlik tegevus on silma­paistva
hinnangu saanud ka Kana­da
skautluses. Kanada skautluse
põhireeglite kohaselt võime oma
tegevust arendada eesti keele, ka­sutada
oma vormi ja võime otse­selt
ühendust pidada Kanada skau­tide
peakorteriga Ottawas.
Skautide malev koosneb praegu
kuuest üksusest, üks Montrealis j
heksale miljardile inimesele.
HOGAN PONTIAC BinCKXTP.!
348 Danforth Ave.)
Telefon äris: 461-3561 •
• • ^ V ; ' B U I C K : : . : : - . - ^
. LEMÄNS . • :^
.-PHOENIX^^-
FIREBIRU .
•/SUNBIRD •
• . - ,: .CENTURY
ÄCADIAN; : .
: . SKYHAWK ;
G.M.C. veoautod
Pruugitud autod