1985-12-03-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 90
2®OTLAKB teisipä^al, 3. detsembril 1985 — Tuesday, December 3,1985
VABADE EEmMIE MMLEKANIMA
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: OM Kopvillem
TOIMETUi^ KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas.$57.—, pool/astas $32.—
ja veerandaastas $17.—
TEIUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas. $77.—, pool-
, aastas $42.— Ja veerandaastas $22.—
I klassi posti ja lennuposüMmiad tellimis
Aadmsi muudatus $1.— — Üksiknumbri liiiad 70 c
KUULUTUSTE HINNAD:'
toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.
Nn
mm
Eestlane, 1955 Leslie St
. M3B 2M3
iA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St Doa Mills, Ont. M3B 2M3
mwi
Kommentaarid
Äeg tubub optimismi
üle maailma laiaU puistatud
eestlastel Ott i^ris suur arv ajakirju
Ja ajalehti, vall rahvuslikke
infonnatsioom üle kontinentide
kannavad Ja mille veergudel üid-poliitilisi
küsimusi sõelutakse.
Aastakümnete jooksul on neis
trükistes ilmunud tuhandeid sise°
Ja välispolütiUsi arükleid - juht-
Mrju, kommentaare, kriitikat Ja
nõuandeid. Osa neist kirjatöödest
on kahtlematult kõrge väärtusega.
Kuid need hüüdjad hääled pole
. kostnud kaugele, pole kõlanud üle
USA eesti gaid- ja skautmalevate aastakoosolekutest osavõtjad Lakewoodi Järvemetsa keelepiiri ega ulatunud väljapoole
laagriväravas 19. ja 20. oktoobril. Esireas vasakult A. Maimik, Anne-Mai K^^^^
S. Kask, L. Leibak, E. Runge, L. Pajusi, E. Reinpõld, A. Sito, H^MicMson, U. PõW
lest väärt varasalvest ulatunud te-
M. Siebtrg, T. Fishgrund ja A. Põldmäe. F(^o: Harald Karu rakestki.
• Ega see pole üksi eestlasteL nii
Samuti on siin lätlastel, leedulastel,
ukrainlastet kes on pagenud
sama kurjategija ja mõrtsuka eest,
oma kodu ja kodumaad maha jät-tes.
Kuigi saatuskaaslased, me ei
saa jagada rahvast tõusnud, paremaid
mõtteid üksteisega — takistuseks
on keelte erinevus, takistuseks
on shovinism, takistuseks on kaval
lõhestanüs® propaganda/
Nõukogude a-Euroopa uurimuste l(ongres$
Kanada lilets
ie ja teiste
oma kud streigid on saged^ed
Ie- teMtaimd tohutuid IcahjuisidKan»
tiste liikumisega, ja ettevõtetele
vitaväte streikidega on juba aas- mng iööliskomm^ p ^
Md olnud iildise tähelepana kesk- kaebused on võtnud g^teskised
punktis. On neid kes posti Mruvad, proportsioonid, kuna pifaegu oota-ikritiseerivad
ja mõnitavad, 1^ on vad 14000 kaebust jäijekOHras laeneid,
te ei tsaa Kanada ^^^^ hendust.
irääMdes pidada naeru ja iumetavad • , ; , •
seda maailma kõige kallimaks nai- Mis Puutub juhtkonda, siis osa
Janumhriks, inis läheb Käuiiadara-.^'^^^ olnud oma
gile ja rahvale a Ä m a ^ sadu koosseisult nõrit ja ebakösia|«tentne
miljoneid dollareid, nende suiuie ja pakilüste probleemide
lahendamiseks. Komisj
Aastakümnete oa Kana- vates peaks juhatus koosnema
dl^ olnud terve ddapostiminist^ suurte kogemustega kompetentse-ffeid,
kes on üritanud postiteenin-t^^ ja selle koosseisud tu-dpse
parandamist, kuid nende kat- leks välja lülitada kaks ametiühin-feeti
on alati jooksimd gu esindajat Tööprotsessi voolra-vastuseisu
ja postiteenijate strei- joöneštamisfeks ning prodüktiivsnse
Mde karidele. Yiimases^h^ vajaÜ-
1981. aastal otsuse millega post kukseriüste kursuste ^^^k^
anti kroonikompaiiii hoolde. Seda osakondade juhatajatele ning teis-bhti
suures ootuses ja lootuses, et ^^^te^^^ organiseerijatele ja
fostiaisjad haldcavad imiid parei^ järelvaaitajatele.
mi jooksma ning et viie aasta pä-irast
on postiteeninduse ümberorga- huvitaval 1 ^
Buseerimisegaiiü kaugele jõü^^^ vaga tagasihpidlto
St hakkab ennast ise maandama ^ " « ^ P^s^^"^^ õõnestava-Ä
g riigü ei ole enam vaja krooni- koigr tähtsamatest tennutde^
kompaniile sadu miljondddoia- -
ireid' aastas juurde inaksta. Lootu- ^"f^^^t õigustest Selljks ei de ym
sed olid seda suuremad, et mit ^^'^ suurt
kroonikompaniid hakkas juhtima JE^**^®^»^^^ streigioigust
Toronto linna tränsiitsüsteemi en- W koigeJca^
dine populaarne juhataja Michael
Warren; kelle völMetele asetati ?™amis^^
suuri lootusi. uhmg Kanada postiteemnduseorga-
" ° niseerimisd
asi ei paranenud. Postitee^ täielikult võimumees ning kasutab
mndus jäi endiselt tujukaks ja ebar oma surve suurendamiseks ka metastabiilseks.
iParanemist ei olnud ka sikuid streike, mille vastu võitle-
L onajanduslikus sektorilš. Warren misei valitus ja parlam seni
suutis küll teataval määral posti ohmd võrdlemisi abitud^ teatud
puudujääke vähendada, kuid seda määral isegi saamatud,
ei saavutatud produktiivsuse sttu- |a streigsähvardustega on
Ijrendamisegä ja töödistsipiiini tõst- nijate ametSühingüd — neid on
pisega, vaid kiijamarkide hinna sinre^š^
vastutustundetult Iswure iileskruvi-^ v ^ luba-ims^
a. Endiselt pii^
Juhtkonna ja teenistujate vahele^ peab välja maks-
; irad iiin WOTeä oli sunnitud: ^te- ma erdiörraliselt kÕH^ete
gema postiteenijatele järjekordseid
soodustusi ja andma neile palgakõrgendust,
et vältida uusi laastavaid
streike. Möödm^
äi^ ohikord niivõrd kriitiliseks, et ^es ja postiteenijate am
Warren loobus oma ametist nmg^^ ^ jätkumisel
võiimiüe tulnud konseiTffltiivide^^^ veerenud
Mtsus nimetas kiiresti ametisse eri- Kanada postivankrit taas üles mäk-lise
komisjoni Kanada post&teenin- ke vinnata? Uurimiskomisjon leiabj
Peagy käsitlemata fäid Balti riikide jto rahvaste pmblee^^^^
WASHINGTON („Vaba Eestlane^') — Novemb^^^^ WasMngtoais Nõ
kogiide ja Ida-Eiiroopa ttii^ Ma#makongress^ Esime^^^
peeä 1974 Kanadas ja 197^ Lääne-Saksamaäl. Koü^ kavas osales ametlike delegaatidena
ligikaiidii 12(D0 teadlast Iile terve maailma, pidades referaate, juhatades
sdišioone või kommenteerides esitatud ettekandeid. Neile lisandus veel iile tuhande
isiku, kes oM küll kongressil osavõtjatena registreeritud^ aga ise ametliku programmi
raames-d esinenud, ^^^^^^^^^^
osavõtjaid oli kohale säabunM ning kogu kongressi kavandava
45 eri riigist/ n^e seas huvitaval programmikomitee juhatajaks pro»
kohbei ka Jugoslaaviast, Poolast, fessor Donald Treadgold, kes on
Ungarist ja isegi mõned Nõukogu- olnud varem peakõnelejaks ühel
deMdust. Kohal oliterve rida rah- Balti Uurimuste Edendamise Ühin-yusvaheliselt
iüdtuntud sovetolöoge gu
Nüüd olid ainsateks eestiaineliš-teks
referaatideks kongressi kavas
AnätoU VishnevsM käsitlus kaasaegsest
nõukogude eesti kirjandusest
ja Harry Olti ülevaade
modernismist nõukogude eesti
muusikas.
nagu inglased, Robert Conquest,
Peter Eeddaway ja Leopold La-bedz,
sakslane Wolfgang Leonhard,
kes nüüd õpetab Yale'i ülikoolis.
Nõukogude Liidu .rahvusMsimus^^
spetsialist prantslanna Helene
d-Encausse ja ajalehe ,,Le Monde'*
kommentaator Mehel Tatu, -ameeriklased
Alexander Daiüh, endine
Poola kömmunistükluureohvitserl^^
Seweryn Biäler, kes õpetab Colum- OWi ettekanne jäi aga tema ko-bia
tnikooUs ning vahepeal ühend: ji^lemittesaabumise tõttu pida-riikide
valitsuse kõrgetel kohtai/fel
teemnud^-m Kansase Ä o U õppejõud, Nou-
RichardPipes. , ^ T - . J ^ • ^
kogude Ludust pooltosmat aastat
Rohkem kui kahesajal eri istun- tagasi Ameerikasse emigree^^
gil käsitleti kõiki mõeldavaid tee- filoloog Anatdi, Vishnevski, esitas
masid Balkani poolsaare kiviajast oma referaadi sessiooiü raames,
kui Kremli võimustruktuurideni, kus käsitleti mitte-vene liiduvaba-
Vana-Ven:e lugulaulude manuskrip- riikide kaasaegse kirjanduse ret-tidest
kuni Ungari uute majandus- septsiooni keskse nõukogude vene
mehhanismideni. kirjanduskriitika poolt Moskvas.
. „ . VishnevsM te^
Kolgis selles^teemade^^^Ä
ses pam^imestma, e^^ naalses ühiskomia^ - kaasaegne
peaguJau^ti jand seeto^
mist ja analüüsimist vene kriitikute
hinnangud ja aryamusedypeami-selt
kodumaal kirjutatud uue proo-;
sa kohta, nagu Mati Unt, Arvo Val-ton,
Jaan Kross, Enn Vetemaa jt.
on
mata Balti riikide ja rahvaste kii^
\ - sinmsed. :;
Neid mainiti mõnedes ettekannetes
ja laudkonnavestlustes ¥:aid põgusalt
ja möödaniinnes. Lünk Baltikumi
osas oU kongressil seda ham- Kuna referent ise ei ole võlmeHne
mastämapanevam, et läänemaaü^. eesti kirjandust originaalis lugema
mäs on mitmeidkümneid, isegi sa- siis jäi ettekanne kohati pinnapeal-:
dü eesti, läti, ^leedu, saksa ja muu- seks. Nü referaadist kui seUele
dest rahvustest teadlasi, kes oma Järgnenud diskussMKWiist, millest
uurimistöös Ida-Euroopa küsimus- võttis osa ka' Browni ülikooli pro-te
kõrval ka balti rahvaste, ajaloo, fessor Viktor Terras, jäi kõlama
kultuuri ja tänapäevaprotjleemide- hinnang, et kbjandus Eestis on va^
ga tegelevad, bam ja avangardlikum kui Nõukogude
liidu venekeelne kirjandus.
Nähtavasti on balttastest lääne-V g
maailma teadlased keskendunud Kuigi eestiainelisi ettekandeid
iga kahe aasta tagant P.-Ameeri-Ä^
kä mahdrU toimuvatele Balti Uuri- ki kongressi programmist mitmed
müste Edendamise tMigu (AABS) eestiased.
konverentsidele vÕL siis
samuti iga kahe aasta järel Balti
Instituudi poolt • korraldatavatele
Osalt eesti, osalt baltisaksa päritoluga
filoloogiadoktor Masmg-De-lich
pidas kongressil ettekande
sümbolismist vene, eriti Aleksander
Bloki luules.
Nagu juba eehievalt mainitud,
kuulus kongressi kohalikku organiseerimiskomiteesse
professor Tõnu
Parming, kes ise aga referaadiga
seekord ei esinenud. Dr. Parming
on praegu õppejõuks ÜSA Välisministeeriumi
juures asuvas Välisteenistuse
Instituudis, kust ta kuuldavasti
järgmisel õppeaastal siirdub
tagasi oma korralisele professorikohale
Marylandi ülikoolis. Kongressile
olid saabunud ka mitmed
eesüased Lääne-Saksamaalt, „ kus
nad töötavad raadiosaadete juures
Münchenis. Nendeks olid poliittea-duste
doktor Jaan Pennar, kes on
Iladio Liberiy kõigi mitte-venekeel-sete
saadete juhataja ja tema abikaasa
Eeva-Merike Kangro-Pen-nar,
Vaba Euroopa eestikeelsete
saadete juhataja, ning sama raadio
uurimisosakonnas töötav . noor
Ameerikas hariduse saanud kirjandusteadlane
Toomas Ilves.
Kongressil. võis kohata kä mitmeid
ameerika eestiasi, nagu Kali-fornias
Hooveri Instituudis töötav
Hüja Kukk, ajakirja „Mana" toimetaja
Heilar Grabbi, jt.
Eesust pärit isikutega seoses, kes
osalesid Kolmandal ülemaailmsel
Ida-Euroopa ja Nõukogude
Uurimuste Kongressil Washingtonis
tuleks mainida veel filoloogiadoktor
Boriss Gasparovi, kes
oli.60. ja 70. aastatel dotsendiks
Tartu Riiklikus ülikoolis,
kus ta oli ' tihedas kontaktis eesti
kultuuriga ja tundis hästi paljusid
kaasaja nimekaid eesti teadlasi ja
kirjanikke. Pärast Läände emigreerumist
on B. Gasparov praegu
professoriks Berkeleys asuvas Ka-lifornia
Ülikoolis.
Meie eestlased, oleme üks rühm
suurest sõjajõust, mille koordineerimine
ning koostöö teiste sama-suunaliste
rahvusrühmadega pole
eelnäidatud põhjustel vedu võtnud,
Meil — eestlastel, lätlastel, leedulastel,
ukrainlastel, sakslastel, poolakatel,
ungarlastel, rumeenlastel,
bulgaariastel, tshehhidel ja teistelgi
rahvastel — on üks ühine vaenlane,
kellega meil on arveid õiendada,
kelle vastu on meil üks ja
sama nõue — vabadust rahvale!
Vabadust rahvale, kellelt see ära
vägistati — venelaste poolt, nõukogude
poolt, komparteilaste poolt.
Selle terrori all elab praegu üle
saja miljoni inimese ja nende võit-lusvägi
on siin Läänes. (Seda nimetan
edaspidi — MEIE). , r
ic
dust õõnestavate
Nüüd m komisjoni rapori vai-mis
ning see ei valmista rõõmu
kellelegi. Komisjoni Suur teene
seisab süsl^ selles^ et tema poolt
tehtud analüüs on võrdlemisi põhjalik,
siiras ja selge, kuigi ta jätab
Mõned olulised aspektid käsitama- i^i ' postiteemjate
tta. I^gu selgub arumidest^^^ juht jääb oma senise
nada potstiteeninduses ®sinevad j^^y^^ jj^^^
probleemid tohutud nhig meed hõi- _
mavad nü teenistu^
et selleks on väljavaateid •-- kui
see on väga raske ülesanne; Komisjon
soovitab anda Kanada Postile
veel viis aastat oma maja kordaseadmiseks
ja kui selle aja jooksul
asi ei parane, siis asuda pbstitee-ninduse
likvideerimisele piraeguštel
alustel. Kahjuks on väljavaated
Olukorra paran^miseksminimaalsed
Tuntud spetsialist nõukogude õiguse
ja seadusandluse alal, professor
Henn-Juri Uibopuu Salzburgi
ülikoolist Austrias pidas
ettekande Nõukogude Lüdu kon-sulaarseädustiku
kohta.
konverentsidele. Need mõlemad
üritused on alati olnud Osavoturoh-ked
jk hästi korraldatud. Siiski
oleks Washingtonis toimu Nõukogude
ja Ida-Euroopa Uurimuste. Dr. Uibopuu on Salzburgi ülikooli
Kolmanda Maailmakongressi raa- juures asuva Ida-Euroopa õiguse
mes tulnud organiseerida vähemalt Instituudi juhatajaks,
üks ; spetsiaalselt Balti küsimusi
käsitlev sessioon. Võimalusi selleks
mäit^ks tunduvalt siiufemad kui samadel
töökohtadel erasektoris;
ilöölt puudmnised tõusevad keskmiselt
16—17 päevale aastas, samal
ajal kui need teistel tööaladel on
ikeskmiselt kuius päeva aate; postisaadetiste
arv on tõusnud viimase
20 aasta jooksul 25 protsenti,
gpud operatsioonikulu oii üles
:Baud 75 protseüti; sfreigid ja metsi
inve^eeritakse ja postiteenijate
palkasid veelgi tõstetakse. Kuid on
selge, et ükski juhtkond ei suuda
sohu vajunud Kanada postiteenin-dust
kuivale maale tõsta, kni ametiühingutele
jäetakse semised diktaatorlikud
võunupiuid.
Kanada uuelt konservatüvide valitsuselt
loodeti initsiatiivi ja uusi
•jdeesid liberaalide vMitsekise ajsffl
Põltsamaal 1921. a. sündinud ja
oleks olnud. OÜ ju pealegi seda Tartu ülikooli magistrikraadiga lõ-
Mgelkongressi organiseeriva koha- kirjandusteaduse^ doktor
pealse komitee üheks liikmeks epsf.:^^^
läsest professor Tõmi Parming ^ kirjanduse sessioom nimetiise-
/ ; ga „Vene romaani struktuur".
i: • ..1' ^ ^ Prof. V. Terras on tuntud vene kir-aUakäinud
postiteeninduse ümber- Janduse ja eriti Dostojevski uuri-
(Mganiseerimsseks ja korraldrf^^
seks, Srai ei ole Mulroney vaÜtsis mõnel teise^istungil. "
seUe:küsimtBe vastu %selt^^^^^^h^ üllatuseks oli Eestist päritoleva
timdnud, mis võib tal järgmiste teadlase kohälesaabümine Lõuna-uldvahmiste-
ajal kalliks mak^a Aafrika Vabariigist.'. ^ ^
minna. Praeigu oleks viimane aeg
Kanada posti kon-aldamiseks midagi
ete võtta; Midagi uut ja drastilist,
mis kummutaks senise paadu-süsteendo
Reägcan valis omate
^(utao Mrjutaja
WASHINGTON-- USA presi^^
Ronald Reagan valis Pulitzer auhinna
võitnud ajaloolase Edmund
Morrise oma eluloo kirjutajaks. Arvestatakse,
et raamat võib sisse
tuua iile kahe miljoni dollari; Morris
oli Reaganiga koos Genfis, kui
president kohtus kaminatule juures
N. Lüdu juhi Mihhaü Gorbatshovi-ga.
; ,:v
Läänes m üksikute rahvaste
omakeelne ajakirjandus kokku kuivamas.
Nooremad kaotavad keeleoskuse
ja vanemad kaovad ise.
Varsti on aeg käes, et lugejate arv
jääb nii väikeseks, et ajalehte või
ajakirja majandada ei saa. üksikute
rahvaste kirjutajate loomisrõõm
asendub tühja töö kibeda maitsega.
•
MEIE jõud võiks olla väga suur,
kuid see on kaotamas zhesti ja nii
ärakUlustatud, et MEIE oleme olnud
polütilisel tandril pealtvaatajad,
abitud kõrvaltvaatajad ~ mitte
jõuliselt kaasategevad, mida
MEIE võiks ja peakski olema.
President Reagani valimine
ühendrükide presidendiks tõi muutuse
ja lootuse, et kõik pole veel
kadunud. Ja kuigi sellesse lootuste
lõime on tekkinud mitmeid ebasobivaid
ja võõraid lõnge, halbu
üllatusi — siiski on praegu midagi
uut, niidagi reaalsemat, kui oli
Carteri perekonna Suur Sõpruse ja
Rahu IMstuš.^^.^.^ . . . . . . .......
Olukord annab meilegi julgust
leida omavaheline side ja asutada
ühendriikides ingliskeelne ajakiri,
kui saja (vähemalt) miljoni inimese
hääl — pagulased siiii ja rõhutud
sealpool. Võib arvata, et kohalikest
inimestest tulevad kampa
need, kes mõistele — vabadus —
mõnesugust väärtust omastavad ja
omaenese saatuse pärast mures
Seni meie teadlaste
tundmatuks kaugeks külaliseks
osutus professor Irene Masmg-
Louna-Aafrika
DUBLIN — Ingüse — Iiri nõustusid
usuliste võitluste lõpetamiseks
Põhja-Iirimaal lähemat koostööd
Iiri valitsusega sotsiaalseis, polüti-üsis
ja julgeoleku kusimusis. Põh-ja-
rliri protestandid, keda on elamk-konnast
kaks kolmandikku on ähvardanud
kokkuleppe pidamist takistada.
fga ettevõte vajab'ressursse. Täht-.,
samad neist oleks — raha, tegijad,
koostöö ja materjalid.
Okupeeritud maade pagulased
üksikult ei suuda midagi selletaolist
luua. MEIE aga saame sellega
hakkama. Suur osa nooremaid, kes
keele oskamatuse tõttu eemale pidid
jääma, need tuleksid nüüd ligi.
Pealegi on neil raha ja palju par®-
maicf võimalusi, kui nende vanematel
kunagi oli. Vaja on õhutamist ja
optimismi.
Teiseks — tegijad. Pole kahtlustki,
et MEIE hulgas neid leidub.
Leidub neidki, kes suurt tasu ei
nõua ja suurt töökoormust ei karda
— vaid võitlemises loomisrõõmu
leiavad. MEIL on isegi enam-va-hem
kogemustega toimetajaid,
mõnda eestlastki võiks nimetada.
VÄLI
7. ja 8. dets.
dr. A. Ret
14. ja 15. de<
dr. J. Maril
Lätiasod
Läti 67.
Läti Vab£
märgiti sel aa^
ÜlikooÜ aulas
bes 900 osäv(
Ontario vai]
portfellita mir
Eestlaste esini
BKN'u esimec
Vastuvõtt
22. nov. Läti
viibis arvukall!
de eslndajaid|
kaasaarvatud
Tony Ruprecl|
Eestlastest
konsul Ilmar
mees Laas
Mehis VahtrI
dega esinesic
kaasaarvatud
Laas Leivat.
Mõlematel
jaks oli Lat>
tion in Cana(|
vdngistt
Teoloogia
usuteaduse u
on vangistati
valuutaga hni{
püüdnud vi
magnetofoni
iristide kaupl^
milt väiisvah
kodanikud
maal.
Tõeline vt
aga, et ta oi
teri kiriku
kuulub Pülij
Eestist tej
de kimbuta^
olevat Icviti
tetega Billy
Eestis. •
Kaks ve
STOKIIOl
ärahüppajatl
distantsi jal|
rattaga tunc
jõudnud, kuj
äravisatud
sed, 23-aasi|
ja 21-aastai
sid oma te(
N. Liidu lin](
ses, mille
oli Äänislii
ka Potroskc
mistanud
mes Bondi
tusid pikal]
teatas Stolq
Nyheter.
KolmandI
propagaiuh
ju vältimiil
mine. Mõi{
ettevõte or
rahvaste oj
Mõtleme
monstratsij
le Poolas J
Tshehliis.
dusristleml
kolm Baltj
Oleme optS
ajakirja \\\
Nel jandi
kõige keri
sem mure J
kaader täf
gi — sekl
Jääbtoimj
' Ä!En.E
liteet peal
nult seesul
poliitilisel!
MEID,
kaasärääl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 3, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851203 |
Description
| Title | 1985-12-03-02 |
| OCR text | Nr. 90 2®OTLAKB teisipä^al, 3. detsembril 1985 — Tuesday, December 3,1985 VABADE EEmMIE MMLEKANIMA TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETAJA: OM Kopvillem TOIMETUi^ KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas.$57.—, pool/astas $32.— ja veerandaastas $17.— TEIUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas. $77.—, pool- , aastas $42.— Ja veerandaastas $22.— I klassi posti ja lennuposüMmiad tellimis Aadmsi muudatus $1.— — Üksiknumbri liiiad 70 c KUULUTUSTE HINNAD:' toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6. Nn mm Eestlane, 1955 Leslie St . M3B 2M3 iA Fublished by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 LesUe St Doa Mills, Ont. M3B 2M3 mwi Kommentaarid Äeg tubub optimismi üle maailma laiaU puistatud eestlastel Ott i^ris suur arv ajakirju Ja ajalehti, vall rahvuslikke infonnatsioom üle kontinentide kannavad Ja mille veergudel üid-poliitilisi küsimusi sõelutakse. Aastakümnete jooksul on neis trükistes ilmunud tuhandeid sise° Ja välispolütiUsi arükleid - juht- Mrju, kommentaare, kriitikat Ja nõuandeid. Osa neist kirjatöödest on kahtlematult kõrge väärtusega. Kuid need hüüdjad hääled pole . kostnud kaugele, pole kõlanud üle USA eesti gaid- ja skautmalevate aastakoosolekutest osavõtjad Lakewoodi Järvemetsa keelepiiri ega ulatunud väljapoole laagriväravas 19. ja 20. oktoobril. Esireas vasakult A. Maimik, Anne-Mai K^^^^ S. Kask, L. Leibak, E. Runge, L. Pajusi, E. Reinpõld, A. Sito, H^MicMson, U. PõW lest väärt varasalvest ulatunud te- M. Siebtrg, T. Fishgrund ja A. Põldmäe. F(^o: Harald Karu rakestki. • Ega see pole üksi eestlasteL nii Samuti on siin lätlastel, leedulastel, ukrainlastet kes on pagenud sama kurjategija ja mõrtsuka eest, oma kodu ja kodumaad maha jät-tes. Kuigi saatuskaaslased, me ei saa jagada rahvast tõusnud, paremaid mõtteid üksteisega — takistuseks on keelte erinevus, takistuseks on shovinism, takistuseks on kaval lõhestanüs® propaganda/ Nõukogude a-Euroopa uurimuste l(ongres$ Kanada lilets ie ja teiste oma kud streigid on saged^ed Ie- teMtaimd tohutuid IcahjuisidKan» tiste liikumisega, ja ettevõtetele vitaväte streikidega on juba aas- mng iööliskomm^ p ^ Md olnud iildise tähelepana kesk- kaebused on võtnud g^teskised punktis. On neid kes posti Mruvad, proportsioonid, kuna pifaegu oota-ikritiseerivad ja mõnitavad, 1^ on vad 14000 kaebust jäijekOHras laeneid, te ei tsaa Kanada ^^^^ hendust. irääMdes pidada naeru ja iumetavad • , ; , • seda maailma kõige kallimaks nai- Mis Puutub juhtkonda, siis osa Janumhriks, inis läheb Käuiiadara-.^'^^^ olnud oma gile ja rahvale a Ä m a ^ sadu koosseisult nõrit ja ebakösia|«tentne miljoneid dollareid, nende suiuie ja pakilüste probleemide lahendamiseks. Komisj Aastakümnete oa Kana- vates peaks juhatus koosnema dl^ olnud terve ddapostiminist^ suurte kogemustega kompetentse-ffeid, kes on üritanud postiteenin-t^^ ja selle koosseisud tu-dpse parandamist, kuid nende kat- leks välja lülitada kaks ametiühin-feeti on alati jooksimd gu esindajat Tööprotsessi voolra-vastuseisu ja postiteenijate strei- joöneštamisfeks ning prodüktiivsnse Mde karidele. Yiimases^h^ vajaÜ- 1981. aastal otsuse millega post kukseriüste kursuste ^^^k^ anti kroonikompaiiii hoolde. Seda osakondade juhatajatele ning teis-bhti suures ootuses ja lootuses, et ^^^te^^^ organiseerijatele ja fostiaisjad haldcavad imiid parei^ järelvaaitajatele. mi jooksma ning et viie aasta pä-irast on postiteeninduse ümberorga- huvitaval 1 ^ Buseerimisegaiiü kaugele jõü^^^ vaga tagasihpidlto St hakkab ennast ise maandama ^ " « ^ P^s^^"^^ õõnestava-Ä g riigü ei ole enam vaja krooni- koigr tähtsamatest tennutde^ kompaniile sadu miljondddoia- - ireid' aastas juurde inaksta. Lootu- ^"f^^^t õigustest Selljks ei de ym sed olid seda suuremad, et mit ^^'^ suurt kroonikompaniid hakkas juhtima JE^**^®^»^^^ streigioigust Toronto linna tränsiitsüsteemi en- W koigeJca^ dine populaarne juhataja Michael Warren; kelle völMetele asetati ?™amis^^ suuri lootusi. uhmg Kanada postiteemnduseorga- " ° niseerimisd asi ei paranenud. Postitee^ täielikult võimumees ning kasutab mndus jäi endiselt tujukaks ja ebar oma surve suurendamiseks ka metastabiilseks. iParanemist ei olnud ka sikuid streike, mille vastu võitle- L onajanduslikus sektorilš. Warren misei valitus ja parlam seni suutis küll teataval määral posti ohmd võrdlemisi abitud^ teatud puudujääke vähendada, kuid seda määral isegi saamatud, ei saavutatud produktiivsuse sttu- |a streigsähvardustega on Ijrendamisegä ja töödistsipiiini tõst- nijate ametSühingüd — neid on pisega, vaid kiijamarkide hinna sinre^š^ vastutustundetult Iswure iileskruvi-^ v ^ luba-ims^ a. Endiselt pii^ Juhtkonna ja teenistujate vahele^ peab välja maks- ; irad iiin WOTeä oli sunnitud: ^te- ma erdiörraliselt kÕH^ete gema postiteenijatele järjekordseid soodustusi ja andma neile palgakõrgendust, et vältida uusi laastavaid streike. Möödm^ äi^ ohikord niivõrd kriitiliseks, et ^es ja postiteenijate am Warren loobus oma ametist nmg^^ ^ jätkumisel võiimiüe tulnud konseiTffltiivide^^^ veerenud Mtsus nimetas kiiresti ametisse eri- Kanada postivankrit taas üles mäk-lise komisjoni Kanada post&teenin- ke vinnata? Uurimiskomisjon leiabj Peagy käsitlemata fäid Balti riikide jto rahvaste pmblee^^^^ WASHINGTON („Vaba Eestlane^') — Novemb^^^^ WasMngtoais Nõ kogiide ja Ida-Eiiroopa ttii^ Ma#makongress^ Esime^^^ peeä 1974 Kanadas ja 197^ Lääne-Saksamaäl. Koü^ kavas osales ametlike delegaatidena ligikaiidii 12(D0 teadlast Iile terve maailma, pidades referaate, juhatades sdišioone või kommenteerides esitatud ettekandeid. Neile lisandus veel iile tuhande isiku, kes oM küll kongressil osavõtjatena registreeritud^ aga ise ametliku programmi raames-d esinenud, ^^^^^^^^^^ osavõtjaid oli kohale säabunM ning kogu kongressi kavandava 45 eri riigist/ n^e seas huvitaval programmikomitee juhatajaks pro» kohbei ka Jugoslaaviast, Poolast, fessor Donald Treadgold, kes on Ungarist ja isegi mõned Nõukogu- olnud varem peakõnelejaks ühel deMdust. Kohal oliterve rida rah- Balti Uurimuste Edendamise Ühin-yusvaheliselt iüdtuntud sovetolöoge gu Nüüd olid ainsateks eestiaineliš-teks referaatideks kongressi kavas AnätoU VishnevsM käsitlus kaasaegsest nõukogude eesti kirjandusest ja Harry Olti ülevaade modernismist nõukogude eesti muusikas. nagu inglased, Robert Conquest, Peter Eeddaway ja Leopold La-bedz, sakslane Wolfgang Leonhard, kes nüüd õpetab Yale'i ülikoolis. Nõukogude Liidu .rahvusMsimus^^ spetsialist prantslanna Helene d-Encausse ja ajalehe ,,Le Monde'* kommentaator Mehel Tatu, -ameeriklased Alexander Daiüh, endine Poola kömmunistükluureohvitserl^^ Seweryn Biäler, kes õpetab Colum- OWi ettekanne jäi aga tema ko-bia tnikooUs ning vahepeal ühend: ji^lemittesaabumise tõttu pida-riikide valitsuse kõrgetel kohtai/fel teemnud^-m Kansase Ä o U õppejõud, Nou- RichardPipes. , ^ T - . J ^ • ^ kogude Ludust pooltosmat aastat Rohkem kui kahesajal eri istun- tagasi Ameerikasse emigree^^ gil käsitleti kõiki mõeldavaid tee- filoloog Anatdi, Vishnevski, esitas masid Balkani poolsaare kiviajast oma referaadi sessiooiü raames, kui Kremli võimustruktuurideni, kus käsitleti mitte-vene liiduvaba- Vana-Ven:e lugulaulude manuskrip- riikide kaasaegse kirjanduse ret-tidest kuni Ungari uute majandus- septsiooni keskse nõukogude vene mehhanismideni. kirjanduskriitika poolt Moskvas. . „ . VishnevsM te^ Kolgis selles^teemade^^^Ä ses pam^imestma, e^^ naalses ühiskomia^ - kaasaegne peaguJau^ti jand seeto^ mist ja analüüsimist vene kriitikute hinnangud ja aryamusedypeami-selt kodumaal kirjutatud uue proo-; sa kohta, nagu Mati Unt, Arvo Val-ton, Jaan Kross, Enn Vetemaa jt. on mata Balti riikide ja rahvaste kii^ \ - sinmsed. :; Neid mainiti mõnedes ettekannetes ja laudkonnavestlustes ¥:aid põgusalt ja möödaniinnes. Lünk Baltikumi osas oU kongressil seda ham- Kuna referent ise ei ole võlmeHne mastämapanevam, et läänemaaü^. eesti kirjandust originaalis lugema mäs on mitmeidkümneid, isegi sa- siis jäi ettekanne kohati pinnapeal-: dü eesti, läti, ^leedu, saksa ja muu- seks. Nü referaadist kui seUele dest rahvustest teadlasi, kes oma Järgnenud diskussMKWiist, millest uurimistöös Ida-Euroopa küsimus- võttis osa ka' Browni ülikooli pro-te kõrval ka balti rahvaste, ajaloo, fessor Viktor Terras, jäi kõlama kultuuri ja tänapäevaprotjleemide- hinnang, et kbjandus Eestis on va^ ga tegelevad, bam ja avangardlikum kui Nõukogude liidu venekeelne kirjandus. Nähtavasti on balttastest lääne-V g maailma teadlased keskendunud Kuigi eestiainelisi ettekandeid iga kahe aasta tagant P.-Ameeri-Ä^ kä mahdrU toimuvatele Balti Uuri- ki kongressi programmist mitmed müste Edendamise tMigu (AABS) eestiased. konverentsidele vÕL siis samuti iga kahe aasta järel Balti Instituudi poolt • korraldatavatele Osalt eesti, osalt baltisaksa päritoluga filoloogiadoktor Masmg-De-lich pidas kongressil ettekande sümbolismist vene, eriti Aleksander Bloki luules. Nagu juba eehievalt mainitud, kuulus kongressi kohalikku organiseerimiskomiteesse professor Tõnu Parming, kes ise aga referaadiga seekord ei esinenud. Dr. Parming on praegu õppejõuks ÜSA Välisministeeriumi juures asuvas Välisteenistuse Instituudis, kust ta kuuldavasti järgmisel õppeaastal siirdub tagasi oma korralisele professorikohale Marylandi ülikoolis. Kongressile olid saabunud ka mitmed eesüased Lääne-Saksamaalt, „ kus nad töötavad raadiosaadete juures Münchenis. Nendeks olid poliittea-duste doktor Jaan Pennar, kes on Iladio Liberiy kõigi mitte-venekeel-sete saadete juhataja ja tema abikaasa Eeva-Merike Kangro-Pen-nar, Vaba Euroopa eestikeelsete saadete juhataja, ning sama raadio uurimisosakonnas töötav . noor Ameerikas hariduse saanud kirjandusteadlane Toomas Ilves. Kongressil. võis kohata kä mitmeid ameerika eestiasi, nagu Kali-fornias Hooveri Instituudis töötav Hüja Kukk, ajakirja „Mana" toimetaja Heilar Grabbi, jt. Eesust pärit isikutega seoses, kes osalesid Kolmandal ülemaailmsel Ida-Euroopa ja Nõukogude Uurimuste Kongressil Washingtonis tuleks mainida veel filoloogiadoktor Boriss Gasparovi, kes oli.60. ja 70. aastatel dotsendiks Tartu Riiklikus ülikoolis, kus ta oli ' tihedas kontaktis eesti kultuuriga ja tundis hästi paljusid kaasaja nimekaid eesti teadlasi ja kirjanikke. Pärast Läände emigreerumist on B. Gasparov praegu professoriks Berkeleys asuvas Ka-lifornia Ülikoolis. Meie eestlased, oleme üks rühm suurest sõjajõust, mille koordineerimine ning koostöö teiste sama-suunaliste rahvusrühmadega pole eelnäidatud põhjustel vedu võtnud, Meil — eestlastel, lätlastel, leedulastel, ukrainlastel, sakslastel, poolakatel, ungarlastel, rumeenlastel, bulgaariastel, tshehhidel ja teistelgi rahvastel — on üks ühine vaenlane, kellega meil on arveid õiendada, kelle vastu on meil üks ja sama nõue — vabadust rahvale! Vabadust rahvale, kellelt see ära vägistati — venelaste poolt, nõukogude poolt, komparteilaste poolt. Selle terrori all elab praegu üle saja miljoni inimese ja nende võit-lusvägi on siin Läänes. (Seda nimetan edaspidi — MEIE). , r ic dust õõnestavate Nüüd m komisjoni rapori vai-mis ning see ei valmista rõõmu kellelegi. Komisjoni Suur teene seisab süsl^ selles^ et tema poolt tehtud analüüs on võrdlemisi põhjalik, siiras ja selge, kuigi ta jätab Mõned olulised aspektid käsitama- i^i ' postiteemjate tta. I^gu selgub arumidest^^^ juht jääb oma senise nada potstiteeninduses ®sinevad j^^y^^ jj^^^ probleemid tohutud nhig meed hõi- _ mavad nü teenistu^ et selleks on väljavaateid •-- kui see on väga raske ülesanne; Komisjon soovitab anda Kanada Postile veel viis aastat oma maja kordaseadmiseks ja kui selle aja jooksul asi ei parane, siis asuda pbstitee-ninduse likvideerimisele piraeguštel alustel. Kahjuks on väljavaated Olukorra paran^miseksminimaalsed Tuntud spetsialist nõukogude õiguse ja seadusandluse alal, professor Henn-Juri Uibopuu Salzburgi ülikoolist Austrias pidas ettekande Nõukogude Lüdu kon-sulaarseädustiku kohta. konverentsidele. Need mõlemad üritused on alati olnud Osavoturoh-ked jk hästi korraldatud. Siiski oleks Washingtonis toimu Nõukogude ja Ida-Euroopa Uurimuste. Dr. Uibopuu on Salzburgi ülikooli Kolmanda Maailmakongressi raa- juures asuva Ida-Euroopa õiguse mes tulnud organiseerida vähemalt Instituudi juhatajaks, üks ; spetsiaalselt Balti küsimusi käsitlev sessioon. Võimalusi selleks mäit^ks tunduvalt siiufemad kui samadel töökohtadel erasektoris; ilöölt puudmnised tõusevad keskmiselt 16—17 päevale aastas, samal ajal kui need teistel tööaladel on ikeskmiselt kuius päeva aate; postisaadetiste arv on tõusnud viimase 20 aasta jooksul 25 protsenti, gpud operatsioonikulu oii üles :Baud 75 protseüti; sfreigid ja metsi inve^eeritakse ja postiteenijate palkasid veelgi tõstetakse. Kuid on selge, et ükski juhtkond ei suuda sohu vajunud Kanada postiteenin-dust kuivale maale tõsta, kni ametiühingutele jäetakse semised diktaatorlikud võunupiuid. Kanada uuelt konservatüvide valitsuselt loodeti initsiatiivi ja uusi •jdeesid liberaalide vMitsekise ajsffl Põltsamaal 1921. a. sündinud ja oleks olnud. OÜ ju pealegi seda Tartu ülikooli magistrikraadiga lõ- Mgelkongressi organiseeriva koha- kirjandusteaduse^ doktor pealse komitee üheks liikmeks epsf.:^^^ läsest professor Tõmi Parming ^ kirjanduse sessioom nimetiise- / ; ga „Vene romaani struktuur". i: • ..1' ^ ^ Prof. V. Terras on tuntud vene kir-aUakäinud postiteeninduse ümber- Janduse ja eriti Dostojevski uuri- (Mganiseerimsseks ja korraldrf^^ seks, Srai ei ole Mulroney vaÜtsis mõnel teise^istungil. " seUe:küsimtBe vastu %selt^^^^^^h^ üllatuseks oli Eestist päritoleva timdnud, mis võib tal järgmiste teadlase kohälesaabümine Lõuna-uldvahmiste- ajal kalliks mak^a Aafrika Vabariigist.'. ^ ^ minna. Praeigu oleks viimane aeg Kanada posti kon-aldamiseks midagi ete võtta; Midagi uut ja drastilist, mis kummutaks senise paadu-süsteendo Reägcan valis omate ^(utao Mrjutaja WASHINGTON-- USA presi^^ Ronald Reagan valis Pulitzer auhinna võitnud ajaloolase Edmund Morrise oma eluloo kirjutajaks. Arvestatakse, et raamat võib sisse tuua iile kahe miljoni dollari; Morris oli Reaganiga koos Genfis, kui president kohtus kaminatule juures N. Lüdu juhi Mihhaü Gorbatshovi-ga. ; ,:v Läänes m üksikute rahvaste omakeelne ajakirjandus kokku kuivamas. Nooremad kaotavad keeleoskuse ja vanemad kaovad ise. Varsti on aeg käes, et lugejate arv jääb nii väikeseks, et ajalehte või ajakirja majandada ei saa. üksikute rahvaste kirjutajate loomisrõõm asendub tühja töö kibeda maitsega. • MEIE jõud võiks olla väga suur, kuid see on kaotamas zhesti ja nii ärakUlustatud, et MEIE oleme olnud polütilisel tandril pealtvaatajad, abitud kõrvaltvaatajad ~ mitte jõuliselt kaasategevad, mida MEIE võiks ja peakski olema. President Reagani valimine ühendrükide presidendiks tõi muutuse ja lootuse, et kõik pole veel kadunud. Ja kuigi sellesse lootuste lõime on tekkinud mitmeid ebasobivaid ja võõraid lõnge, halbu üllatusi — siiski on praegu midagi uut, niidagi reaalsemat, kui oli Carteri perekonna Suur Sõpruse ja Rahu IMstuš.^^.^.^ . . . . . . ....... Olukord annab meilegi julgust leida omavaheline side ja asutada ühendriikides ingliskeelne ajakiri, kui saja (vähemalt) miljoni inimese hääl — pagulased siiii ja rõhutud sealpool. Võib arvata, et kohalikest inimestest tulevad kampa need, kes mõistele — vabadus — mõnesugust väärtust omastavad ja omaenese saatuse pärast mures Seni meie teadlaste tundmatuks kaugeks külaliseks osutus professor Irene Masmg- Louna-Aafrika DUBLIN — Ingüse — Iiri nõustusid usuliste võitluste lõpetamiseks Põhja-Iirimaal lähemat koostööd Iiri valitsusega sotsiaalseis, polüti-üsis ja julgeoleku kusimusis. Põh-ja- rliri protestandid, keda on elamk-konnast kaks kolmandikku on ähvardanud kokkuleppe pidamist takistada. fga ettevõte vajab'ressursse. Täht-., samad neist oleks — raha, tegijad, koostöö ja materjalid. Okupeeritud maade pagulased üksikult ei suuda midagi selletaolist luua. MEIE aga saame sellega hakkama. Suur osa nooremaid, kes keele oskamatuse tõttu eemale pidid jääma, need tuleksid nüüd ligi. Pealegi on neil raha ja palju par®- maicf võimalusi, kui nende vanematel kunagi oli. Vaja on õhutamist ja optimismi. Teiseks — tegijad. Pole kahtlustki, et MEIE hulgas neid leidub. Leidub neidki, kes suurt tasu ei nõua ja suurt töökoormust ei karda — vaid võitlemises loomisrõõmu leiavad. MEIL on isegi enam-va-hem kogemustega toimetajaid, mõnda eestlastki võiks nimetada. VÄLI 7. ja 8. dets. dr. A. Ret 14. ja 15. de< dr. J. Maril Lätiasod Läti 67. Läti Vab£ märgiti sel aa^ ÜlikooÜ aulas bes 900 osäv( Ontario vai] portfellita mir Eestlaste esini BKN'u esimec Vastuvõtt 22. nov. Läti viibis arvukall! de eslndajaid| kaasaarvatud Tony Ruprecl| Eestlastest konsul Ilmar mees Laas Mehis VahtrI dega esinesic kaasaarvatud Laas Leivat. Mõlematel jaks oli Lat> tion in Cana(| vdngistt Teoloogia usuteaduse u on vangistati valuutaga hni{ püüdnud vi magnetofoni iristide kaupl^ milt väiisvah kodanikud maal. Tõeline vt aga, et ta oi teri kiriku kuulub Pülij Eestist tej de kimbuta^ olevat Icviti tetega Billy Eestis. • Kaks ve STOKIIOl ärahüppajatl distantsi jal| rattaga tunc jõudnud, kuj äravisatud sed, 23-aasi| ja 21-aastai sid oma te( N. Liidu lin]( ses, mille oli Äänislii ka Potroskc mistanud mes Bondi tusid pikal] teatas Stolq Nyheter. KolmandI propagaiuh ju vältimiil mine. Mõi{ ettevõte or rahvaste oj Mõtleme monstratsij le Poolas J Tshehliis. dusristleml kolm Baltj Oleme optS ajakirja \\\ Nel jandi kõige keri sem mure J kaader täf gi — sekl Jääbtoimj ' Ä!En.E liteet peal nult seesul poliitilisel! MEID, kaasärääl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-03-02
