1978-04-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A EESTIAira teisipäeval/IL aprilli 19^8 — Tuesday, Apt 1!, Mr. %T
Nüüd kui on itehtud uued maali'
m.arökordid kergejõustiku sise-võistliastel
teivasr ja kõrgushüppes
Bäeb praegune tulemustetabel
aladel välja järgmisena.
Nazärov
T^iisiefiisele s^^defyd Osvald Timincise^t
e 0
S K A U T L I K U L Ö P P E V Ä U A K UL
nr.-6 (28) — Talv 1977. Eesti Gaidide
Liidu ja Eesti Skautide Lüdu \ 29. märtsi numbris poolelehekiil-11 müügil
PõhjarTorontos iliiiu^ nädalaleht
^Iliie Mirror" avaldas oana
5.62 MikeTully USA -78
5.58 Dan Ripley UBA _:__^._.) -76
5.57 W. Kbzaikiewicz
5.56 tadeus Slüsarski Poola. _ -76
5.50 Roland GarterlJSA -78
5:50 Earl Bell USA -77
5.50 W-adimir Tmfimenko - -77
5.45 Kj^Isaksson Rootsi; - - _ -72
5.45 Jmi Pmtiorei&o -76
5.45 Vladimir Šergienko NL .:; - -78
5.45 Jevgeni Tananika NL -7S
5.43 Viktor Boiko NL r75
5.42 Don Baird Austraalia . -75
5.42 WojciechBuciarski, Poola -76
5.42 Amti KalliomäkiSoMne -76
5.42 Guntlher Lohm I^rSak^ -78
Slukulseliner^ '
5.51 Steve-Smi/th- UŠÄ/ITA ---.•'-75
leningradlane
403,45p." •••^.i-
Täiskasvanut^ võistlusel: oodeti
samasugust esinemist teiselt Otepää
Keskkooli jkasvandikult möödunud
aastaselt N. Liidu meistrilt
E Koltshimlt, kuid ta
11. koliagä.1
Murdmaasuusatamise võistlusel
tulid Tamsalu sportlased 23-aasta-ne
Valdar Krjünberg ja Helmi
Mihhailova paremiku hiüka. V.
Krünberg tuli meeste 30 km suusatamises
ajaga i.41,11 üheksandale
kohale, Uno Leist 16. köhale. Naiste
5 km suusatamises oli Heliiii
Mihhailova aja^a 16.32 üheteistkümnes.
4x7,5 km iasketeatesuusa-taraises
saavutas Eesti meeskond
(J. Voloshin, AJ Lamp, A. Keemu
ja M. Paaw) viieada koha.
õppe- ning ^informatsiooniajakirja
Uues numbris „Nooiite Aasta",
„Noprte^Aasta malevate räam-kava",
>,Kk>onduse kavad'Vkus^^^
antud kuu-kuult juhised aasta jooksul
rahvuslike sündmuste tähista-i
leppima j miseks ja rahvakalendri päevade
märkimiseks „Päikese ahju-' ehi-
11 küsimust enda
juhitimise oskuste parandamiseks,
Lõuna Mbepaberis", „Jühi kohustused",
„Lady Badeh-Powell'i
matused", ,„JC(»japäev'' laagris",
,,Ahyikäpa õpeto" ja ,fiommitoi'
võimlemine^*. '
2.35 Vladimir JÄshenfeo NL -78
2.32 Franklin Jaxjobs U M -:. - -78
2.31 Greg Joy Kanada -78
2.30 Dwight Stones USA .-.-J- -76
259 Rolf Beilschmidt Ida-Säksa -78
2.28 Aleksander Grigorjev NL -77
2.28 Wolfgang Killing L-Saksä -78
2:27 Stanislaw Mdötilov NL - -77
2.26 Rory Kotinek USA ^
2.26 Robert Forget Kanada -77
2.26 Kyle Ämejr USA — . -78
2.26 Ben Fiddš USA -78
2.26 Edgar Kü^ Ida-Saksa _ -78
2.26 CM> Thränh^^^
BMoitseline:
2.28 John Rarderich USA -76
N. Liidu IV tialispartakiaadi lõ-
•puvõistlustel 50 km suusamaratonis'
eestlastest tallinlane Uno
Lelst kümnendaie kohale, tartlane
Anatoli Shmigun oli kaheteistkümnes,
võrulane Ahie Sirel kuueteistkümnes
ja tallinlane Mati Albert
kaheksateistkümnes.
TOLIMÜLD m 4 ~ 1977. Sisus:
P. Bussa iuüleitüsed, H. Elle*
ri ,,ivar Ivaski iuige dujponeš-tik",
V. Uibopuu „»iikimeid eesti
iMlhiipiioosaarettiguloost'', H.
MiohJelsani duiüetiisi Miiinchenist,
K. Ixmo, ,,Äjalc>ölis-geograaliiine
ülevaade Mtikmniist, eriti Eestist",
H. öiplkii iüliiike värssdma-ma
./yiiniairie päev'^; G. Räaki
„Kustaa Vilkunä j ^ moodne soo-rahvateadus",
J. Kanguri läbi
mitme nismbri käimd
,,Naeru ja nixtu tagarnaadel", E.
Pütsepa jjKesiksuvinb ikunstikõl-mik",
K. Lutsu „Loodus ja
kunst" Ja B. Kangro arvustus R.
Kolki ÜUÖL9 luulettuslsogule „kiri
1 Eesti :meistri-]piauinis ümbrte^ /
Võistlused jääpurjetamises. DN-I
Massis oli pärmi M^iKMmami, 1 USURÄNDUIl nr. 2 - 1978.
teiseks jäi Künnö Kalgi ja kohnan- E Baptistide Maaümaäiidu
daks 4in Vüde. tänavune Euroopa aijaidrja uus nuniber. Sisus: K.
meister ja imaailmavõistiluste hõ- j Raidi ,,^es risti üsasmmtas", K.
jelise foto eesti taistmkus^^^ Osvald
Timimasest> kes istus oma
kodus olevate tööde ees koos
Kiarkusega, eit tal oh praegu ise-
'seisev .kunstinäitus Meriton gale-
Pikemas kirjutises räägitakse,
©t see eestlasest akvarellide
kuaisthik naudib värve. Seletatak-1
se loiidas ta töötab, et saada sellist
omapärast akvarellide maailma,
ikusrauaöksüüd aimab tööde-1
le .omasuguse tekstuuri ja mme-raalse
Bmingu. öeldakse^ ©t Tim-masel
on vaja oom tööde tegemiseks
natuke värvi, aga palju vett.
Tuuakse kujistniifeu vestilt oma
lapsepõlvest, kus ta päevadele pani
värvidast iiimed. Lõpiiks tuuakse
ka kunstniku arvamusi j
kutistist, eriti akvarellide loomingust,
mis tema tehnikas saavad
pehmema varjundi nagu noorte
'sinised dziinid, mis peitmisel alles
digö
bemedalimees Vello Kuusk jäi
viiendale köhale. Monotüüp-XV
klassis kaitsesidi oma meistritiitlit
Peeter Zhuravljcw ja Väiao Jürjo;
Tänavuseks caii^ramooaja suursündmuseks
N. Ludus oli IV tali-spaitaMaad.
EesUaste 'lootused
olid seotud suusatamise kahevõistlusega.
Esünesena Jagasid Sverd-icKVskis
medaleid juuniorid-kahe^
võistlejad; Eestlaste lootuseks oli
ÄavimeEest;! meister 18-aasta
otepäiälane Kalev Aigro, kes ka
täitfe talle pandud lootused. Suusahüpete
järel oli K. Aigro 199,8
punktiga kolmas (hüpped 76,5 ja
76 m). 15 km murdmaasõiduga
(52.30 samuti kolmas tulemus),
aga tõusis 'kindlalt esimeseks
409,96 punktiga ja sai IV talispar-takiaadi
kuldmedali. Teiseks jäi
Suiihumis alustati üüe jalgratta-spordihooajaga,
kus üheks osavõtjaks
oli Aavo Pikkuus. Esimesel
etapü oli ta 33-punktiga juhtimas.
Teisel etapil saavutas ta 26 puiücti-gä
töise 'koha. Kahe etapi kokkuvõttes
säilitas ta aga juhikoha.
dl
Leningradis peetud rahvusvahelisel
ujüpiisvõistlusöl parandati
kohne esimese . võistluspäeva
jooksul Eesti r ^ r d e i d seitsmel
alal. Margus Kukk saavutas libiik-ujumises
100 ml 57,81 ja 200 m
2.11,39; iyarStukolkm 200 ja 400 m
vabaujumises vastavalt 1.54,84 ja j jandüse põhijooni", V. Kures „Kas
3.59,14. Tõnu Erin ujus 200 m rm- j Vene valged oleksid Eesti iseseis-mili
2^27,59 :ja Gunnar Tõnnmgvust tunnustanud?", A. Küng „TQ-Kaupsi
„Suur.reede ^ladusi",
R. Kaupsi ,,Suim ja surematus",
K . K. ,,üilest!õusmise vägi", 0. T.
,»Nelikümmend päeva'*, A. Roosi
«Reisikaaslaseks Jumal", E.
Toompuu ,,TÕ€»teri sönasalvest",
B. Graihami „Minu vastu", paar
vaimulikku lüifetust, järdhüü-deid
lahkunusle ja informatsiooni
Vancouveri ja Toronto baptisti
ikoguduÄte elust. Ijõpuks mit-mešuguiSeid
lühiteateid maaihna
usuilisest elust.
RAHVUSLIK I KONTAKT nr. 1
(77) ~ 1978. Eesia Vabarügi ^b.
aastapäeva numbris kirjutavad:
Juhan Jäik „Muiste ja Büüd"j
„Presidendi tejad kaugelt", Maks
Emü Päss „Esimesed mobilisat-sioonikäsud",
V. Kures „Vabadus-sõja
Mnd ja Võit",, Albert Kivikas
80", A. Mägi ,,Iseseisvusaegse kir-
Befllejuiures nimetatakse ka, et
kunsijrükule, ikes on pärit väikselt'
saarelt E^eštis, cn ta abikaasa E r i ka
Mpsetanüd hännakutega täidetud
koogi, et rahiddada väsimatult
itöötava abikaasa isu.
Timmasel on seni olnud 27 üihe-meihe
näitust, ta on üks vaheseis,t
kanadalasisit, kes on valitud Ame*
ricain Watercolor Society liikmeks,
on toodud ä*a kuidumine
teosesse „Who's Who in Anaerican
Art" j a et ta sai mjöödunud aastal
kuninganna juubelimedali. Ei nimetata,
et ta on Kanada Kuningliku
afcdeeniia liige.
Iil kompleksüjumisel 4.44,35. de vabastab teid", dokumentaal-
Eesti meeskonna 4x100 m vabauju- kuuldemäng Sergei Soldatovist ja
mises tehti uueks; rekordiks 3.41,88. Eesti Demokraatlikust liikumisest,
M. Raud jj^eeter Põllust Nikolai
Kannuni"» „Mu isamaa on minu
arni" ja J. Adüa ,,Terrorism".
AJA KAJA nr. 15 -r- 1978; Alba-ny-
Schenentady Eesti ühingu
aaakirja tänavune esimene |ium-ber
avaldab konsul A. liinkhorsti
.jViõimatu võtab aega",,,Konstantin
Pätsi mälestuste", R.: K .
.yElame ja t e g u t s e m e . . K . In-no
„Eesti ala asusttoüse algus",
0. Fuchsi „Sirvid!ös ralivustunde
arengu päevikut**, H. Sepmani
„Mõtteid pihtkonna 25. aastapäeva
puhul", „Scheni8otady Gaidlip-kond
..Tähetütred" 10-ne-aasta-ne",
LeiU Aime Maide (10 a).
„Mihu pikem reis" kuhu lisandub
kohalike elu tegevust vaatlev va-ria.:''
Hind;
oVABA EESTLASE** TALOTSES.
• 1 •
Hsneivandi — PärgB
Eoldne tammetõm —
ettekanded noortele ^
L. Wsitras — Liiyaklass .
Ravimiaimed, 25® retsepö
Enn Nõu — VastovetS
Anns Ahmatova - Marie Uader — KeiBlkvieBa
H. Michelson iSkautU&ul^^^M^
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson Eesü radadell ;
Eduard Krants — Lamelütiased (luuletuskogu
Hona Laaman ~ Mis aeed slpelgaö
(hiulfctuskogu)
Estosaiai OlücialGui^.
Paul Laan — Mõttelend — P i i e ® ja pesgelM
Eariii Šaarsen — Lohengriui lal bimine
Triinu" üksikiiumbrei^ä
A. Kübja — Kadnand kodud -"•inälestosQä
A. Kubja — Mälestnsi MiosaareAt
AKubja--Pallikesed
E. Uustalu ja RMoora ScMJfflaepoisli
428 l k . - f 64%.fotosid
Leho Lumiste Alamase Andres biograMl-line
jutustus kirjanik Oskar L u t ^
L. Lunüst© — Atlaodi aknaB |
L. Lumiste — Sillad külas
A. Vomm — Elstsõnad I
Ä. Vomm— Ristsõnad H
A. VonwnRistsõnad III
A. Vomm Ristsõnad IV ^
Ants Vomm — Minn hing (luületus&c^)
K. Eerine-~ Snrnind laevad jä elavad
K. Eerme —
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos Jumalaga, Sars |& ErsnniM
J. Pitka — Raij^õlmed
A. Käbin - Vaim ja mold
Urve Karuks - r - Kodakondnrdutddtuskoga)
H. Oja — Kopntnsed eneses (luuletliskogü)
250
40
3.5© 35
35
35;
15 .
15
m
5.- 25
15
im 25
150
4 . - 25
2.- 20
1.50 20
m
m 40
2.1c 40
m
^ SA
40
m
20
2.25 20
m
20.-
20«
. "40
• IS
A
40
<Bltk
— m
30
5.~ 40
• 6.-
m
LASTELE
Õpeta mind ingema I — (õppf ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta minö Imgeimall — õppe- ja tööraamat
eelkooüealistele lastele
Eesti: h(Bele;Haffjitiislik l
50
2M
see peitemäng, ja igaveseks. Võt-..
sin vastu oma vüniase palga 1948.
aastal ja ütlesin samas jumalaga
neile meestele, kellega olin töötanud
Rootsi vastuluures. Need mõned
„tagasiminekud" endisesse
ametisse, millest olen Göteborgi
ajajärgust' :rääkih^d, juhtusid
enam-vähem vastu mu oma tahtmist.
• Saltota piirkonnas liikus muuhulgas
väga andekas Alpo KuUervo
Marttinen, omal 'ajal Soome noorim
kcilonel, kes hiljem teenis
ühendnikide armees. Sellme kooselu
Salstas oh vaga tulemusrikas
nõukogude spioonile Nymanüe, kes
vahetpidainata saatis raadio teel
edasi mida kuulis. Sama mees oli
miüd tuliiud minult abi saama.
Võtsin kohe ühenduse oma ulema-
.gä, et leppida kokku sobitamas
menetlusvüsis. Mind soovitati näiliselt
nõus olema ja andma Nyma-nile
vahöbevahel tema poolt soovi-,
tud „teateid", mida Nymaii saaks
edasi saata venelasest ohvitserile,
kes tegutses ,,postkastina". Nad
olid kohanud mitmel korral varem
GÕtäborgis, viimane kohtumispaik
oli kokku lepitud Stokholmi raudteejaamas.
:
rootslasest ,vvari" läks'teda jälgima,
leidis ta peagi, et Nyman oli
rongilt lahkunud. Pearaudteejaama
ei ilmunud ei Nymani ega venelasest
ohvitseri. Kohates jäHe Göteborgis
seletas Nyman veidi andekspaluvalt,
et ta oli tõesti usaldanud
mmdj aga ei olnud mulle
teatanud, et venelasest ohvitser oli
saanudkäsu teda Ivõtta oma autosse
raudtee äärOsi enne rongi saabumist
pearaudteejaama, kuna teda
Stokhohni saabumist oktoobris,
1844. Selles mainitakse:
,JKogu selle abi, mille leitnant
Otto Kumeniuselt saime, organiseeris
ta oma ülema kolonel Wall-deni
korraldusel, kes määras ta
meie käsutusse selle järel, kui
saatkonnanõunik Pal^o oli palunud
sellesarnast; abi. SeUe töö eest
Kumenius ei võtnud pennigi, kuid
ilmselt tõi talle hüvituse see rahuldustunne,
et ta sai samaaegselt
organiseerida mõnele pma soome
sõbrale tasuta pagemise Rootsi.**
rongile Kungälvis,
kus ta elas. Teadsm missuguse
rongiga ta reisib ja rootslased olid
asetanud oma mehi nii rongi kui
ka Stokholmi pearaudteejaama.
Mõni jaamavahe enne Stokholmi
iahkiis. Nyman vagunist ja;kui ta
Palju lihtsam on sooritada vastuluuret
oma maa! kasuks siis kui*
suudetakse vaenlast üllatada ja
kui luureteenistus Itoimub oma maa
pmnal. Aga korraldada nii keerulist
ülesannet nagu mul tüli teha
Rootsis, siis m'õjub see ilma pikemata
närvidele. Äul tuli teha raskeid
tööpäevi sakslastele ja jaapanlastele,
samaaegselt kui mu
Rootsi tööandjad BÕudsid palju.
Tavaliselt vajasid nad rohkem teateid
kui jõudsin anda. Sellepärast
otsustatigi, nagu öeldud, lõpetada
KOLONEL WALLDEN .
Nagu olen jutustanud, teostati
eestlaste vedu Rootsi kolonel Wall-deni
korraldusel. Kuna ta hiljem
tahtis taba minust patuoma, oli
Wallden ilmselt mees, kes kiiresti
unustas. Ta kirjutas muHe 1944. a.
detsembris kirja, kus ta mmetas
mmd „vennaks" ja saatis ,,südam^
likke terviseid". Ta avaldas ka
soovi minuga kohtumiseks. Vastasin
talle otseselt mida tema tegevusest
mõtlesin. Tal tuhiuks tõeliselt
võtta vastutus oma korraldustest
ega teha mind üksinda
süüdlaseks venelaste ees. Imelik,
et soome ohvitser võis käituda selliselt
oma kaasohvitseri ja sõbra
vastu. Wallden katsus end puhtaks
pesta, kuid faktid olid vastuvaidlematud.
Kuigi soome vahistamis-korraldus
mmu osas hiljem lõpetati
ja ka. fWalldšn leidis 1944. a.
sügisese oilükorra olevat ebatavalise,
ei tohtinuks ta kogu asja lükata
'üksi minu kaela. Minul on Paimal
alles see tunnistus, mille lektor
Erik Suurväli kirjutas pärast
S O Ö M E - N Õ U K O G Ü D E ' L I I B U ,
:.. - SOPRUSÜHI^^^^^
Pärast talvesõja lõppu moodustati
Helsingis Soome—Nõukogude
Ludu sõprusühing. Selle eesmärgiks
oli levitada nõukogude propagandat
ja spioneerida, ning võhna
liku jätkusõja puhkedes pidada
hoolt selle eest, et ühingu liikmed
ei täidaks mObilisatsioonikäsku,
vaid peituksid eri kohtadele maapiirkondades
ja moodustaksid seal
„metsakaardiväelasteks" nimetatud
iseseisvaid üksusi. Nende- üksuste
ülesanne oli aidata venelasi
invasiooni või langevarjurite rünnaku
korral.. Teiselt poolt tuli mõnel
ühmgu liikmel levitada võit-lusüksuste
koosseisu keskel propagandat
ja sooritada sabotaazhi.
Ühingu liikmete ülesanne oli igati
mõjutada kcdurinde nõrgendamist
ja venelasmõjude tugevdamist. See
oli siis tõeline' „sõpruse ühing..."
Kä teisi rügüe ohtlikke rühmitusi
tekkis Soomes talvesõja järel.
Suurim ja mõjuvam neist oli rinde
jooksikute rühm, kuhu kuulus
nii poliitilisi" kui 'kuritegelikke
jooksikuid. Juhuslikult meie vastu-luureosakond
pidi töötama peamiselt
metsakaardiväelise jooksikute
rühmaga.
Pitäjänmäel Strömbergi tehaste
läheduses oli soome õhutõrje-pata-rei,
mille relvastuseks oli neli Bo-fors
õhutõrjesuurtüfcki. Laskemoonaladu
oli asetatud künkale meeskonna
varjendi lähedusse." Kogu
piirkond oli ümbritsetud okastraadiga
ja öli alalise valve all. 1
ühel päeval saabus väliteater
õhutõrjeüksusele meelelahutust
tooma. Kuna nii ohvitserid kui ka
sõdurid olid peagu „haiged" meelelahutuse
piuudusešt, siis kogunesid
nad kõik teatrisse- Kui kunstnike
grupp oli juba lahkunud ja vaikus
ning pünedus laskunud majutuspaigale
ja magavate sõdurite
üle, lendas laskemoonaladu kõrva-lukustava
mürmaga õhloi. õnnöks
Oli plahvatuslaeng nü halvasti asetatud,
et see meestele ega kahurei-le
mmgit kahju ei tekitanud. Helsingi
õhukaitse staap uuris asja
kaua ja igati nmg ostustas lõpuks
anda selle vastulureosakonna ülesandeks.
Alles nädal pärast plahvatust
hakkasid uurhnised edenema.
Leidsime laskemoonakeldrist riknenud
äratuskella laiali paisatud
osi. Just sinna oli peidetud plahvatuse
põhjustanud põrgumasm. A i nuke
kahtlusalune oli teatrigrupi
autojuht. Kõik teised olid teatris
või oma valvepostidel.
Pingutavate ülekuulamiste järel
tunnistas autojuht üles. Ta oli juba
kaua olnud veendunud kommunist
ja Soome-Nõukogude Liidu Sõp-rusühmgu
liige. Tema korterit uurides
leidsüne rohkesti materjali,
mis juhtis meid edasi. Hango ja
Helsingi vahel on Högforsi metsa-äla,
mis on lai ja tihe nmg pakub
eriti head peidupaika. Metsa oli
peitunud umbes kompanii suurune
5,metsakaardiväe** üksus soome
šõdurivormis. Nad olid eriti hästi
ettevahnistatud ootamata üllatuste
vastu, neil oli oma valvepost puuladvas,
maasse kaevatud kaitse-koopad
ja hea relvastus: auto-maatpüsse
ja Suomi konepüstoleid.
Tekkinud tulevahetusel langes
kümmekond metsakaardiväelast.
Mõnel langenul oli isegi kaks kone-püstoli;
relvadest ja laskemoonast
ei olnud puudus. Nende metsa-kaardiväelaste
plaan oli toetada
venelaste üksusi kui nad ründaksid
Hangest Helsuigit Seli ajal oli
pealinna kaitseks ainult üksus rootsi
vabatahtlikke kolonel Bergqvisti
juhtmiisel ja väike arv valvemees-kondi.
Metsakaardiväelased.oleksid
vajaduse tulles tuge'/danud ve^-
nelaste langevarjurite üksusi, kes
oleks langetatud Högforsi metsa ja
nii nad oleksid üllatanud soome
kaitsjaid seljatagant ning pealinna
saatus oleks olnudki samaaegselt
otsustanud. Selliseks operatsiooniks
ei olnud vaja suuri langevarjurite
üksusi ja soomlaste kohaliku maastiku
tundmme olnuks neile suureks
käsiöcs. õnneks jõudsime ' õigel
ajal metsakaardiväelaste jälile ja
tegime nad ohutuks.
(Järgneb;
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 11, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-04-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780411 |
Description
| Title | 1978-04-11-06 |
| OCR text |
V A B A EESTIAira teisipäeval/IL aprilli 19^8 — Tuesday, Apt 1!, Mr. %T
Nüüd kui on itehtud uued maali'
m.arökordid kergejõustiku sise-võistliastel
teivasr ja kõrgushüppes
Bäeb praegune tulemustetabel
aladel välja järgmisena.
Nazärov
T^iisiefiisele s^^defyd Osvald Timincise^t
e 0
S K A U T L I K U L Ö P P E V Ä U A K UL
nr.-6 (28) — Talv 1977. Eesti Gaidide
Liidu ja Eesti Skautide Lüdu \ 29. märtsi numbris poolelehekiil-11 müügil
PõhjarTorontos iliiiu^ nädalaleht
^Iliie Mirror" avaldas oana
5.62 MikeTully USA -78
5.58 Dan Ripley UBA _:__^._.) -76
5.57 W. Kbzaikiewicz
5.56 tadeus Slüsarski Poola. _ -76
5.50 Roland GarterlJSA -78
5:50 Earl Bell USA -77
5.50 W-adimir Tmfimenko - -77
5.45 Kj^Isaksson Rootsi; - - _ -72
5.45 Jmi Pmtiorei&o -76
5.45 Vladimir Šergienko NL .:; - -78
5.45 Jevgeni Tananika NL -7S
5.43 Viktor Boiko NL r75
5.42 Don Baird Austraalia . -75
5.42 WojciechBuciarski, Poola -76
5.42 Amti KalliomäkiSoMne -76
5.42 Guntlher Lohm I^rSak^ -78
Slukulseliner^ '
5.51 Steve-Smi/th- UŠÄ/ITA ---.•'-75
leningradlane
403,45p." •••^.i-
Täiskasvanut^ võistlusel: oodeti
samasugust esinemist teiselt Otepää
Keskkooli jkasvandikult möödunud
aastaselt N. Liidu meistrilt
E Koltshimlt, kuid ta
11. koliagä.1
Murdmaasuusatamise võistlusel
tulid Tamsalu sportlased 23-aasta-ne
Valdar Krjünberg ja Helmi
Mihhailova paremiku hiüka. V.
Krünberg tuli meeste 30 km suusatamises
ajaga i.41,11 üheksandale
kohale, Uno Leist 16. köhale. Naiste
5 km suusatamises oli Heliiii
Mihhailova aja^a 16.32 üheteistkümnes.
4x7,5 km iasketeatesuusa-taraises
saavutas Eesti meeskond
(J. Voloshin, AJ Lamp, A. Keemu
ja M. Paaw) viieada koha.
õppe- ning ^informatsiooniajakirja
Uues numbris „Nooiite Aasta",
„Noprte^Aasta malevate räam-kava",
>,Kk>onduse kavad'Vkus^^^
antud kuu-kuult juhised aasta jooksul
rahvuslike sündmuste tähista-i
leppima j miseks ja rahvakalendri päevade
märkimiseks „Päikese ahju-' ehi-
11 küsimust enda
juhitimise oskuste parandamiseks,
Lõuna Mbepaberis", „Jühi kohustused",
„Lady Badeh-Powell'i
matused", ,„JC(»japäev'' laagris",
,,Ahyikäpa õpeto" ja ,fiommitoi'
võimlemine^*. '
2.35 Vladimir JÄshenfeo NL -78
2.32 Franklin Jaxjobs U M -:. - -78
2.31 Greg Joy Kanada -78
2.30 Dwight Stones USA .-.-J- -76
259 Rolf Beilschmidt Ida-Säksa -78
2.28 Aleksander Grigorjev NL -77
2.28 Wolfgang Killing L-Saksä -78
2:27 Stanislaw Mdötilov NL - -77
2.26 Rory Kotinek USA ^
2.26 Robert Forget Kanada -77
2.26 Kyle Ämejr USA — . -78
2.26 Ben Fiddš USA -78
2.26 Edgar Kü^ Ida-Saksa _ -78
2.26 CM> Thränh^^^
BMoitseline:
2.28 John Rarderich USA -76
N. Liidu IV tialispartakiaadi lõ-
•puvõistlustel 50 km suusamaratonis'
eestlastest tallinlane Uno
Lelst kümnendaie kohale, tartlane
Anatoli Shmigun oli kaheteistkümnes,
võrulane Ahie Sirel kuueteistkümnes
ja tallinlane Mati Albert
kaheksateistkümnes.
TOLIMÜLD m 4 ~ 1977. Sisus:
P. Bussa iuüleitüsed, H. Elle*
ri ,,ivar Ivaski iuige dujponeš-tik",
V. Uibopuu „»iikimeid eesti
iMlhiipiioosaarettiguloost'', H.
MiohJelsani duiüetiisi Miiinchenist,
K. Ixmo, ,,Äjalc>ölis-geograaliiine
ülevaade Mtikmniist, eriti Eestist",
H. öiplkii iüliiike värssdma-ma
./yiiniairie päev'^; G. Räaki
„Kustaa Vilkunä j ^ moodne soo-rahvateadus",
J. Kanguri läbi
mitme nismbri käimd
,,Naeru ja nixtu tagarnaadel", E.
Pütsepa jjKesiksuvinb ikunstikõl-mik",
K. Lutsu „Loodus ja
kunst" Ja B. Kangro arvustus R.
Kolki ÜUÖL9 luulettuslsogule „kiri
1 Eesti :meistri-]piauinis ümbrte^ /
Võistlused jääpurjetamises. DN-I
Massis oli pärmi M^iKMmami, 1 USURÄNDUIl nr. 2 - 1978.
teiseks jäi Künnö Kalgi ja kohnan- E Baptistide Maaümaäiidu
daks 4in Vüde. tänavune Euroopa aijaidrja uus nuniber. Sisus: K.
meister ja imaailmavõistiluste hõ- j Raidi ,,^es risti üsasmmtas", K.
jelise foto eesti taistmkus^^^ Osvald
Timimasest> kes istus oma
kodus olevate tööde ees koos
Kiarkusega, eit tal oh praegu ise-
'seisev .kunstinäitus Meriton gale-
Pikemas kirjutises räägitakse,
©t see eestlasest akvarellide
kuaisthik naudib värve. Seletatak-1
se loiidas ta töötab, et saada sellist
omapärast akvarellide maailma,
ikusrauaöksüüd aimab tööde-1
le .omasuguse tekstuuri ja mme-raalse
Bmingu. öeldakse^ ©t Tim-masel
on vaja oom tööde tegemiseks
natuke värvi, aga palju vett.
Tuuakse kujistniifeu vestilt oma
lapsepõlvest, kus ta päevadele pani
värvidast iiimed. Lõpiiks tuuakse
ka kunstniku arvamusi j
kutistist, eriti akvarellide loomingust,
mis tema tehnikas saavad
pehmema varjundi nagu noorte
'sinised dziinid, mis peitmisel alles
digö
bemedalimees Vello Kuusk jäi
viiendale köhale. Monotüüp-XV
klassis kaitsesidi oma meistritiitlit
Peeter Zhuravljcw ja Väiao Jürjo;
Tänavuseks caii^ramooaja suursündmuseks
N. Ludus oli IV tali-spaitaMaad.
EesUaste 'lootused
olid seotud suusatamise kahevõistlusega.
Esünesena Jagasid Sverd-icKVskis
medaleid juuniorid-kahe^
võistlejad; Eestlaste lootuseks oli
ÄavimeEest;! meister 18-aasta
otepäiälane Kalev Aigro, kes ka
täitfe talle pandud lootused. Suusahüpete
järel oli K. Aigro 199,8
punktiga kolmas (hüpped 76,5 ja
76 m). 15 km murdmaasõiduga
(52.30 samuti kolmas tulemus),
aga tõusis 'kindlalt esimeseks
409,96 punktiga ja sai IV talispar-takiaadi
kuldmedali. Teiseks jäi
Suiihumis alustati üüe jalgratta-spordihooajaga,
kus üheks osavõtjaks
oli Aavo Pikkuus. Esimesel
etapü oli ta 33-punktiga juhtimas.
Teisel etapil saavutas ta 26 puiücti-gä
töise 'koha. Kahe etapi kokkuvõttes
säilitas ta aga juhikoha.
dl
Leningradis peetud rahvusvahelisel
ujüpiisvõistlusöl parandati
kohne esimese . võistluspäeva
jooksul Eesti r ^ r d e i d seitsmel
alal. Margus Kukk saavutas libiik-ujumises
100 ml 57,81 ja 200 m
2.11,39; iyarStukolkm 200 ja 400 m
vabaujumises vastavalt 1.54,84 ja j jandüse põhijooni", V. Kures „Kas
3.59,14. Tõnu Erin ujus 200 m rm- j Vene valged oleksid Eesti iseseis-mili
2^27,59 :ja Gunnar Tõnnmgvust tunnustanud?", A. Küng „TQ-Kaupsi
„Suur.reede ^ladusi",
R. Kaupsi ,,Suim ja surematus",
K . K. ,,üilest!õusmise vägi", 0. T.
,»Nelikümmend päeva'*, A. Roosi
«Reisikaaslaseks Jumal", E.
Toompuu ,,TÕ€»teri sönasalvest",
B. Graihami „Minu vastu", paar
vaimulikku lüifetust, järdhüü-deid
lahkunusle ja informatsiooni
Vancouveri ja Toronto baptisti
ikoguduÄte elust. Ijõpuks mit-mešuguiSeid
lühiteateid maaihna
usuilisest elust.
RAHVUSLIK I KONTAKT nr. 1
(77) ~ 1978. Eesia Vabarügi ^b.
aastapäeva numbris kirjutavad:
Juhan Jäik „Muiste ja Büüd"j
„Presidendi tejad kaugelt", Maks
Emü Päss „Esimesed mobilisat-sioonikäsud",
V. Kures „Vabadus-sõja
Mnd ja Võit",, Albert Kivikas
80", A. Mägi ,,Iseseisvusaegse kir-
Befllejuiures nimetatakse ka, et
kunsijrükule, ikes on pärit väikselt'
saarelt E^eštis, cn ta abikaasa E r i ka
Mpsetanüd hännakutega täidetud
koogi, et rahiddada väsimatult
itöötava abikaasa isu.
Timmasel on seni olnud 27 üihe-meihe
näitust, ta on üks vaheseis,t
kanadalasisit, kes on valitud Ame*
ricain Watercolor Society liikmeks,
on toodud ä*a kuidumine
teosesse „Who's Who in Anaerican
Art" j a et ta sai mjöödunud aastal
kuninganna juubelimedali. Ei nimetata,
et ta on Kanada Kuningliku
afcdeeniia liige.
Iil kompleksüjumisel 4.44,35. de vabastab teid", dokumentaal-
Eesti meeskonna 4x100 m vabauju- kuuldemäng Sergei Soldatovist ja
mises tehti uueks; rekordiks 3.41,88. Eesti Demokraatlikust liikumisest,
M. Raud jj^eeter Põllust Nikolai
Kannuni"» „Mu isamaa on minu
arni" ja J. Adüa ,,Terrorism".
AJA KAJA nr. 15 -r- 1978; Alba-ny-
Schenentady Eesti ühingu
aaakirja tänavune esimene |ium-ber
avaldab konsul A. liinkhorsti
.jViõimatu võtab aega",,,Konstantin
Pätsi mälestuste", R.: K .
.yElame ja t e g u t s e m e . . K . In-no
„Eesti ala asusttoüse algus",
0. Fuchsi „Sirvid!ös ralivustunde
arengu päevikut**, H. Sepmani
„Mõtteid pihtkonna 25. aastapäeva
puhul", „Scheni8otady Gaidlip-kond
..Tähetütred" 10-ne-aasta-ne",
LeiU Aime Maide (10 a).
„Mihu pikem reis" kuhu lisandub
kohalike elu tegevust vaatlev va-ria.:''
Hind;
oVABA EESTLASE** TALOTSES.
• 1 •
Hsneivandi — PärgB
Eoldne tammetõm —
ettekanded noortele ^
L. Wsitras — Liiyaklass .
Ravimiaimed, 25® retsepö
Enn Nõu — VastovetS
Anns Ahmatova - Marie Uader — KeiBlkvieBa
H. Michelson iSkautU&ul^^^M^
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson Eesü radadell ;
Eduard Krants — Lamelütiased (luuletuskogu
Hona Laaman ~ Mis aeed slpelgaö
(hiulfctuskogu)
Estosaiai OlücialGui^.
Paul Laan — Mõttelend — P i i e ® ja pesgelM
Eariii Šaarsen — Lohengriui lal bimine
Triinu" üksikiiumbrei^ä
A. Kübja — Kadnand kodud -"•inälestosQä
A. Kubja — Mälestnsi MiosaareAt
AKubja--Pallikesed
E. Uustalu ja RMoora ScMJfflaepoisli
428 l k . - f 64%.fotosid
Leho Lumiste Alamase Andres biograMl-line
jutustus kirjanik Oskar L u t ^
L. Lunüst© — Atlaodi aknaB |
L. Lumiste — Sillad külas
A. Vomm — Elstsõnad I
Ä. Vomm— Ristsõnad H
A. VonwnRistsõnad III
A. Vomm Ristsõnad IV ^
Ants Vomm — Minn hing (luületus&c^)
K. Eerine-~ Snrnind laevad jä elavad
K. Eerme —
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos Jumalaga, Sars |& ErsnniM
J. Pitka — Raij^õlmed
A. Käbin - Vaim ja mold
Urve Karuks - r - Kodakondnrdutddtuskoga)
H. Oja — Kopntnsed eneses (luuletliskogü)
250
40
3.5© 35
35
35;
15 .
15
m
5.- 25
15
im 25
150
4 . - 25
2.- 20
1.50 20
m
m 40
2.1c 40
m
^ SA
40
m
20
2.25 20
m
20.-
20«
. "40
• IS
A
40
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-11-06
