Vaba eestlane , April 2, 1986

              ISA purjespordi
iro^rommis hedt^hf^
õistlus Tallinnas
USA purjespordi informatsiooni-
[iakirjas ,„The Leading Edge", mis
n USA Soling ühingu bülletää-jiks
on avaldatud (nr. 1 — 198^j
lanud aasta võistluste programm'
the Ölympic Yachting Commit^
ee on pannud välja viis, võibolla
3guni kuus auhinda Soling-klassi
:')istlustele, mis peetakse ülemere
ks uus grupp on arvestatud au^
nna vääriliseks. Viis neist auhin-idest
antakse USA meistrite võist-
Imiseks „Goodwill Games*- (Hea-jite
Mängudel) nimelisel võistlus-
, mis peetakse Tallinnas 4.-20
liii. USA spordibülletään mär-
:>, et Tallinn asub N . Liidus,
lletäänis märgitakse, et USA
eskond, kes läheb sinna võist-a
saab tähelepandavalt suure
;edia tähelepanu osaliseks.. Ted
rneri kaabel-TV on käendamas
A meeskonda ja katab ulatusli-^
t sündmuste kaiku. Turner ta-kogu
võistlustega seošesolevad
ud ja viib isegi eralennukil ko-meeskonna
kohale.
Nr: 2-5 VABA EESTLANE kolmapäeval, 2. aprillil 1986— Lk. 7
lOfdlmärkmey
>lümpiajärgsed aastad on uju-blhüd
ikka rekorditevaesemad.
). aastal püstitati 60 maailma-
,.rdit, 1977 — 12, 1978 30,
— 14, 1980 — 24, 1981
ja 1985 — 9.
Kinkige sünnipäevaks
ABA EESTLANi"
|ikmemaks ja õnnetuste vastu
jlustuspreemia.
jikmed, kes postiteel liikme­tu
saadavad, palutakse margis-ümbrik
Juurdelisada.
lubi aadress jäi endiseks: 39
)nnor Dr., Toronto, Oni.,
2K3. Tel. 425-9978.
ItiiiniiiiiitinsiiiiniiHiiiniiiiHiiiimiiiiiitiiiiiip
imbriuks oli omal ajal tehtud
i., kuid ka sooja pidavalt ras-
'änu viimasele omadusele ja
riivi tugevusele ei läinud „ossi
ier* sisse tungimine hõlpsalt,
•liv viimaks kirvehoopidelejä-iridis
ei olnud otsitavaid enam
Kis.
|le sõitis mundrimees pere
[ portf ei li lukud klõpsusid, sel-
>emusest ilmusid paber, tint
[sulepea. Kõik pandi kirja: pu­llid
pliit, killustet toidunõud,
tuks pekstud katlad, ribasta-
(adjad-tekid.
jenikud olid pugenud läbi ak-jrgiväel
ja elasid nüüd Postil,
Is loomi talitamas käies kutsu-fcka
külast kellegi kolmanda
indiga kaasa. Nende lootus,
lane juhtum nad ebameeldi-kaasüürnikest
vabastab, pet-aas'
rebastles ülekuulamisel
[eel^f, pisargi hiilgas mehel
I urgas.
Liatasin Sel küll," kõneles ta.
jin: ,,Ära ärrita poissi, poiss
[rjus ega tea, mis teeb. Keela­ja
keelasin teist, aga kuidas
Id kui teistel aurud peas. See
k Posti Jüri oma õllega alus-lien
teda küll palunud: ,,Ole
[ees, ära sina s u s i ! ; , k u r t is
konstaablile.
(Järgneb)
MI PR00S1 JaaIctusIcogD
ELUKIIGEL
taütases
$10.— + mtefciiio
in' m-<'.«! üii-twtiatimnifct '>itM»<>8<l»'iiat<«nifcHig-atw>M»-t.-^<.<f. mmm m
1^
Mic
Hiljuti viibis
sidendina võttis osa
9 XLllgilJliSIllCliMA vrcj?cii.«ui l I U a i l l M C f^
of Painters in Watercolour pre-akvarellide
kogu ametlikusl
üleandmisest Kpninglikku KEnstikogusseo See toimus 1 2 c
Seks puhuks öli Ontario Majas organi ja läbiviimise!.
korraldatud näitus üleäntavaistak- Kõik kõned said tugeva aplausi.
varelhdest, mida on arvuliselt 60, Heatujuline õhtu jätkus paljude
üks valitud igalt kunstnikult, nen- uute kultuurikontaktide ja tutvus-de
hulgas Osvald Timmase töö. tega inimeste vahel Inglismaalt ja
Kogu on moodustatud organisatsi^ j^^anadast -
ooni 60. aastapäeva tähistamiseks, *
mis toimus novembris 1985. Näi­tus,
mis täitis kaks saali oli impo­santne
ja tõi esile rnitmeid eri-
< suundi kanada akvarellkunstis.
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni aastapeakoosolekul. Vasakult ümber laua R. Ah- Pidulikule sündmusele ilmus pai-tik,
E, Kuris, esimees Ermi Soomet, V. Lillakas, K, Vaikla, dr. E. Aroja ja V. Šalo. "f^^
' J deraalvalitsuse kuj provmtside esm-dajaist
Londonis, briti ametiisikuid,
kunstnikke ja kunstisõpru jt.
Omtia amedlikiis§ kõnes märkis
Ontario peaesindaja ThomnasL.
Wells, ei CSPWC on küli üle-kanadaline
organisatsioon, aga
asutatud Torontos ja juhatus on
asunud seal, seepärast on Onta-riol
nagu tsentraalne koBat Ka­nada
kunstis. *
(EKN esindaja), dr, E. Anu­ja,
dr. K. Aun, E. Kuris, dr. A.
Kurlents, Malle Laansoo, V. Lilla­kas,
H. Oja, Ene Runge, dr. Vel­lo
Sale ja Karl Vaikla. Komisjoni
koosseisu kinnitab Eesti Liit Ka­nadas.
'
IC^rstr Merileacit
ÄJ€Bl'©<ikömis5@l1l tÖöIlS räQmöty leVi-frCSKliBiii AmetUku koosoleku päevakorra.
punktide vahel toimus lühem pidu^ Ta andis ka ülevaate akvarellkuns-
Kanada Eestlaste Aja!ook©Hiaisjona aastakoösoBek sündmus:, toimetaja V: Lillakas ti arengust Kanadas ja^^^^^a
»*A/n.<^5 lift ¥TiUÄ«->«-. «^^-^ A- B • märkis esimehe E.Soometi 75. sün- rõõmu heade saavutuste üle.
peetl^'19. maM TE Ühispanga raamatukogu ruumis, nipäeva ja andis talleüle kingitu- Järgmisena kõnel^^^
Kuigi suurtöö ^Eestlased Kanadas II" ilmus möödu- se. akvarellide ja joonistuste kogu va-nud
sügisel pole organisatsiooni töö- lõppenud; eriti on te- Ta märkis s * juures, ei täniia
' , _ ' . , . m Cl Al 1 u 1. j i M « , matsiooni kogudest Wmdsori; los-'
gemist olnud raamatute levitamisega ja uute mooduste f ^^m^vi k^nus^itundiikkuseie.
leidmiseks, kuidas seda paremini teha» - ^alS^õiS^^Sak^'^^
Koosolekut juhatas esimees E. Raamatu levitamine ongi komis- ^«««a^o w>«^wse, ^^^^^^^; ^^^^
Soomet, tehes kokkuvõtte pärast joni suureniaks iilesandeks. Raa- Soomet omakorda Vastas, et hea kunstile.
raamatu ilmumist olnud tegevu- matute ladu asub praegu kolmes koostöö on olnud tingitud hästi va- Kogu üleandmine toimus siis
sest turustamise ja ettetellimiste kohas, litud kaastöölistest. sümboolselt Ontario suure pit^^^
täitmisega. Edukaim läbikäik oo „Eestlased Kanadas II- kujunes g^^^
olnud E ^ t i Abistamiskomitee kin- ^ ^ ^ . ^ S e ^ i S l teravasti etttenähtust paljuiure- ka.^^^^«^^^^^^^
k^ns. Ta juhtis tähelepanu TE ^ ^ m M ^ maks ja on tõeline Lpitaalteos^^^^^^^^^^^^^^^a^^^^^^^^^
ühispan^ aastaväljaandele. kus J^SStluSr Kanadas elanud ^ ^ .^
kaanepildiks on raamat, sisus sel» ^"«'^ t^taja) juures. ^^^^^^^^^ ^^^^ saavutusist. See Po^U Ühendatud Kuningriiki,
lekohane artikkel ja tagakaanel Komisjoni eeloleva aasta tegevus- kuulub kõikide eestlaste raamatu-' Siis kõneles Osvald Timmas.
kuulutus, mis peaks aitama kaasa kavas oligi müügi aktiviseerimine, riiuleile, aga, on ka suurepärane n^ärkides^^
raamatu tutvustamisele,^kuna see mille üle Väljaanne saadetakse kõigüe ühis- lusi. ^Alga vaar us uvehomoiatmjae itdõ ttvuõ ijmäeat-i ktajnhkabeeksie teäehsttplaäsetvealed ekrsõ. huKtaodmai,s joent tänapäevast Kanadas ja tänades
panga liikmeile. suurema aktsiooni koraldamine sü- praegu veel suur raamatuladu ei
Toimetaja V. Lillakas märkis jääks seisma, vaid läheks sinna
raamatu iile saadud reaktsioone; Komisjoni koosseis jäi endiseks: milleks see on tehtud — eesti ko­mis
on olnud positiivsed ja ta ^s^n^^^^^^sE. Soomet, liikmeiks R. dudesse.
tunneb headmeelt, et raamat täi- .
dab oma ülesande.
Komisjorii 1985. a. rahalise aru­ande
esitas laekur E. Kuris, sel on
sissetulekute poolel $41.610.62 ja
väljaminekute poolel $33.769.35.
Lisaaruandes näidati tänavusi
muudatusi. .^Eestlased Kanadas F'
on laos veel 256 ja uut teost 852.
Esimest osa on levitatud ka 'teise
osa ümumisel, kuna paljud soovi­vad
omada kanada eestlaste elu
kogu selle ulatuses.
äi piduliku sündmuse
EESTI KIELE
ITÜMOLOOGILIN
TEATMIK
Broshüfiris bind
Saadavffil Vaba £e§ttes«
iuf f aio süinf oöni€i<»
wkestr! kö
Veebruaris teostas Buffalo Phil-harmonic
Orchestra 50. juubelireisi
New Yorgi osariigis, mis kulmi­neerus
23. veebr. Carneige Häiris
antud kontserdiga maestro Semjon
Bychkovi(Bõtshkov) juhatusel.
Buffalos anti kaks kontserti maa-ümakuulsa
soome arhitekti Eliel
Saarineni poolt ehitatud koritsert-hoones.
Mõlemad kontserdid alga­sid
eesti emigrandi Arvo Parti he-
Utoöga„Cantus in memory of
Benjamin Britten*'.
,,The Buffalo News'is*' iseloo­mustab
Herman Trotter helitööd
luksuslikult rikkaks quasi-minima-listlikuks
jceelepiillide kaskaadide
voolamiseks, mis täitis ruumi son­oorsusega,
mis polnud Britteni stii­lis,
aga oli kirglikult lüüriline ja
intensiivselt eleegiline, mille orkes-
Eestlaste Ajaloo Komisjoni aastapeäköosoleM:
tähistati ka komisjoni esimehe Ermi Soometi sünnipäeva, õhtu i^atoöks oU shostakovitsw
Pildil koguteose toimetaja Valdo Lillakas kingitust üle ^^f^^^^
® ^ esitanud seUise menuga, et^^l^^
mürisev
Kersti Merilaas "
8. märtsil suri kcdumaal eesti
arbujate gruppi kuuluv luuleta•
ja Kersti Merilaas (Sang).
Ta sündis 7. detsembril 1913
Narvas, käis koolis Kiltsis, Väi-ke-
Maarjas, Rakveres ja lõpe­tas
keskkooli Tapal 1932. Debü­teeris
1935. a.,,Loomingus"
avaldatud luuletustega. 1938. a.
ilmus tema esikkogu „Maantee
laulud**, mis äratas oma küpsu­sega
suurt tähelepanu ja leidis
üksmeelset kriitikute tunnustust.
Hme annavad sellele meeleoluli­selt
ehtsad armastus- Ja loodus­luuletused.
Pärast pikemat vaheaega,
mille ajal süski ilmusid värsiko­gud
lastele ^Kallis kodu" (1943)
ja„Päikese paistel" (1948), il-mus
järgmine luuletuskogu
„Rannapääsiike" (1962), „Ke-vadised
koplid* * (1966), ,,Kuuk-ressid(
1969) ja viimasena „An-tud
ja võetud" (1981, uustrükk
1985). Luule kõrval on ta kirju­tanud
näidendi „Kaks viimast
rida** (1973), mälestuslikku
proosat ja tõlkinud J. W. Goet­het,
B. Brechti jt., loonud oope-rilibrettosid
ja korraldanud pä­rast
abikaasa, luuletaja August
Sanga surma tema loomingu-pärandi
väljaandmist.
Luuletaja loomingus kajastus
sügav kiindumus sünnimaa loo^
dusesse, nii oli Kersti Merilaas
üks Eesti Looduskaitse Seltsi
asutajaliikmeid.
Kertsi Merilaas sängitati V
na-Pärmi kalmistu inulda, kus
ta abikaasa on juba itastaid^^
y-iianüd*v-^: •
SZDSSQ