1980-09-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval 16. septembril 1980 - Tuesday, September 16, 1980 Wr. 69
Uys §0 m ©dmhke'- 3.51,6 ja iirlane J . Treacy 10.000 m
ajaga 27.48,5, poolakas J . Wszola
hüppas kõrgust 2.27 ja unpariane
M. Nemeth viskas oda 85.2
Hiljuti Londonis peetud kerge-
Augusti lõpul peeti Käärikul Eesti
esimese odaviskekuulsuse Gustav
Sule mälestusvõistlused. Tallinlane
Toivo Möorast, kes tänavu on
pidevalt üle 75 m visanud, sai nüüd jõustikuvõistlustel Crystal Palace'!
jagu ka 80 meetrist. Isiklik rekord- staadionil võitsid Poola hüppajad
vise 81.58 tuli teisel katsel. Uiis kolm esikohta. Anna Wlodafczyk
edetabel näeb välja nüüd järgmi- oli parim kaugushüppes tagajäxje-ga
6.61, Marius^ Klimczyk oli parim
teivashüppes 5.50-ga ja Jacek
Wszola kõrgushüppes 2.24-ga. 2.24-
st sai jagu ka Inglismaa rekordi
püstitanud Mark Naylor. kõrgushüppes
oli naistest parim kanada-lanna
Deboräh Brill 1.91. Meestest
hüppas kaugust ameeriklane Lan-y
Myrieks 8.03 ja kolmikhüppes saavutas
ameeriklane Paul-Jordan
16'.80.-
•sena:
89.32 Heino Puuste .
; 84.05 Mart Paama
82.26 Gharles Vatoam
81.58 Toivo Moorast
8120 Toomas Savi
78.40 Toomas
77.98 Ülo Rukki
76.86 Kalju Mägi
75.93,5 Gustav Sule
75.80 Ain Veenpere
1965
1960
1980
1967
1976
1979
1980
1933
1974
Kaks eesti vasaraheitjat, vasakul KunnarLaansalu, kelle nimel
on Eesti rekord Ja paremal Jüri Tamm, kes võitis Moskvas olümpiamängudel
vasaraheites pronksmedali nirig ;pli enne olümpiamänge
maäilmaedetabelis vasaraheites neljandal kohal 80.46, Kuna ta
asub Küievis,' siis' tema tipptulemusi Eesti r e k o r f c M arvestata.
Hiljuti oli ta
0)
Madrndis peetud kergejõustikuvõistlustel
püstitas 20-aastahe An-dorv.
Osavõtjaid oli kahekümnest
riigist, tippu jõudsid Skandinaavia-maade
ja Shveitsi suunistajad.
Meestest oli parim norrailane ö.
Thon, 2) rootslane 0^ Näbo, 3)
tonio Corgds uue Hispaania kau- ^sh^v^e"^it^s"l7a'-n""e' N-. "B"ü^tVikrio^fe;"r . AN" 'a^i's^t'e^s^t' 1 Belgias ümub flaamikeelne tur- g^hüwer^ek ord1i. Atu lemusega 82^ tuh esikohale norralane A. Corne-
, ™ a t ,^hüde. ^ternation^ Ä S laüm^^
jeugd schaak toemool", kirjutab ^^^^^^^^^ ^^^^ Dombrowski B . 5 4 ^ ? " ' ^ . •
Jaan Ehlvestist, kes turniiril ühek- wTvp^cphAl^^ T^rr^ V^r^^r kohale. Lumepiiril
sast vastasest kaheksat võitis. Ja ^^.^ ^ ^ paiknenud kividerohke, soine ja © Sopran Liilia Gorradi,sõitis Es^
pildiallkirjas küsiti, kas eestlane ung^lase L^^^^^ Stokholmis Saksa-
Eesti 30 m maanteejooksul tuli
maale, kuhu ta oli kutsutud solistina
esinema sama Westfaliä mees-i:
koori poolt, kes omaV ajal esines
meistriks Avo .Järv tagajärjega Liilia solistiks olles New. Yorgis.
Düsseldorfist lendas Liilia edasi
Ehlvest ei ole äldd s ™ g u n e ^iHehW 2" mTsTTrglnt W^^^^
mvelaps nagu on otaud Spasski ja ^^^.^^ ^^^^ ^. ^^^^^^^ ...
Kaipov: ,J>e Est Yaan BMvest m _
. het spoor van vroegere Russische . »
schaatovonderkindereazoals Spass' . , . , x . 137442/'2) Toivo Koowt 1.37486 ^^'^^^ r^uuo cuooi kienKaipov?" • Düsseldorfis .peetud võistlustes ^.•'^^^'^'^MOITO^
'jaan EhVest ise kommenteerib teivashüppaja Thier- V ' ' ' üniversity poolt lähetatuna soo-võ'ii
«ii<!f Pi Ffffl •5P«Ja vni<!t1iKl- V'g"6ron .ja Jean-Miehel Bellot , . nie-ugri'.koiigressišt. Liilia Corradi
üles mhuda m ^ a KL^TZ «rit^^ jälle maaümarekordi 5.80 Neljandat aastat toimusid ali-vee- kirjanduse ja võõrkeelte dokto:
nud eriü toev M u d f^^^ saavutamist, kuid see ebaõnnestus, orienteerumise,-.võÄ ,.,„t N . Y . Üniversity juures.
pSk^S i ^ t f f l l e ^ S ^ n M Mõlema tulemuseks jäi 5.65. Kõr- in»^^^^^^^
ühTksaToU e K.r^^m. ;:r! ^^ «««sWppe võitis Dietmar Högen- aUveesportlasil õrmestus 36-st või- sEootsistsa^abus p u ^ kui oli ^ a sel^, hme Umne^-Saakstamaaa^l ta^eaniärf^e ea N"la. lLitiaidsut umleadtuasliesgta vmõietias tr1i0v.õ iTsteliuüse lsaiiunl jaotmara Mtäedhik eM. Aarmy jaRrve,i s.ip e:ajtuuude^s
j^akkusm viüa. Vytased ei laht- " ^"J^^ 102 S m Peeti Brestis, Betoje järvel. Eestla- Merike Amjärv pääses okupeeri-nud.
Mis mul muud ule jai. km p^ ^ aiXii? ' 5 2 ? niS * oli Pärim TÜna Kampus^es :tüdE«fet vUja m M aa^^^^
din võitma."
Lääne-Saksamaal Koblenzis peetud
kergejõustikuvõistlustel jooksis
Moskva oülmpiamängudel kuld- mees itaallane Pietro Mennea
naiste 800 m läänesakslane Margit P^Wunuses tuli ette venelan^^^^ Stokholmis. Varem
Klinger aiaga io0 05 48 sekundiga, üldvõitjale määra- Eestis elades ta esines nnghaalra-
' ' ' tud karikas kmihs viieü
' * Eesti sportlasile: Eestlaste võist- ja ajaviitem^^
29A0A0 mm jiononkkscu. mmca^a-^ll^miranr^emkwov-rdif^ kondak^uu^l^us^id^ p^e^al^e märgitu veel mandril peatumise ajiadla kakladvaa stsueub.
^ . mees iiaaiiane ^ ^ - ^ Mennea _
medali võitnud mglise jooksja S. jooksis Barlettas, Itaalias' peetud 5^^^^'/"^^^-^^^^^^^
Ovett.uue maailmarekordi 1500 m võistlust. el, sel„l e Vd istantsi ajag^ap aar-kolm vene nimega uoujat.^^^^^^^^^^ c
.ajaga 3.31,4. Amult 0,2 sek. jäi 19,96, mis o i ainult veidi nõrgem ' ©Londonis suri 78 a. vanuses^
• võtjast maha teisele kohale tulnud tagajärg tema nimel olevast re- ® Londonis, Inghsmaal,. toimus omaaegse Vene keisri Nikolai H
läänesakslane T. Wessinghage. kördist. memaäilmnemarginäitus; kus au- õepoeg suurvü^ Dimitri. Tsaari
hinnati ka paremaid margikogusid. õde suurvürstinna Ksenia põgenes
Rootsi osas sai kuldmedali Vambo- revolutsiooni ajal Krimmis oma
j a Hurt oma eesti margikogu eest kuue lapsega Briti lahinlaevale
ja Elmar Ojastele anti hõbemedal ,,Marlborough", mis vüs, nad Irig-
Brüsseüs peetud rahvusvahelistel |j@ägiif11€ICelf
võistlustel saavutas prantslane T.
Vigneron teivashüppes 5.70, itaal- Shveitsis, üliõpilaste maailma- sarnuti eesti margikogu eest: &-lismaale. IL m^ ajal oli
l£|ne P . Mennea jooksis 200 m aja- meistrivõisthistel võttis N- Liidu janduse osas'sai Eesti Filatdisti- suurvürst Dimitri kaptenleitnant;
gä 20,05. Samal võistlusel jooksis koondises orienteerumises (fea ka de ühing*' bõbeauhinna oma ^^a
inglane S. Owett 1 müli ajaga Tartuülikooli lõpetanud Anne Kiu- kirja ,,Eesti FüateH^^ suses. .
ÄMDRB KÜNG
Kirjastas TOis^ :
Ml lk. Hind $14.00 br. -i-saatekola S8!®
teos põhineb JUdaldasc^leaUi&m
analüüsib goosne sise- ja väUspomt&at, riigi täa^^ oUt-
&õrda ja snmada, Nõakognde Ludu S<M)me*p9liiti&at, Soome valit^
sist presideodist parteielan! ja palja maad, tanes Soome saata-sest
hävitatud iogejaile palja aas! andmeid.
MUägli Vaba Eestlase talita
1 >
on valik IdrjändtisteadlaseHv Sala hilisemast essee-
,lais keskme rõhk on Jahah Liivi luale lahti mõtesta^
256 lk. — Hind köites ^16.00, postikulu $1.00
Eestlase talify ses
MÄLG KUNSTI
0 • •
Müügil „Vaba Eestlase" talitases
BSD
EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M). Saar), Üks saa (M. Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettik), Sind tervitame
kuldapäike (A. karincU) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) ja
rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju, Kui ma ha-kkaa lau-lemarie.
Ära viies ja Kivikasukas,L.Virkhausi seades — Kus on
kus on korva kodu, V. Kappi seades — Linaltatkuja Ja J. Zeigerl
seades^ Kanneldajast vend.
KuBa ta teisal bandeira, s.t. lipukandja
rume all Mato Grosso ja
Minas (Serais' päramisse põhja
tungides kroonile 'kindlustas riigi
praegused piirid, ükskõik et
paavst, hoidamaks ära verevalamist
hispaanlaste ja portugaallaste
vahel uues maailmas, oli juba 1494
a. jaotand mandri umbropsu kaheks,
sirgejoonega kaardil, nimelt,
mis käis praegusest Belemist või-
Petlemmast Amazonase suudmes
otsejutti alla Porto Alegreni välja.
Seda joonetõmbamist nimetatakse
ajaloos Tordesülas'e lepinguks,
mille kohaselt lääne pool läks hispaanlastele,
kitsas ida-osa aga por-tugaallastele.
Ep olnud tahumatul
bandeiral sellest muistsest lepingust
sinist aimugi nkg mõned arvavad,
et ei ka kompassist ja nõnda
lõi ta süs lipuvarda koos kuninga
lipuga kuhu aga^ läks, nii' et
Brasüliast sai, jahnoh, Brasiilia
nagu ta nüüd ennast kaardil laiutab.
Päris nukumõõtmeis on aga noor
sell, suure•P.E.N. plakatiga,^ kes
kongresslastele vastu saadetud ja
ikohe ka taikso muretseb, kinnitades
et see on:makstud. Ristitud
•küll, ent vere poolest umbusklik
Bagu olen, USUB hetkel ometi, kuna
käime lennujaama takso-leti eest
läbi, kus midagi kirja pannakse.
Hotelli Jõudnult on aga ukse all
vastas teine samasugune sell ja
nõuab, et maksaksiine taksojuhile
ning umbusk minus tõstab pead
kui madu. Enne aga kui jõuaksin
sellega midagi ette võtta, maksab
mu elukaaslane nõutud summa, et
„kuraditest lahti saada" ja carro
kaob , . . E h k p l l esimene sell annab
hiljem mingi kaardi, mille
põhjal peaksime summa hiljem
kätte saama, ununeb see päevi saginas
ning pealegi ütleb selle aja
peale juba kogemus, et kui keegi
siin midagi Maksab, siis ennekõike
maksad i s e . ..
savad omamoodi, s.t. vastupäeva,
siin lõuna poolkeral kus see sõna
„ülemise'' poolkera mõistes tähendabki
päripäeva. Nü isemeelne
on siin kandis päike, et paistab
lõuna ajal lausa põhjast.:
Mine sa tea, ehk on kõigega siin
nõnda, nü et pettus on ausus ja
ebausk metafiiüsüine tõde, mida
ifcõestada ei saa, kogeda aga küll —
eks ole ju täna kolmeteiskümnes,
reedene päev pealegi j a esimene
Õppetund käes, nii kosmograafias
kui «cruzeirosias", hoiatan ennast;
mõeldes nii päiksele kui ka juba
lendu läinud knaseirodele... tJSi®
dollari eest saab neid kas 26 või
28, või 29, isegi 30 kuni 31, — ent
millegipärast mitte 27, avastan,
sorteerides oma küresti kasvavaid
finantsüisi teadmisi ja tundes ühtaegu
kuis paik hakkaks nagu
müstiliseks m i n e m a . . .
Kuidas aga Rio elanikust sai ca-rioca'
pole kuskil täpsalt ära seletatud,
ainult et sõna märkivat valge
mehe maja või IMselt valget
maja — nüet sellessegi mahuvad
siis kõik nahatoonid, raassid ja
klassid. Ja mis neil viga mahtuda,
linnutastikuga nagii suur hulk
näikse olevat, Mtsaipuusalised ja
pisikesed, ent igapidi proportsioonis.
E i hakka esialgu silma ei pikki
ega pakse, kuigi kõhnadelgi on
sageli otsegu kenake 'kõrvits kõhuks.
Ons selles süüdi õlu või Ühtselt
igasugune jook siin kuumuses,
mis käesoleval, „taliharja" kuul,
juulis, alaneb mõausalks soojuseks,
või toitlus, kes ütleb.
Teisel ikorral asuv tuba palkoni-gä
on hea hotelli päraselt elegantne
ja kui ilmneb, et kõik kraanid
ja elekter, vaatamata kahele
küünlajupile pesulaual, siiski töötavad,
tuleb usalduslik meeleolu
tagasi, seda. enam, et palkonilt alla
vaadates kohtab süm sõber päikest
uijümisbasseini ühes nurgas.
Lahi, laiu üle kogu vee, siis on mõnusam
sisse teüpatä... Suur on
aga üllatus, kui veidi ^hüjem pilku
välja heites paistab bassein olevat
puhta vilus — kuigi taevas täitsa
selge — otsegu ei maksaks siinmail
üldised loodusseadused teps.
Nüsiis — Hio, hehh . . . samba rütmid,
kenad jneiud,; teemandid, to-päasid..
V sinimäed, valged rannad,
öised baarid, palmipuud—
või nii need reklaamid käivad,
jättes neidude kõrval taas müstilisel
kombel nimetamata noored
mehed või, pagan võtaks — vanemadki,
kel, nagu elu on näidand,
kah oma võlud. Teisest küljest—
lennulünid pakuvad Lõuna Ameerika
tuuri ega nimeta Riost muud
kui Corcövado Kristust, Suhkrupea
mäge ja Dzhoki Klubi. Kui
üks väljavaade pole ei ea ega tengelpunga
tõttu vastuvõetav, siis
teine on hoopis hale oma pealiskaudsuses.
.- Sestap ,otsüstame, ise
kujundada oma esma kogemuse
linnast ja hüppame, kaart nappus
nmggüd taskus, hotelli uksest välja,
plaaniga sekkuda ellu püstijalu
—• ja hüppaksune samas koha
jälle tagasi, sest sellise hoolimatu
hoo ja müraga rümab hotelli ukse
alt läbi ennenähtamatult tõtlik liiklus
— nü et tekib õudne aimus juba
alanud viunsepäeva sabinast,
mü hügla ähmiga kihutatakse kaugemaid
kalleid veel surma eeli embama,
sest kesteab kuhu peale seda
lõpukärakat määratakse, üles
või a l l a . . . • -
Tükk aega spisame laial trepil• ja
üritame ülejooksu ning jookseme
vinnaks kah, esiteks ühest, siis
teisest ja lõpuks juunalteab mitmest
sõiduteest, nii et vastu õhtut
oleme juba suurte kogemustega
ülejooksikud, vüumus, mis nüüdses
maailmas pole sugugi laita.
Igal juhul on kindel, et jalakäijad
pole '[sellest linnas väärt poolt
kruseirotki, liiklustulesid on harva,
vähemalt siin, needki peami-«
selt ratastele ning valged krüpsud
sün-seal asfaldü mõjuvad ennemi-lü
hoiatusena kui julgustusena. Ja
ometi lookleb mere kallast pidi
otse ees too kuulus Flamengo park,
päratuim avalik haljasala kogu
Ladina Ameerikas, RiQ tuliuus,
>yvisiitikaart", üks miljon^ kaksr
sada tuhat ruutmeetrit suur — nojah,
miks lasta paika ruutkilorneet-reü
pisikeseks pitsitada! — pealegi,
kui vüskümmendkaheksa
hektari sellest m jumala selget
rohumaad, mida, nojah, tuleks ju
mõõta ikka nü nagu natuke heinamaa
mõõtudega... hindan muiates
vahelduva terminoloogiaga informatsiooni
värvipiltidega lehekesel.-
..
Merest võidetud maa
Ent kõige võimsam on asja man
aga tõik, et iga mut j a l g pinda
on väevõimuga mere meelevalla
alt kuivale päästet, iga kuup sü Id
mulda „krusadega" kohale veetud,
arutan nüüd omal käel ent samas
vaimus edasi, ja selleks läks pool
ühest mäest südalmnas; heldena
laseb- see nüüd' 13 000-del puul ja
põõsal endamisi juuri ajada, esindamaks
kord oma uhkes lopsakuses
Brasiilia troopikat. Kahtlemata
kord nad seda ka teevad, tõendina
rohetab iigHähedal dzhungellikult
J8. saj. asutatud vana .linnapark,
„Passeio Publico", raudtara ümber
kui korsett, ent laiad pronks-väravad
pärani ööl kui päeval, et
need, kel pimedas päevapooles pole
minna kuhugi, võiksid siin vanadel
kivipinkidel hingerahus välja
puhata —• ja seesuguseid on
palju, üpris palju siin maal, koge-me
Ent igal juhul on uus park Brasiilia
suurima pmna- ja pargiku-jundaja,
Burle Marxi, tippsaavutusi
ning „ümber nurga" võetult,
eks linna-isade omi kah, ehkküll
hetkel pole 'kuninglikud palmid
vaid kaarlampide hügelkõrged'
postid need, mis oma tehnoloogilise
kunmelikkusega annavad paigale
• väärika jume, valeustades
mitte auiult parki vaid veel enam
hiljuti valmind, lõuna ja põhja linnaosa
ühendavat „aterrot", päratu
laia läbisõidu teed, õieti' rööbiti
kulgevaid teid, mis pargi keskelt
kaheks lõikavad nii oma katkemar
tu sõiduikite joruga kui ka paksu
bensiinivinguga.
» g n e b )
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 16, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-09-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800916 |
Description
| Title | 1980-09-16-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval 16. septembril 1980 - Tuesday, September 16, 1980 Wr. 69 Uys §0 m ©dmhke'- 3.51,6 ja iirlane J . Treacy 10.000 m ajaga 27.48,5, poolakas J . Wszola hüppas kõrgust 2.27 ja unpariane M. Nemeth viskas oda 85.2 Hiljuti Londonis peetud kerge- Augusti lõpul peeti Käärikul Eesti esimese odaviskekuulsuse Gustav Sule mälestusvõistlused. Tallinlane Toivo Möorast, kes tänavu on pidevalt üle 75 m visanud, sai nüüd jõustikuvõistlustel Crystal Palace'! jagu ka 80 meetrist. Isiklik rekord- staadionil võitsid Poola hüppajad vise 81.58 tuli teisel katsel. Uiis kolm esikohta. Anna Wlodafczyk edetabel näeb välja nüüd järgmi- oli parim kaugushüppes tagajäxje-ga 6.61, Marius^ Klimczyk oli parim teivashüppes 5.50-ga ja Jacek Wszola kõrgushüppes 2.24-ga. 2.24- st sai jagu ka Inglismaa rekordi püstitanud Mark Naylor. kõrgushüppes oli naistest parim kanada-lanna Deboräh Brill 1.91. Meestest hüppas kaugust ameeriklane Lan-y Myrieks 8.03 ja kolmikhüppes saavutas ameeriklane Paul-Jordan 16'.80.- •sena: 89.32 Heino Puuste . ; 84.05 Mart Paama 82.26 Gharles Vatoam 81.58 Toivo Moorast 8120 Toomas Savi 78.40 Toomas 77.98 Ülo Rukki 76.86 Kalju Mägi 75.93,5 Gustav Sule 75.80 Ain Veenpere 1965 1960 1980 1967 1976 1979 1980 1933 1974 Kaks eesti vasaraheitjat, vasakul KunnarLaansalu, kelle nimel on Eesti rekord Ja paremal Jüri Tamm, kes võitis Moskvas olümpiamängudel vasaraheites pronksmedali nirig ;pli enne olümpiamänge maäilmaedetabelis vasaraheites neljandal kohal 80.46, Kuna ta asub Küievis,' siis' tema tipptulemusi Eesti r e k o r f c M arvestata. Hiljuti oli ta 0) Madrndis peetud kergejõustikuvõistlustel püstitas 20-aastahe An-dorv. Osavõtjaid oli kahekümnest riigist, tippu jõudsid Skandinaavia-maade ja Shveitsi suunistajad. Meestest oli parim norrailane ö. Thon, 2) rootslane 0^ Näbo, 3) tonio Corgds uue Hispaania kau- ^sh^v^e"^it^s"l7a'-n""e' N-. "B"ü^tVikrio^fe;"r . AN" 'a^i's^t'e^s^t' 1 Belgias ümub flaamikeelne tur- g^hüwer^ek ord1i. Atu lemusega 82^ tuh esikohale norralane A. Corne- , ™ a t ,^hüde. ^ternation^ Ä S laüm^^ jeugd schaak toemool", kirjutab ^^^^^^^^^ ^^^^ Dombrowski B . 5 4 ^ ? " ' ^ . • Jaan Ehlvestist, kes turniiril ühek- wTvp^cphAl^^ T^rr^ V^r^^r kohale. Lumepiiril sast vastasest kaheksat võitis. Ja ^^.^ ^ ^ paiknenud kividerohke, soine ja © Sopran Liilia Gorradi,sõitis Es^ pildiallkirjas küsiti, kas eestlane ung^lase L^^^^^ Stokholmis Saksa- Eesti 30 m maanteejooksul tuli maale, kuhu ta oli kutsutud solistina esinema sama Westfaliä mees-i: koori poolt, kes omaV ajal esines meistriks Avo .Järv tagajärjega Liilia solistiks olles New. Yorgis. Düsseldorfist lendas Liilia edasi Ehlvest ei ole äldd s ™ g u n e ^iHehW 2" mTsTTrglnt W^^^^ mvelaps nagu on otaud Spasski ja ^^^.^^ ^^^^ ^. ^^^^^^^ ... Kaipov: ,J>e Est Yaan BMvest m _ . het spoor van vroegere Russische . » schaatovonderkindereazoals Spass' . , . , x . 137442/'2) Toivo Koowt 1.37486 ^^'^^^ r^uuo cuooi kienKaipov?" • Düsseldorfis .peetud võistlustes ^.•'^^^'^'^MOITO^ 'jaan EhVest ise kommenteerib teivashüppaja Thier- V ' ' ' üniversity poolt lähetatuna soo-võ'ii «ii on valik IdrjändtisteadlaseHv Sala hilisemast essee- ,lais keskme rõhk on Jahah Liivi luale lahti mõtesta^ 256 lk. — Hind köites ^16.00, postikulu $1.00 Eestlase talify ses MÄLG KUNSTI 0 • • Müügil „Vaba Eestlase" talitases BSD EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M). Saar), Üks saa (M. Saar), Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettik), Sind tervitame kuldapäike (A. karincU) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) ja rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju, Kui ma ha-kkaa lau-lemarie. Ära viies ja Kivikasukas,L.Virkhausi seades — Kus on kus on korva kodu, V. Kappi seades — Linaltatkuja Ja J. Zeigerl seades^ Kanneldajast vend. KuBa ta teisal bandeira, s.t. lipukandja rume all Mato Grosso ja Minas (Serais' päramisse põhja tungides kroonile 'kindlustas riigi praegused piirid, ükskõik et paavst, hoidamaks ära verevalamist hispaanlaste ja portugaallaste vahel uues maailmas, oli juba 1494 a. jaotand mandri umbropsu kaheks, sirgejoonega kaardil, nimelt, mis käis praegusest Belemist või- Petlemmast Amazonase suudmes otsejutti alla Porto Alegreni välja. Seda joonetõmbamist nimetatakse ajaloos Tordesülas'e lepinguks, mille kohaselt lääne pool läks hispaanlastele, kitsas ida-osa aga por-tugaallastele. Ep olnud tahumatul bandeiral sellest muistsest lepingust sinist aimugi nkg mõned arvavad, et ei ka kompassist ja nõnda lõi ta süs lipuvarda koos kuninga lipuga kuhu aga^ läks, nii' et Brasüliast sai, jahnoh, Brasiilia nagu ta nüüd ennast kaardil laiutab. Päris nukumõõtmeis on aga noor sell, suure•P.E.N. plakatiga,^ kes kongresslastele vastu saadetud ja ikohe ka taikso muretseb, kinnitades et see on:makstud. Ristitud •küll, ent vere poolest umbusklik Bagu olen, USUB hetkel ometi, kuna käime lennujaama takso-leti eest läbi, kus midagi kirja pannakse. Hotelli Jõudnult on aga ukse all vastas teine samasugune sell ja nõuab, et maksaksiine taksojuhile ning umbusk minus tõstab pead kui madu. Enne aga kui jõuaksin sellega midagi ette võtta, maksab mu elukaaslane nõutud summa, et „kuraditest lahti saada" ja carro kaob , . . E h k p l l esimene sell annab hiljem mingi kaardi, mille põhjal peaksime summa hiljem kätte saama, ununeb see päevi saginas ning pealegi ütleb selle aja peale juba kogemus, et kui keegi siin midagi Maksab, siis ennekõike maksad i s e . .. savad omamoodi, s.t. vastupäeva, siin lõuna poolkeral kus see sõna „ülemise'' poolkera mõistes tähendabki päripäeva. Nü isemeelne on siin kandis päike, et paistab lõuna ajal lausa põhjast.: Mine sa tea, ehk on kõigega siin nõnda, nü et pettus on ausus ja ebausk metafiiüsüine tõde, mida ifcõestada ei saa, kogeda aga küll — eks ole ju täna kolmeteiskümnes, reedene päev pealegi j a esimene Õppetund käes, nii kosmograafias kui «cruzeirosias", hoiatan ennast; mõeldes nii päiksele kui ka juba lendu läinud knaseirodele... tJSi® dollari eest saab neid kas 26 või 28, või 29, isegi 30 kuni 31, — ent millegipärast mitte 27, avastan, sorteerides oma küresti kasvavaid finantsüisi teadmisi ja tundes ühtaegu kuis paik hakkaks nagu müstiliseks m i n e m a . . . Kuidas aga Rio elanikust sai ca-rioca' pole kuskil täpsalt ära seletatud, ainult et sõna märkivat valge mehe maja või IMselt valget maja — nüet sellessegi mahuvad siis kõik nahatoonid, raassid ja klassid. Ja mis neil viga mahtuda, linnutastikuga nagii suur hulk näikse olevat, Mtsaipuusalised ja pisikesed, ent igapidi proportsioonis. E i hakka esialgu silma ei pikki ega pakse, kuigi kõhnadelgi on sageli otsegu kenake 'kõrvits kõhuks. Ons selles süüdi õlu või Ühtselt igasugune jook siin kuumuses, mis käesoleval, „taliharja" kuul, juulis, alaneb mõausalks soojuseks, või toitlus, kes ütleb. Teisel ikorral asuv tuba palkoni-gä on hea hotelli päraselt elegantne ja kui ilmneb, et kõik kraanid ja elekter, vaatamata kahele küünlajupile pesulaual, siiski töötavad, tuleb usalduslik meeleolu tagasi, seda. enam, et palkonilt alla vaadates kohtab süm sõber päikest uijümisbasseini ühes nurgas. Lahi, laiu üle kogu vee, siis on mõnusam sisse teüpatä... Suur on aga üllatus, kui veidi ^hüjem pilku välja heites paistab bassein olevat puhta vilus — kuigi taevas täitsa selge — otsegu ei maksaks siinmail üldised loodusseadused teps. Nüsiis — Hio, hehh . . . samba rütmid, kenad jneiud,; teemandid, to-päasid.. V sinimäed, valged rannad, öised baarid, palmipuud— või nii need reklaamid käivad, jättes neidude kõrval taas müstilisel kombel nimetamata noored mehed või, pagan võtaks — vanemadki, kel, nagu elu on näidand, kah oma võlud. Teisest küljest— lennulünid pakuvad Lõuna Ameerika tuuri ega nimeta Riost muud kui Corcövado Kristust, Suhkrupea mäge ja Dzhoki Klubi. Kui üks väljavaade pole ei ea ega tengelpunga tõttu vastuvõetav, siis teine on hoopis hale oma pealiskaudsuses. .- Sestap ,otsüstame, ise kujundada oma esma kogemuse linnast ja hüppame, kaart nappus nmggüd taskus, hotelli uksest välja, plaaniga sekkuda ellu püstijalu —• ja hüppaksune samas koha jälle tagasi, sest sellise hoolimatu hoo ja müraga rümab hotelli ukse alt läbi ennenähtamatult tõtlik liiklus — nü et tekib õudne aimus juba alanud viunsepäeva sabinast, mü hügla ähmiga kihutatakse kaugemaid kalleid veel surma eeli embama, sest kesteab kuhu peale seda lõpukärakat määratakse, üles või a l l a . . . • - Tükk aega spisame laial trepil• ja üritame ülejooksu ning jookseme vinnaks kah, esiteks ühest, siis teisest ja lõpuks juunalteab mitmest sõiduteest, nii et vastu õhtut oleme juba suurte kogemustega ülejooksikud, vüumus, mis nüüdses maailmas pole sugugi laita. Igal juhul on kindel, et jalakäijad pole '[sellest linnas väärt poolt kruseirotki, liiklustulesid on harva, vähemalt siin, needki peami-« selt ratastele ning valged krüpsud sün-seal asfaldü mõjuvad ennemi-lü hoiatusena kui julgustusena. Ja ometi lookleb mere kallast pidi otse ees too kuulus Flamengo park, päratuim avalik haljasala kogu Ladina Ameerikas, RiQ tuliuus, >yvisiitikaart", üks miljon^ kaksr sada tuhat ruutmeetrit suur — nojah, miks lasta paika ruutkilorneet-reü pisikeseks pitsitada! — pealegi, kui vüskümmendkaheksa hektari sellest m jumala selget rohumaad, mida, nojah, tuleks ju mõõta ikka nü nagu natuke heinamaa mõõtudega... hindan muiates vahelduva terminoloogiaga informatsiooni värvipiltidega lehekesel.- .. Merest võidetud maa Ent kõige võimsam on asja man aga tõik, et iga mut j a l g pinda on väevõimuga mere meelevalla alt kuivale päästet, iga kuup sü Id mulda „krusadega" kohale veetud, arutan nüüd omal käel ent samas vaimus edasi, ja selleks läks pool ühest mäest südalmnas; heldena laseb- see nüüd' 13 000-del puul ja põõsal endamisi juuri ajada, esindamaks kord oma uhkes lopsakuses Brasiilia troopikat. Kahtlemata kord nad seda ka teevad, tõendina rohetab iigHähedal dzhungellikult J8. saj. asutatud vana .linnapark, „Passeio Publico", raudtara ümber kui korsett, ent laiad pronks-väravad pärani ööl kui päeval, et need, kel pimedas päevapooles pole minna kuhugi, võiksid siin vanadel kivipinkidel hingerahus välja puhata —• ja seesuguseid on palju, üpris palju siin maal, koge-me Ent igal juhul on uus park Brasiilia suurima pmna- ja pargiku-jundaja, Burle Marxi, tippsaavutusi ning „ümber nurga" võetult, eks linna-isade omi kah, ehkküll hetkel pole 'kuninglikud palmid vaid kaarlampide hügelkõrged' postid need, mis oma tehnoloogilise kunmelikkusega annavad paigale • väärika jume, valeustades mitte auiult parki vaid veel enam hiljuti valmind, lõuna ja põhja linnaosa ühendavat „aterrot", päratu laia läbisõidu teed, õieti' rööbiti kulgevaid teid, mis pargi keskelt kaheks lõikavad nii oma katkemar tu sõiduikite joruga kui ka paksu bensiinivinguga. » g n e b ) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-16-06
