Vaba eestlane , September 16, 1980

              lii on olnud arvukaid
iumaa vetel. Uppu-löuudetud
päästa 27
leist; juba Miinilise
lis. 17 ju^umit on
misega.
(le^" report ütleb, et
ükskõiksed oma
lj a -poiste käekEigu
Id sajad lapsevane-
|rita, Klooga, Pärnu
es". Ühel soojal su-
I Pirita vetelpääste
pndi oma;vanemaid
seitsmeaastast lastp
ei leitud kustki.
|s hoiti ära Parale-l
i said kokku kaks
Id Iteineteist mitu
I mistõttu oli palju
I öeldi, et ärgu nad
le. Nad leidsid siis-fcilgu
ja jooksid ka-loli
suuremaid pöis-
Ites kukkus vette
Ikemees. Suuremad
Ittekukkumist, kuid
II väljagi, õnneks
|t hüüdma ja alles
Jt. laps kukkus vet- I—>se kaldale ja va-eed.
Kutsuti koha-sõidukis
tuli laps
~ u s e l poiss mängis
e ääres, mindi
esöda. Õhtul ilm-gukaaslastest
oli
f^^uples ja vallatles
f.3-aastaseid, vaju­ge
aUa. Nähes, et
t)innale ei tõusniid,
minema. Mõni
veest uppunU;
|ne poiss läks pä-vänaemaga
järve
hakkas huvitavat
ja laps uppus
favüses vees.;
Ilüdruku isa / laks
lapse omapead
tgasi tulles leidis
>-aastast noorukit,
|veepinnal püsisid,
kaugetaale ujuda
letus oli parata-d
ulatanud enam
jooksul on; enam-stel
põhjustel up-
-aastast last.
saadetud
:ESTr ORGANI- -
iÜLLETÄÄN nr.
Juhan Simonsoni
iiaštele. EELK
koguduse suvi- .
^suurloteriist, J .
laudkivi mälestu-
:ti muusik-a ja ;
iandj raadiosaa-
Ide ja muljeid
informatsiooni
^idmusist }a']nit-- \
IV. .5 — 1980...
f^aailmäliiüü aja-ktoobri
numbris
,,Sõua sügavale
tr ,,Praegusaja
;„Kummai poo­lid
kodumaa .SÜ-.
[lu„Mida Issand
[edri ,,Rahu Ju-
I, Rahvahulgad",
I. a rohkesti vat-
Laaneoru, J.
Idääre, L . Sund-
|;i. Laine I..- loo­teid
New Yorgi,
^hto^Eesti Bap-
:U\TUD RÄA-Tallinnas
1963
iogudest ja an-jldamisele
kuu-okupatsiöoni
Id väljaannete
sast". Rootsi
l980), Stokholm,
tukogu avatak-
I Samuti alusta-
|ja käsitööring.
sept. :
JUHATUS
„The Washington Post" avaldas
ja kä ühe higejakirja, mis
tegelesid 18. juulü Washingtonis N.
liidu saatkonna ees asetleidnud
leedulaste demonstratsiooni järel­lainetustega.
Nimelt arreteeriti 18 jpjlil Was-
, hingtoni politsei poolt 18 am^rika
leedulast pärast seda, kiii nad olid
.korraldanud nõuk. saatkonna ees
meeleavalduse, et protesteerida
kolme sündmust: tookord peatselt
algavaid Moskva olümpiamänge,
nõukogude iavasiooni Alganistanis
ja N. LüdU jätkuvat rõhimiist Lee-
Leeduiastest demonslrandid pak­kisid
esiteks nõuk. saatkonna ette
7 või 8 autot, mis takistasid umbes
poole tunni vältel sellel tänaval
liiklust, 'kuni politseil läks korda
sõidukid eemaldada.
Teiseks õnnestus mõnedel leedu­lastel
ennast aheldada |nõukogtide
saatkonda iimbritseva raudse tara
Leedülastest demohstrante süü­distatakse
nüüd prokuratuuri poolt
seaduse rikkumises, mis keelab
meeleavalduste kobaldamise vä­lisriikide
esinduste honete ümbru­ses,
lähemal kui. 150 meetrit hoone-
'testV. ,' •
12. augustil korraldati umbes 30
leedulase poolt uus demonstrat­sioon,
seekord ühe Washingtoni
kohtu ees.
See oli.^üunatud ühendrükide fö­deraalsete
;kohtüvõimi(de vastu,
keda süüdistati nn. topelt-standar-di
kasutamises.
Nmielt süüdistused iraanlästest
demonštrantide vastu , lõpetati
Nad arreeteriti samuti Washing­tonis
27. juulil toimunud demonst­ratsiooni
ajad, mis oli palju vägi­valdsem
kui leedulaste oma ja mil­le
käigus vigastati nü politseinik­ke,
pealtvaatajaid! kui ka demoist-rante.
Torontos avati möödunud piihapäeval mälestussammas venelask
poolt Katõnis ja teistes kontsentratsioomlaagrites mõrvatud 15.000-
poola ohvitserile. Mäiestussammas, mille avamisest võtsid osa
inimest, l^üjutab endast 10 jala kõrgiasli Mm mis püstitati
RoncesvaUesi tänava otsa Beatty ;platsile. •:;
Poola ohvitserid mõrvati teata- Frank Drea. Peale sjeile esinesid
vasti 1940. aasta aprillis Katõni sõnavõttudega opositsiooni juht
metsas, Ukrainas ja nende lühis- Stüart Smith, Ümiapea John Sewell
haua avastasid pealetungivad sak- ning linnanõuikud Eggletbn Ja
sa väed. ö'Donahue.
RahvusvalieUne komisjon ' era­pooletutest
rüMdest vaatas läbi
laibad ning arstid tegid kindlaks
mõrvamise äja, millega tühistati
kõik venelaste katsed salfslasi
mõrvariteks tembeldada,
Samba avamisest võtsid osa pal­jud
poolakate delegatsioonid teis­test
Kanada linnadest ning Üliend-riikidest
ja inglismaalt.vPöpla or­ganisatsioonide
esindajad maini­vad,
et Kanada keskvalitsus oli ve­nelaste
survel samba avamise vas­tu.
Ontario valitsust esindas tarbi­mise-
ja kaubanduse minišcer
Peakõnelejaks oli McGill'! üli-kooU
filosoofia professor Ändrew*
kawczak, kelle isa m&ryati K a -
• • tõnis. .;
Kõneleja nõudis, et ü]|:skord tuleks
avaldada täielik tõde Poola ohvit-serida
mprvamise kohta Katõnis
venelaste poolt.
Eestlasi esindasid tseremoonial
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu,
Hamiitpni Eesti Võitlejate Ühingu
ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
iiücmed eesti sini-must-valge lippu-
•dega.
Laulukoorii Ja.laulupeod ou alati OIEM ee§ti ralivast ülkeEClavaks te|
koore Tõstamaa laulukoor 1865. aastal.
vanemaid eest!:
Tallinnas ilmus sel. siivei-„Eesti NSV'18)80. a. üldlaulupeo teatmik". (Mljem: „
kub teatava pildi kodmaal 5. ja 6. juulil peetud S K üldlaulupeost. Nagu „Teatmiku"
seisab oli see' „Ee§tis nõukogude võimu taaskehtestamise 40. aastapäevale
;mls
26 leidub nimekiri: Eesti VENE KOORIDE; HULK KASVAB Ka peakomisjoni lükmeist on pal-mdlaulupidude
üldjuhid. Tuuakse ' , • • parteitegelased,
ka nende dirigentide nimed, •Osa^^ Mis suudavad sellise üleka^hi
1944. ä. sügisel põgenesid: Juhan i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ' ^ ^ heliloojad Ja
Aavik, AMon Kasemets j ^
Nerep. (Millegi pärast snski puu­dub
Georg Rederi nimi, kes 1923. a.
P©ola sf relkide leviiiilsf
Seoses tööliste streigiga Balti 1^^^ äärsetes Poola töostusünnB-des
tegi nõukogude valitsus korralduse kõigi välismaa raadiosaaie.
te summutamiseks eriUstemiirategemise jaamade abil. Peale USA
riiklike sranmadega töötavate Radio IJberty ja Rad^^^
saadete ^,dzhanimitakse" nüüd ka ÄnieeiikaHääte saated, nende
hulgas ka Eestisse suunato saade. Eesti R
sident Jimmy CarterUe taotluse et USA valitsas avaldaks raadio­saadete
segainise Ja summutamise vastu ranget protesti.
Kartes streikide ja rahutuste le- raadiote sõnalised saatedi on täiesti
vimist Poolast N. Vene poolt a B - k u d d^
nekteeritud maa-äladele poola töö- Voice of America saadete sega-liste
eeskujul, tegi Moskva korral- mise vastu esines USA välisminis-duse
kõigi vaba maaüma, raadio- teerium protestiga N. Liidu suur-šaädete
segamiseks, nii et'N. Lii^ saatkonnas Washingtonis/ kuid
Sügise ^aabuniisegä algab gaid-üksustel
jälle| uus tegevushooaeg.
Põhjala Tütred kutsuvad kõiki ees­ti
tübriäpsi ühinema selle tege­vusega,
mis noored seob kokku tu­gevaks
sõprusringiksl Tütarlapsi,
kes soovivad astuda Põhjala Tü­tarde
lipkondä, palume tulla lip-konnaavakoondušele,
neljapäeval.
25. sept., keU 7.30 Eesti Maja noor-teruumis.
Hellakeste koondused
toimuvad edaspidi laupafeva hom­mikuti
Eesti Maja noorteruumis.
ÄvakoondusBle palume kõiki lip-konna
liikmeid õigeaegselt kohale
ilmuda. Kutsutud kõik vanemad
ja sõbrad. Informatsiooniks helis­tada
hellaksed: Astrid; Jfõgi —
487-2094 Jä gaidid: Margot Nortmaa
— 759-7230.
peetud VIII üldlaulupeol juhatas
puhkpilliorkestreid).
. F U U B U V O T i ; . y;;:^^^
Küll aga äratab tähelepaim, et
puudub Neeme Järvi nimi. Ometi
juhatas ta
laulupeost osa 7 yene koori ja 17
vene lastekoori. Dirigendidki. olid
valdavas enamuses venelased: Ali­na
Klotshkova, Valeria Boiko, Tat­jana
Lapšhina, Jevgeni Aleksejev,
Vjatsheslav Tuhibjev jne.
Kohtla-Järvelt esinesid 5 vene
6i.
dus neid ei saaks kuulata.
Varem eriti Radio Liberty
munismiyastaste saadete sega­misele
takistatakse nüüd
Voice of America,
Eks siis selle järgi ollid ka kavas
teosed nagu: E. Kapii - „Lenini Inglismaa BBC^raadio ja Lääne-paitei",
David Tühmanovi - Saksamaa ,,Deutsche Wdle" kuul-
_ ,,Meie suur perekond'', A. Holmi- ^^vüst N. Liidu territooriumil
koori ja 6 vene lastekoori; Narvast "^^ Nõukogude L i i t " , gaateid segatakse kas undava algab segamine kohe nüpea kui
10 vene koori ja 13 vene lastekoori; ™sander Artunjan — „Ood Le- J^^L tekitamisega või nii valjude saates. kuuldub „Govorit London''
ja 3 vene Tshernitski „Moskva saluut''- ^^^3^^^^,^^^^^^ et välismaa ^ räägib London.
sealt vastati, et muigit segamist ei
toimuvat.
Samuti öeldi Moskvas välismaa,
ajäku-janike küsimustele vasta-'
tes, et nõukogude asutised ei
teadvat midagi vdzämmimisest".
Tegelikult aga al^ab seg8;v müra
kolie kui sõnalises saates käsitle­takse
Poola sündmusi. Inglise
BBG-saadete venekeelse osa suiites
sümfooniaorkestreid sijl^äelt7^^
1965. a. peetud-XVI ja 1969.:a. toi- i^g^gj^Q^j^^ _ ^3^^^ j^^ore Sülamäei ''Komsomolid-laevastiklased", Via. •
munud XVII üldlaulupeol. Vumä- p^^j^g. ; dimir Shainski — ,,Ristleja „Au-sest
avaldati heliplaadiseeria ja Tartust esines 3 vene lastekoori Arno Babadzhanjan -
ühel plaadü on koguni jäädvusta-t
u d E . Tubina ,,Ristpulkade tants" ^-gj^-^^^j^Qg^, rp^p^ j a Elva yene •^^^^Jevski ,,Laul kodumaast"
jälVosaViUem Kappi nsümf00-. i^g^g^^^^ vene; rahvavusi seadeid
niast Neeme Järvi juhatusel.
Aga' j,teadusliku maailmavaate"
alusel ümunud „Teatmik" ei tea
sellest enam midagi. ; V
SEGAKOORID POOLE VÕRRA. •
VÄHENENUD^ : , . : ' • ' •
muti vene lastekoor, kuid selles jm. taolist.
piirkonnas elas k a varem: rohkesti FUÜDUAB EESTI HELILOOJAD
venelasi). '.
11
se
On veel võimalik saada tükikest luua. Nende eesmärkide | saavutä-
„maäd" Kanada ülikoolis, eesti mine oleks, püsiv ausammas, pü-keele
ja kultuuri õpetamiseks ja hendatud alale, mida me veel ei
Mis ime siis, et laulupeo kavas isegi /föderaalvaHtsuse toetusega, ole puudutanud. '
ei leitud ruumi sellistele eesti" heli- see tuleks osta,^ nagu teised- kultuur on küllaltki kõrgel
„Teatmikus" (lk! 10) kirjutatak- j^!^^^^!^ kui Rudolf Tobias, Peeter ^ ^ 1 ^ ^ , ^ ^ , ^ ' ^ ' - tasemel, et väärida pidevalt paika
Nõukogude okupatsiooni ajal^^^^^^^^ : ühe-selle maa õppeasutu^^
Nõukogude propaganda paiskab g^^g^gJuhaiiJürme, Alfred Karindi, Edu- Ungarlased ja ukrainlased tegid , g^-p^^-^j^^^^.^^^^^i^^^^^
ÄnndA laiilimpn tppplastp bn^pl- . , • . ^rd Oja, Eduard Tubin, Enn Võrk liii: nad korjasid oma rahvusgnip- ggj^Q^^ ehitada kindel
lämakordselt muutus'laulupidu- eraisikutelt kolmsada
läände laulupeo, tegelaste hiigel
arve. Aga üksikasjalikum vaatlus
räägib: hoopis midagi muud.
Üldlaulupidude peaosa täitis ise-
'seisvusajal üldsegakoör. See köori-koht
eesti (seega osalt ka soome-de
korraldamine üldrahvuslikuks f ^^^f«:paljude väärtuslike . ja tuhat dollarit kumbki ja said sama ^g^^^ ^^^^^ ida-euroopa) tsivüi
4„ a hmnatiid lauludcsa. summa valitsuselt lisaks.
Sellega Tr„^„j.. «i,:^'!,^^^^.
.. OTTAWA - Kanada sta!tistikabü>
roo andmeü olid Kanadas kõige
suurema sissetulekuga 1979. aastal
Alberta provintsi elanikud, kus
üksikisiku keskmine sissetulek oli
12.540 ja perekonna keskmine, sis­setulek
20.824 doUarit. Teisel kohal
OÜ Briti Kolumbia, kus vastavad
arvud olid 12.507 |a 20.542 dollarit
ja kohnandal kohal Ontario 11.855
ja 20,742 doUariga,;Vümasel kohal
provintsidest oli Prince Edward
Island, kus üksikisiku keskmine
sissetulek oli 8281 ja perekonna
keskmine sissetulek 14.851 dollarit.
Sest inimene ei pea sinna tagasi
minema, kus ta kOrd on tõtt kõ­nelenud.
A. H. Tammsaare
ja riiklikuks ürituseks.''
Laulupeod õn üldrahvuslikud ol-hinnatud
lauludega. Kui Juhan Aavik sai 90 aastaseks asutati korralised õppetoolid.
liik teatavasti on hääleulatuselt 3a j^^htlemata kogu) aja. N n juba
värvikuselt rikkam ning segakoori- ^ ^^^^^ -g^.
dele loodud eesti koorilaulude huik seisvas Eestis," mü saavutati arvud
ja- kvaliteet on eriti tähelepandav. ^ängijat-lauljat ja 100.000
Nüüd Tallinnas ilmunud „Teat- kuulajat,
mik" avaldab lk: 25 täpsed arvud iseseisvusajal korraldas üidlaülu:
kirjutas „Kodumaa" (nr; 5, 1974)
m.h.-:;--;: ; •
Tähelepandava osa J . Aaviku
loomingust moodustavad lastelau­lud.
Antud välja laulikutes „Laste
laul" ja ,,Kooli leelo" (koos ; V.
satsioonile Kanada ühiskonnas
meile j a teistele kasuks. ^
Kogume raha nü kaua kuni kas­vab
küllaltki suur summa sellegi
Osa sellest jaksame meie ka ko­guda
— kui niitte kõike.;
Ehituskivideks siin on stipendiu- maalapi" ostmiseks!
mite asutamine j a kursuste raja­mine.-
,
Stipendiumi on ;võim alik igaühel
asutada omal. tingimusel.
kooride suuruse kohta ja selgub, et pidusid Eesti Lauljate Liit, kus Tammaniga) moodustavad need
iseseisvusajal oli segakoorilaulja: niäarav sõna oli eesti helüoojäÜ ja algkooli lauluvara. ^äi.cf.coi.c c««h
te arv üldlaulupidudel Järgmine: koorijuhtidel. Laulupidude kavad ^ ^ ^ ^ ^ tuntakse J . Aavikut kellegi m a l e d e k s Samuti saab
, 6,, pakkisid läbüõike n^iesümapais^
^ vamate heliloojate loomingust. E:-^"!ü^,^""e Teist maailmasõda." , V: : vV;:.'
Nõukogude okuiiatsioonivõimude ajalehes. ,
poolt Aga Tallinna laulupeol ei esita-
Laulupeod muudeti nüüd tõepoo- " " ^ ^ ^ ^ ^^
lest ,,riiklikeks!', sest peakomisjo^ ^ ^ ^ ^ J ^ ^
ni presiidiumi on kuulumid kõrged kodumaal „tuntakse ?^
„partei- ja Vantsustegelased". , ^ Saar oli kavas amult kahe
Innpni . k p h p n a Naiskooride poolt esitati
SeUe sihi saavutamiseks alusta­me
loengute sarjaga sügishooajal
„Meie Kodu" saalis igal teisel ree­d
e l . , ' > v ; ^-•:>
JKK/„Läänekaare Postipoiss"
VIII
IX
X :
xr^
1923
1928
1933
1938
Nõukogude okupatsiooni
püt selline:
on
XII
XIV
TORONTOS
Piduülikondade reistimine
ülikonnad ja peksid
tellimisel
437 DANFORTH AVE.
Tel. 463-8104
XVI.
XVII:
XVIII
XIX
1947
1950
1955
1960
1965
1969
1975
11.870
13.180
12.250
10.880
7.270
7.200
7.500
7.000
Seekordsel laulupeol esimehena
EKP Keskkomitee sekretär Rein
Ristlaan, edasi nn. ENSV Minist­rite
Nõukogu esimehe asetäitja
Arnold Green, ENSV kultuurimi­nister
Johannes Lott ja tema
,A^Uik" ja segakooridelt UhtsaVÕitu
„Häimaul".-
Kellele küll kirjuas Mart Saar.
suursugused koorilaulud, mida Vet-tik
nimetas koorisümfooniateks.
Proportsioonide näiteks võiks
Esmajärgnlišed tiikpm-mööbli kavandajad Ja valmistajad
OTSE VABRIKUST ' 25 LE PAGEI^ COÜRT
Telefon 636-9811
esimene asetäitja Raoul Viies, . ^ , ,
. Võrdluseks olgu märgitud, et vii- ENSV haridusminister Ferdinand T^^i ?"stav Ernesaksalt oh kä­rnasel
tsaariaegsel arvult VII — Eisen, rahandusminister Endel läiä"-
1
Üldlaulupeol oli ijldsegakooris 7.150 Mändmaa, Tallinna Täitevkomitee
lauljat. Seega praegu on langetud esimees Albert Norak, E K P Kesk-isegi
sellest arvust allapoole. . Komitee propaganda- Ja agitatsi-
Suur tegelaste koguarv on saavu- ooniosakonna juhataja Ülo Nõmm,
tatud kõigepealt lastekooride ELNKÜ (Komnoorte) keskkomitee
(6000), naiskooride (4.700) ja vene sekretär,Andres Raa, ENSV Ame-kooride
arvel. Viimaseis oli 1955. tiühingute Nõukogu sekretär Jo-a.,
mü nad esmakordselt esinesid, hannes Ulfsak ja E K P Keskkomiv
50 lauljat. Nüüd on vene koorides tee kultuuriosakonna juhataja
2.700 lauljat. Knut Utt.
(Teataja - H.K)
SOOVITAKSE ÄRISSE
.J • • •
OSALISE VÕI TÄISAJAGA
TEL. 465-9905
mi LAWRENCE AVENÜE E..Tel.. 261-:
(Hillside Plaza. Brimley nurgal)
Omanik Äke Saarinen
Mi avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 9--6,
Esmasp. suletud.
9-4.
I i h