Vaba eestlane , January 25, 1977

              Nr. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 25. jaanuaril 1977 - Tuesday, January 25, mi Lk. 5
m i
iikust veetmist.
otsessssf
Id kui Eesti Liit
ite seeriaga „t)le
elukutselt on
)nnas", kuna tei-vanema
eam".
mainis, et tuleb vu
[ese bioloogilise ja ,
|vanuse/vahel., Esi-
I kehakudede \^riii.s,
lihtsalt kalendri ^
ja päevade arv. -
^uda, et üks inime
aastaselt on sanm
le kolmekümneselt.
lemlse protsfös
iastas^t ning 65
ätatakse inimene
lükka. Aastad iile
|ngugi kujutada en
kuna kogemused
:aigi meie olemf:
tööprotsessist., ei
b veel välja iülita-tsslst
ja loornis-
!a arvesse võtt^^;
I pärast. pensionüc-tegevuseta
tooiile
litsema, vaid peak-
^iljelema neid aJö
I ilati on huvitanud
?:e varem tööprot-
>uüdusel pole suut-
•
|b pensionUe siirdu
oma aju tegevn
ta seda ei tee. siis
feerub.
tuleb hakata vara--
|iistama, kusjuunfö
jšelt majandusli-kuid
leida k a õi-lida
oleks võimaik
jud hakkavad õppi-
(naalima, kirjutama,
• jne.
ei tohi inimene I
ikuna ja mahajäe-kõigile
antud eliLs
sanne hällist haua-b
meil täita. EhMci
unistuseks noora-na
perekond, ei ole
unistus täitunud
i teisel põhjusel on
Jäänud üksüoiks või.
istatud järeltulejad
vanemas eas on
V ja eriti feannata-^
3sed. Kuid ome»ti on
^id jääb usik, lootus
ning suurem neist
Ja kui meie mõtle-
> lunud elupäevadele,
l'ie, et igal meie elu-jclnud
midag!head ja
^epilkudel võime ra­ia
endi silmade eest
libiseda selliseid
Idatud rahu ja õnne-tänas
Toronto Eesti
l-sliige Linda Saarniit
hja tegi teatavks, et,
fieraat toimub Eesti
p^päeval, 26. jaanuaril,
-r. J. Roos teemal
iu
Kar" gcrieriis
nädalat on olnud
Gallery of Pine Art..
St. w. Golonnade
nvas galeriis Joann
Jumeriaine-liste maaJi-
[Näitus jääb- avatuiks
jngemar
Lääneraniiiku
Eesti Päevcadeis
rANCOUVER (VE) Inge-mar
Korjus, kes jaanuari algu­sest
peale asub Läänerannikul,
esineb XII Lääneranniku Eesti
Päevadel, 10.—'15. juulini, Vancou-veris,
B. C. '
I. Korjus, kes kuulsuse võitis
CBC noortetalentid^ võistlusel
Vancouveris- paari aasta eest,
asus ikolmeks kuuks San Francis­cosse,
Kalifomias, ' et ennast
täiendada prantsuskeelses reper^
tuaaris timtud kanada-prantsuse
laiüja. j a lauluõpetaja Leopold
Simodieau juures. Kuuldavasti on
käimas läbirääkimised Korjuse
esinemiseks ka eestlastele Kali-fornias.
'
Eesti Organisatsioonide Liit
Läänerannikul 'ku| Lääneranniku
Eesti Päevade korraldaja pöör­dus
Korjuse poole juba möödu-
•nud sügisel ettepanekuga Vancou­veris
laulmiseks. Lõplik vastus
oli seni saamata, kuna Korjusel
olid esinemised ees Shveitsis. A l ­les
nüüd selgus, et ta saab lendu
Shvejtsi edasi lükata kuni 16. juu­lini.
. i . ,
Vancouveris laulab meie noor
bass-bariton solistina kontsert-jumalateenistusel,
esmaspäeval,
11. juulil ning laulupeol kaks päe^
va hiljem. Kuna Vancouverisse
asus hiljuti elama helikunstnik
Ülo Valdmaa, siis on loota, et ta
Ingemar Korjust saadab nii ore-lü
kui k a klaveril.
O, Tiefi ei löbafyd
matf d Ä. SusB kõrvcBÜe
STOKHOLM - Peaminister Otto
Tief 1 viimaseid soove oli saada
maetud Tallinna lähedal asuvale
"Metsakahnistüle haridusminister
Arnold Susi kõrvale. Selle soovi
täitmist takistasid aga Soveti oku­patsioonivõimud.
0. Tief suri teatavasti 5. märtsil
1976 ja matus pidi loimuma 13.
märtsil. Haud oli Metsakalmistule
valmis kaevatud, matuselised oo­tasid
ja kirst 0. Tiefi pprmuga
oli kohale toodud. Kirikuõpetaja
oli valmis talitusega, alustama.
Enne matusetaiituse algust oli aga
leinal iste hulka ümunud tüüpe, ke­da
leinajad võõrastades vaatasid.
Enne, kui kirikuõpetaja sai tali­tust
alustada, sõitis kohale suur li-mu;
5Ün, kust väljusid mehed. Nad
ei lubanud matusetalitusega alus­tada,
vaid teatasid, 1 et Tiefi ei
tohi matta Metsakalmistule ja ta
viiakse Pärnamäe surnuaiale Met­sakalmistu
lähedal.
A. Susi haua kõrvale kaevattfd
Tiefi jaoks ette nähtud haud aeti
kinni ja kirst viidi autos uuele
surnuaiale, kus haud oU valmis
kaevatud. Leinalised väljendasid
oma sügavat meelepaha ja lausu­sid,
et surnut ka ei saa enam mat­ta
nagu ta o^n soovinud jne. Ini­mesed
läksid süs uuele kahnistuie
ja võtsid matusest süski osa.
Sündmus äratas üldist paha-
; meelt ja hukkaniõistu. Nagu ini­mesed
Tallinnas arvasid, kartsid
Soveti okupatsioonivõimud ilmselt,
et kui Tiefi ja Susi hauad asuks
kõrvuti, võiks see koht kujuneda
rahvale palverännaku kohaks. Sel­le
ärahoidmiseks kimbutati süs
Tiefi isegi veel pärast tema surma.
T E A T A J A - AL
Noorte laudlcond Stokholmis Eesti Komitee kasvatuspäeval. Vasakwlt; Katrm Puusepp, Georg
Metsalo. Richard Norvell, Ann Leesment ja Tanel Moora,
(Foto: Lepper/EPL).
Möödunud laupäeva õhtul täiustas Estonia" orkesto om^
aastapäeva meeleolulise peoõhtuga, millest osavõtjad täitsid
Eesti Maja suure saali, kaasaelades esimeses osas olnud kerge­ma,
sisulisele orkestri,esinemisele,ja Järgnevale seltskondliWe
osale. •
STOKHOLM—Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril toimus Eesti Komitee Kooli- ja Noorte-toim^
onna ja teiste organisatsioonide ühisel korraldusel 8. kasvatuspäeva Stokholmis Sheratoni
hotellis, kuhu oli kogunenud kaugelt üle 100 osavõtja. Kasvatuspäeva kavas oli seekord kaks kü­simust:
1. Eesti Päevad ja eesti noored ning 2. Kooli- ja kasvatusküsimused vaba foorumi kujul.
Üritustel kostis alati; eesti keel, traditsioon jätkuks. See ei ikehti
kuna see oli meie noori ühen­dav
keel.
Kasvatuspäeva avas Eesiti Ko­mitee
Kooli- ja Noortetoimkonna
esimees fU. dr. Jolian Ungerson.
Laudkonna 'koosseisu ikuulus ka
Rootsi Eestlaste Esinduse Kooli-,
Kultuuri- ja Noortekomisjoni ju­hataja
Leelo Pukk. Eesti Päevad
ja eesti noored oli esimese laud­konna
teemaks, mida juhatas
noorteinstrukitor fil. mag. Rich­ard
Norvell. Laudkonda kuulusid
viis nooH: Tanel Moora, Ann
Leesment, Georg Metsalo, Katrin
Puusepp j a Anne-Lüs Raud. Esi­teks
. andis Norvell ülevaate, ka-'
hest ülemaaihi).sest Eesti Päeva­de
üritusest, 1972 Torontos ja
1976 Baltimores ja nende rah-vusjilmst
tähtsusest ja selle jär&.
le andsid ülevaate oma mulje­test
laudkonda kuuluvad vüs ees­ti
noort. .
Tanel Moora leidis, et mõle­mate
Eesti Päevade üritused
olid ootamatult suured mass-kokkutulekud.
Nende üldmõte on (kokku tuua
uusi j a vanu ^tuttavaid ja sõpru
igast maailmakaarest, näidates
vabale maailmaie meie rahva ta­het,
et eesti rahvas on võimeline
ise otsustama oma saatuse üle.
Eesti Päevad on süüdanud uut
tuld eesti gruppides vabas maaü-mas.
Vahepeal paistnud, et rah­vustunne
oli "paris välja suremas,
,Mid Eesti Päevad an meile uut
särtsu juurde andnud.**
Ann Leesrhent leidis, et Esto
kavas oli palju noorte üritusi ja
seega korraldajad olid tänuväär­selt
mõtelnud just eesti noortele.
Eesti Päevadel kohtas nü palju
tuttavaid eesti noori, keda olid
ammu meie Rootsi eesti noorte
suhtes, vaid samuti ÜSA ja Ka­nada
noorte osas. '
Noorte laevasõite oli mitmel
päeval. Sel õhtul kui mina käisin
laevasõidul, oli laeval ainult vüs
noort Rootsist ja domineerisid
USA noored. Kima noori o l i vähe
mujajlt, siis teuülis ainult inglise
keeE." .
Aniie-Lüs Raud ütles, et teonale
jätsid päevad sügava mulje. Nä­hes
sellist suurt eesti noorte hul­ka,
tekkis mõte „kas meid tõesti
ön nii palju!" Nii palju, kellel on
sama tagapõhi, kes räägivad sa­ma
(keelt, kes laulavad samu lau­le,
kes .tantsivad samu tantse ja
kes higistavad ühes koos rahva­peol
VÕI laulupeol. Käisin nü pal­judel
üritustel Imi sain j a jõud­sin.
Võtsin osa k a laskevõistlus-test.
üritusi noontele oli palju ja
nü magasime enamuses" üks või
kaks tundi ööpäevas. Ma usun, et matud muljed eesti noorte hinge
on väga tähtis just noortele, ©t ja sellega kaasa aidanud eestluse
ülemaailmsete Eesti Päevade säilitamisele võõrsil. ..
Richard Norvell võttis kokku
laudkonna vaatepunkte tähen-dades,
et noored on kõik olnud
positiivsed Esto suhtes.
Suure tähtsusega on just asjaolu,
et noored näevad, et eesti noorte
arv pole väike, samuti, et sellis­tel
kokkutulekutel saab kommu­nikatsiooni
keelele eesti keel.
Noored loovad kontakte omava-hei
ja, me võime märgata vägagi
suurt abielude tõusu eesti noorte
vahel üle Atlandi ookeani,
Maaihnataagrid ja Ülemaailni-sed
Eesti Päevad on vahend,
kuidas säilitada eesti rahvakul­tuuri,
keelt ja töötada ümltjer-rahvüstiimise
vastu.
Need üritused on jätnud unusta-
• õhtuse kava alguses; orkestri
esiniees H. Kasenurm tervitas
^külalisi, kelle rohkus tekitas kor--
raldajaile rõõmutunde. Ta andis
lühikese .tagasivaatava pilgu het­kele,
mil 20 aastat tagasr mõned
T. E. Meeskoori liikmed leidsid,
et laulust üksi on vähe, vaid tu-leb
ka puhkpillid appi tuua. Kok­kutulnud
tegid oma esimese har»
jutuse P. Juttuse keldris. Orkes­ter
sai alguse ja täna on orkest­ris
nii palju liikmeid, et nende
mahutamisega Eesti Maja lavale
oli raskusi. Orkester eemaldus
mõni aasta hiljem T. E . Meeskoo­r
i hõlma alt. Lõpuks ta avaldas
tänu T. E. Meeskoorile ja Vana
Andrese kogudusele, kes andis
harjutusteks tasuta oma ruume
kasutada. Täna on külalisi mit­mest
eesti organisatsioonist ja
eesti ajalehtede juurest, kellega
on aastaid olnud hea vahekord.
Järgnevalt itõi tervitusi ja õnnit­lusi
Eesti Lauljate Liidu esimees
E. Tikenberg, kuhu orkester kuu­lub
ühe asutajallüsmena.
Ta tõstis esile seda suurt pa­nust
mida „Estonia" orkester
on andnud eesti suurüritustele.
Sellega on „Estonia': orkester
üks organisatsioone, kes' on aida­nud
kaasa, et eesti väarüsas lau-lupidüdo
traditsioon edasi kes­taks.
Selle eest 'kuulub neile' meie
kõikide, tunnustus ja tänu.
Teisena tõi tervituse T. E .
Meeskoori esimees R. Pohlak,
misjärgi T. E. Segakoori esünees
G. Teres ütles õnnitlusi j a andis
soove edaspidiseks kuna
laulusolistiks, Esitati R. Sieczyns-ki
„Vüni uništusöd". ,jvilja laul'*
F. Lehari operetist: „Lõbus lesk':
ja lisapalana E. Künnecke„[Kul-lane
kuu". V. Tali meeldiv ja küt­kestav
laul võeti vastu sum-te kü-duavaldustega
ja tänustati kimbu
roosidega.
Orkester .esitas veel Offen
bachi „Can-GanT', I. Berlini
,,Alexander Rag-time Band", kus
tromboonisolistiks oli P. Liima,
„Trampimisloo", kus k a publik'
seoti orkestriga jalgadega „muu^
sikat tegema" j a :
lõppes Ameerika hümni meloo­diale
loodud marsiga „National
Emblem'*, et tervitada uut pre­sidenti
tema ametisse astumi­sel-^-"^
J; ••_
Siis orkester alustas Straussi,
meloodiast koosneva ,,Straussia~
na'ga", kus peale sissejuhatavat
osa koorijuht libises oma äbikaa.:^
saga tantsupõrandale, kuhu liitu-^
sid ka teised peolised. Peagi "\)a~
hetas orkestri välja H. Arro tant.
suorkester, mis j ärgi lõbus koos­viibimine
kestis keiškööni.
6. veebruaril -toimub Kalevi
Šuusafelubi Suüsapäev 1977 Põh
ja^Torontos, Finch-Yonge Jahedal
asuval Hydro-Iiinil.
suks keerata Yongelt mööda
Finch-5 lühikest blokki lääne
poole kuni Talbot Roadini, süs 2
blokki põhja poole kuni Hyäro
Helle Jõgi ulatas l i l l ed koorijuhile liinini. Al-hnaaraudtee Finch'! jää­ja
koori esimeh^e. mast 10 min. käik mööda Hen-don
Ave'd lääne poole, siis Tal-
Dr. Ülo Soovere, kes viimased
paar aast it töötas New Yorgis
5. Avel asuvas Mount Sinai
haiglas, sepetsiali&eenides neuro­loogia
alale, kutsuti Philadelphi-asse,
Temple üniversity arstitea­duse
kooli haigla neuroloogia
osakonna arstiks ja sama ülikoo-li
õppejõuks itema erialal, kusjuu-res
t a teostab ühtlasi uurimis-
Dr. Ü. Soovere lõpetas arstina
varemalt tundma õppinud skauti- -^^^^^ John Hopkins ülikooli
de maailmalaagrites, eehnistel Baltimores. Pärast seda töötas ta
Eesti Päevadel või mujal, et aeg. arstina ja siirdus siis täitma ars-jäi
lüga lühikeseks, et kõigega ^ tina kohustuslikku sõjaväeteenis-
' © %ssau lähedal, Florida lõuna­osa
vastas Atlandil, kukkus 5. det­sembril
alla Kanadas elav lendur-instiiiktor
T. Sepp koos oma kahe-moütorilise
lennukiga. Lennuk, up­pus
2000 jala sügavusse. I/Ondur T.
Sepp suutis lennukist väljuda ja
pääses ainult õmielilcu juhuse tõt­tu.
T. Sepp öU kolme kaaslasega
nädalalõpuks lennanud Torontost
Bahama saarestiku Nassau saare-lö.
Peatuti puhkuseks Holiday
Innis, ku^t 5. dets. taheti alustada
üojulendu. Märgitakse, et mingu
sisemisel ajel pidas T. Sepp vaja-ikuks
enne lennu alustamist len­nukit
proovida. Selleks lennates
avamere kohal juhtuski õnnetus.
Lennuk kukkus alla.
Tänati ka kõiki orkestri
meeste abikaasasid, kes on pi­danud
aastaid leppima, nen­de
mehed harjutustel käimise
tõttu on pidanud mõnikord jät-bot
Rd'i mööda üks bloMc põhja
poole. Suusatamiseks oh kasuta­da
kahe ikilomeetri pikkune ring­rada.
Suusamatk ajavõtmisega
ma tegemata vajalikud kodused '^f'^^
iga^aastased suusavõistlused on
järjeikordselt eestlaste korralda­da
j a toimuvad laupäeval, 19.
veebruaril '77 Devii's Elbows.
Eesti Spordiselts Kalevi Suiisa-klubi
suurim tänu juba ette hr.
Reigamüe, kes lubab jälle kasu­tada
Devirs Elbow suusakuuror-di
maa-ala. Slalomi võistluse al­gus
keU 12.00, registreerimine ko­hapeal
alates kell 9.00. Murdmaa
suusavõistluse algus feU 11.00,
registr^rimine kohapeal alates
kell 9.00. Samas toünub murd­maa
suusatamine 'ka matkasõitja-tele
ja küllaldaselt osavõtjate
kohalolekul korraldatakse ka tea-tesuusatamist.
Lähemat mformat-siooni
saab telefonidel: 223-6141,
223-6622; 661-2754; 492-1744.
KAÄSMAÄLÄSEDI
PUHASTAN' KEEMILISELT
(Steam Cieaning) teie sohvad,
toolid ja vaibad TEIE KODUS.
HeUstage 447-9834
rääkida niipalju k u i süda soovis
ja 24 tunnist päevas oli liiga vä­he.
.
Koht, kus sai kõige paremini
kokku teiste eesti noortega oli
ülikooli ühiselamu, kuhu olid
koondatud en maade eesti noo­red.
'
Georg Metsalo mainis, et noor­te
piknik-rannapldu o l i hea i d ^
ja oli k a hästi korraldatud. Lae­vaga
ringsõit ei andnud kuigi pal­ju,
kuid peaasi, €!t sai kohata pal­j
u iteisi e ^ t i noori. Kõneleja
mä,rkis, et ta jäi rahule laulupeo
j a rahvapeoga. Staadion valgus-peoks
oli tohutult suur jä jättis
selliselt tühja mulje, kuid esine­misel
olid head. Ürituste kont-sentraitsiooni
peaks Vältima, mui-,
du ei suuda kõikidest üritustest
osa võtta. Võiks korraldada ka
midagi peale Esto pidustusi eesti
noortele, näiteks üks suurem laa­ger
või midagi taolist.
Katrm Puusepp leidis, et kor­raldajad
olid mõelnud palju
noortele. Juba esimsel õhtul oli
tants jä kirev õhtu. Mulle meel­dis
see õhtu kõige enam, sest see­kord
polnud ühtegi teist noprte-ürltust
ja seega polnud noorte
külustamist. „KavaiHne osa oli
noorte enda korraldatud ja väga
hea. Nagu õeksed Lindaud Toron­tost,
Maaja Duesbergi noorte­koor,
,^üJaipoisid'* Torontost
jpm. Kogu õhtu mängis: eesti
poiste oma tantsuorkester.
tust, ohvitseri kraadis. Vabane­nud
sõjaväest, viimati teenides
Fort Dixis, N. J . , siirdus ta spet-sialiseerumiseljs
neuroloogia eri­alale,
suurde Mount Sinai haig­lasse,
kust nüüd läks õppejõuks
ja haigla arstiks Pennsylvania
osariigi Temple ülikooli. Ligi
40.000 üliõpilasega on Temple
üks suuremaid Pennsylvania osa­riigi
ülikoole.
tööd.
Sümboolselt anti kimp roose koo­rijuhi
abikaasale Linda Kook'ile.
Järgnev kontserdiosa algas U.^
Kooki ,,Esto '76 marsiga, mis on'
loodud orkestri 20. aastapäeva
tähistamiseks, aga kar Esto '76 pi­dustuseks.
Üle SO-liikmeline or­kester,
keda juhatas U. Kook, näi-
|;tas oma head taset ja andis sünd­musele
rütmika peomeeleolu. Or­kestril
on abijuhiks P. Liima, kes
juhatas >,ühesõrme polkat", kus
orkestrisolistiks o l i Ä. Sepp. Eda­si
ü. Koor juhatas ,,vallatust te­gevat
prkestrlt**, kus instrumen­did
,,tahtsid omapead minna" ja
siis liitusid orkestriga kaks viiul­dajat,
et j argne vaüe Viini opereti-meeleoludele
vajalikku karakteri
luua, kus sopran Valve t a i l oli
suusakool, suusamääriniise õpe­tus
j a vastavalt osavõtjate, soovi­le
ka teatesuusatamine. Lähemat
inforanatsiooni saab itelefonidel-
223-6141; 223^6622; 661-^754;
492-1744.
Kohnapäeval, 26; jaan. toimub
Toronto ülikooli muusikaosakon­nas
Qlifford PooIe'i stuudio õpi­lase
ja teaduskonna 2. .aasta õpi­lase
Tima M i t f i klaverikontsert
Walter Hallis, Kavas oh Bachi
, jChromatic Pantasy and Pugue",
Beethoveni „Soiiäta Op. 27" ja
Chopini etüüdid op. 25 j a ^p. 10
ning ^.Scherzo, op 20". Kontsert
algab keskpäeval kell 1.15 ja sis­sepääs
on tasuta. •
Kingad iääne-ŠakscsnfieiQiIf ® Tel. B33-8122
Prantsusmaalt, Austriast
Vaiste ja meeste kipgad.
Ekstra laiad suurused,
ka Jalatoega 480 Bloor W., Toronto 4, Ont.
yÄÄRJAMÄA kirjastusel iliniinud raarn^'
i y d iiByögil Vaba iestlö^^ tölitMses
•••Hind.-^
M R *
9 «
Nova Seotias sooritasid paljud perekonnad
ditsioonilise saanisõidu.
le aja
Änfühnng zu der Etnischen Spracli (Esimene kats®
eesti keelis grammatika ja sõnaraamate koostami­seks
H. Stahli sulest aastal 1637)
Reedik Villem WiUmanni «Valmid"
H. Sahi Eesti vanem kirjandus
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino ~ Kiri Mantova liertsogimiale
Arno Vihalemma ,JKunstnik eesti kirjanduses
Jiiri Uluotsa >,Eestlaste lepingud vo
sajandil" —
Uku MaasiBg „Udu Toonela jõelt"
„ „ «Piiridele Pyydes"
„poety estoni" - - eesti luule antoloogia itaafiia keeles 6.30
Vello Salo «Kristlik Rooma". Koos väikese Rooma
plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsuste
. r e g i s t r i g a y - - - - - - . - ^ - - ^ ^ ^
Kalju Lepik Death has a Child*s Eyes
Salasoo ja Salö Valls-Eesti perioodika
V. Salo - Rük ja kirikud : - - . . . . - - -
2.70
2.70
2.70
2.10
2.10
2.10
2^0
5.25
4^0
4.30
2.70
2.70
Foto: Nova Scotia Communications and Information Centre