1986-04-02-02 |
Previous | 2 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.-2^ .EESTLANE kolmas Nr. 25
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
:Ont. M3.B2M3
T
PUBLISHER:Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St.
: O n t . .M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: ^Olaf Ko
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823/ talitus (tellimis
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3°ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32— ja veerandaastas $ 17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kän
tas :$42;— ja veerandaastas $22.—. l klassi posti ja lennuposti
hinriad vastavalt — USA $111.—^^ välismaal
$136.—,:$72.— ^ $ 3 : 8 . — - U - ^ - - ' ' - : - '
Aadressi muudatus $l!— Üksiknumbri hind 70 c.
: K Ü Ü L U T U S T E : : H I N N A D I ;iJks^^^^t^ S5.00,
jel $6.—, KuulMtusD võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmäp.
homm. kella 10-hi. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
Ontario parlamendihoones korraldatud pressikonverentsil arutati Toronto televisiooni^
CTV saates kasutatud nime — Jan Baltic kuritahtlikkusest. Pildil Vasakult
fillies, Öntati Cana^
dian Cõuncil of Ghristians & Jews president, Patrie Boyer — föderäalparlamendi liige,
konservatiiv, dr. Guntis Silins, Balti Liidu esimees, MejewMeucheung^^—^^
Canadian National Council abiesimees ja David Satok — Canadian Jewish Congress
•esimees. • • V "
raaguast padi kujunema Kuuba
iBiustri järele teime tegev sillapea
kuid nüüd juba Ameerika
Mandril ning Castro eeskujul on
Nikaraagua praegune president Or-
Sisukas EV aktus Lõuna
e e |1250 osayõfjat Eesti Vabariigi aastpäevd
Vaidlused nii kirjas kui sõnas k )
Nikaraagua küsnmose ümber on^i^^^^^ . , . .
üheks paremaks Üüendrilkide prae- dele vastu vaidlemiseks. Kui Rea- ^aesmduse liikmed suhtuvad Näka- KuSltakse sageh miks tulevSid IBIimesed tuhandete
guste poliitiliste ärusaaniiade ja gan toonitas, et Nikaraagua mark- "^^^"^ P^®^*^®*"' ^^^^ väiksesse eestlaste k A ^ k i K C d . ki.c
eõekkplmiste peegdpildiks.
vamised Ühendriikide ja Nikäraa-du teenistuses ning Nikaräagua^^^^'^^^^ Ni- elab vaevalt paarsada eestlast, et sim Mieie vabariigi aasta-gua
suhete analüüsimisel ja hinda- moodustab Kesk-Ame^^^^^
misel ori võtad eritr tuld pärast ^
seda kui president Reagan esitas kommunismi Bevieama teistesse "^^^ida kui kaugel^ jõudsid juba Sellele on raske vastust anda, Theodor Koppel Soomusrongidest
Kongressile ettepaneku Nikaraa-Kesk-Ameerika^^^Ä^ kau- ja Oskar Lembit Meresidest. Mõ-
©iia TOasrksisftl^ gua, Kuuba Ja N. Liidu toetusel gel elavaid sõpru Lõuna-Ameeri- lemale vaprale mehele kinnitasid
miseks organiseeritud ja mobilisee- riikidesse, siis pidasid paljud Esiiir võimu üleyStmflseks Salvadoris, kast kuni Euroopani ja siinne ilus Koondise daamid rinda valged gar-ritud
sõjalasfe jõudude ioe^araDflsek^^^ selSkeäd väiiteBd^ tuhanded kuubalased ja Ida- kliima koos lahke külaliste vastu- deenia õied, Aktuse \õpu\ \a>Adi
: iOO miJjoni dollariga. Summa oli-Jiialdu Reagani väheste Euroopa kommunistlikkudest riiki-.võtuga -aitavad; kaasa. Florida ühiselt Eesti hümni./ '
mõeWud antikommunistidele,^ ^^^^^^k jg ej^e^ "^^^ agendid, Eestlaste Koondisel on edaspidi ka- Aktusele järgnes õhtusöök muu-iflldiselt
on tuntud .„contra'te" ui- kujutuste;. virviendusteks^ Reagani l^^^""'®^®^^^^^^" ^revolutsiooni- vas koondada ka neid eesti noori, sika ja tantsu saatel, ..mille eest
metuse all, relvastuse ja muu va- vastaste j ^ ^ ^ argumendiks
rüstuse e^uretsemiseks: ning sandi- Nikaraagua ; küsimuse käsitamisel Iljasse magama, vaid nad saadeti koolide! kevadist vaheaega veet- gu alati, oli ka: seekord loosimi-
Mistide vastaste sõjaliste operatsioo-^^^^o^ laienemise võimalus, niis ^""'^sannetega, mille edu- mas, aktusest osa võtma, andes seks annetatud väärtuslikke asju:
tõhustamiseks.
Presidendi e
joones
uks ^-•isin
esma- te. jõudude otsest.. sekkumist, kuid
contrade operatsioonid on sellega noortele erikoolidest oma- Heino Laasilt kullast valmistatud
vait takistanud. vahel võim aluse tutvunieniiseks. Eesti sent, Erik Toompuult õli-naiivrie
võrrelda Nikaraa- Eesti Vabariigi 68. aastapäeva maal, Vaike Kittaskilt eesti vöö,
. Probleemid on aktus 23. veebruaril algas Amee- kaks kootud õlasalli olid Linda
jressi; samal ajal feäputaBise oma v^^
Esindajatekojas, .kus demokraatai- ieW^^ ka alahindama Nika- ^SJ''^^
kui parteil on tunduv enamus Rea- raag rika hümniga, laulis Marga Tarn- Kirssi ja Leida Nõuliku kätetööd.
gänivalmffBiklaste partei üle. Vaid-^^^^s^^ marksistliku valitsuse mõju P^^ä^''®^* aspektidest lähtudes ka mark, saatis klaverikunstnik Boh- Merekarpidest õunapuu õied . oli
lused I olid %edad; kuna mõlema erinevad. Esmajoones oli Vietnam danSperkacz Avasõna ütles Koon- Fel^Hinno käsitöö. Oli veel hulk
pooled esitasid rikkalikult poolt ja^^^^^ Presidendi ettepaneku ^"^«"^rHWest^^^^^^^^^ Bernhard Suik. väiksemaid võite,
vptuväiteid ning riagu j ^ ^ ^ kaugusel ning ei ähvardanud otse- Kuna õpetaja Helmut Rüdmik oli
kalkuleeriti, hääletati presidendi et- karaaguaga tuleb alustada tõsiseid^^^^^^^^^^^
praeguste tuliküsi- ''^"^^^^^^
Loosimisest laekus ligi $400 dollarit,
mis läheb eesti rahvusliku
^22:210. Kongressi otsus ei ole muste ei võidelnud ameeriklased Rinnalippude
siiski veel lõplik, kuna Koon»^ ja kavade müügist laekus ligi
heb edfflsi Spin.n«8ea n-ska » , . » h i n o n « . : ^ k i ^ o K . . i : i i . .w v^^r^ sete nunaste vald Pnhi!».ViAtins>mi dise esamees Harald Hinno. $200 dollarit, see saadetakse, na-
gu igal aastal Eesti Rahvuskomitee
ühendriikides toetuseks.
heb edasi Senatisse, kus vabariik- rika probleemide rahulikuks lähen- sete punaste vaid Põhja-Vietnami ^ esamees Harald Hinno.
lastel on enamus ja sealt uuesti ^^^^^^^^ tugeva regulaar-armee vastu, kes Helmi Kõiv deklameeris Ma kü
Esindajatekötta.. Poliitiliste vaatle- Need argumendid ei ole Itahjuks sai pidevalt uut varustust N, Lii- devasse ahju heitsin lehed'* solist
jäte hinnangul vÄ^ Tammark esitas s(K)lolau-- Nagu juba eelpool oli märgitud,
seks topuks olla mingisugune de valitsus on teinud juba mitmei^^^^»^^^ ei või sõtta minna lud ,,Laul hinges helises" ja , Saa- loodame järgmisel aastapäeval
hulgas, et
contradele antakse toetust, kuid olevate marksistidega ko^^ km mitte ainult Ühendriikide, vaid Mõlemad said suure kiiduavalduse nad saaksid üksteisega tutvuda ja
mitte sellasel määral ja selllsel^^^^^^^ tulevikus meie tööd jätkata Loo-
|ul nagu seda plaanlte^^^ poliitikat lõpetada. P tulevik seda nõpa^^^ väga hea ja haarava aktusekõne dame, et ajalehed araiaksid meile
U . .V. Kuigi president Reagan läheb oma ei proteste^^ Eesti Rahvuskomitee juhatu- selleks ruumi, seda hästi läbi viia.
Nikaraagua küsimuses Ühento ning Nikaraagua prob- saatsid moni aeg tagasi Liibanonis se liige Olaf Tammark kes on ka
kides valitsevad meeleolud jätavad leemide selgitamisel võrdluste otsi- ^äga ebamäärastel ja segastel asja- Eesti Vangistatud Vabädüsvõitle- Na^^u meie ajalehtedest loeme,
paratamatult mulje^ et marksistide misel Siiga kaugele, ja ^1^^^ oludel maale mereväe; sõdurid, kus jäte Abistamise Toimkonna USÄ' võttis* praost Rudolf Kiviranna osa
kasuks tegutsevad tagatrepipoliiti- märgist mööda, mida tema vasta- »ks araablaste e^^^ õpetaja Suürkivi ametisse õnnista-kudja^
parta^ Järgnevalt mängis klaverikuhst-misest, kuid see ei^^^^v^^^^
Eimiiste kpmmentaaM^^^^^^ mõjuta- on ta seisukohad põhiliselt õiged ^^^«^ Praost Kiviranna ei viibinud sellel
jad 01^ temud Washingtonis võrd- ja kaaluvad poiste" filosoofia? ,SonataPathetique** esimese osa ajal Floridas Kelle huvides see
Nr. 25
Robi
Sall^
gan võttis enne Kongressis toiih^^^ osanud järeldusi teha nendest vigaroSe veel selge kogu maailma äh- öli pikk, jäi soov täitmata sugust õiendust
liud hääletamist Nikaraagua küsi- dest, mis tehti omal ajal Castro vardav kommunišmioht ning nad Tervitused luges ette dr Aino
väga tõbiselt ja pühendas seK^^^^^^
^ju aega ja energiat, es^^^ ' ' "
H; H.:
isegi pikema kõoega, mis anti tuuri kukutamist; nud soovunelmatega^ President järgnes Erika Veskimets- E ^ ^ i j «^^«,1 ftf«nk
edasi kõigi suuremate klevisiooni ^ ^^^^^ K^^^^ selleks kindlasti
saatejaamade kaudu, ei kui ta suudab ? ^gelaul", saatis Boh- festiVal^ i
see rahvaesinduse lükmetele soovi- demokraatliku süsteemi kehtesta- oma kavatsused Nikaraagua märk- ^^^^^^'^^^'^'^ m i i^- irflni
mkmm: mist, sus elu on• naidaniad, et Kuu- me usume ta sõnu kui ta pärast ^ teatas et temal <Pi AIA ^ ^ ^ ^ A Z • \. ^.
eriklaste. ne sUlapea-Ameerite kontinend ja tänu esmeiaM*>'»t ! ! ^ « h . i i l i n ^^
^ed, kkuuiidd ppuunnaassee kkaattkkuu lleevviittaammisie^k^s ning Fi lahing on võidetud.'^ ^'l!^"^'''^^^ . .
rohkem del Castro on neid ^^^ü^^^
seSsu-
. - hindega —
les Koondise esimees Harald Hin- Piano duetis tuli kohale Linda
no^ Teadustas dr, Aino Lukas. Va- Tralla, kes mängis Irene Iwanoc-
©sayõtnmd oli kaks: kaga.
Kõik Moskvasse saadetud lääneriikide
ajalehtede alalised esindajad
ja N. Liidu pealinna ajutised
külastajad ei näe seal elu ühtemoodi
ning see kajastub ka nende
artiklites ja ülevaadetes, mis on
sageli üksteisele vastukäivad. Nähtavasti
olenevad need erhievad
seisukohad ühe või teise lehemehe
elufilosoofiast ja poliitilistest
tõekspidamistest, kuid sageli ka
elufilosoofiast ja poliitilistest
sest ning õigete hinnangute tegemise
oskusest.
Eeltoodud kontseptsioonist lähtudes
on näris huvitav lugeda Toronto
ajalehe ,,Globe and MailT^
Moskva esindaja Lawrence Martini
artiklit nKülastavad ajakhrjani*
kud leiavad N. Liidus seda, mida
nad näha tahavad,'' mis ilmus 22.
märtsil sama ajalehe veergudel.
Martin on n^tavasti häiritud
ameerika tuntud parempoolse ajakirjaniku
ja kommentatori George
F. Wiiri kirjutistest, mis ennustavad
N. Liidu majanduslikku kokkuvarisemist
ja tembeldavad Kremli
juhtkonda „surnud ajudega*' meesteks.
,,GlQbe and Mairi" esindajale
käib Umselt eriti närvidele, et ^^||^
Wül hoiatab detente poliitika taas- ^ •
elustamise eest ning soovitab Vai- EcstI
gele Majale senisest suuremal S^gj
mä^äl Reae(ani doktriini rakendamist.
Martini arvates kuulub Will
nende meeste hulka, kes propageerivad
detente ja koostöö asemel
võitu N. Liidu üle, olles veendumu- YQJQI
sel, et Venemaa jõud ja võimsus on
kommunistliku riigikorra juures pidevalt
kahanenud ja kahaneb veel- ^ j^^^
^' dalas.|
Kuid Martin ise on hoopis vastupidisel
arvamisel. Ta ütleb, et N.
Liit on saavutanud kommunistliku
riigikorra Juures n.n. superpowerl m^^J
staatuse, on saatnud esimesena jjg^gjjj
maailmas üiimese maailmaruumi, j^j^g^j
on pidurdanud sakslaste edasitungi
ja päästnud oma maa natsis- Ja ki
mist, on kaotanud tööpuuduse ja räägil
kirjaoskamatuse, on suurendanud nõukoj
viimase 15 aasta jooksul tarbimi' kulut]
seks läuiud summasid 201 mUjardi kult n|
rublalt 406 miljardi rublale nüig ne, k<
suurendanud autoomanike arvu meid
mo. aastast 1984. aastani 12 kord- ga, tei
seks. Nin? Martki soovitab Wiirile bekauj
kirjutada ka sellest, et Moskva tä- mis 1^
navatel on kõik naised kasukates häälesj
ning ka Uhttöölistel on näidalalõp- silma
pude veetmiseks oma suvemajad, ette ei
' i, . ole ml
Kogu sellest loost jaab mwl^e» geiikkj
Martm ei seedi neid lääne ajakirja- '
nikke, kes N. Liidus ringi käivad Mis
lahtiste silmadega. Need andmed, misest
mis Martin nõukogude ülistami- nõukoj
seks ette kannab, baseeruvad suu- tes ij
reit osalt nõukogude andmetele ja lääne
statistikale ning on väga kaugel te- tüine.
gelikust olukorrast. Toome Martini ütelde^
taoliste ajakirianüce teooriate ja oli m(
seisukohtade kainestamiseks ja õi- meil
getele roobastele juhtimiseks ainult ga 12l
mõningaid vastuväiteid. inimesi
rence
Kõigepealt: N. Liit ei saavuta-uiud
supernoweri staatust mitte sel- ^gj^jge]
le rezhiimi tugevuse tulemusena, ^g^^gi
vaid lääneriikide juhtide "aw^suse ^^^^ J
ja kergeusklikkuse tagajärjel pä- ^g^^^f^
rast Teist maailmasõda. Nõukogu- ^^^^^
de sõjamasina tugevus ja tuuma-relvastus
baseerub suurelt osalt
lääneriikide teadlaste reetmisel ja KuidI
vene spioonide tegevusel. Esimese on süül
mehe viisid venelased maailma- võib n|
ruumi raketiga, mille konstrueeri- nagu
sid saksa eksperdid, samal aial kui Lawrei
ameeriklased Teise maailmasõja kirjutis
loorberitel puhkasid ja Lawrence et Mai
Martini taoliste meeste Jutte usku- kogema
sid. Tööpuuduse kaotamme N. Lii- tundvaj
dus Oli omaette müsteerium, kuna na Will
Kreml hoiab miljonid noored aas- kuid hf
Haid sundsõjaväeteenistuse raami- erapoolj
des liupude all, eemaldades nad annavJ
töötüllilt nin? samuti on sajad tu- jandusl
handed noored mehed la naised rast.
sunnitud eriprogrammide alusel
töötama Siberis rasketes klimaatl-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860402 |
Description
| Title | 1986-04-02-02 |
| OCR text |
Lk.-2^ .EESTLANE kolmas Nr. 25
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
:Ont. M3.B2M3
T
PUBLISHER:Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St.
: O n t . .M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: ^Olaf Ko
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823/ talitus (tellimis
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3°ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32— ja veerandaastas $ 17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kän
tas :$42;— ja veerandaastas $22.—. l klassi posti ja lennuposti
hinriad vastavalt — USA $111.—^^ välismaal
$136.—,:$72.— ^ $ 3 : 8 . — - U - ^ - - ' ' - : - '
Aadressi muudatus $l!— Üksiknumbri hind 70 c.
: K Ü Ü L U T U S T E : : H I N N A D I ;iJks^^^^t^ S5.00,
jel $6.—, KuulMtusD võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmäp.
homm. kella 10-hi. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
Ontario parlamendihoones korraldatud pressikonverentsil arutati Toronto televisiooni^
CTV saates kasutatud nime — Jan Baltic kuritahtlikkusest. Pildil Vasakult
fillies, Öntati Cana^
dian Cõuncil of Ghristians & Jews president, Patrie Boyer — föderäalparlamendi liige,
konservatiiv, dr. Guntis Silins, Balti Liidu esimees, MejewMeucheung^^—^^
Canadian National Council abiesimees ja David Satok — Canadian Jewish Congress
•esimees. • • V "
raaguast padi kujunema Kuuba
iBiustri järele teime tegev sillapea
kuid nüüd juba Ameerika
Mandril ning Castro eeskujul on
Nikaraagua praegune president Or-
Sisukas EV aktus Lõuna
e e |1250 osayõfjat Eesti Vabariigi aastpäevd
Vaidlused nii kirjas kui sõnas k )
Nikaraagua küsnmose ümber on^i^^^^^ . , . .
üheks paremaks Üüendrilkide prae- dele vastu vaidlemiseks. Kui Rea- ^aesmduse liikmed suhtuvad Näka- KuSltakse sageh miks tulevSid IBIimesed tuhandete
guste poliitiliste ärusaaniiade ja gan toonitas, et Nikaraagua mark- "^^^"^ P^®^*^®*"' ^^^^ väiksesse eestlaste k A ^ k i K C d . ki.c
eõekkplmiste peegdpildiks.
vamised Ühendriikide ja Nikäraa-du teenistuses ning Nikaräagua^^^^'^^^^ Ni- elab vaevalt paarsada eestlast, et sim Mieie vabariigi aasta-gua
suhete analüüsimisel ja hinda- moodustab Kesk-Ame^^^^^
misel ori võtad eritr tuld pärast ^
seda kui president Reagan esitas kommunismi Bevieama teistesse "^^^ida kui kaugel^ jõudsid juba Sellele on raske vastust anda, Theodor Koppel Soomusrongidest
Kongressile ettepaneku Nikaraa-Kesk-Ameerika^^^Ä^ kau- ja Oskar Lembit Meresidest. Mõ-
©iia TOasrksisftl^ gua, Kuuba Ja N. Liidu toetusel gel elavaid sõpru Lõuna-Ameeri- lemale vaprale mehele kinnitasid
miseks organiseeritud ja mobilisee- riikidesse, siis pidasid paljud Esiiir võimu üleyStmflseks Salvadoris, kast kuni Euroopani ja siinne ilus Koondise daamid rinda valged gar-ritud
sõjalasfe jõudude ioe^araDflsek^^^ selSkeäd väiiteBd^ tuhanded kuubalased ja Ida- kliima koos lahke külaliste vastu- deenia õied, Aktuse \õpu\ \a>Adi
: iOO miJjoni dollariga. Summa oli-Jiialdu Reagani väheste Euroopa kommunistlikkudest riiki-.võtuga -aitavad; kaasa. Florida ühiselt Eesti hümni./ '
mõeWud antikommunistidele,^ ^^^^^^k jg ej^e^ "^^^ agendid, Eestlaste Koondisel on edaspidi ka- Aktusele järgnes õhtusöök muu-iflldiselt
on tuntud .„contra'te" ui- kujutuste;. virviendusteks^ Reagani l^^^""'®^®^^^^^^" ^revolutsiooni- vas koondada ka neid eesti noori, sika ja tantsu saatel, ..mille eest
metuse all, relvastuse ja muu va- vastaste j ^ ^ ^ argumendiks
rüstuse e^uretsemiseks: ning sandi- Nikaraagua ; küsimuse käsitamisel Iljasse magama, vaid nad saadeti koolide! kevadist vaheaega veet- gu alati, oli ka: seekord loosimi-
Mistide vastaste sõjaliste operatsioo-^^^^o^ laienemise võimalus, niis ^""'^sannetega, mille edu- mas, aktusest osa võtma, andes seks annetatud väärtuslikke asju:
tõhustamiseks.
Presidendi e
joones
uks ^-•isin
esma- te. jõudude otsest.. sekkumist, kuid
contrade operatsioonid on sellega noortele erikoolidest oma- Heino Laasilt kullast valmistatud
vait takistanud. vahel võim aluse tutvunieniiseks. Eesti sent, Erik Toompuult õli-naiivrie
võrrelda Nikaraa- Eesti Vabariigi 68. aastapäeva maal, Vaike Kittaskilt eesti vöö,
. Probleemid on aktus 23. veebruaril algas Amee- kaks kootud õlasalli olid Linda
jressi; samal ajal feäputaBise oma v^^
Esindajatekojas, .kus demokraatai- ieW^^ ka alahindama Nika- ^SJ''^^
kui parteil on tunduv enamus Rea- raag rika hümniga, laulis Marga Tarn- Kirssi ja Leida Nõuliku kätetööd.
gänivalmffBiklaste partei üle. Vaid-^^^^s^^ marksistliku valitsuse mõju P^^ä^''®^* aspektidest lähtudes ka mark, saatis klaverikunstnik Boh- Merekarpidest õunapuu õied . oli
lused I olid %edad; kuna mõlema erinevad. Esmajoones oli Vietnam danSperkacz Avasõna ütles Koon- Fel^Hinno käsitöö. Oli veel hulk
pooled esitasid rikkalikult poolt ja^^^^^ Presidendi ettepaneku ^"^«"^rHWest^^^^^^^^^ Bernhard Suik. väiksemaid võite,
vptuväiteid ning riagu j ^ ^ ^ kaugusel ning ei ähvardanud otse- Kuna õpetaja Helmut Rüdmik oli
kalkuleeriti, hääletati presidendi et- karaaguaga tuleb alustada tõsiseid^^^^^^^^^^^
praeguste tuliküsi- ''^"^^^^^^
Loosimisest laekus ligi $400 dollarit,
mis läheb eesti rahvusliku
^22:210. Kongressi otsus ei ole muste ei võidelnud ameeriklased Rinnalippude
siiski veel lõplik, kuna Koon»^ ja kavade müügist laekus ligi
heb edfflsi Spin.n«8ea n-ska » , . » h i n o n « . : ^ k i ^ o K . . i : i i . .w v^^r^ sete nunaste vald Pnhi!».ViAtins>mi dise esamees Harald Hinno. $200 dollarit, see saadetakse, na-
gu igal aastal Eesti Rahvuskomitee
ühendriikides toetuseks.
heb edasi Senatisse, kus vabariik- rika probleemide rahulikuks lähen- sete punaste vaid Põhja-Vietnami ^ esamees Harald Hinno.
lastel on enamus ja sealt uuesti ^^^^^^^^ tugeva regulaar-armee vastu, kes Helmi Kõiv deklameeris Ma kü
Esindajatekötta.. Poliitiliste vaatle- Need argumendid ei ole Itahjuks sai pidevalt uut varustust N, Lii- devasse ahju heitsin lehed'* solist
jäte hinnangul vÄ^ Tammark esitas s(K)lolau-- Nagu juba eelpool oli märgitud,
seks topuks olla mingisugune de valitsus on teinud juba mitmei^^^^»^^^ ei või sõtta minna lud ,,Laul hinges helises" ja , Saa- loodame järgmisel aastapäeval
hulgas, et
contradele antakse toetust, kuid olevate marksistidega ko^^ km mitte ainult Ühendriikide, vaid Mõlemad said suure kiiduavalduse nad saaksid üksteisega tutvuda ja
mitte sellasel määral ja selllsel^^^^^^^ tulevikus meie tööd jätkata Loo-
|ul nagu seda plaanlte^^^ poliitikat lõpetada. P tulevik seda nõpa^^^ väga hea ja haarava aktusekõne dame, et ajalehed araiaksid meile
U . .V. Kuigi president Reagan läheb oma ei proteste^^ Eesti Rahvuskomitee juhatu- selleks ruumi, seda hästi läbi viia.
Nikaraagua küsimuses Ühento ning Nikaraagua prob- saatsid moni aeg tagasi Liibanonis se liige Olaf Tammark kes on ka
kides valitsevad meeleolud jätavad leemide selgitamisel võrdluste otsi- ^äga ebamäärastel ja segastel asja- Eesti Vangistatud Vabädüsvõitle- Na^^u meie ajalehtedest loeme,
paratamatult mulje^ et marksistide misel Siiga kaugele, ja ^1^^^ oludel maale mereväe; sõdurid, kus jäte Abistamise Toimkonna USÄ' võttis* praost Rudolf Kiviranna osa
kasuks tegutsevad tagatrepipoliiti- märgist mööda, mida tema vasta- »ks araablaste e^^^ õpetaja Suürkivi ametisse õnnista-kudja^
parta^ Järgnevalt mängis klaverikuhst-misest, kuid see ei^^^^v^^^^
Eimiiste kpmmentaaM^^^^^^ mõjuta- on ta seisukohad põhiliselt õiged ^^^«^ Praost Kiviranna ei viibinud sellel
jad 01^ temud Washingtonis võrd- ja kaaluvad poiste" filosoofia? ,SonataPathetique** esimese osa ajal Floridas Kelle huvides see
Nr. 25
Robi
Sall^
gan võttis enne Kongressis toiih^^^ osanud järeldusi teha nendest vigaroSe veel selge kogu maailma äh- öli pikk, jäi soov täitmata sugust õiendust
liud hääletamist Nikaraagua küsi- dest, mis tehti omal ajal Castro vardav kommunišmioht ning nad Tervitused luges ette dr Aino
väga tõbiselt ja pühendas seK^^^^^^
^ju aega ja energiat, es^^^ ' ' "
H; H.:
isegi pikema kõoega, mis anti tuuri kukutamist; nud soovunelmatega^ President järgnes Erika Veskimets- E ^ ^ i j «^^«,1 ftf«nk
edasi kõigi suuremate klevisiooni ^ ^^^^^ K^^^^ selleks kindlasti
saatejaamade kaudu, ei kui ta suudab ? ^gelaul", saatis Boh- festiVal^ i
see rahvaesinduse lükmetele soovi- demokraatliku süsteemi kehtesta- oma kavatsused Nikaraagua märk- ^^^^^^'^^^'^'^ m i i^- irflni
mkmm: mist, sus elu on• naidaniad, et Kuu- me usume ta sõnu kui ta pärast ^ teatas et temal |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-02-02
