1986-04-02-04 |
Previous | 4 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
' .,1-.
Lk. 4 ^ B A / E E S t L A N E , April2,1986 Nr. 25
enirepreneuriai sfim^
gellešt pikast jsa. põhjalikist artiklisto
surnuiks'^ kuna puudub ja
ettevõtted ei kasva. Kolmandat
arendatakse ja neljas töötab kasumiga.
See viimane ettevõte finant-
Enamus üliõpilasist York ülikoo- Selles i ^ ^ ^ tegi ta uurimis-li
äriadministratsiopni rnagistrikraa- tööd, pidas kõnesid ja loenguid,
d kursusel (Master of Business koostas dokumente ja oM vaatlejaks
Administratibn)mäietavad kindlas- Kuiie kuu päti
oma esimest loengut prof Pe- tast tegi ta föderatsiooni presiden-sieerib kõiki teisi seitset ettevõtet:
tef^nlga, kes käskis neirpüstiseis-^^^^ ettepaneku „Sleda võiks ju võtta kui iieljä eba-tes
mitu korda hüüda: „Ahnus, ah- kirjutada „väikeärinduse piibli", õnnestumist," ütleb Peterson, >,ent
nusI' Professori enese sõnade järgi: Raamat ,,Väikeärindus: tasakaalus- ma ei arva, et ettevõtja kuulub sel-püüab
ta sellega sisendada õpilas- tatud iiiajandus- avaldati 1977. lesse kategooriasse. Neli võitu kastesse
tunnetust, et kiire kasumi aastal ja seda müüdi lOO.ÖOO eks- heksast on hea keskmine."
saavutamine riskiga seotud ärilistes emplari. Föderatsioon ise Ostis Terve sajandi jooksul pii kar^
tehingutes on tänäpäevai ühi&kond- 57.Ö00 väljaannet oma liikmetele jääri tegeinine suurfirmas noorte
likult aktsepteeritud. levitamiseks. Raamatu põhisõnu- unistuseks ja riskimisjulgetele ette-
Mis puutub käitlemisse (manage- miks on, et kanadalasi õpetatakse võtjaile vaadati ülevalt alla neid
ment), siis defineerib Peterson ris- olemaks teenistujad ja mitte iseen- peeti hangeldajaiks. Nüüd koonda-kihiisjülget
käitlernist,kui võima- da peremehed. Esmakordselt oma teenistujas-lusi
otsivat käitlemise tüüpi, mis lüüsis keegi majanduslikke ja ühis- kondi ja noortele ülikooli lopeta-ajendableidlikkust
ja uudsete äri- kondlikke elemente yäikeärindu- jaile jää üje ainult ühineda.üha
liste-tehniliste mooduste kasuta- ses,'v ütleb Peterson näidates, et kasvava risk-ettevõtjate hulgaga,
mist. Konventsionaalne, teaduslik me peame muutuma enesekindla- „Järsku on Kanadas liakanud pu°
käitlemine sellevastu tegelevat ai- maks taastamaks tasakaalu valitsur huma uued tuüled,'V ütleb Peterson,
nult olemasolevate varude (inime- se vahelesekkumise ja individuaal- ..Riskimisjulged ettevõtjad on
§ed ja materjalid) ratsionaalse ra-se ettevõtlikkuse vahd ,jhead poisid", kes pakuvad tööd
kendamisega". Mõlemad on v a j a l i - j ^ a a r n a t ü ilmumisest saadik on ja kasutavad uut tehnoloogiat, mis
kud, väidab Peterson, ent enam väikeärindiise olukord Kanadas võimaldab Kanadal võistelda ärin-riškimisjulge
käiüemine-ettevõtlik- n^ärg paranenud; Ontarios suslikult teiste riikidega."
kus. asutati 1979, aastal Väikea^^
Petersonile oli eeskujuks ta isa, A
kes asutas ja likvideeris mitmeid maks väiksemaid ettevõtteid; 1984.
ettevõtteid Eestis ja Rootsis-kuni aasta novembrist pakub Moorte Et-asumiserii
Kanadasse J 949. aastal, tevõtllkküse Kapitali programm
Paljast üheaastast lepingu-tööd ühes 18^29-aastästele noortele kutii
Orillia lähedases talus, siirdus pe- $5000 laenusid oma ettevõtete
rekpnd Montreali. Petersoni isa, alustamiseks:
Peterson on unistanud tugevamatest
sidemeist ülikoolide, äri-inister
Tony Ruprecht kõnelemas EKN väliskülaliste
Foto: Vaba Eestlane
soovides pojale kindlamat tulevikku,
nõudis, et ta lõpetaks ülikooli,
mid^ tä ka tegi. Parast McGil li ülikooli
lõpetamist töötas Peterson
geolpogina mineraalvarad
sel ja projektide juhina asutamaks
ning valitsusringkondade vahel, et
Muiidcif ysed Regišf reeritud Errumineky
Fondide (RRIF) ja aa
Kanada äsjane föderaalvalitsuse eelarve tõi
ringute mitmekesistamist. Väljamaksude
osas on ülempiiri äravõetud.
Ainuke nõue pn, et igal aastal tuleb
ettenähtud miinimumsumma
välja võtta ning sellele kohane
mõjutada muutuvaid arusaamisi ^'^^siMegistreeritttd Errumineku Säästa RRSP- summa tulumaksu maksta. Samuti
suhtumisi ja ^v^^^^^^^ Kanadas. Sc^ de likvideerimise VÕ RRSP igal ajal kalend-
^ on muutumas reaalseks lähemas riaasta vältel RRlF-iks muuta. Väe
t i l vsed,kuna mitmeid käibelote tuli sellega kalendriaasta algu-tal
on ta külalisprofessoriks Babson la^ÄuvÕimalusi^^ seni oodata.
V Bostoni lähedaK^^^m Ülaltoodud muudatuste jõustuma
e kõige prestiizhlkamaks '^"^^^^^ reeglite alusel oli kolm muted value) väljavõtmine. See se osas näib valitsevat segadus. Re-õppeasutuseks
ärinduse alal eriti ^^^^^^ paistab olevat poliitilist venueCanada ametnik väitis, et
ipiš puutub riskimisjulgesse ette- ^^^^ Esiteks võis neid summasid laadi liing võib saada tüliõunaks see on vaid ettepanek, ega ole tea-võtlikkusse
(entrepreneurship) Ta ^V^^*"^^^^ kas kogusummas või ju-, valitsuses ja elukindlustusfirmade da, millal see jõustub. Financial
on ka projekti juhiks mida finarit--^ ^^^P^^ väidab, et sä'tted jõus-ebaformaalse
riietusega projektee- sieerib Ontario TöpsWse iaKau-^^'^^'^^^^^^ isiku maksus- kes neid välja annavad, ei ole mit- tuvad kohe. Trimärki Fondide eel-rib
Peterson akadeemilist isiksust, hariduse Ministeerium TV-Oritario ^^^^^^ sissetulekule juurde ja tu- te selle poolt ning püüavad välja- arve analüüs jälle väidab, et sät-
Ta on kujunenud rahvusvaheliste yQjj.j^Qjjj^Q^j^^j^ tasuda vastavalt sel- võtmist tõkestada. Nende loogika ted kehtivad juba terve ^t
uurimiste keskpunktife^^^^^k^^^^ ,
jmsi kaevandii^^
Ontarios ja Quebecis. Parast magistrikraadi
(MBA •— University of
WjKtern Oi\tariõ) ja PhD (Cornell
University) saavutamist tÖÖtas ta
mitmel pool õppejõuna ja tuli siis
York ülikooli 1970. aastal.
Hõrenevate juuste, prillide ja
maksi riskim ettevot- lahtris vastav isik oli.
ja üle 30 erialalise artikli autor.
Ent Peterson pole ainult akadeemik.
Onia abikaasa Mariga, kellel
on PhDlastepsühholopgias, on neil
konsulteeriv firnia, mis tegeleb nii
riikliku kui ka erasektori^
uute ettevõtete alustamist jä seitsmest
samaainelisest TV-prõgram- Teiseks oli võimalus osta aastä^
mist. Projekti õpperaamatud
teise setuleku isiku eluea vältel. Kuine
vanusest.
Kuna aastarendise väljamaksu
suurus võrreldes preemia ehk ostu-a
On rajatud keskmisele elu-nadav
USA-s,
rimine endaga kaasa firmadele SUU:
projekt on näiteks muutunud olu- soošr'iRSP"sumn^ ja \ ^ t u d - ' " " f kulusid, mille tagajärjeks
korrast Qntarios," ütleb Peterson.^^^^^^a^^^^^^^ kõrgemad preemiacT vvm _ _
Abi-peaminister Eric Nielsenni- rendis oli ostetu^^^ ei saanud seda "^^^^'^ff.....^^'^?"^^^^^ tänavad ja aplodeerisidi dis-metas
Petersoni nimeka komisjoni enam muuta; Ühel isikul võis olla |"*^^ ^-^^^^^^ Kim Young-sam'ile
liikmeks ülesandega uurida valitsu- mitu aastare^^ Kohale. suurimal valitsusevastasel de-se
regulatiivsete agentuuride tege-Kplmandaks^^^o^ pärast president
Louiici-Korea võto b
Filipiinidlelt eeskujis
PUSAN - Kümned tuhanded
ärindusest, pakkus ta oma palgali" Sr^^^^^^^ ^''^'^'^ '^^^ P^^^^ väljavõetud olesel
puhke^astal tasuta abi Kanada 'it^!?""^'^^^^^^^^^ ma hiljemalt isiku 90-1 eluaastal.
Iseseisva Ärinduse Federatsioonile. "11'!^ ^^^^^^^^^^^^ ufTrl^^T ^5"^'.^^"^ summ .de välja-uutele
ettevõtetele. Ka koordinee- võtmine rangelt ettenähiud korra
nb ta uurimisprogramme rakenda^ järgi, mis muutis esimestel aastatel
des doktorante, teaduslikke tööta, väljavõetud summad suhteliselt
jaid ja teisi assistente, kes tööta- madalaks ja alles hilisematel elu-vad
käsikäes erasektoriga. Sellel aastatel muutusid sumnad üsna olevaks^^iSivaiSis^^ juunis
programmil (programmidel) on suureks. Fondi mõte oli ' * " " '
suur mõju Kanada tööstuse "
„Statistics Canada'* vajab Urn-laid
(census representatives) eel-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
Mareos ei teadnudkie
et td kodumaciif ärci
vildi; ;
HONOLULU - Eksiilis olev Filipiinide
president Ferdinand Mar-suur
moju ™ a teostuse ja Me kaitset inflatsiooni vastu. Igal
YoHc ülikoCis tehtud uuri^is-töö
on leidnud, et enamus riskimis- väljavõfiiiise osas ei ole mitte muu-^^^m^^^ hilisiunnis Oh* iL tetiti vatiepeatus Quamil teel m
. , julgeid ettevõtjaid asutavad oma detud. Endised reeglid kehtivad Iceele Ä e S
dr. T. Maimete, W. 469-1322 elu jooksul kaheksa ettevõtet, edasi.
Neist kajestotabe neli mitmesu- Aa^tarendiste osas on^ nüüd lu-^
guse, pohjus.1. ülejäänud neljast batud aastarend.se lõpetamine ,a Employmenä Centre) Mljemalt 11. tema katoliiklik usk oli s«la keel.
TD)«wc,/^« elavaiks ülejäänud raha ehk väärtuse (com-af-"^^^^^ «^^14*^4^ wi o u a
^. |a 6. aprillil
dr. M. Leesmssfit, tel.
12. ja 13. aprillil
Sündfflusfe fcafender
e Pühapäeval, 6. aprillil keU 1.30
p.l. Tartu Gollegels pämumaalaste
pärastlõunane kevadmoenäitus.
® Laupäeval, 12. aprillil kell 4 pj.
Lawrence Park Coliegiate Institu-te'is
Eesti Rahvusteatri kordus-etendus
„Soovhi tutvust".
® Laupäeval, 12. aprülil kell 5 p.I.
Peetri kirikus Toronto Eesti Ap.
õigeusu koguduse kevadine Näite-müiik
— perekonnaõhtu.
©Laupäeval, 12. aprillil kell 7 õhtul
Eesti Majas T.E.V.Ü. ja Soo.
mepoiste Klubi ,,Sõduri.õhtu".
d Pühapäeval, 13. aprülil kell 2.30
p.l. Eesti Maja suures saaUstES
Lasteaia moenäitus kohvilauaga.
©Pühapäeval, 13. aprillü keU 12
päeval Eesti Majas Eesti linvalü-de
Toetava Naisringi loterii.
® Pühapäeval, 13. aprillil kell 3
p.l. Tartu CollegeMs loeng „Fr.
Tuglas 1886—1»
® Reedel, 18. aprUlUkeU 7.30 õhtul
sopran õnne Laikve kontsert.
Heliconian Hall, 34 Hazelton Ave.
Toronto.
® Laupäeval, 19. aprilUi Eesti Majas
maakondade päev.
Pühapäeval, 20. aprülil kell 2.30
p.l. Hamilton Eesti Seltsi Segakoori
„Lauiuga Kevadesse*' — First
Place Auditoorium Hamiltonis.
9 Pühapäeval, 20. aprillil kell 4
p|. Tartu Collegeis Korp! Fidentia
K^vadkonstert.
0 Laupäeval, 10. maü keU 6,30 p.l.
T.E.R.R. „Kungla" maibalL Metro
Toronto Convention Centre. t
Jl
„Vaba Eestlases" nr. 24 artiklis
^Südame ja lauludega Võrumaal" t<
peaks orkestri nimekirjas olema F.
Saami, mitte R. Saarniit. Palume pi
viga vabandada. aa
Toimetus
ILMUS:
V@ra Poska-(
..ELU J Ä T K UB
V Õ Õ R S I L "
Helestuste raamat fotodegsi
Mind $15.-— pluss ^saatekulu 50 <c
Saadaval VABA EESTLASE
talituses
k(
lal
tel
st
till
n(
kt
P<
P'l
01
Pi
m\
ai
INCOME TAX PI
MARKTÜOM^
191 EgIintoBa Ave. £., ruum 206
Tel. 488-11
Töötanud 1973,
HELLARR
SERVICE
19S9DaDfortb Ave^ Toronto
M4C117 694-
KSflB
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860402 |
Description
| Title | 1986-04-02-04 |
| OCR text |
Nr.
' .,1-.
Lk. 4 ^ B A / E E S t L A N E , April2,1986 Nr. 25
enirepreneuriai sfim^
gellešt pikast jsa. põhjalikist artiklisto
surnuiks'^ kuna puudub ja
ettevõtted ei kasva. Kolmandat
arendatakse ja neljas töötab kasumiga.
See viimane ettevõte finant-
Enamus üliõpilasist York ülikoo- Selles i ^ ^ ^ tegi ta uurimis-li
äriadministratsiopni rnagistrikraa- tööd, pidas kõnesid ja loenguid,
d kursusel (Master of Business koostas dokumente ja oM vaatlejaks
Administratibn)mäietavad kindlas- Kuiie kuu päti
oma esimest loengut prof Pe- tast tegi ta föderatsiooni presiden-sieerib kõiki teisi seitset ettevõtet:
tef^nlga, kes käskis neirpüstiseis-^^^^ ettepaneku „Sleda võiks ju võtta kui iieljä eba-tes
mitu korda hüüda: „Ahnus, ah- kirjutada „väikeärinduse piibli", õnnestumist," ütleb Peterson, >,ent
nusI' Professori enese sõnade järgi: Raamat ,,Väikeärindus: tasakaalus- ma ei arva, et ettevõtja kuulub sel-püüab
ta sellega sisendada õpilas- tatud iiiajandus- avaldati 1977. lesse kategooriasse. Neli võitu kastesse
tunnetust, et kiire kasumi aastal ja seda müüdi lOO.ÖOO eks- heksast on hea keskmine."
saavutamine riskiga seotud ärilistes emplari. Föderatsioon ise Ostis Terve sajandi jooksul pii kar^
tehingutes on tänäpäevai ühi&kond- 57.Ö00 väljaannet oma liikmetele jääri tegeinine suurfirmas noorte
likult aktsepteeritud. levitamiseks. Raamatu põhisõnu- unistuseks ja riskimisjulgetele ette-
Mis puutub käitlemisse (manage- miks on, et kanadalasi õpetatakse võtjaile vaadati ülevalt alla neid
ment), siis defineerib Peterson ris- olemaks teenistujad ja mitte iseen- peeti hangeldajaiks. Nüüd koonda-kihiisjülget
käitlernist,kui võima- da peremehed. Esmakordselt oma teenistujas-lusi
otsivat käitlemise tüüpi, mis lüüsis keegi majanduslikke ja ühis- kondi ja noortele ülikooli lopeta-ajendableidlikkust
ja uudsete äri- kondlikke elemente yäikeärindu- jaile jää üje ainult ühineda.üha
liste-tehniliste mooduste kasuta- ses,'v ütleb Peterson näidates, et kasvava risk-ettevõtjate hulgaga,
mist. Konventsionaalne, teaduslik me peame muutuma enesekindla- „Järsku on Kanadas liakanud pu°
käitlemine sellevastu tegelevat ai- maks taastamaks tasakaalu valitsur huma uued tuüled,'V ütleb Peterson,
nult olemasolevate varude (inime- se vahelesekkumise ja individuaal- ..Riskimisjulged ettevõtjad on
§ed ja materjalid) ratsionaalse ra-se ettevõtlikkuse vahd ,jhead poisid", kes pakuvad tööd
kendamisega". Mõlemad on v a j a l i - j ^ a a r n a t ü ilmumisest saadik on ja kasutavad uut tehnoloogiat, mis
kud, väidab Peterson, ent enam väikeärindiise olukord Kanadas võimaldab Kanadal võistelda ärin-riškimisjulge
käiüemine-ettevõtlik- n^ärg paranenud; Ontarios suslikult teiste riikidega."
kus. asutati 1979, aastal Väikea^^
Petersonile oli eeskujuks ta isa, A
kes asutas ja likvideeris mitmeid maks väiksemaid ettevõtteid; 1984.
ettevõtteid Eestis ja Rootsis-kuni aasta novembrist pakub Moorte Et-asumiserii
Kanadasse J 949. aastal, tevõtllkküse Kapitali programm
Paljast üheaastast lepingu-tööd ühes 18^29-aastästele noortele kutii
Orillia lähedases talus, siirdus pe- $5000 laenusid oma ettevõtete
rekpnd Montreali. Petersoni isa, alustamiseks:
Peterson on unistanud tugevamatest
sidemeist ülikoolide, äri-inister
Tony Ruprecht kõnelemas EKN väliskülaliste
Foto: Vaba Eestlane
soovides pojale kindlamat tulevikku,
nõudis, et ta lõpetaks ülikooli,
mid^ tä ka tegi. Parast McGil li ülikooli
lõpetamist töötas Peterson
geolpogina mineraalvarad
sel ja projektide juhina asutamaks
ning valitsusringkondade vahel, et
Muiidcif ysed Regišf reeritud Errumineky
Fondide (RRIF) ja aa
Kanada äsjane föderaalvalitsuse eelarve tõi
ringute mitmekesistamist. Väljamaksude
osas on ülempiiri äravõetud.
Ainuke nõue pn, et igal aastal tuleb
ettenähtud miinimumsumma
välja võtta ning sellele kohane
mõjutada muutuvaid arusaamisi ^'^^siMegistreeritttd Errumineku Säästa RRSP- summa tulumaksu maksta. Samuti
suhtumisi ja ^v^^^^^^^ Kanadas. Sc^ de likvideerimise VÕ RRSP igal ajal kalend-
^ on muutumas reaalseks lähemas riaasta vältel RRlF-iks muuta. Väe
t i l vsed,kuna mitmeid käibelote tuli sellega kalendriaasta algu-tal
on ta külalisprofessoriks Babson la^ÄuvÕimalusi^^ seni oodata.
V Bostoni lähedaK^^^m Ülaltoodud muudatuste jõustuma
e kõige prestiizhlkamaks '^"^^^^^ reeglite alusel oli kolm muted value) väljavõtmine. See se osas näib valitsevat segadus. Re-õppeasutuseks
ärinduse alal eriti ^^^^^^ paistab olevat poliitilist venueCanada ametnik väitis, et
ipiš puutub riskimisjulgesse ette- ^^^^ Esiteks võis neid summasid laadi liing võib saada tüliõunaks see on vaid ettepanek, ega ole tea-võtlikkusse
(entrepreneurship) Ta ^V^^*"^^^^ kas kogusummas või ju-, valitsuses ja elukindlustusfirmade da, millal see jõustub. Financial
on ka projekti juhiks mida finarit--^ ^^^P^^ väidab, et sä'tted jõus-ebaformaalse
riietusega projektee- sieerib Ontario TöpsWse iaKau-^^'^^'^^^^^^ isiku maksus- kes neid välja annavad, ei ole mit- tuvad kohe. Trimärki Fondide eel-rib
Peterson akadeemilist isiksust, hariduse Ministeerium TV-Oritario ^^^^^^ sissetulekule juurde ja tu- te selle poolt ning püüavad välja- arve analüüs jälle väidab, et sät-
Ta on kujunenud rahvusvaheliste yQjj.j^Qjjj^Q^j^^j^ tasuda vastavalt sel- võtmist tõkestada. Nende loogika ted kehtivad juba terve ^t
uurimiste keskpunktife^^^^^k^^^^ ,
jmsi kaevandii^^
Ontarios ja Quebecis. Parast magistrikraadi
(MBA •— University of
WjKtern Oi\tariõ) ja PhD (Cornell
University) saavutamist tÖÖtas ta
mitmel pool õppejõuna ja tuli siis
York ülikooli 1970. aastal.
Hõrenevate juuste, prillide ja
maksi riskim ettevot- lahtris vastav isik oli.
ja üle 30 erialalise artikli autor.
Ent Peterson pole ainult akadeemik.
Onia abikaasa Mariga, kellel
on PhDlastepsühholopgias, on neil
konsulteeriv firnia, mis tegeleb nii
riikliku kui ka erasektori^
uute ettevõtete alustamist jä seitsmest
samaainelisest TV-prõgram- Teiseks oli võimalus osta aastä^
mist. Projekti õpperaamatud
teise setuleku isiku eluea vältel. Kuine
vanusest.
Kuna aastarendise väljamaksu
suurus võrreldes preemia ehk ostu-a
On rajatud keskmisele elu-nadav
USA-s,
rimine endaga kaasa firmadele SUU:
projekt on näiteks muutunud olu- soošr'iRSP"sumn^ ja \ ^ t u d - ' " " f kulusid, mille tagajärjeks
korrast Qntarios," ütleb Peterson.^^^^^^a^^^^^^^ kõrgemad preemiacT vvm _ _
Abi-peaminister Eric Nielsenni- rendis oli ostetu^^^ ei saanud seda "^^^^'^ff.....^^'^?"^^^^^ tänavad ja aplodeerisidi dis-metas
Petersoni nimeka komisjoni enam muuta; Ühel isikul võis olla |"*^^ ^-^^^^^^ Kim Young-sam'ile
liikmeks ülesandega uurida valitsu- mitu aastare^^ Kohale. suurimal valitsusevastasel de-se
regulatiivsete agentuuride tege-Kplmandaks^^^o^ pärast president
Louiici-Korea võto b
Filipiinidlelt eeskujis
PUSAN - Kümned tuhanded
ärindusest, pakkus ta oma palgali" Sr^^^^^^^ ^''^'^'^ '^^^ P^^^^ väljavõetud olesel
puhke^astal tasuta abi Kanada 'it^!?""^'^^^^^^^^^ ma hiljemalt isiku 90-1 eluaastal.
Iseseisva Ärinduse Federatsioonile. "11'!^ ^^^^^^^^^^^^ ufTrl^^T ^5"^'.^^"^ summ .de välja-uutele
ettevõtetele. Ka koordinee- võtmine rangelt ettenähiud korra
nb ta uurimisprogramme rakenda^ järgi, mis muutis esimestel aastatel
des doktorante, teaduslikke tööta, väljavõetud summad suhteliselt
jaid ja teisi assistente, kes tööta- madalaks ja alles hilisematel elu-vad
käsikäes erasektoriga. Sellel aastatel muutusid sumnad üsna olevaks^^iSivaiSis^^ juunis
programmil (programmidel) on suureks. Fondi mõte oli ' * " " '
suur mõju Kanada tööstuse "
„Statistics Canada'* vajab Urn-laid
(census representatives) eel-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
Mareos ei teadnudkie
et td kodumaciif ärci
vildi; ;
HONOLULU - Eksiilis olev Filipiinide
president Ferdinand Mar-suur
moju ™ a teostuse ja Me kaitset inflatsiooni vastu. Igal
YoHc ülikoCis tehtud uuri^is-töö
on leidnud, et enamus riskimis- väljavõfiiiise osas ei ole mitte muu-^^^m^^^ hilisiunnis Oh* iL tetiti vatiepeatus Quamil teel m
. , julgeid ettevõtjaid asutavad oma detud. Endised reeglid kehtivad Iceele Ä e S
dr. T. Maimete, W. 469-1322 elu jooksul kaheksa ettevõtet, edasi.
Neist kajestotabe neli mitmesu- Aa^tarendiste osas on^ nüüd lu-^
guse, pohjus.1. ülejäänud neljast batud aastarend.se lõpetamine ,a Employmenä Centre) Mljemalt 11. tema katoliiklik usk oli s«la keel.
TD)«wc,/^« elavaiks ülejäänud raha ehk väärtuse (com-af-"^^^^^ «^^14*^4^ wi o u a
^. |a 6. aprillil
dr. M. Leesmssfit, tel.
12. ja 13. aprillil
Sündfflusfe fcafender
e Pühapäeval, 6. aprillil keU 1.30
p.l. Tartu Gollegels pämumaalaste
pärastlõunane kevadmoenäitus.
® Laupäeval, 12. aprillil kell 4 pj.
Lawrence Park Coliegiate Institu-te'is
Eesti Rahvusteatri kordus-etendus
„Soovhi tutvust".
® Laupäeval, 12. aprülil kell 5 p.I.
Peetri kirikus Toronto Eesti Ap.
õigeusu koguduse kevadine Näite-müiik
— perekonnaõhtu.
©Laupäeval, 12. aprillil kell 7 õhtul
Eesti Majas T.E.V.Ü. ja Soo.
mepoiste Klubi ,,Sõduri.õhtu".
d Pühapäeval, 13. aprülil kell 2.30
p.l. Eesti Maja suures saaUstES
Lasteaia moenäitus kohvilauaga.
©Pühapäeval, 13. aprillü keU 12
päeval Eesti Majas Eesti linvalü-de
Toetava Naisringi loterii.
® Pühapäeval, 13. aprillil kell 3
p.l. Tartu CollegeMs loeng „Fr.
Tuglas 1886—1»
® Reedel, 18. aprUlUkeU 7.30 õhtul
sopran õnne Laikve kontsert.
Heliconian Hall, 34 Hazelton Ave.
Toronto.
® Laupäeval, 19. aprilUi Eesti Majas
maakondade päev.
Pühapäeval, 20. aprülil kell 2.30
p.l. Hamilton Eesti Seltsi Segakoori
„Lauiuga Kevadesse*' — First
Place Auditoorium Hamiltonis.
9 Pühapäeval, 20. aprillil kell 4
p|. Tartu Collegeis Korp! Fidentia
K^vadkonstert.
0 Laupäeval, 10. maü keU 6,30 p.l.
T.E.R.R. „Kungla" maibalL Metro
Toronto Convention Centre. t
Jl
„Vaba Eestlases" nr. 24 artiklis
^Südame ja lauludega Võrumaal" t<
peaks orkestri nimekirjas olema F.
Saami, mitte R. Saarniit. Palume pi
viga vabandada. aa
Toimetus
ILMUS:
V@ra Poska-(
..ELU J Ä T K UB
V Õ Õ R S I L "
Helestuste raamat fotodegsi
Mind $15.-— pluss ^saatekulu 50 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-02-04
