Vaba eestlane , December 3, 1985

              Nr.
Nr;
lävid
IbQptimismi
la laiali puistatud
>äris suur arv aja^
iti, mis rahvuslikku
iile kontinentide
le veergudel tild-lusi
sõelutakse.
jooksul on neis
lud tuhandeid sise-
Isi artikleid — juht-fntäare,
kriitikat ja
neist kirjatöödest
|t kõrge väärtusega.
müdjad hääled pole
\e, pole kõlanud iile
ulatunud väljapool®
(ondlikke vaheseinu^
lugejateni pole sel-
[salvest ulatunud te°
üksi eestlastel nlio
lätlastel, leedulas-p,
kes bn pageM^
fa ja mõrtsuka eest)
lumaad maha jät-iskaaslašed,
me ei
kvast tõusnud, pare-
Irinevus, taidstu^eks
läkistnseks on kavM
)pagandä.
Idi oleme iiks liihim
pt, milife koordihee-fstöö
teiste sainä-isriihmadega:
pole
ljustel vedu võtnud,
5l, lätlastel, leedu-t^
l, sakslastel, pM
Istel, i^eenlast^
|hehWdel ja teistel"
lon üks iihihe vaeii-
|eil oh arveid õieEi-on
meil üks ja
vabadust rahvale!
fe, kellelt see ära
felaste poolt, nõuko-fmparteilaste
poolt.
elab praegu üle
lei^e ja nende võit-i
Läänes, ^ e d a m
MEIE), •
hiksikute rahvaste
•jandus kokfett kuS-id
kaotavad keele-
Imad kaovad ise,
[es, et lugejate arv
fs, et ajalehte või
ida ei šaa. üksiku-
|tajäte loomisrõõm
)ö kibeda maitse­ks
olla väga suur,
imas zhesti ja ni!
MEIE oleme ol-
[andril pealtvaata-
Ityaatajad — mit-isategevad,
mida
pakski olema.
Jagani valimine
sidendiks tõi mun-iet
kõik pole veel
h sellesse lootuste
lud mitmeid eba-nd
lõnge, halbu
[on praegu midagi
laisemat, kui oli
ja Suur Sõpruse ja
meilegi julgust
side ja asutada
|gliskeelne ajakiri,
lalt) müjoni ini-julased
siin ja rõ-fõib
arvata, et ko-^
Ist tulevad kampa
k — vabadus —
tust omastavad ja
56 pärast mures
lib ressursse. Täht-
|s — raha, tegijad,
ialid.
knaade pagulased
midagi selletao-
Hga saame sellega
|sa( nooremaid, kes
iõttu eemale pi-tuleksid
nüüd ligi.
iaha ja palju pare-ui
nende vanema­isa
on õhutamist Ja
nad. Pole kahtlust-lulgas
neid leidub.
|es suurt tasu et
(ökoormust ei kar­uses
looimisrõõmiii
fn isegi enam-vä-iga
toimetajaid,
võiks nimetada.
¥ M Ä U S S H - A N E teisipäeval, 3. detsembril 1985 ^ Tuesday, December 3,1985
VALVEARST
I4ÄPALALÕPUL
7. ja 8.
• . dr.A. Eelwme, 461-6383
14. ja 15. 'dets.
• ' dr. J. Marley, Mi ,921-7777
.äf icised f ähist casid.
Läti 67. €i€9stapäev^
Läti Vabariigi 67. aastapäeva
märgiti sel aastal aktusega Toronto
ülikooli aulas 17,novembril um­bes
900 osavõtul.
Ontario valitsust esindas aktusel
portfellita minister tony Ruprecht.
Eestlaste esindajana viibis aktusel
BK!N'u esimees Laas Leivat.
Vastuvõtt väliskülalistele toimus
22. nov. Läti Kultuurikeskuses, kus
Eesflmfe Kesknõukogu Kanadm
UUDISED
Kavatsetud koosolekud Ikestatud G. Robinson teatas, et ei ole ta-
Rahvusgrupi esindajate ja Kanada vaks lubada CNE'l müüa kontro-^
valitsuse vahel, mis pidid toimuma versiäalseid poliitilisi raamatuid,
20. ja 21. nov. Ottawas jäid ära. mistõttu asi võetakse uurimisele.
Koosolekute sihiks oli nõuda valit- T. G. Robinson soovitas nõuda Ka-süselt
permanentse inimõiguste ko- nada Tolliametilt, et nad keelaksid
mitee loomist Kanada parlamendi selliste raamatute sissetoomise Kar
juurde. Deschenese komisjoni tea- nadasse.
daanne aga; et komisjoni esindajad . ' ..
reisivad N . Liitu tõendmaterjalide ^ .Seoses s ^ a küsimusega, N .
kogumiseks, tekitas Ottawas suure- Ludu valeinformatsioom osas vu-mat
ärevust ja leiti, et oleks otstar- ^^^f^ N . Ludu Ottawa saatkonna
bekam läheneda Kanada valitsusele P«olt valja antud propaganda^hes
inimõiguste komitee loomise küsi- '«^oviet News & Views on pühen-muses
mõne aja pärast. Kavas on
neid kooslolekuid pidada detsembri-
• kuul.'.-;."' •'••.^
arvukalt teiste rahvusgruppi-esindajaidi
parlamendiliikmeid,
taasaarvätud Monte ja
Tonylupredht
Eestlastest olid vastuVõtul aupea-konsul
Ilmar Heinsoo, EKN'u esi­mees
Laas Leivat ja juhatuseliige
M ^ i s Vahtra; Tervit
degä esinesid mitmed külalised,
kaasaarvatud konsul Heinsoo ja
'^LaaS:'Ldvat.; -v^^ [:;-::/,
Mõlemate Ädmuste korralda­jaks
oli Lätvian National. Federa-tidn
in Ganäda.
datud terve lehekülg Eestimaa koh­ta.
Jällegi on toorelt ära toodud
valeandmed iEesti kohta. iArtikkel^
kirjeldab kuidas Eesti astus vaba-
, tahtiikultN. liidu p ^
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on pigus igal ajal välja! astuda N .
saatis Kanada esindajale ÜRO's, Liidust, et iga^
Stej^hen Lewis'üe, kaiks kirja. Esi- te- ja sõnavabadus jne. Ptopagan-mene
saadeti oktoobris N . Liidu dalehte levitatakse üle Kanada
välisministri Eduard Shevernadzhe kord kuus. E K N va)mistab ka sel-
Skaütüksus Lembitu Maleva aastapäeval antakse aasta parematele poistele LembitE ÜRÖ külaskäigu eel. Nõuti, et
T ^ - i j - w J iT- i . - 1 1 1 - J 1 « ^ ^ o n n "J -n, i. nädal tuleb sama rangelt; hukka valitsuseh
mil hobesoled. Pildü tänavused hobesole-kavalend noolepoiss^Randar Puust, soja- ^^^515^^ N . Lüdu rezhiiid, nagn^^^^^^ ärakeelamist.
sõitjaEkkeLoo ja mõõganieesTõnu Vm Sõlgede andmist toimetab maleva abiva- on seda teinud L.-Aafrika suhtes. ^
nem VeUo Soots. ' Foto: Ervin Aleve
' Igal vounalikul Juhusel ÜROs Manalasse k
" '• ' . • - •. —> \ • . ... - ; .. . ... • • ..V • ,. - . . . — — • .: . . . • .• üles tõsta mimõigust€i rikkumiste meelestatud kaasmaalased Erna Su-juhtumeid
N . Liidus; Teine kuri ta ja Leonhard Kabro pärandasid
saadeti novembri algul. Kiideti EKN'ule suuremaid summasid vä-
Lewis'i, et oli hukka mõistnud N . lisvõitlusto^
Lüdü sissetungi Afganistani. Samas on selle eest ülimalt tänulik,
kirjas nõuti, -et Lewis tõstataks
t3"R0's üles Balti riikide küsimuse. .. \., ... • ' '
Hõbe5§l@d: Randar Pyystn ikke L^o.TSnu Vmfk
i;fä1]i^ntii
õpliane Tallinnas,
nHsuteadüse insütuüdis liit Pädam, ^
on vangistatuid. Teda süüdistatakse
valuutaga hangeldamises. Ta olevat
püüdnud välisvaluuta eest osta
snagnetofoni (helilindistaja) välistW''
ristide kaupluses^ leus on käibel ai­nult
välisvaluuta, mijda nõukogud®
kodanikud ei toM omada omall
Moskvas uu^
MOSKVA — Vitali Jurtshenko, N .
Tõeline vangistamise põhjus on
aga, et ta on aktüvne usklik ja lu­teri
kiriku ajakiija toimetajal. Ta)
kuulub Pühavaimu kogudusse. ..
Eestist teatatakse ka, et baptisti­de
kimbutamine jätkub. Baptistid
olevat levitanud videolinte ülesvõ­tetega
BiEy Giraliifflniii esinemistest
Eestiso
Kirikusse kogunenud Lembitu sega andis üle tublidele poistele Kruus, 2. Risto Leivat, 3. Heiki Saadeti kaasa ka vastavad infor-
Maleyale ja,külalistele tegi lühijut- määratud edutamised. Noolepoiss Altosaar, 4. BMce Loo ja 5. Erik matsiooni materjalid. Surve avalda-hise
üksuse õpetada praost Andres Robert Arro sai hundu hoolsus- Lõugas^Skauti^ke^^^y^ auhin- mme jätkub.
T^ul, kõneledes tõelisest tugeVu-v märgi, mõõgamehed Alaric Nurm dadoks on traditsiooniliselt skäudi- EKN kandidaadi Aldcs Käng-sest,
mis ei asu lihastes ega relva- ja Toivo I r ä s s s k ü u d i hw kirjandus. sepp'a algatusel on nõutud Gana-des
vaid südames. S e d a V e r e v e n d l u s e Jepingüt, mis aas- dian^^^N^^
tuleb püüda. antakse aastapäeval üks iga a l ^ järgmisel suvel
^ Skautliku aktuse avas maleva suse parimale liikmele, andis üle ja" — Stokholmi Kalevi lipkonna keelaksid ära N . Liidu propagan- Liidu ärahüppaja, ^kes uuesti ära
juht Harold Kivi, tervitades küla- maleva äbivanem Vello Soots. Hõ- ja Toronto Lembitu M müümise näitusel, hüppas N. Liitu ja'süüdistas seal,
lisi ja lastes noolepoiss Robert Ar- besõled said noolepoiss Randar uuendatakse igal aastapäeval. Sel- Möödunud- suvel müüdi N . Liidu et CIA on teda piinanud, kui ta oli
rol süüdata küünlad pidulaual. Puust, skaut Ekke Loo ja vendur- leks rullitakse lahti nahale kirjuta- väljapanekul ^Tallinnat tutvustavat USA's, andis Moskvas uue pressi-
Noolemurdmise tseremooniat, mille skaut Tõnu Voitk. Kahele vanale tud lepingu tekst üksuse lipuvarre raamatut, mis sisaldas jämedalt konverentsi, kus ta kordas sama
sihiks on selgitada üksmeele täht- skaudile, Lembitu lellele ^ Ulrich ümbert. Lepingu uuendamist kor- võltsitud informatsiooni Eestimaa juttu CIA pünamistest. 50-aastane
sust ühiskonnaSj juhatas üksuse va- Valvur ja Paul Laanvere anti mi- raldas dr. Jaan Roos ja teksti lu- ajaloo kohta. EKN oma esilduses Jurtshenko hüppas ära juulis Roo-nem
Heino Jõe ja noole murdis ai- niatüür-hõbesõled tänuk^mbli abi ges ta vanem poeg Martin. Sama tõi võrdluseks, et see on sama, kui mas ja oli seUe järel USAs, kus
ea.ia nooleooiss Rrik Lenik. eest üksuse tööle. Vello Soots tegi toiming lepingu teise koopiaga toi- CNE lubaks mõnel müüa raama- temalt loodeti saada väga suuri sa-teatavaks
ka möödunud tegevus- mus samal ajal Stokholmis. tuid, mis eitavad juutide hävitamist ladusi, mille feest oli talle pakutud
hooajal toimunud skautrühmade Lõpp- ja tänusõnad külalistele ja Teise maailmasõja ajal. Saadeti üks miljon dollarit. USA ametiv.õi-võistluste
tulemused: Võistluse alu- pereemadele ütles maleva abijuht kaasa ka eksemplar A. Roosi raa- mud on hakanud uskuma^ et kogu
seks on ülevaatusel saadud punktid Asko Kütti, lauldi Lembitu matust „Estomä—- A Nation Un- arahüppamise lugu on olnud ps^
ja võistlus on samaaegselt salkade- ija ^kustutati küünlad pidulaual,
andsid tõotuse vaheline ning individuaalne. sfciudde rivfetandrf, jiilram&l ja
gaja noolepoiss Erik Lepik.
Kohe iselle Järel andis Erik koos
Gilli Paliasega noolepoisi luba­duse
Ja neile seoti ksiela eest!
: .skaudifätiMidl LemhUa sõjega. conquered". CNE direktori abi T. vait KGB poolt lavastaüid.
fõüdsid vcsbcadyss©
STOKHOLM — Kaks -nõukogude
ärahüppajat, kes katsid 1000 km
distantsi jalgsi ja varastatud jalg­rattaga
tundsid et nad on Rootsi
jõudnud, kui nad nägid tee. ääres
äravisatud Goke pudeleid. Venela­sed,
23-aastane Alexapder Kuksov
ja 21-aastane Igor Sähram alusta­sid
oma teekonda Petrozavodskist,
N. Liidu linnast Soome piiri lähedu­ses,
mille söomepäraseks nimeks
oli Äänislinna, aga ' tuntud varem
ka Petroskoinime all. Nad olid val­mistanud
oma teekonda enne Ja­mes
Bondi romaani lugedes ja ela­tusid
pikal teekonnal marjadest,
teatas Stokholmi päevaleht Dagens
Nyheter.
Kolmandaks — koostöö. Vaenlase
propaganda Mõistmine ja selle mõ­ju
vältimine, shovlnismist ülesaa-amne.
Mõistmine, et MEIE ühine
ettevõte oh võrratult tähtjam, kui
rahvaste omavaheline kemplemine.
Mõtleme vabadussõdadele, de­monstratsioonidele
ja ülestõusude­le
Poolas, Saksamaal, Ungaris
Tshehhis. Mõtleme äsjasele vaba-dusristlemisele
Baiti meres, kus
kolm Balti räkl demonstreerisid.
Oleme optimistid, siis saab seeg!
ajakirja mõte — teoks.
Neljandaks r-imaterjalid. See m
kõige kergem küsimus, kõige väik^
sem mure. On ju lai kirjutajate
kaader täitnud ajalehtede lehekül­gi
— selektsiooni on suur ja la!.
Jääb toimetamine ja tõlkimine.
• MEBLE on selge, et ajakirja kva­liteet
peab olema väga kõrge. Ai­nult
seesugune ajakiri vüb meid
poliitilisele turuplatsile, ja asetab
MEID, abitut kõrvaltvaatajat
IkaasarääMjaks ja kaasategijaks.'.
Uutest skautidest
kolm mereskauti: Martin Arro, Ri-
M Roos ja Marcus Timusk. Skau-ditõotus
annab poistele rinda ühe
ilusama Eesti skaudimärkidest —
kuldse liilia.
Eesti Skautide Maleva Kanadas
juht Egbert Runge luges ette maler
Võidusalgaks osutusid Nahkhii­red
koosseisus Erik Lõugas, Ro­bert
Kruus, Kennet Lees, Risto
Leivat, Martin Roos ja Martin Ta-bur.
' Kõik salgal. liikmed said auhimi-va
ringkirja ja koos Skautmasterite
Kogu koondise esimehe Eino Kuri- Individuaalvõitjad olid:
lipntseremooniaid juhatas suju­valt
ja yäga korrektselt skautük-suse
rivijuht Arnold Kukki
Meelelahutuse osas esinesid noo-lepoisid
oma juhtidega saali laval.
Enno Aguri akordionišaatel laulsid
naks laagriehituste käsiraamatu, paisid „Rohutirtsu laulu" ja „Noo-
I lepoisid Kotkajärvel". Riina Kind
¥ A B A K E S T L A NE
Aastas
(EPL) : Maaamakimlus
akadeemilise koosseisuga meeskoor Orphei Drängar (Or»
feuse sulased) saabus tagasi kontserdimatkalt Eestisse ja
Soome oma iMgendi Eric Ericsoiii juhtimiseL
lam näitejuhina, esitasid poisid
kaks lühinäidendit „Looduse ku­ningas"
ja „Sirgjoon ön kõige lü­hem
tee". Laulmine, juttude kuu­lamine,
nende arutiemine ja pärast
dramatiseerimine tegelikult on
noolepoiste keeleõpetuse projekt,
sest parim keele õppimise viis on
selle sagedane praktiseerimine. Poi­sid
näitlesid väga hästi ja teenisid
publikult õigustatud kiitust. Näit­lejad
olid: Robert Arro, Eddie Kai- |g^^j)ASs
likorm, Miku Linkruus, Peeter
Musta, Gilli Palias, Randar Puust
ja Jaan Silmberg.
Vendurskaudid — mõõgamehed
nädalas
Maksab Eanadass
$57..
$32.-
$17..
Väljaspool Kanaäafö
$77.—
$42.—
$22.—
TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (küi^osiiga):
Nagu koori muljetest ajakirjan- dirigent Eric Ericson korduvalt la-duses
on selgunud, kujunes reis vale tagasi, vaid pärast rohkeid
elamusrikkaks mitte ainult Uppsa- :ekstrapalu pidi tulema tagasi kogu olid Alrek Maipoomi eestvõttel sis- uSA-s:
la laulumestele, vaid ka nende vas- koor. Mitmesuguste kooride esin-se mänginud paroodilise videofÜ-tuvõtjatele
eesti laulumeeste ja dajad esitasid oma tänu vaheTdu- mi, mis oH ingliskeelne, et seda esi-koorijuhtide
poolel nii Tallinnas kui misi lisapaladega ja lilledega. Siis- tada ka teistele Toronto vendur-ka
Tartus. ki ei olevat antud rootslasile. või- rühmadele. Vanem publik ei saa-
Orphei Prängar esindajad ütlesid maiust kohtumiseks sealsete koori- nud filmi üksikasjadest täielikult
ajalehele, et nad alustasid reisi liikmetega, mida nad olid igatse- aru^ kuid poiste naerulaginad kin-
{eatud põnevuse ja respektiga, ku- nud. nitasid, et nad olid filmi tegemise!
na Eesti on üks maailma parimaid Tallinnas oli. olnud Orphei Drän- §aanud tublisti nalja ja elasid sel°
koorimaid. Esimese näite sellest gar kooru võimalns austada publi- lele veelgi kaasa,
sai rootsi koor juba Tallinna saabu- ku hulgas olnud Gustav Emesaksa,
des, sadama ooteruumis.
aastas $62.— pluss Isaatekulu $45.—, koklni
poolaastas $34.— pluss saatekulu $23.—» kokku $57.—
veerandaastas $18i—pliisss saatekulu $11.50, kokku $29.
Färast tavakohast Orphei Bräsi-gar
saabumislaulu kostis äkM
teisel pool kõrget seina, passi Ja
tollikontrolli taga jõulist lamlu.
Tegemist oli Rnkliku Akadeemi­lise
Meeskooriga, kes oli tuhiud
kes on eesti koorilaulu Grand
Man.
Teda paluti lavale ja temast tehti
kõikide vaimustuseks Orphei
Drängar auliige, koori tennino-
?ias „farbror".
suvel ,
nada ülemaalisest jamboreest
Guelphis oli diapositiivide sarja
koostanud ük!s kaasa teinud juh­te
Asko Kütti.
Valguspiltide esitamisel elati
uuesti läbi suure laagri meeleolud
.ja mälestused.
Skaudipidu lõppes mahlakaevuga
ja kohviga vanematele,
aastas $62.— pluss saatekulu $49.—, kokka $111
poolaastas $34,— pluss saatekulu $25.—, kokku $59.-=°
veerandaastas $18.— pluss saatekulu $13.-^, kokini $31.—°
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-s LENNUPOSüGAs
Aflistas $136.—, poolaastas $72.— Ja veerandaasta^ $38.»
Aadressi muudatus $1.—. * "üksiknumbri hind 70 ©mti
Pangat^hekk v3i raliakaart kirjutada
Ka Veljo Tormis, üks Eesti tun-rootsi
külalistele tere tulemast ütle- tumaid praegusi heliloojaid ja Tõ-ma
— või laulma. Rootsi koori lük-nu^ Kaljuste, noor kcorijuhtj keda poistele
med leidsid, et see oli Eestis-vübi- loetakse „§uurte" hulka, valiti mills juurde söödi hea isuga sünni-misele
haarav algus. Orphei Dränagar liikmeteks „ka- päeyakringlit ja emade poolt kaasa^
Tartus austas rootslasi ülikool! peUistidena". Koori kontšerdipro- toodud hõrgutisi. Perenaistena toi-,
akadeemiline naiskoor. Sellele järg- grammis oli ka üks Veljo Tormise raisid Urve Kori, Leili Nurm ja
nes ajalooline ülevaade rootsi kee- helindeid. Koorile anti kutse esine- Rset Roos. Skaulüksus Lembitu
les prof. Helmut Piirimäe poolt, maks järgmisel laulupeol Tallinnas. Maleva rivikoosseis on hetkel 106
kes muuseas
audoktor.
on Uppsala ülikooli Koor on külastanud Helsingit P"'''' noonneest.
^ • ' A . ^ ' 1-r ' j i ji . J . , 1970, kuid Eestis pole lauldud pä-
1929.
sidemete kohta Eesti - ja
Rootsi ajalehes avaldatud ärtiMi
inuuhulgas on Tartu ülikool raja- autor ütleb, et Eesti külastus pii
tud Gustav II Adolfi poolt a. 1832. haarav elamus, mis andis suure-
Kontserte Tallinnas ja Tartus male osale kooriliikmeist rohkesti
võeti vastu tormiliste küduavaldus- inimlikke kvaliteete — peale muu­lt.
iSga tega. Tartus ei kutsutud ainuüksi siMisteo
80
Äcircind Roos
^NDAMAIE
Lmiletnd^ogu
$6.— -f saatekulu 70 c
TellimiM saafo:
VABA EESTLANI
195S L@stb Sf., Don Mrils. Ont. MSB 2M3
Palun muUe mta VABA EESTTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaäM — tavaline7 idripostigaalates
.... 19.,v...... Tellimise katteks lisan $ ... ssünjuurcö
rahas / tsh^ga / rahakaardiga. (Rdm saata ainult ^äSatktsjas).
Nimi
Aadreai
OB