Vaba Eestlane, June 19, 1965

              §
t?
I!'
DANFORTH
EUROPEAN
MEÄT & DELICÄTESSEN
2202 Danforth Ave Tel 694-009- 1
suvepäevadele nädalalõpuks või
sõites
Euroopa delikatessid ja konsenid Värske liha
ja lihasaadused Vorstid
Euroopamaitselised pagari- - ja kondiltrisaadused
SÕBRALIK JA KIIRE
BIbV PMW!L % TmMFi 3 polstekmmhlitöod
Tellimised ka järelmaksuga Täielik garantii
KARL KOPLUS Endine Pärnu sadulseppmeister
1019 HATIIUItST STKEET Telefon LE 41512
Elizabeth Delicatessen - Meat Marke!
nüüd uue omaniku juhtimisel
410 BLOOIt ST W Tel 921-864- 4
Saksa Ja ungari lihasaadused ja vorstid parimas kvalitee-dis
oma tööstusest
Kõik euroopa a kohalikud delikatessid
Iga päev kl 10 homm alates värsked viini- - Ja teised
vorstid
Meil on müügil ainult Red Brand Beef
Soome lihatööstus ja --äri
VIKING FOOD
133 Lalrd Ilrhe Leaslde
Skandinaavia lihasaadused oma tööstusest
Euroopa delikatessid ja konservid
Soolaräimed heeringad jne
Suitsutame ostjaskonna poolt toodud lihasaadusi
Suvine lahtiolekuaeg: esmasp— kolmap 8—6 neljap Ja reedel
8—8 ja laup 8—1
Mihkel Ervart
Õnnistatud ja
15
Aitab! Nende meeste privilee-gid
olid kirjutatud varematel ae-gadel
mõne piiskopi või purjus
ordumeistri poolt omale vanale
sulasele või ilusale tüdrukule ke-da
enam mõisas näha ei tahetud
Aga meie kuulume ordumeister
Johan Wolthus von Herse privi-leegi
alla ja oleme vabad talupo-jad"
Läheme" vastas Urban „aga
hoiame seda saladuses eriti õpe-taja
Gilläuse eest Tema on noore
Kardi sõber ja kui ta meie kavast
kuulda saab võib ta kohe Suure-mõisas- e
teatada ja meid pannak-se
raudu"
Jürgen rääkis „Jah õpetaja ta-lupoegi
ei salli ja eesti keelt ta pä-ris
selgeks ei ole õppinud Piiskop
Iheringi ajal see Gllläus siia ku-ninga
J kaudu määrati Aga Ihering
oli ise 1659 a sumud katku Mõt-le
piiskop Jäi ka haigeks aga te-ma
päevade arv oli vist täis Nüüd
on Andreas Vlrginuis piiskopiks
sellest mehest ei tea ma midagi
Ega kõik jutud ei Jõua siia kauge-le
saare nurka"
Enne lahkumist otsustasid me-hed
sügisel Rootsi minna ühel
varahommikul kui ilm polnud
veel lükkasid Jürgen
ja Urban paadi Mudaste küla ta
ffE3Ty!Eii3
puhkusele
TEENIMINE
valgenenud
Tcen Igasugust
Tegutseb
Uue moobli valmistamine ja
parandamine
Müöblikatte-riietes- t suur
valik
& IMPORTS
Tel 425-045- 0
neetud meri
gant merre ja sõitsid Rootsi poo-le
Meeste meel oli rõõmus kui
nad pika sõidu Järgi nägid Stok-holmi
Unna Ja rannast paistis ku-ninga
loss Lossi sissekäigu ees pi-did
mehed ootama ja lõpuks pää-sesid
Jürgen ja Urban lossi Ent
neil ei olnud õnne Nende jutt
kuulati ära aga valitsus ei otsus-tanud
midagi vaid neile seletati
vastuseks: MKa krahv peab siin
olema ja oma arvamuse avalda-ma
siis tehakse otsus" Urban Ja
Jürgen pöördusid pettunult koju
tagasi
Ent kahe mehe Stokholmls käi-mine
ei Jäänud saladuseks ja kui
sai teatavaks et krahvi valitseja
tahtis Urbanlt Ja Jürgenit vangis-tada
läksid mehed peitu Vana- -
aasta õhtul tuli Urban koju arva
musega et sel õhtul keegi teda
püüdma ei tule Heitis õhtul rahu
likult sooja rehetuppa laudsile
põhkudele palaka alla magama
öösel tuli valitseja kahe mehega
tuppa ja Urban viidi pesu väel väl-ja
lükati rekke põhkudele Ja tu-gev
mõisahobune sõitis meestega
Kõrgessaare mõisa
Urbani naine Jooksis oma häda
külla kaebama ja lapsed läksid
teadet viima kaugematesse küla-desse
Ruttu kogunes umbes sada
VABA EESTLANE laupäeval 19-- juunil 1W5 — Saturday June 19 1965 'i ü
Rootsi ajakirjanikud Tallinnas ja
Riias
STOKIIOLM (EPL) — Lõuna-Roots- i suurlehe Svdsvenka
Dagbladeti" Stokholmi korrespondent Lars Thornell ja sama
lehe fotoreporter Ernst Hendriksson tegid reisi Tallinna ja Rii-ga
ja avaldavad oma muljeid lehe õhtuväljaandes „Snällposte-nN- "
ilales esmaspäevast 7 juunist nädalapikkuses secriakirju-tuse- s
See õhtuleht levib 150000 eksemplaris Neljapäeva 3 juu-ni
õhtul anti Riia raadio rootsikeelses saates edasi usutlus ni-metatud
lehemeestega
Fotoreporter E Hendriksson
ütles küsimusele kuidas temale
meeldinud et neid on Igal pool
hästi vastu võetud Lars Thornell
seletas: „Meie reisi sihiks oli vaa-data
mida rootsi turiste võiks hu
vitada Eestis ja Lätis Oleme näh-tuga
väga rahul Riia mererand
(ta tarvitas seejuures lätikeelset
nimetust Jurmala) oli Juba vare-maltki
Skandinaavias tuntud Kõi-gist
oma tähelepanekuist me kir
Jutame pikemalt oma lehes Nägi
me Riia rannas ilusaid vanu ma-ju
Seal leidub ka häid restorane
Külastasime ka üht kalurikolhoo-si
Riia lähedal Kalurid on ühine-nud
et paremaid püügiriistu mu-retseda
ja rohkem teenida
RooNlastel on ütlus et mida
rohkem kokkasid seda lahjem
supp
Kalurite juures külas olles me küll
selle vanasõna tõepärasust ei mär-ganud
Näis et nad elavad hästi
„Mis oli teie kõige positiivsem
mulje reisist" küsiti Lars Thor-nellil- t
„Et meid hästi vastu võeti In-turi- st korraldas meile reisi Balti-kumi
ülikoolist olid komandeeri-tud
meie Juurde juhid kes rootsi
keelt valdasid See oli tore reis"
„Oii ka seda Meie tuleme maalt
kus elustandard on ennekuulma-tus
kõrguses On loomulik et
meie vaatlused on subjektiivsed
kui näeme teie maal hoopis keh-vemini
riietatud inimesi sest
meie tulime Ju Rootsist"
„Te pidite Ju ka midagi positiiv
set nägema?'
Panime tähele et teil teatri
eest hoolitsetakse kõvasti võib
H Jänes uurimis-matkale
USA-ss-e
Juuni lõpul sõidab fil Iie H Jä
nes pikemale külaskäigule USA-ss- e ja Kanadasse Tema reisi ees
märgiks on uurida kahe keele
valdkonnas elavate eesti laste
keeleoskust Uurimise läbiviimi-seks
peatub ta umbes kaks näda-lat
New Yorgi E Haridusseltsi
laste suvikodus Lõng Islandil Pä-rast
teostab ta reisi Kanadasse
teostades uurimust ka sealsetes
eesti laste suvlkodudes
Laste suvikodusse Lõng Islan-dile
läheb tänavuseks hooajaks
kasvatajaks mag H Jänese tütar
talumeest kõigil helnahaneud
sõnnlkuhargid kirved ja teibad
käes Nad ruttasid Kõrgessaarde
piirasid mõisa umber Ja nõudsid
I
Urbani vabastamist Aga valitsejal
oli õnnestunud siiski Urbanit saa-ta
Suuremõisa Urbanile oli Kõr-gessaare
mõisa sulaste majast rii-ded
selga antud Ja nii sõitis ta
edasi Suuremõisas hoiti Urban
Uks kuu ahelates Suuremõisast
vabanedes tull Urban koju Ja ke-vadel
sõitsid nad uuesti Jürgeniga
Rootsi Kuninga lossis rääkis Ur-ban
kõik aadlikele ära kuidas te-da
uue-aast- a öösel une pealt kinni
võetud ja külmaga särgiväel ko-dust
äraviidud Kõrgetele härra
dele pakkus see Juhtum palju nal-ja
Ja nad naersid Ka seekord ei
olnud valitsusel võimalik otsust
teha sest krahv ei olnud veel
Stokholmi tagasi tulnud ja tema-ta
ei tehtud midagi Urban Ja Jür-gen
ei lahkunud nüüd kohe los-jsi- st vaid palusid enestele kuning
likku kaitsekirja valitseja ja
krahvi eest et neid kodus ei tüli-tata
Alul cl võetud sellist luttu
kuulda kuid peaminister Per B ra-he
kes oli väga õiglane mees kir-jutas
meestele kuningliku kaitse-(kirj- a
Ja käskis neil rahulikult ko-ju
minna sest nüüd ei karistavat
Hiiumaal neid keegi Kui eesti va- ibad talupojad kuulsid et Urban
Ja Jürgen olid Rootsist kaitsekir
ja saanud otsustasid ka nemad
õigust otsima minna Ent eestla-sed
ei võtnud Rootsi sõltu ette
vald kaks Kiina küla meest Hans
Tomasson Ja Bengt Hansson sõit-sid
Tallinnasse Eestimaa rootsla
olla suuremal määral kui meil
Teatripiletite hinnad on odavad
üldse on rahva hulgas tähele pan-na
suurt kultuurijanu "
„Kas tulete veelkord tagasi?" - Kindlasti"
Lars Thornell ja Ernst Hend-riksson
on juba reisilt koju
jõudnud Nad tähendasid et on
ise kuulanud ülalrefereeritud
raadiosaadet
Lars Thornell lisas et tema väl-jendused
olid enam-vähe- m õieti
edasi antud Nad olid sõitnud Le-ningradi
kaudu Nagu tavaliselt
tuleb Leningradist Tallinna sõita
öise rongiga Kuid nüüd on Juba
valged ööd ja ta oli saanud üht ja
teist tähele panna Reisist avalda-vad
nad „Snäll Postenis" umbes
kuus artiklit Palusid eestlasi ja
lätlasi neid artikleid lugeda ja
oma arvamisi avaldada ka toime-tusele
saadetavate lugejakirjade
näol
Lars Thornell tähendas veel et
ta on olukordi Eestis kui ka Lä-tis
kaunis kriitiliselt vaadelnud
kuulnud venestamisest ja
muust
Ta oli Riias kokku puutunud
ka Teodor Reitersl pojaga ning
temaga vestelnud Noor Relters
koos oma naisega elavad väikeses
korteris Nad ei olevat rahul seal-se
eluga Reltersld võivad kui ta-havad
Rootsi tagasi minna" oli
Uks funktsionäär tähendanud
rootsi ajakirjanikule L Thornelll-l- e
sai öeldud et sellist tagasitule-kut
ei ole seni nähtud L Thornell
kirjutab oma artikliseerias ka sel-lest
kuidas Teodor Reltersi põrm
Rootsist Lätti vildi Fakt
Tiina-Ma- i kes lõpetas äsja eesti
gümnaasiumi ja kavatseb jätkata
sügisel õpinguid ülikoolis keele-teaduse
alal Tema hooleks on su-vikodus
eesti keele õpetamine
Tiina-Ma- i Jänes Jõuab laevaga N
Yorki 24 juunil ja sõidab edasi
Torontosse et külastada seal oma
sugulasi ja saabub laste suviko-dusse
tegevuse alguseks Hiljem
siirdub USA-ss- e mag H Jänes
kuna teda seovad Stokholmls veel
ülesanded seoses õpetajate suvi-kursuseg- a
14—21 juunini Ta soo-ritab
seejärele lennumatka otse
New Yorki Rootsi tagasi saabub
mag H Jänes augustis et osa
võtta Helsingis toimuvast fenno-ugristid- e
kokkutulekust
sest kuberneri vabahärra Bengt
Horni Juurde hauptmann Kraft-ling- i
peale kaebama Kuberner
laskis Käina küla mehed oma ju-tule
tulla ja kuulas kahe vanema
mehe kaebuse Ja palve ära Hans
Tomasson oli 70-aasta- ne Ja kuber
ner arvas et nii vana meest valit-seja
enam ei karista Ka kaitsekir
ja ei annud kuberner meestele
ega muid õigusi aga soovitas ka-hel
mehel minna Stokholmi ja abi
ning kaitset paluda kuninga los-sist
Käina meestele Jäi mulje et
kuberner ei tahtnud krahvi kor-raldustesse
end segada Heade
soovidega saatis ta mehed Hiiu-maale
tagasi Hiiumaal laskis
Kräftling mõlemad Tallinnas käi-nud
mehed Suuremõisa tuua ja
pani nad seal raudu Mehed istu-sid
mõisas kinni ja ootasid lahen-dust
oma saatuse kohta
Ei tea mis meile nüüd tehak-se?"
küsis Hansson
Tomasson kes oli vanem vas-tas:
„Mis meile ikka tehakse an-takse
peksa"
Ja nii sündiski Järgmisel päe-val
toodi mehed kuurist välja pi-ka
pingi juurde kus seisid kaks
[dragunlt vitsad käes Valitseja
käskis enne Hanssoni pingi Juur-de
minna Ja end paljastada la Din- -
Igile heita Dragunld lõid teda
kuus korda Ta kehale tekkisid si-nised
Ja verised Jooned Pärast
peksu käskis valitseja mehel rii
desse panna ja mõisast kohe lah
kuda Tomasson kes seda kõik
pealt vaatas hakkas kartma lan-ges
põlvili maha ja palus:
1
Bittneri saadused on valmistatud valitsuse k
LIHA VORSTID JA SUITSUVORSTID PARIMA MAITSEGA
NENDELE KES OSKAVAD HINNATA KVALITEETI
Torontot:
1566 Bloor Street West Tel LE 4-92-
09
1337 Lawrenee Ave W (North Park Plaza) Tel 249-953- 1
Courmart — Don Mills Shopping Centre Tel 4451K0
Lawrenee Avenue East & Don Mills Road
Brampton:
18 Nelson Street West Tel GL 1-51-
34
Elliot
14 Prlnct Edward Walk
KÕIK TEIE VAJADUSED
0y
Elutuba
4-Istme-line
sohva 23800
3-istme-llne
sohva 16900
Kõrge seljatag tool 8900
Madala seljatag tool 7900
Palju teisi üksikuid esemeid
Ümmargune söögilaud 12800
Toolid tk 2600
Puhvet 5' 3 lükatavat ust
alates 13900
Magamistuba
SKANDINAAVIA
MÖÖBLI ALAL
Söögituba
Tellimisel valmist voodiots 5900
öölauad 4400
3-os- al tualettlaud 17900
Peegel 3950
MAXLIENHARDASSOC
1 Janis St EM 3-97-
78
HAMILTON — 65 King St West — 522-850- 0
Tasuta parkimine äri taga neljap Ja reedel kuni kl 9 õ
laupäeval kuni kella 5 õ
Armulised hauptmannl härrad
palun minule vanale inimesele ar
mu anda ja mind mitte peksa Ku-berneri
härragi arvas et nii vana
meest enam keegi ei karista"
Hauptmann Kräftling haaras
maast kirve vibutas seda Tomas-son- l
pea kohal Ja karjus:
„Ma tapan su ära Sina häbema-tu
lähed Tallinnasse kuberneri
Juurde minu peale kaebama Ko-he
viska ennast pingile pikali ja
saad kuus lööki Oleks krahv siin
saaksid 60 hoopi"
Nii sai Tomasson peksa Ja pä-rast
peksmist läks ta Käina poole
Teel ootas teda Hansson Ja karis-tatud
mehed läksid koju oma haa
vu ravima
1664 a teatasid Urban Ja Jürgen
Käina rahvale et nad lähevad jäl-le
Stokholmi Ja käskisid ühe eest
laste esindaja Rootsi kaasa tulla
Eestlased valisid esindajaks jälle-gi
Hans Tomassoni kui vanema
mehe Tomasson ei tahtnud alul
küll minna kartes Jälle peskmist
kuid kõik palusid teda ja ta nõus-tus
lõpuks Krahv oli kolme mehe
Rootsi mineku kavast teada saa-nud
ja saatis oma esindaja Juba
Stokholmi ette
Urban Jürgen Ja Tomasson lah-kusid
Jälle Mudaste küla tagant
rannast merele Ent Stokholmls
laskis krahvi esindaja kõik mehed
vangistada Talupoegadel õnnes
tus siiski saata kirja peaminister
Fer Brahele Brahe laskis taluDO- -
jjad vangist vabastada kuid üksin
da ei saanud ta ka nende eest mi-dagi
teha Riiginõukogu saatis ta-lupojad
krahvi Juurde Ja kui
Lake:
Tel 848-294- 1
krahv nägi kolme hiidlast oma uk
se juures käratas ta neile
„Mis teie siin Stokholmls vah-ite
Minge koju tööle Kõik talup-ojad
on minu omandus Ma v5a
teie maksud kümnekordistada
Minge kohe Hiiumaale""
Aga talupojad ei täitnud seda
korraldust vald läksid tagasi va
litsuse ette ja näitasid seal pnv
leegi mille oli kirjutanud Gustav
II Adolf 1620 Valitsus oli sussi
tud meestele midagi vastas 1
lubas kuberner Bengt Konil las
ta moodustada ki nlsjonl kes a-sja
uurib Hiiumaa- - Mehed lahka
sid seda kuuldes lossst a purje
tasid Hiiumaale
JumalDaraku saadikuid ootas
Hiiumaal Inllp suur üllatUS S
Krahv oli Kräftlingile saatnud kä
su et rootsi talupojad kes Stw
hnimi vauirt aetaeu taludest ks
he välja ja eestlaste esindajale &=--
tagu tublisti peksa NU sai io~~
erm läll SnurpmÖisaS VltSU Ai1
talupoegade talust väljuja- s-valitsejal
ei õnnestunud --
viin cmirp sflimuea Mudas''
aga seal ähvardas Urban Kraita
gi kirvega ja lubas kogu s-~-m- õisa
rahva saarelt minema
iria samuti hakkas ka W~
vastu Selle vastuhakkamise ?
rast mõistis kohus Urbasi Ja J- -
„—! k„V nädalaks Ta— —
kindlusesse tööle Kraftid? j
nad kohe Suuremõisa Ja uk-seal
neü üheksa nädalat kj
tuda Ja saatis nad siis IWf