1977-01-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE tei
V A B A D E EESTLASTE EMLEKAND.JA
^ m
VÄLJAÄNSJÄ: O /Ü Vaba Eestiane, 135 Tecuias^ St T®roat©s.
PEATOIMETAJA: Karl too^ ^^^^ ^^^^ ^
T O I M E T ^ : Hannes Ofc
POSHAAmM: P.O. Box 70, Stn. C, ToroBt© 3, Oat. M6J 3M7
TEIiEFOIOT: t o i m ^ 384^7521, tialitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-767§
TEUiTMTSHINNAD Kanadas: aastas $28.^» poolaastas $14.50 ja
veerandaastas kiripostiga aastas §46—, poolaastas $23.50
y ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaastas
$15Ä) ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
I51.-T, pm)kastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60,—, poolaas^
$30i0 ja veerandaastas $15.50
Aadressi Mudatus 30 c. — tJfesikmumbrih^
Pubiifihed
FREi iStONiÄM
Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuinsetb St.,
Toroiio 3, Ont. M6J 2H2
Ameerika Ühendriikide ajalooraamatus
keerati möödunud neljapäeval
uue presidendi Jimmy Gar-teri
ametise õnnistamisega uus lehekülg
ning kogu maailm ootab
pinevusega, millises suunas hakkab
liikuma maailma tugevaima
riigi sise- Ja välispoliitika.
On loomulik, et sellisel võimuvahetuse
hetkel heidetakse pilk tagasi
ka eelmise presidendi saavutustele
ja ebaonnestumistele ehkki
uue presiden(i|i ja uue valitsuse
ametisse astumisel on üldsus huvitatud
rohkem tulevikust kui minevikust.
Tegelikult ei ole ka ametist
iahlruvast presidendist Gerald
Fordist palju rääkida, kuna ta ei
olnud rahva poolt valitud president
ning tema valitsemise periood oli
yõfdlemisi lühiajaline. Gerald
Fordi suureks teeneks peetakse
siiski tema rahulikku ja tasakaalukat
käitumist Watergate'i skandaali
: järelduste . likvideerimisel
ning sellega seoses ameeriklastele
usu tagasi andmist presidendi ims-titutsioonisse
ja juhtkonda. Majanduslikul
alal ajas Ford keskmist
konservatiivset poliitikat, vältides
kadgeleulatuvamaid ja drastilisi
otsuseidj millega ta teenis üldise
rahulolu ja usalduse.
Kuid välispolütUisel alal ei olnud
Ford kahjuks kaugeltki sama
õnnelik, kuna tema rezhümi ajal
jätkus välisminister Kissingeri de-tente
poliitika, mis võimaldas N»
Ludul jätkata oma palavlikulist
relvastumist ning kinnitada kanda
Aafrikas. Ühtlasi Wrjutas Ford
Helsingis alla Euroopa koostöökonverentsi
kokkulepetele, milledega
antakse tunnustus N. Lüdu territoriaalsetele
vallutustele Teise
maailmasõja aja! Eurbopasa Fordi
kahjuks peab ütlema, et nii nagu
paltudel tema eelkäijatel Valges
I\Iajas, puudus ka temal vajalik tagapõhi
ja ettevalmistus maailma-probleemide
analüüsimiseks ja vajalikkude
järelduste tegemiseks.
Selline tühemik Valges Majas an
dis seda paremaid ja suuremaid
võimalusi välisministril ajada
omal käel ja oma ideede ja plaanide
kohaselt maailma võimsama
riigi välispoliitikat, millise võimaluse
Kisšinger osavalt ära kasutas.
Uus president Carter on kabtle-matä
nii sise- kui ka välispoliitika
viljelemisel iseseisvam ja välispoliitilisel
ala! ka, tugevam kui
Ford, millest võib järeldada, et ta
ei jää välispoliitiliste probleemide
laMdamisel ükskõüsseks pealtvaatajaks
vaid sekkub aktiivselt
nende lahendamisesse. Sisepolüti-liselt
on uue presidendi peamiseks
ülesandeks majanduselu elustami^
ne ja suure tööpuuduse vähendamine,
mis nõuab erakorraliste vahendite
rakendamist ning tihedat
koostööd Kongressiga. Presidendi
tööd peaks hõlbustama tugev kogenud
ekspertidest koosnev valitsuse
koosseis ja demokraatliku
partei kontrolli alla kuuluv Kong*
ress. ^
President Carteri valimiskampaania
ajal avaldatud mõtete ja
kavade alusel on raske konstrueerida
uue presidendi ja valitsuse
täpset tööprogrammi, lama Carter
on teinud juba nüüd oma plaanides
ja kavades ümberhindamisi. Eriti
raske on seda teha välispoliitilisel
alal, kus rahvusvaheline olukord
pidevalt muutub ning esile kerkivad
uued probleemid ja konstellat-sioonid.
On eriti oluline, et Ühendriikide
valitsus ja president võtaksid
tugevama hoiaku N, Liidu suhtes
ning formuleeriksid täpsemalt
oma poliitika alused ning N. Liiduga
suhtlemise ja koostöö tingimu-sed
« Seda peaks Carter tegema kohe
Valgesse Majja asumisel, kuna
Moftkvast saadud informatsiooni
ja Brezhnevi kõnede Järele otsustades
loodetakse Kremlis jätkata
detente poliitikat senistes Kissin-geri
teooriate raamides, kus
Ameerika Ühendriigid on andjaks
ja N. Lint võtjaks.
Kaske on mõistatada, mida toovad
järgmised neli aastat maailma
keerdkäikude lahendamisel ja
inimkonna elujärje parandamisel.
Uue Ühendrükide presidendi ja
valitsuse ametisse astumisel on
tekkinud siiski lootus, et maailm
pääseb praegusest kivistunud olukorrast
ning et pUvisesse taevasse
hakkab ilmuma mõningaid lootusekiiri.
•
KnA.
Nr. 6
Lähemaid andmesä siivistest pooN iööSisf^e
Möödunud suvel Poolas toimunud töölistel ralhutustest on üht-teist teatavaks saanud. Detsembri kesk-paigu
ilmunud saksa ajakiri „Ber Spiegel** toob üksikasjalikemaid andmeid sündmuste käigust* Opositsiooniline
tegevus IJrsusi tööstuslinnas algas kavandamata streigma ja rahulike demonstratsioonidega
» Vihaseid töölisi kartev poliisel aga korraldas oma vastulöögi öösel kui kokkututekuist osavõtjad
olid Juba laiali lämud. Arreteerituid peksti, teised viidi kohe kohtu ette ja kõik vallandati töökohtadelt.
Partei käsu kohaselt ei saanud nad enam kusagilt mujalt tööd. Sellele orukorraJlevütavadl poola
inimõiguste eest võitlejate poolt kogutud materjalid, mis on Jõudnud saksa ajakirja ,,Der J
kätte. Sealt on need jõudnud laiemasse maailma ajakirjandusse.
25. juuni hommikul oli peagu (© Politseijaoskonna lähedal Vars-kogu
Ursusi masinatööstuse, kus
toodetakse traktoreid, tööliskond
streikimas. Algul ootasid töölised
asjata tööstuse juhatuse esindajaid.
Siis läksid nad peakontorisse
nõudes kokkusaamist härradega.
Kui tehase juhtkond lükkas selle
nõudmise tagasi, siirdusid töölised
lähedal asuvale raudteeliinile, kus
liigub .Varssavi—Kutno rong (osa
: Moskva—Varss a vi^Berl iini—Pa r ^
riisi liinist) ja panid liikluse seisma
sellel ja teisel, Varssavi—
Skiernewice liinil. Mõte oli sellega
teadet streigist võimalikult kaugele
levitada. -
Demonstratsioonüine tegevus
sujus sel ajal täiesti rahulikult.
Politsei ei seganud vahele vaid
jäi rahulikuks pealtvaatajaks
saates üksikuid mehi läbi streikijate
või jälgis olukorda heli-
Seille pealkirja all kirjutab iiks
Torontos ilmuv etniline ajaleht
„Novy S h l i ^ " järgmistest juH-tmnitest:
Inimõigusite eest võitleja N.
Liidus, juudi maalija Eugine
Eudkin leiti müstiliselt surnuna
tema põlema pandud majas. Vene
luuletaja Con&tantin Bogotiiiov
tapeti huligaanide poolt tema
maja ees. Juudisoost teadlane
Benjamin Bogonolnõi, kes tuli
tagasi lühiajaliselt puhkuselt, leidis
oma maja Moskvas segamini
paisatud, esemed - purustatud,
kuigi üllatuslikult midagi polnud
ära viidud.
Ajaleht ütleb, et need on ainult
üksikud juhtumid pikemast selliste
süntouste ahelast, mis algasid
kaks aastat tagasi Kiievis, kus
ukraina naiskunstnik Alla Horsss-
I ka mõrvati. Sama ajaleht teab, et
ukraina kirjanik Vjatsheslav
Chomovil, keda tunti läänemaaÜ-mas
oma raamatu ,,Chomovil
Papers" tõttu, mille eest teda
® Tiiu Tarmet-Johnston, hambaarst
Torontost ja tema hambaarstist
abikaasa MihkelJohnston võtsid
Ateenas osa ülemaailmsest
hambaarstide kongressist, sooritades
hüjem ringreisi Kreekas ja
Türgis. Järgmine hambaarstide
maailmakongress ttoimüb käesoleval
aastal Torontos.
Peatavate rongide hulgas oli
muuhulgas ka üks rahvusvaheline
rong. Tegevus muutus aga pidevalt
agressiivsemaks, hakati raudteerööpaid
lahti kiskuma neid kohalt
kangutades, üks vedur tõugati
rööpailt, üks kaubavagun võeti üle
ja selle munalaadung jagati strei-kijaile
mng teistele uudishimuli-keb
möödujaile. Samutr peatati
maanteel üks veoauto ja ka sellel
olevast suhkrulastist jagati osa
laiali.
Umbes kell 8 kuulsid streikijad^
televisioonist peaministri kõnet,
kus teatati kavas olnud hindade
tõstmise otsuse tühistamist. Seda
kuuldes hakkasid töölised koju
minema.
vangistati "kolmeks aastaks; on
pärast vabastamist 1972, nüüd
uuesti arreteeritud, kima tal leiti
sidemeid olevat ukraina põran-daailuse
ajakirjaga „Ukrainan Herald";
seekord ^määrati talle 14
aastat, millest üheksa, vanglas ja
viis aastat Siberis. Ajaleht trükib
ära ta kirja, mis ^ tal õnnestus
vanglast läände saata, kus ta k r i tiseeris
Ivan Džjubat, „Intemat-sionalism
or Eussification'* autorit,
Dzjuba, kes arreteeriti neli
'aastat tagasi, oli surutud m a h a
\ oma vaenlaste poolt ja tema k o l -
: leegid keeldusid temaga läbi käimast.
. .
Kuid just siis äigas politsei haarang.
Nad tulistasid koju minevaid
töölisi kildlaengutega ja pisargaasiga,
p^sid neid keppidega ja
nuiadega. .
Politsei alustas ka linnas inim-jahti.
Tänayaü liikuvaid, peamiselt
noori, peeti kinni ja nad kannatasid
tugevasti. Nü vormis kui
ka tsivülirüetuses politseiüksused
jälitasid tööstuse lähedal, linna
peatänavail ja ääreosades liiku-jaid,
kui ka täiesti juhuslikud jalakäijad
peeti kinni. Arreteerituid
peksti, sageli nü, et mõned kaotasid
meelemärkuse. Nü kestis kuni
hommikutundideni.
Ajakiri toob näiteid politsei tegevusest:
® Oma töökohalt vahetustööst tulev
tööline arreteeriti ja teda peksti
nü tänaval kui ka politseiautos.
® Tööline, kes läks jalgsi töölt koju
tulevale naisele vastu, arreteeriti
naise silmade ees, peksti ja
lohistati jalgupidi politseiauto jär-
•gi.
@ õhtul ema korterisse minev töö-
Ime arreteeriti tsiviikiietuses olevate
politseinike poolt. Ta veeti
eräautosse jä peksti seal veriseks
savi sangareüe pühendatud täna
vai piirasid politsemikud grupi
noori, keda peksti kuni üks noortest
teadvusetult maha langes, kus
politseinikud jätkasid veelgi ta
peksmist.
# ühel noorel töölisel murdus löö-gi
tõttu lõualuu kahest kohast.
® Kui arreteeritud oli vüdud Ursusi
politseijaoskonda, tuü neil
minna läbi kadalipu, kus politseinikud
neid keppidega peksid. Jaoskonnas
oli üks eriruum kuhu mehed
viidi ükshaaval ja kus neid politseinikud
ootasid nuiade ja keppidega.
© ühel juhtumil peksti töölist seni
kui ta ribiluud murdusid. Maja taga
korraldati„aupäraad", kust arreteeritul
tuli läbi jooksta, ükski
jooksjaist ei jäänud peksmata.
Sel ööl vahistati kokku 200—
300 inimest. Peale esialgse omavolilise
karistamise vüdi nad
Varssavi poUtsei käsutusse»
Need, kes ei jaksanud pärast peksmist
enam käia, veeti politseiautodesse.
Varssavis neid pildistati ja
neilt võeti sõrmejäljed Ultravio-lettlampidega:
otsiti nieilt politsei
,,rahustamistegevuse" tulemusena
nahale sattunud püssirohu jälgi.
Sellejärgi toimusid esimesed ülekuulamised,
mis järgi mehed viidi
Rakowieeka tänava vanglasse
Varssavis. ,
Pühapäeval, 27.^ juunü alustasid
..karistuskolleegiumid" oma tegevust.
Arreteerituid süüdistati politsei
kallale kippumises, laialimineku
käsu mittetäitmises ja liiklus^
korra rikkumises. Enamuses juhtumeil
olid need valesüüdistused.
Tunnistajaiks olid enamuses vangistusi
sooritanud politseinikud.
Kohtutoiming käis väga küresti
tunnistajate kirjalike avalduste
tõttu. Peagu kõik mõisteti süüdi
50—150 dollari suuruse rahatrahviga,
lisaks.määrati veef „töökaris-tusi"
(=palgata töötunde) või tingimusi
arestücaristusi. Enamuses
süüdi mõistetud vabastati 48 tunni
N. Lüdu kommunistliku partei
keskkomitee peasekretär Ja Kremli
suurem võimumees Brezhnev Ott
hakanud juba tegema pingsaid eeltöid
Ühendrükide uue presidendi
Carteri ja teima valitsuse seniseh?
detente lünile vümiseks. Sellt
protsessiga alustati Juba president
dr vaümiskampaania ajal, mil venelaste
sõber endine diplomaat ja
omaaegne^ Moskva saadik AvereU
Harriman, kes hüüd Juba raugaik
ka jõudnud, kutsuti Moskvasse,
kus teda põhjalikult intervjueerüi
Carteri kavatsuste suhtes ning jar-,
vatayasti talle ka seletati, mUIi
seid yäiispolütilisi ideesid ta peaks
Washngtonis propageerima.
Brezhnev ja tema kaaslased hellitavad
praegu siiüri lootusi
Ühendriikidelt Ja teistelt läanerii
kidelt samasuguste soodustust»^
saamiseks nagu nad said seda Els
singer—Nixoni Ja Kisšinger—Fordi
päevü. Nende soodustuste tulemu
sena on lääneriikide krediitid(^
summa kommunistlikkudele rükir
tuse päeval ega vallandamise ajal,
® Samuti vallandati keegi rahutuse
ajal puhkusel olnud tööline.
Kuna peagu kõik. Ursusi töölised
olid võtnud 25. juuni streigist osa,
siis vallandati nüüd ka k õ ^ sellised,
kes polnud mingu põhjusel
jul^tkonnale meeldinud.
Ursusis vahistatud voi vallandatud
töölistele on hangitud jurndi-list
või majanduslikku abi.
Varssavis organiseeriti „tööliste
kaitsekomitee" ehk KÖR vümä-ses
sõjas vääristatud vasturindCr
meeste Ja teiste intelligentsi kuuluvate
poolt.
dele paisunud Juba aukartustärata
KOR on levitanud paljundatud tea- vale 30 miljardile doUarUfe,mülest
teid Poola ajalehtede vaikimisest umbes pool langeb Liidule,
mpodammekuks tuues ära üksik- Need taevast süUe langenud dolla-asju
rahutusest, politsei ja kohtu- rid on pannud ka Brezhnevi Krem.
nike oiguserikkumisist ja on korja- us mesimagusalt rääkima uutest
Järgmisel päeval s.o. esmaspäeval
läksid .vabaks Saanud mehed
oma töökohtadele. Paljud pidid
siiski jääma kojÄ haavu paranda-
•ma. :
Mõne päeva parast
kõik rahutuste ajal vahistatud ja
tööstuse majades elavad pidid
<:ealt kohe ära kolima.
Vallandamised aga puudutasid
suuremat rühma. Põhjuseks teiste
töölt lahti laskmiseks olid politsei
poolt tehtud fotod, töö juhatajailt
saadud informatsioon ja mitmete
istused. Niiviisi rikuti toorelt
nud ka rahalisi annetusi.
Politsei alustas sellele vastulööki.
Süani on aga asjata katsutud
võltsimistega teha komitee tegevust
kahtlusaluseks, et saada ähvardamisega
asjaosalisi vaikima
Novembri lõpul vahistati KOR'i
koosolekul 14 liiget, aga neid hoitv
kinni ainult lühikest aega. Komitee
väidab, et ametlikku aruannet
pole seni antud vahistamisega seoses
olevate küsimuste ega kohtumõistmise
kohta.
Kuna samal ajal Ursusiga toimus
samalaadiline rahutus ka Rä-domis,
siis arvestatakse, et kokku
neis kahes kohas oli trellide taha
pandud kuni 2500 inimest. Komiteel
on täpseid andmeid 131 isikust
Radomis ja 111-st Ursusis,
kelle üle on kohut mõistetud. Komitee
on aga kogunud veel palju
materjaü ja tal on teada. 208 inimese
nimed, 'kes' sattusid erilise
kättemaksüaktsiooni küüsi ja neid
andmeid pidevalt ^täiendatakse.
Sellekõrval on komitee andnud
majanduslikku töötust 71-le perekonnale
ja juriidilist abi 25-le isikule.
Üheksa išücut on peksu tõttu
saanud vigastuste tõttu alles haig-
Kohtuotsuseid on semi tehtud 131
isiku kohta, kus 48 on saanud
kaks aastat või pikema vaba-
• duskaotüse, 11 kolmest kuust kahe
aastani J ^ 39 alla kolmekuulise
Vangistuse,
Viimasel ajal on siiski märgata
teatud pehmendamist, mõned süüalused
;oriK vanglast vabastatud,
teistel juhtumitel on mõned võetud
tagasi oma vanale töökohale, aga
väiksema paigaga. See näitab, et
esialgne partei otsus , ,elimineeridä
tööliste koosseisust kõüc, kes on
ohiud segatud opositsiooni" on
kokkulepetest Ameerika Ühendrü
kidega ning suurejoonelisest koos
tööst ameeriklastega.
Brezhnevi isu dollarita Järele OJJ
nii suur, et ta on pidanud ennast
alandama isegi kõige läbipaistva
mate valedega, deklareeris äsja
Kremlis peetus kõnes, ötN. Liit ei
tungi kellegüe kallale ning N. L i ll
ei tõsta mõõka ühegi teise riigi
vastug Neid valesid levereerib
Brezhnev ajal, mil tema agendiü
arreteerivad Ida-Saksamaal ja
Tshehhoslovakkiäs inimõiguste ta
ganõudjaid ning tema palga sõdu
rid hävitavad antikommunistlikk»'
partisane Angoolas.
Kuid kapitalistlike dollarite pä
rast võib teha kõUte — isegi esita
da rumalaid ja naeruväärseid va
lesid. Võib ette kujutada kui suured
võimalused avanevad Liidus
uute diviisideKrelvastamiseks
kui Ühendriikidesi |ä teistest lää-nerükidest
hakkavad Moskvasse
voolama uued kredüdi- ja toetus
summad!
tööliste õigusi, millest mõned näi- mitmesuguse tegevuse tõttu Siiski
ted:-
0 Kaua aega haige olnud (arsti-tunnistusega
varustatud) tööline
vallandati. Ta ei .olnud tööl rahu-müutunud:
J a kuigi ka kohtuprotsessid
jätkuvad, on otsused üsna
pehmed. Võibolla on selle põhju
sekj KOR'i tegevus> kuhu lükmena
kuulub ka tuntuim Poola riigiau-hüma
saanud kirjanik Jerijr Andr .
zejewski(keUe romaan , , M i k jä
temandid" äratas kümmekond
aastat tagasi xjma fümivö*šiooni:3
ka Kanadas suurt tähelepanu).
4. nov. saatis IJrsušl masina
tööstuse tööliskond partei ja riigi
juhtidele palve, kus nõuti 25 juuni
sündmuste tõttu vallandatute töö-'
kohtadele tagasi võtniist, põhjendades
seda, et majanduslikult ras
kel ajal tuleks tehas käigus hoid
vihmud tööjõududega; Märgukü-ja Y
le oli allakü^jutanud 889 töölist. K a
KOK ühines selle märgukü-jaga ja
lisas, et need suvised sündmused
olid tekkinud ametiühingute saamatusest
tööliste huvide kaitsn^^^ ;
sel, kes asusid hoopis selle asemel
tööliste vastu kättemaksuaktsioone
/teostama.,'
dr Kad
AINO
^ oC
noois
alal. Ši
Ont. K
Praegul
iiiisitii8(
Eesti
ENE a
Second
OBS,
Tcachc
Bachel
j^avutl
kuulul
^ t s i :i
Mal«*^
arvusti
mine
ajaielij
hürco
aiHjiiel
, ;veevgi
kahtle!
ja K«l
viistail
Kragh
Jiingail
da vi
Nii ml
Kunsti
maidi
fJtppid^
HaHisl
iKwij
Prai
saanul
ainult
ning
Munul
toetus
lijär^
lased
metcs
jutusc
meil
andel
Kiihg
misel
vats
tusi.
hes p|
aadal
Ukud j
• da.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 25, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770125 |
Description
| Title | 1977-01-25-02 |
| OCR text | VABA EESTLANE tei V A B A D E EESTLASTE EMLEKAND.JA ^ m VÄLJAÄNSJÄ: O /Ü Vaba Eestiane, 135 Tecuias^ St T®roat©s. PEATOIMETAJA: Karl too^ ^^^^ ^^^^ ^ T O I M E T ^ : Hannes Ofc POSHAAmM: P.O. Box 70, Stn. C, ToroBt© 3, Oat. M6J 3M7 TEIiEFOIOT: t o i m ^ 384^7521, tialitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-767§ TEUiTMTSHINNAD Kanadas: aastas $28.^» poolaastas $14.50 ja veerandaastas kiripostiga aastas §46—, poolaastas $23.50 y ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaastas $15Ä) ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas I51.-T, pm)kastas $26.— ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60,—, poolaas^ $30i0 ja veerandaastas $15.50 Aadressi Mudatus 30 c. — tJfesikmumbrih^ Pubiifihed FREi iStONiÄM Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuinsetb St., Toroiio 3, Ont. M6J 2H2 Ameerika Ühendriikide ajalooraamatus keerati möödunud neljapäeval uue presidendi Jimmy Gar-teri ametise õnnistamisega uus lehekülg ning kogu maailm ootab pinevusega, millises suunas hakkab liikuma maailma tugevaima riigi sise- Ja välispoliitika. On loomulik, et sellisel võimuvahetuse hetkel heidetakse pilk tagasi ka eelmise presidendi saavutustele ja ebaonnestumistele ehkki uue presiden(i|i ja uue valitsuse ametisse astumisel on üldsus huvitatud rohkem tulevikust kui minevikust. Tegelikult ei ole ka ametist iahlruvast presidendist Gerald Fordist palju rääkida, kuna ta ei olnud rahva poolt valitud president ning tema valitsemise periood oli yõfdlemisi lühiajaline. Gerald Fordi suureks teeneks peetakse siiski tema rahulikku ja tasakaalukat käitumist Watergate'i skandaali : järelduste . likvideerimisel ning sellega seoses ameeriklastele usu tagasi andmist presidendi ims-titutsioonisse ja juhtkonda. Majanduslikul alal ajas Ford keskmist konservatiivset poliitikat, vältides kadgeleulatuvamaid ja drastilisi otsuseidj millega ta teenis üldise rahulolu ja usalduse. Kuid välispolütUisel alal ei olnud Ford kahjuks kaugeltki sama õnnelik, kuna tema rezhümi ajal jätkus välisminister Kissingeri de-tente poliitika, mis võimaldas N» Ludul jätkata oma palavlikulist relvastumist ning kinnitada kanda Aafrikas. Ühtlasi Wrjutas Ford Helsingis alla Euroopa koostöökonverentsi kokkulepetele, milledega antakse tunnustus N. Lüdu territoriaalsetele vallutustele Teise maailmasõja aja! Eurbopasa Fordi kahjuks peab ütlema, et nii nagu paltudel tema eelkäijatel Valges I\Iajas, puudus ka temal vajalik tagapõhi ja ettevalmistus maailma-probleemide analüüsimiseks ja vajalikkude järelduste tegemiseks. Selline tühemik Valges Majas an dis seda paremaid ja suuremaid võimalusi välisministril ajada omal käel ja oma ideede ja plaanide kohaselt maailma võimsama riigi välispoliitikat, millise võimaluse Kisšinger osavalt ära kasutas. Uus president Carter on kabtle-matä nii sise- kui ka välispoliitika viljelemisel iseseisvam ja välispoliitilisel ala! ka, tugevam kui Ford, millest võib järeldada, et ta ei jää välispoliitiliste probleemide laMdamisel ükskõüsseks pealtvaatajaks vaid sekkub aktiivselt nende lahendamisesse. Sisepolüti-liselt on uue presidendi peamiseks ülesandeks majanduselu elustami^ ne ja suure tööpuuduse vähendamine, mis nõuab erakorraliste vahendite rakendamist ning tihedat koostööd Kongressiga. Presidendi tööd peaks hõlbustama tugev kogenud ekspertidest koosnev valitsuse koosseis ja demokraatliku partei kontrolli alla kuuluv Kong* ress. ^ President Carteri valimiskampaania ajal avaldatud mõtete ja kavade alusel on raske konstrueerida uue presidendi ja valitsuse täpset tööprogrammi, lama Carter on teinud juba nüüd oma plaanides ja kavades ümberhindamisi. Eriti raske on seda teha välispoliitilisel alal, kus rahvusvaheline olukord pidevalt muutub ning esile kerkivad uued probleemid ja konstellat-sioonid. On eriti oluline, et Ühendriikide valitsus ja president võtaksid tugevama hoiaku N, Liidu suhtes ning formuleeriksid täpsemalt oma poliitika alused ning N. Liiduga suhtlemise ja koostöö tingimu-sed « Seda peaks Carter tegema kohe Valgesse Majja asumisel, kuna Moftkvast saadud informatsiooni ja Brezhnevi kõnede Järele otsustades loodetakse Kremlis jätkata detente poliitikat senistes Kissin-geri teooriate raamides, kus Ameerika Ühendriigid on andjaks ja N. Lint võtjaks. Kaske on mõistatada, mida toovad järgmised neli aastat maailma keerdkäikude lahendamisel ja inimkonna elujärje parandamisel. Uue Ühendrükide presidendi ja valitsuse ametisse astumisel on tekkinud siiski lootus, et maailm pääseb praegusest kivistunud olukorrast ning et pUvisesse taevasse hakkab ilmuma mõningaid lootusekiiri. • KnA. Nr. 6 Lähemaid andmesä siivistest pooN iööSisf^e Möödunud suvel Poolas toimunud töölistel ralhutustest on üht-teist teatavaks saanud. Detsembri kesk-paigu ilmunud saksa ajakiri „Ber Spiegel** toob üksikasjalikemaid andmeid sündmuste käigust* Opositsiooniline tegevus IJrsusi tööstuslinnas algas kavandamata streigma ja rahulike demonstratsioonidega » Vihaseid töölisi kartev poliisel aga korraldas oma vastulöögi öösel kui kokkututekuist osavõtjad olid Juba laiali lämud. Arreteerituid peksti, teised viidi kohe kohtu ette ja kõik vallandati töökohtadelt. Partei käsu kohaselt ei saanud nad enam kusagilt mujalt tööd. Sellele orukorraJlevütavadl poola inimõiguste eest võitlejate poolt kogutud materjalid, mis on Jõudnud saksa ajakirja ,,Der J kätte. Sealt on need jõudnud laiemasse maailma ajakirjandusse. 25. juuni hommikul oli peagu (© Politseijaoskonna lähedal Vars-kogu Ursusi masinatööstuse, kus toodetakse traktoreid, tööliskond streikimas. Algul ootasid töölised asjata tööstuse juhatuse esindajaid. Siis läksid nad peakontorisse nõudes kokkusaamist härradega. Kui tehase juhtkond lükkas selle nõudmise tagasi, siirdusid töölised lähedal asuvale raudteeliinile, kus liigub .Varssavi—Kutno rong (osa : Moskva—Varss a vi^Berl iini—Pa r ^ riisi liinist) ja panid liikluse seisma sellel ja teisel, Varssavi— Skiernewice liinil. Mõte oli sellega teadet streigist võimalikult kaugele levitada. - Demonstratsioonüine tegevus sujus sel ajal täiesti rahulikult. Politsei ei seganud vahele vaid jäi rahulikuks pealtvaatajaks saates üksikuid mehi läbi streikijate või jälgis olukorda heli- Seille pealkirja all kirjutab iiks Torontos ilmuv etniline ajaleht „Novy S h l i ^ " järgmistest juH-tmnitest: Inimõigusite eest võitleja N. Liidus, juudi maalija Eugine Eudkin leiti müstiliselt surnuna tema põlema pandud majas. Vene luuletaja Con&tantin Bogotiiiov tapeti huligaanide poolt tema maja ees. Juudisoost teadlane Benjamin Bogonolnõi, kes tuli tagasi lühiajaliselt puhkuselt, leidis oma maja Moskvas segamini paisatud, esemed - purustatud, kuigi üllatuslikult midagi polnud ära viidud. Ajaleht ütleb, et need on ainult üksikud juhtumid pikemast selliste süntouste ahelast, mis algasid kaks aastat tagasi Kiievis, kus ukraina naiskunstnik Alla Horsss- I ka mõrvati. Sama ajaleht teab, et ukraina kirjanik Vjatsheslav Chomovil, keda tunti läänemaaÜ-mas oma raamatu ,,Chomovil Papers" tõttu, mille eest teda ® Tiiu Tarmet-Johnston, hambaarst Torontost ja tema hambaarstist abikaasa MihkelJohnston võtsid Ateenas osa ülemaailmsest hambaarstide kongressist, sooritades hüjem ringreisi Kreekas ja Türgis. Järgmine hambaarstide maailmakongress ttoimüb käesoleval aastal Torontos. Peatavate rongide hulgas oli muuhulgas ka üks rahvusvaheline rong. Tegevus muutus aga pidevalt agressiivsemaks, hakati raudteerööpaid lahti kiskuma neid kohalt kangutades, üks vedur tõugati rööpailt, üks kaubavagun võeti üle ja selle munalaadung jagati strei-kijaile mng teistele uudishimuli-keb möödujaile. Samutr peatati maanteel üks veoauto ja ka sellel olevast suhkrulastist jagati osa laiali. Umbes kell 8 kuulsid streikijad^ televisioonist peaministri kõnet, kus teatati kavas olnud hindade tõstmise otsuse tühistamist. Seda kuuldes hakkasid töölised koju minema. vangistati "kolmeks aastaks; on pärast vabastamist 1972, nüüd uuesti arreteeritud, kima tal leiti sidemeid olevat ukraina põran-daailuse ajakirjaga „Ukrainan Herald"; seekord ^määrati talle 14 aastat, millest üheksa, vanglas ja viis aastat Siberis. Ajaleht trükib ära ta kirja, mis ^ tal õnnestus vanglast läände saata, kus ta k r i tiseeris Ivan Džjubat, „Intemat-sionalism or Eussification'* autorit, Dzjuba, kes arreteeriti neli 'aastat tagasi, oli surutud m a h a \ oma vaenlaste poolt ja tema k o l - : leegid keeldusid temaga läbi käimast. . . Kuid just siis äigas politsei haarang. Nad tulistasid koju minevaid töölisi kildlaengutega ja pisargaasiga, p^sid neid keppidega ja nuiadega. . Politsei alustas ka linnas inim-jahti. Tänayaü liikuvaid, peamiselt noori, peeti kinni ja nad kannatasid tugevasti. Nü vormis kui ka tsivülirüetuses politseiüksused jälitasid tööstuse lähedal, linna peatänavail ja ääreosades liiku-jaid, kui ka täiesti juhuslikud jalakäijad peeti kinni. Arreteerituid peksti, sageli nü, et mõned kaotasid meelemärkuse. Nü kestis kuni hommikutundideni. Ajakiri toob näiteid politsei tegevusest: ® Oma töökohalt vahetustööst tulev tööline arreteeriti ja teda peksti nü tänaval kui ka politseiautos. ® Tööline, kes läks jalgsi töölt koju tulevale naisele vastu, arreteeriti naise silmade ees, peksti ja lohistati jalgupidi politseiauto jär- •gi. @ õhtul ema korterisse minev töö- Ime arreteeriti tsiviikiietuses olevate politseinike poolt. Ta veeti eräautosse jä peksti seal veriseks savi sangareüe pühendatud täna vai piirasid politsemikud grupi noori, keda peksti kuni üks noortest teadvusetult maha langes, kus politseinikud jätkasid veelgi ta peksmist. # ühel noorel töölisel murdus löö-gi tõttu lõualuu kahest kohast. ® Kui arreteeritud oli vüdud Ursusi politseijaoskonda, tuü neil minna läbi kadalipu, kus politseinikud neid keppidega peksid. Jaoskonnas oli üks eriruum kuhu mehed viidi ükshaaval ja kus neid politseinikud ootasid nuiade ja keppidega. © ühel juhtumil peksti töölist seni kui ta ribiluud murdusid. Maja taga korraldati„aupäraad", kust arreteeritul tuli läbi jooksta, ükski jooksjaist ei jäänud peksmata. Sel ööl vahistati kokku 200— 300 inimest. Peale esialgse omavolilise karistamise vüdi nad Varssavi poUtsei käsutusse» Need, kes ei jaksanud pärast peksmist enam käia, veeti politseiautodesse. Varssavis neid pildistati ja neilt võeti sõrmejäljed Ultravio-lettlampidega: otsiti nieilt politsei ,,rahustamistegevuse" tulemusena nahale sattunud püssirohu jälgi. Sellejärgi toimusid esimesed ülekuulamised, mis järgi mehed viidi Rakowieeka tänava vanglasse Varssavis. , Pühapäeval, 27.^ juunü alustasid ..karistuskolleegiumid" oma tegevust. Arreteerituid süüdistati politsei kallale kippumises, laialimineku käsu mittetäitmises ja liiklus^ korra rikkumises. Enamuses juhtumeil olid need valesüüdistused. Tunnistajaiks olid enamuses vangistusi sooritanud politseinikud. Kohtutoiming käis väga küresti tunnistajate kirjalike avalduste tõttu. Peagu kõik mõisteti süüdi 50—150 dollari suuruse rahatrahviga, lisaks.määrati veef „töökaris-tusi" (=palgata töötunde) või tingimusi arestücaristusi. Enamuses süüdi mõistetud vabastati 48 tunni N. Lüdu kommunistliku partei keskkomitee peasekretär Ja Kremli suurem võimumees Brezhnev Ott hakanud juba tegema pingsaid eeltöid Ühendrükide uue presidendi Carteri ja teima valitsuse seniseh? detente lünile vümiseks. Sellt protsessiga alustati Juba president dr vaümiskampaania ajal, mil venelaste sõber endine diplomaat ja omaaegne^ Moskva saadik AvereU Harriman, kes hüüd Juba raugaik ka jõudnud, kutsuti Moskvasse, kus teda põhjalikult intervjueerüi Carteri kavatsuste suhtes ning jar-, vatayasti talle ka seletati, mUIi seid yäiispolütilisi ideesid ta peaks Washngtonis propageerima. Brezhnev ja tema kaaslased hellitavad praegu siiüri lootusi Ühendriikidelt Ja teistelt läanerii kidelt samasuguste soodustust»^ saamiseks nagu nad said seda Els singer—Nixoni Ja Kisšinger—Fordi päevü. Nende soodustuste tulemu sena on lääneriikide krediitid(^ summa kommunistlikkudele rükir tuse päeval ega vallandamise ajal, ® Samuti vallandati keegi rahutuse ajal puhkusel olnud tööline. Kuna peagu kõik. Ursusi töölised olid võtnud 25. juuni streigist osa, siis vallandati nüüd ka k õ ^ sellised, kes polnud mingu põhjusel jul^tkonnale meeldinud. Ursusis vahistatud voi vallandatud töölistele on hangitud jurndi-list või majanduslikku abi. Varssavis organiseeriti „tööliste kaitsekomitee" ehk KÖR vümä-ses sõjas vääristatud vasturindCr meeste Ja teiste intelligentsi kuuluvate poolt. dele paisunud Juba aukartustärata KOR on levitanud paljundatud tea- vale 30 miljardile doUarUfe,mülest teid Poola ajalehtede vaikimisest umbes pool langeb Liidule, mpodammekuks tuues ära üksik- Need taevast süUe langenud dolla-asju rahutusest, politsei ja kohtu- rid on pannud ka Brezhnevi Krem. nike oiguserikkumisist ja on korja- us mesimagusalt rääkima uutest Järgmisel päeval s.o. esmaspäeval läksid .vabaks Saanud mehed oma töökohtadele. Paljud pidid siiski jääma kojÄ haavu paranda- •ma. : Mõne päeva parast kõik rahutuste ajal vahistatud ja tööstuse majades elavad pidid <:ealt kohe ära kolima. Vallandamised aga puudutasid suuremat rühma. Põhjuseks teiste töölt lahti laskmiseks olid politsei poolt tehtud fotod, töö juhatajailt saadud informatsioon ja mitmete istused. Niiviisi rikuti toorelt nud ka rahalisi annetusi. Politsei alustas sellele vastulööki. Süani on aga asjata katsutud võltsimistega teha komitee tegevust kahtlusaluseks, et saada ähvardamisega asjaosalisi vaikima Novembri lõpul vahistati KOR'i koosolekul 14 liiget, aga neid hoitv kinni ainult lühikest aega. Komitee väidab, et ametlikku aruannet pole seni antud vahistamisega seoses olevate küsimuste ega kohtumõistmise kohta. Kuna samal ajal Ursusiga toimus samalaadiline rahutus ka Rä-domis, siis arvestatakse, et kokku neis kahes kohas oli trellide taha pandud kuni 2500 inimest. Komiteel on täpseid andmeid 131 isikust Radomis ja 111-st Ursusis, kelle üle on kohut mõistetud. Komitee on aga kogunud veel palju materjaü ja tal on teada. 208 inimese nimed, 'kes' sattusid erilise kättemaksüaktsiooni küüsi ja neid andmeid pidevalt ^täiendatakse. Sellekõrval on komitee andnud majanduslikku töötust 71-le perekonnale ja juriidilist abi 25-le isikule. Üheksa išücut on peksu tõttu saanud vigastuste tõttu alles haig- Kohtuotsuseid on semi tehtud 131 isiku kohta, kus 48 on saanud kaks aastat või pikema vaba- • duskaotüse, 11 kolmest kuust kahe aastani J ^ 39 alla kolmekuulise Vangistuse, Viimasel ajal on siiski märgata teatud pehmendamist, mõned süüalused ;oriK vanglast vabastatud, teistel juhtumitel on mõned võetud tagasi oma vanale töökohale, aga väiksema paigaga. See näitab, et esialgne partei otsus , ,elimineeridä tööliste koosseisust kõüc, kes on ohiud segatud opositsiooni" on kokkulepetest Ameerika Ühendrü kidega ning suurejoonelisest koos tööst ameeriklastega. Brezhnevi isu dollarita Järele OJJ nii suur, et ta on pidanud ennast alandama isegi kõige läbipaistva mate valedega, deklareeris äsja Kremlis peetus kõnes, ötN. Liit ei tungi kellegüe kallale ning N. L i ll ei tõsta mõõka ühegi teise riigi vastug Neid valesid levereerib Brezhnev ajal, mil tema agendiü arreteerivad Ida-Saksamaal ja Tshehhoslovakkiäs inimõiguste ta ganõudjaid ning tema palga sõdu rid hävitavad antikommunistlikk»' partisane Angoolas. Kuid kapitalistlike dollarite pä rast võib teha kõUte — isegi esita da rumalaid ja naeruväärseid va lesid. Võib ette kujutada kui suured võimalused avanevad Liidus uute diviisideKrelvastamiseks kui Ühendriikidesi |ä teistest lää-nerükidest hakkavad Moskvasse voolama uued kredüdi- ja toetus summad! tööliste õigusi, millest mõned näi- mitmesuguse tegevuse tõttu Siiski ted:- 0 Kaua aega haige olnud (arsti-tunnistusega varustatud) tööline vallandati. Ta ei .olnud tööl rahu-müutunud: J a kuigi ka kohtuprotsessid jätkuvad, on otsused üsna pehmed. Võibolla on selle põhju sekj KOR'i tegevus> kuhu lükmena kuulub ka tuntuim Poola riigiau-hüma saanud kirjanik Jerijr Andr . zejewski(keUe romaan , , M i k jä temandid" äratas kümmekond aastat tagasi xjma fümivö*šiooni:3 ka Kanadas suurt tähelepanu). 4. nov. saatis IJrsušl masina tööstuse tööliskond partei ja riigi juhtidele palve, kus nõuti 25 juuni sündmuste tõttu vallandatute töö-' kohtadele tagasi võtniist, põhjendades seda, et majanduslikult ras kel ajal tuleks tehas käigus hoid vihmud tööjõududega; Märgukü-ja Y le oli allakü^jutanud 889 töölist. K a KOK ühines selle märgukü-jaga ja lisas, et need suvised sündmused olid tekkinud ametiühingute saamatusest tööliste huvide kaitsn^^^ ; sel, kes asusid hoopis selle asemel tööliste vastu kättemaksuaktsioone /teostama.,' dr Kad AINO ^ oC noois alal. Ši Ont. K Praegul iiiisitii8( Eesti ENE a Second OBS, Tcachc Bachel j^avutl kuulul ^ t s i :i Mal«*^ arvusti mine ajaielij hürco aiHjiiel , ;veevgi kahtle! ja K«l viistail Kragh Jiingail da vi Nii ml Kunsti maidi fJtppid^ HaHisl iKwij Prai saanul ainult ning Munul toetus lijär^ lased metcs jutusc meil andel Kiihg misel vats tusi. hes p| aadal Ukud j • da. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-25-02
