Vaba eestlane , May 29, 1980

              on üldiselt tea-
Itlike rezhiimide
luremaks tug!»
Idimeduses höM-
)ige selle eemal
ide elanike sil­dest,
mis valgus-lemaailmas
va- .
ning annaks
diemokraatlikes
majanduslikust
st vabadustest,
Ite kindlüstami-kest
hüvistest,
[e petmiseks ei
le rezliiimide
linult toe varja-tioonutamisega,
jilma äjakirjan-üksikuid
nega-
|(siteerides pea-las
eksisteeri,
le ajalehti ja
?erivaid isikuid
|tes fakte, mis
kuulajatele te-
|'7äära püdi.
1'janduse ,,.tõe-
Hooni" iseloo­le
mõningaid
Eeötist Ümu-ihvä
Hääl",
mail Bonnist:
Ins mõistab re-iSA
prövokat-
3d 1980. aasta
lugude nurja-
[äne-Saksamaa
lade seisukoh-valrtiisolekut
ises USA pre-'.
rssi.
lib Tass Kabu-
^vademokraat-mille
ees-,
[gis uus ühis-
•essi ja õiglu-kaitsta
Afga-saavutusf,
tust kõigi Af-^
|te hulgas. Af=
provintsides
le, talupoega-iste
miitingud
lad väljenda-tani
praeguse
täies" teatab
lise rahupool-fskpunktis
on
istamine NA-banide
vastu
Ija teiste Lää-
Irritooriumile
Itrelvad", üt-pdala
alguse-liskonnatege-
[envaks tõen-püüdest
ra-
|se pinevuse
)n üha uute
lisatsioonide
irte eripai-t;
luses iTäss'i
rjutab • Tass
iälatel kü-järimehed
I Pärsia ,lahe
faabia maid.
le sildi taha
iskagentuuri
li Araabia
[eel mitu l i i"
[i põhilisteks
regioonis.
Tass I d a -
^seli peakor-
Une töötaja
iti üle Saksa
andis agen-
. Ta esitas
paljastavad
lakirjalikkE
räägivad sõ-
Jst taotieda
jelikult aga
P-iirelvastuse
nõukogude
tõrval edasi
liega toide»
^formatsipo-ühiskonda.
[judepesemi-see
ilmselt
IJätnud oma
oma ko­ldades
oku-
[t eestlastelt
jahust välja
lapõuevara-
|suks ja hü-iflest
ei ole
arg lk. 3)
• I
ii •
'^'^ursday, May 29,1980
L i l TE 11
Sisseseaded, anesidused Ja parai-
!es või
Hiljutisel Torontos peetud Kanada ühtsuse demonstratsioonist võtsid osa ka paarkümmend eestlast.
Füdü vaade eestlastele, kes kandsid oma etiiüistpärsÄ tõendavat plaktit, eesti lippu jä plakatit
59 Si«'woT)««*ii!ima MA^RiT» M A M »" kirieldab eesti maicfelu
Litsents nr. E 1044
Insurance
Agency
Veebimaris toimwrad M a W
Ms Ja aemdejuM Leida Leesmeffiditegutsemine^^^s peajuhina on tost-und
Irav! väljaispoolgl lootsi piire selle veerandsaia aastat naisvõimlemist viljelenud ja maailmas laial-
:dast tähelepanu; äratanud orgasiäsatsiooM
Lanrine annab omas kirjas Toron­to
Eesti Maleklubile lühikese ülevaate eestlaste maletegevusest
Rootsis, fakwrdab/et aktiivseid maletajaid cm
võib sõriaedelülesse lugeda.
Esikohal tugevuse järjekorras on turniirid põhjustavad osavõtjate
Jaan Eskm (28 aastane), kel on huvi langust. Probleemide peale
üks meistri tiitel. Järgnevad Ree- vaatamata leidub süski] ehijõulisi
dik End (35 a.), L . Laurine (75 a.) rootslaste maleklubisid kuhu on ka
ja A. Hüdebrand (45 a.), kes on koondunud eesti maletajaid,
aktiivne maletaja ja ka hea prob-leemide
looja. Peeter Haldna on
tuntud eesti maletegevuse organi-
Laurine Midab Toronto Eesti
Mäleklubi tegevust.
23 WESTMORE Dr., Silite 200
• . Rexdale,.0M.-'M9V 3Y7
Tel.'7454622
Leida Leesmendi äsjasel toron- spordiühingute liidu esindaja Gprt anti kingituseks iüe^^L
tos vübimise puhul meenutas ta Wadmark, örebro Kehalise Kasva- poolt 0. Mikiveri kujundatud j u u - E . V e M e l m p n passüvsed vanema ^^^^j^^ on süski peamiselt seotud
veelgi vaimustusega veebruaris tuse Ä o o l i (õppejõud Tore Gree^^ generatsiooni maletajad. A. Loots- maletajate eneste ideede puuduse
toimunud juubeliesiiiemist, kus eri- ja \^õimlemisühingute^^^^ e^^^ ^^^^ ma ja dr. Avg Raud on keskmise ^gg^^us^öi^^ Ta rõhu-tl
suureks sündmuseks oli asjaolu,01of Kihlmark, seks voimlemisjuhiks ta tütar Tii- tasemega. I. Martinsson, Jaan tab, et seHside tegevuse organisee»
et sel puhul Rootsi kuningas Carl ; l u - ^ T TT ^Ai LeesmeniSergh, kauaaegseks Tammert ja Mart Altmäe on ande- j.ij^igg|^;^^^ arvestada, et
^^hmdasM^^^^^^^^^^
tntrlasteesmeimsi möödunud 2^
Gustav sõitis Stokholmist Malmös-se
seda kaasa elama.
(Algus lk. 2)
veel kiillalt.^ Kremlist tulevad iiiied
käsud ja korraldused eestlasi veel­gi
tugevamate pihtide vahele võt-
Seda sündmust võib omal vüsil
tõlgitseda ka kui proovi sellest^
mida Leida Leesment pakub eest­lastele
Ülemaailmsel esinemisel
suvel ESTO-8fii4 toimuval. Festi­val
Galal,/
aastal superlatiivides ja võrdle^
sid seda
Kohaliku provintsi mäayanera
Nüs Hörjel nimetas teda Rootsi
välissaadikuks globaalses ulatuses.
Kõrgema tunnustuse andis Taani
j a Eesti maast ja rahvast v i i - jk^a ja jälle kostsid esinemisel võimlemisHidu esindaja Sigiie
mast välja pumbata. saatemuusikast tuttavad eesti me- Truelsen, nimetades Mälmötüdru- \s '
Eriti ahnelt suunavad JCreml! loodiad ja nagu L. Leesment sel kuid kogu maaüma ulatuses üheks Seda Malinötüdrulmte. vaimu on Tema arvates on paljud rikkad j a
võimud oma pügudEeki põIevM- puhul ütles, oli ta oma-juubelikava silmapaistvamaiks ja parimaiks ka ESTO-80 Festival Galal, kuna kuulsad inimesed peamiselt _ aja-vivarudele
Ä g Eestis toimuva koostainiselniõelnud suvise esine- võimlejaiks. Leida Leesmeirt toob kaasa selle puudusel malest .eeinale jäänud.
Töövmajanduse tempo suurenda- ^ise koreograafiale ja ülesehita- Jüubeliesinemine oli Leida Lees-s^ogrammi täitmiseks oma grupi Male on nõudük aja ja energia suh-miseks
on valmmud uued plaanid, misele. mendile järjekorras 775-es, nende liikmeid. Teadmine tema võidukal- tes ning, seltside üleyalpidamme
See selgus eriti äsja Tallinnas toi» Malmö juubelietendusel: bsines hulgas 72 esinemist valisturniiridel gust rootsi j a maaüma naisvõim- on kuUikas, kusjuures riiklik toetils
munud Eestimaa Kommunistliku maskmselt lapsi nende 600 toob uhkustunde iga eest- on väga napp. Peetakse maleturmi-
Partei pleemimü esitatud partei ja hulgas. Sündmus aga kujunes" mine oli viimase pisiasjani läbi- laste südamesse kui näite ühe vä- re, kus niängud mängitakse vahel
keskkomitee sekretäri Vladimir suureks eduks juubelit tähistavale mõeldud, alates Rootsi kuninga simatu eestianna töökusest ja os- isegi mitmel eri päeval, mülj^ed
Käo ettekand^t. -See Petrogradis organis^^^^^^ vastuvõtuga, kus Hllede andjaks kusist, mille kõrval ta suudab ja kestavad aasta ja enamgi. Pikad
sündinud Venemaa eestlane käsi- güisele juWle enesele. Pidustusele oli L . Leesmendi tütre Tuna tütar tahab täita ka veel Festival Gala'^^...'. ' • . - y ; . ' • /
tes kogu küsimuse kompleksi vä^ oli kaasa elamas Rö
ga. kummalisest; vaatevinklist• j a ' • . . . - ''. • ... ".-^' ^ • • ' . ' " ' ' - . - ' • • - .•. ;. . '
.... „ . Õpinguid ja perekonnaelu. Ta soo-sa
Uif Bergü. • Organisatsioom
kauaaegseks esimeheks on olnud nalasse on varisenud Reljo Utuste,
Dägmar LindvaU. >^red Remmelgas, D r Vooremaa >
Toetusorganisatsioonis Malmö- Ja. Vittlich-Vitsut.
tüdrukute Sõbrad on lükmeiks k a Laurine leiab, et male ebapö-kohalikud
eestlased, neist kuulu- puiaarsus rootslaste liulga mõju­vad
juhatusesse Leida Anari J a tab kä Eestlaste maletegevust
.. Tüü Uessori. '
ILMAR HEINSOO
INSüRÄNCi
Eesti Majas
958 Broadvievir Avenue, nuiHBii
Toronto, Ontario M4K 2M
Telefon 461-0764
, SUVIHARI 1980,iaMpäeval28vjuianüi mpe prograiim S e e d r lw
25. a. tegevus juubeli tausial on kavandatud rõhutatud pidulikkus©-
gSi näeb ette õhtuse vabaõhuetendusena laulumänga „NIPiERNAA-BI
TEELAHKMEL". Äujgust Gailiti romaani ,,Toomas Nipernaadi"
ainestiku alusel Ilmar Mikiveri poolt kirjapandud dramatiseerimg
esitati New Yorgis
sise
Idee seda näidendit tuua - vafoa-lasi
välja paista,, et'-eesti rahvas
peaks olema väga õnnelik kui ta
suudab oma põlevkivi toodangut,
mis praegu juba ön areienüd sel­gekujuliseks
röövimiseks, veelgi
suurendada. Vladimir Käo kiitis
Moskva võimusid, kes eestlasi ole­vat
N. Liidu rahvaste so|prnse raa­mides
abistanud ning neile põlev­kivi
toodangu tõstmiseks vajalikke
masinaid ja materjale andniicl.
Selle suure abi tulemusena olevat
põlevkivitoodang Eestis 1940. aas­taga
võrredes kasvanud 16-kord-seks
ning 1979. aastal olevat kae­vanduste
ja karjääride kollektiivid
andnud ligemale 31 lüljonit tonni õhulavale simdis samal 1968. a.,
põlevkivi. kuid aega seUe ,ik!üpsemis€&s"
Vladimir Käo ei rää]kmudõigla= teoks kulus ter^
se informatsiooni andmiseks mida- l e l teel, hilissügisel 1972. a., olid
gi sellest, et suur osaEestistrÖövi- Seedrioni juhatuse k ^
tud põlevkivist läheb Leningradi r i käsikiri j a Jüri Mandre muusi-
Ja selle pürkonna jõujaamadele kü- ka. Paraku ei leidunud lavastajat,
tuseks. Ta jättis k a mainimata, et
1958. aastal Kohtla-Järvel asutatud
Põlevkivi Teadusliku UJurimiše
Instituut allus ^sialgu Eesti Rah=
vamajanduse Nõukogule kuid vii­di
hiljem Moskva kontroil! alla.
Ta läks vaikides mõöda^ ka sel-
• lest, et Kohtia-Järve on muutunud
nmg et Pckvkivi Teadusita p^oit kohanäatud sÄdrioru vaba.
nm.se I n s t M juhatajaks oa ^ j^^.
venelane X Pettuhov, ^ dud viisiderikas mum&a vabaõhu
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST**
cccam
Kui Lydia Vohu helistas, sai tema
minult jalamaid nõusoleku.
Maksab Eanaia
a. peetud F.A. Eesti Päevade teatrietem-uudsusest'
itingitud la
vaieseadmise erakorralised nõud­mised';
näisid siis olema ülepää-.
" : sematud.. .•> •
Nüüd, seitse aastat hiljem, on sa­ma
käsikiri j a sama, muusika Ly­dia
Vohu töölauale jõudaud.i.Mi-
Olin suure huviga kohe' valmis
midagi südamelähedast katseta­ma
uutes oludes ja uue ansamb­liga.
Kaugus Torontost (ligemale
1000 km;) lihtsalt ei tohtmud saa­da
segavaks probleemiks. Nii ar­vab
usutletu.
Riivaild tunneb Seedriorut ja
sealseid võimalusi põhjalikult E i
mäletagi kui mitu korda seal käi­dud
ja peopäevi kaasa elatud.
Kaks korda k a eesti rahvaJe laulu
pakukd. Aastal 1945 aktuse kont­sertosas
ja 1978. a. p õ i m i t e jXaul
suveööi". ,J^ipemaadi'' esitanü-,
seks Seedrioru avaralt vabaõhula­valt
oh olud ideaalsed, kinnitab
Riivald. Selles laulumängus ei sün­ni
midagi „ne(l:jä seina vahel". Ter
geyus ta kolmes pildis — „Maärla
M d " , ,,Terikeste pidu" ja^^^^
kuningaiina'^ - sünnib vabas
õhus, kõrge taeva katuse all, just
nõnda nagu seda August Gaüit ette
„Nipemä!adi teelahkmel" proovid nägi oma romaaiiis. . .
Torontos juba kevade saa- Koostöö uue ansambliga? Muusi-
$19.50
IlOoSO
E 5 E 1 f 0 S T I <a
38.
$11.
UŠÄ-SJ
;30.5 ;32.50
LENNUPOSTIGA
Aastas S72.—* poolaastas §36
Ä3ressi muudatus 50 centi. tJkslknumlHi hind 45 ceA
Kanada aatossidele palume märldda ,.POSTAL GOBE
^: : . : USA aadressidele ;,,ZIP^C^
Faagatshekk või rahakaart kirjutada
FreeEstoniaaPublishers nimele.
HEINZ RIIVALD
•Lühidalt võiks eesti praegust « „ ^ : ^ „ , x ^ „ i,:Hv,oi,,if ,röiiafr^nmr ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ 3uba kevade saa- üoostoo uue ansambligaivmusi-põlevkivitööstust
iseloomustada . ^ ^ S S ^ f (20. mäxtsil). Neis k a i - ka, võrreldes 1968. a. lavastusega'?
Li ,.on«i«c^J .«.rMcinn«i se probleemid on lahendanud muu- , . . ^ , V a k\m nn RüvaM kõidti oDti-
STLÄNi :
kui smirt venelaste operatsiooni, Ka siin on Riivald kõigiti opti-mis
toimub Eesti NSV sarjava Äsjasel ^istlik.. Koosmäng on s ^ ^
maski ja sildi all. Venelased kae- f j j g t i v^^^ mr^ S u Ar- ^^^^ võimailus te- Partnerid oma ülesaimete kõrgu-vavad,
venelased juhatavad J a ve- ^ u^ s ^ ^ „ « L . „ «r^oS^vi; ^ ; . ^ „ , / ^ l a g a mõtteid vah^^ ^©1.
, ' . L ^. . • vuka kaastegeva ansambU, mi lau- ..f . , , ,r •
nelased on meie põlevkivi teks ,k asu^ta j.a t:e ,k s•. E^e stla spft.e ea moiss-a ,l us.i ku.i ^^ta^.-n^"t^^s u^s , «a^in:«j.a„ a;v,oa^a Tio,v,iu««; ^ni a-l estused la, vas.t u• sest New .Y o, rgis
seisab aln„r lt selle.s , e.t nad p,e ava/d ning THT. J uÄ. « ; i KTR, TA^ " ..Karnr^c^teAr^^u^r^ ^
tegema roowsa ja looma suu- tätocUisega Seedrioru V<5ai«teoUa veel parem, aga a^^^^^
rest imestusest, j a . vaimustusest
-käsi kokku': kui venelased;MUff©st
,,vemiaarmastušest" koorivad Ees­ti
maakamara
• kõigist ma
nooremast perest. nappus ettevalmistamisel jättis
oma jäljed, üldiselt oli väärt asi
Ja kõigele tipuks m Heinz R i i - j a ,,istusV'Eiivaldüe kui l a ^ ^^
vald, külalisesineja Lakewoodist, mänffumethele.
N J . , kes kahtlemata on see aimi- Kuid nüüd siis vpbanlr^Iwale
•Kas .pani ,m"t'.em-9.?
muusikäiine saade New Yor­gis
tuli seks puhuks loodud ar­vuliselt
piiratud orkestrilt lava
eest, siis lahendas Seedriorul —•
l a v r l e i i d a l kõikjal näidendi te-pevüstjk^
ni sisselülitatud akor-äPoni-
niHimehpd — on ilmselt
tabav ja ainuõige
Palun saulie saata VABA EESTLANE
veeräaäaasteks — teyalise te „
19 . Tellimise katteks l i s a a l - ^ sünj
rahas / tehekiga / rahakaardiga. (Raha saata
mmaa