Vaba eestlane , May 9, 1986

              aimist ja Nikaraagua va­dile]
Valges Majas, ku.^ ta
aniisest contraile toetuse
leerika küsimustes EUiot
;984; .Artuto Crus, A v o
iro Robelo.
|as rahvaioendus. Sel päe-lastakse
täita rahvaloen-
|86.a. rahvaloenduse pu-
Idus, elukutse, keel ja: kui
annab võimaluse etniliste ja
leliste gruppide suurust teada
kahvaloendus OBI aeg, mil nende
Iruppide arvulisi muudatusi - re-listreeritakse;
rahvaloendusel ei
(ohi etnilist algupära mitte segi
Ijada kodakondsusega^
fiadas on igal rahvaloendusel,
aarvatud 1891, alati olnud kii­tis
etnilisest kuuluvusest, mis
ab läbi ajaloo pildi kanada rah-
|tiku kujunemisest. . ;
äikestele etnilistele gruppidele
rahvaloenduse andmed nende,
evaim vahend nende küsimuste
tamiseks. Etnilised, kultuurilised
ivcelelised organisatsioonid kogu
[isM<asutavad loenduse andmeid
[maks elanikkonnast eriti nende
lv vajalikku pilti. Nad võivad ot-rada
kuidas nende gruppi saab
r r e l d ä teistega tööjõu allikana,
L i t i vajaduste korraldamisel,
vteks näitab loendus kuidas mõ-,
etniline grupp o n kaotamas oma
plt, mistõttu see grupp võib va-uselt
küsida toetust pärandikeele
Kttamiseks ja kultuuriprogramrni"
toetamiseks.
Rahvaloenduse andmestik on ai-s
süsteem, mis hõ!mab kogu riJ-varustades
täpse arvestusega en
RÜistes ühiskondades ja annab
di kuidas nad elavad. Sellepärast:
ljud valitsuse programmid olene-.
d rahvaloenduse andmeist, nagu
mekultuuriiiste programmide
[lanitsemine ja muud.
I*»< |«)B»< H a » < (» 4 » 4 t«BK< >43XX MS^ X ^ * ^
Aidake kaasa
„VABA EESTLASE 80
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
I
I •
IV
• il'
il
i '
ii
See j
utel eestlasel 5
rahvusvahelistes mõõtudes nii suud
nime
Seoses Ülemaailmsete Eesti Päe-
— ESTÖ '88 — toimub ka
^es Dirigent Neeme Järvi on va- mist, kusia Mad 1
rematel aegadeB oma võimetega , * • A
siin ja seal ajaSehtede ja ajakirjade ^^^^^ HMOlstllllsf
ajalehe veergude-nagu,.
seda on „New York Ti-ent
va
Philip Taubmani ter avad tähelepanekud yääriyad
leyivat objektiivset Nõukogude Eestis
assaeerika suurajalehes ,,The New Yor Kümnes Maaii- ll^r:^^. otost tänapäeva E Ä . :Paij«gi se^^^^ avaldatud andmeist on - juba üldl- ^ ' S i ^ylS, Si^^^
tab seitse päeva, kuiii 12. jaaguari­ni
1.989. Maailmalaagri nimeks on
valitud Lõunarist". j
Maailmalaagri juhiks on valitud
veergudel esile kerkinud, kuid 20. b i • i i • I.T v - r i skm; Bruno Metsa^ abijuhiks gdr.
anrSiiii n»«..»..^ TKT ^7 T Tallmn — Samal ajal, kui N. Lii- nelasi, koheldakse kaht evalt ja la" kujutas moodsat meest „biki- u^iu Ayf«ii ui^^i vL ^J^vo aprillil Ilmunud ,,New York TS» J , , J ..-V -1 . ,^ ^, -i . -i ..^ / ..i ^ . .; Helle-Mall Risti, kes ühtlasi on ka
ir»i*......v J ; • . ^^«8^ iii du elanikkond jalgib nigi poolt vaenulikult. „Meil pole olut," ut- aluspükstes seismas liibuvaid r ^ . ; c i , „ „ * : 4 ^ \L
mesi KultuurisektsioonSs öiihenda- VA« * „ ^ i r * ji * , . 7 . . . / , , , . , , i -i • i • i J • Eesti Skautide Maleva ja Eesti uai-itoifco
*«n« """^ 'H'w««««fl^ kontrollitud televisioonisaateid, on les kelner ühele venelasele resto- musti pukse ja pluusi kandva nai^ v, i , A U ik.uiA
nakse talle suur-neiiaveeruline air- r i -i J i • •• " SVT J.»- TLTT *I U-T • A i U I T- • ^ rr- • dide Maleva Austraalia juhid.
^i84kel mis on v t t d h pealinna elanikud kursis vu- ran Nord*is. Hetk hiljem, kui ta se kohal. Jun Kase „Vus varvi jvfaailmalaaeri tegeViuhiks-k^
m « v « I « . i j . "J:?.^ ^ ? '^^'"^ • ° maste episoodidega ameerika tele- avastas, et seltskonnas oli ka üks mustal taustal" kujutas viit kriis- . • • , «,oo;i
rr.i f-: ^'«ioöni seeriasaateist „DaUas" ja ameeriklane, oli õlu laual. kav-värvilist kujundit mustal taga- dändiks on^,uba yaTematestmaaü- vHlf ^^""'^ ..Dynasty". Ewingute ja Carring- põhjal. malaagntest tuntud nskm. Leo
A A l T^* , tonide saagad on eestlastele tun- 20 AASTAT ISESEISVUST „Kui need maalid oleksid ühel 'Iv'^^"' . • • c b „ 1^ ^T^. ^f'^''"''^ P*"'- tänu soome televisioonile.mU^ , ,. , , näitusel Moskvas, ootaksid i n i m e . , , ^ ^ ^ ' ' ! " ^ ' ^ ^ ' " ' , ' " ' ^ ' " ^ n ^ ^ ^T, "^'T.Tl' saateid on võimalik näha Soome ««ud taKUunhsel. aut(^^^ sed; sabas sissepääsu," ütles üks f ' ' ' " " J^^^^jjuht-gdr; Helle-Mali
^ka^_ hingate." Selles artakse diri- lahe lõunakaldal ja enamus W a n - >"'«V^'t^'^'^ ^ oötesabasid ' ^ ! ^ * ' '
gendi võimete iseloomustus niug tenne Tallinnas on suunatud Hei- «'^''^^ud?^^^^^ Reinholm, üks tele^ kutse gaidluse-skautfuse suur-
«uuakse Mev^ade Järvi juhatusel singile. ,,Igaüks vaatleb ,,Dallast'V"»Od ' « ^ ' j ^ ™ ^ » ' ' ' ^ ? » ! ^ ' ^^
valminud heliplaatidest, mis on sis- neljapäeviti," üües üks kooliõpeta- ^ ^ " ^ valitsenud valisrahvad.kaa- et Eesti Kommunistliku P s ^ t ^ i " ^ ' ' ^ .P^.''"'' kõigile enne-se
mängitud Göteborgi Sümfoonia- ja. Lääne televisioouiiaadete .k8tfe.;.*« Jf'»*»*: esindajad olid olnud näituse avami-orkestriga
jaShoti Rahvusliku Or- saadavus on üheks teguriks, miks l^f^^^^^t^f^^^^^^ enf ei avaldanud mingit rahul-feestriga.
Ajaleht mainib artikli sis- Tallinn näib eksisteerivat ida ja ^.Kommunistlik parter^j^^ Li^^^
sejuhatavas osas, et Neeme Järvi lääne piirimail. Nagu ülejäänud ^ud" va itsusorganid komrol ivad
on _sund,m,d Eestis 1947. aastal. Eesti, on Tallinn läänepäraneUnn, P«''*^^^^
oppmud Leningradis ning jätnud millellasub nõukogude valitsuse kaupade rohkus, kuigi kõrgem te keelustada ja tõkestada vaba
seljataha silmapaistva karjääri Ve- pitser. Eesti on üks viieteistküm-^*''*'^^'^''»^'^"^"^*'* loomingulist tegevust."
nemaal ja Nõukogude Eestis enne nest nn. vabariigist N. Liidus. Rah-™^''^^^*^*'^.™^^'*™ Siiski, kolm parimaks hinnatud
vaid üllatusi ja palju huvitavat
Lõunaristi all.
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
kuita ei^reerus 1980. aastal. vastik on umbes poolteist miljomt, ^^f- ^^^^y^^^
Vaadeldes võimeid iU^h ir^Up.t ^^onnn OIOK Järvi iiöleb kellest 450.000 elab TT.ailKli.nnnoac ande vaateakende taga pn napilt w o^o.i;i.i.,v.it^^i,.t^„ ^p^^
artikli autor John Rockwell, et Jär-vi
kujutab endast silmapaistvat ERIMEV KUILTÜÜE .
näidet spllisest dirigendist, kes mõ­nede
arvates on köntserdilavadelU ^l^l^oo^^ud tegurid on loonud oiu- ne ametlik keel ja selle õppimine
juba kadunud, kuid kes viimaste Eesti kultuurüine pilt on sunduslik. Ametlikud teejuhised
aastlate jooksul siiski on visalt ta- ^^^^ sageli venelastele läähepära- ja turistidele määratud trükised
gasi tulnud. Ja kui Rockwell sellist ^^"^ idapärasena lääne turisti- kõiiele^^^^^ perioodist
dirigendi tüüpi kirjeldama hakkab kohalik keel on eesti keel, kui kodanlikust diktatuurist'',
siis mainib ta, et siin on teeemisJ sugulaskeel sc^me keelele; enamus ^^^^^^^^^^
oma isikut tagaplaanile jätva juhi- '^^^^^^^ näivad • skandin.aavlastena ISESEISVUS TEORE
ga, kes toob muusika esiplaanžle* ^^^^^^ paiskub -restoranidest ja ILMA SISUTA
loobudes oma isiku esiletõstmisest ^^^^i^^st läänelikku muusikat va-
, .„ , , . ^ , . ku ametlikku olukorda Tallinhas —
kaupu mdlekvalrteet on pisut kor- hulgas polnud ühtegi abst-gem^
Mt^kvasja XenmgradB muu- - j^t3^t ^^^^^^
davaist kaupadest. Vene keel on tei-
ERIKLOKBIK—447-9834
ava esinemisega.
Sellisedi dirigendid on voimelisedi
nalinna kitsastele, keskaegseile tä^ Lääne diplomaadid, kes tihti kü-navaile.
Vanalinnas on arvukalt {^^^^^^'^^^^^
pakkuma^ haarava isikliku tõlgen- müüakse riietusese-duse,
mis bingab koos muusikaga,
selle asemel, et suruda muusikat
liku rahvusluse kaane all on maad
meid, ;hteid jä raamatuid. Värvi- võtmas tuimus ja .looWsett
rikastel vaateakeBdeil on rohkem diplomaat ^vaitis, et
nürile alistumisele, mainib autor, '"^"^"'^ Bostoni Newbury tänava-reerib
välispidist võlts-iseseisvust,.
Bröcidyitw Ave. Toronf ©
Oiit.M4K2Rfe
Ütsenduses OQ
kinnitad,» . . « l i . . . ••1..1 • . r - võiWisconsini avenüüga Was.-^f V pole aga ming^
5 oIwZ^ 11. ^^V- hingtonis kui Gorki tänavaga Mosk- ^ f f f *f«^^' °% uks ameerika VI on suutnud sellelaadilise dmgen- ; • turist külastanud Tallinna. Tema
i muusikalise tõlgenduse edasi an- „.^„„„ w;,.^,, ^i^ güd, noor eesti neiu, seletades talle
^« jr« u r 1 \'j% Rahvustunne on tugev. „Me ole- [, . , ,' , , , ^ ,
d a ka heliplaatidele. - ^ V J u Eesti ajalugu, oh hakanud kogele-iw
. I IL w . in. « «V. me eestlased, mitte venelased," ut- ^'^^^ Ö_ , _ , P
Kahtlemata tuleb John Rockwell. ^^^^ trotsivalt. ^ ^J^^^^^WT""^^ art kilt _votta_ku. ülistava hinna... „Me oleme säilitanud misen." 1940. aastal. Ta sii^
gut, mis mõeldud eeskätt Jarvi ™ „ ^ e le ia kultuuri" Turiste ^us e™ast kiiresti ja jätkas juttu
suurte j^imete esile toomisele, kuid ^ e S IMuSkidS^riti aga ve-^ ^^^^^^ ' " ^ ^ ^ U i "
kaudselt sellega kerkivad maailma- noorte läänelik seltskondlik eiu.
lehe veergudele ka Eesti, eestlus jä — — — m i s kulgeb reas rannaäärsetes baa- '
.eestlane. Oma väikese, rahvusgrupi damiseks- kergemale 'tööle. :sooja ri^^es ja: klubidös. Nad on väga ;
tõttu on meil väga Taske tuletada ruumi. ,,Kuid majandi jurB§tBT«õu-sarhase^^^
maailmale meelde, et eestlased ela- andel jäeti mind üle viimata jäManhattanis ja taolisi lõbustuskoh-
^vad ikka veel Läänemere kaldal ja suunati tööle külma töökotta, kus tiP<^^^^^
ootavad oma vabanemist võõrast ik- temperatuur kõikus pluss 3 jamiD- -
kest. Seetõttu peame Neeme Järvit *3 kraadi, vahel. Mnidugi tuli -ÜKS: 0^^^
ja tema erakorralisi^ võimeid eriti tõsta k a raskeid asju,-kurdab Tep-^^^ry
hindama, kuna need moodustavad pa„. 20-30.aastäsed noored „ P i r i t a'
praeguses kitsas olukorras olulise K^i tervis nüüd täielikuBt ÜBes^.gtöranl.R
teguri ^esti ,a eestluse tutvustami- ütles, tunnistati Teppan invaliidiks, hoones, mis oli 1980 aasta^^
seks: laiematele hulkadele vabas kes on 30 prots.. oma kutsealasest ,^^ängudereg keskuseks. Vaade-töövõimest
kaotanud. Talle maksti j.gg^Qj.aj^i^j^j^ast Tallinna
majandi poolt,,valuraha'V k u i d sel- igj^^gg^ San Fransis-le
arvestamisel võeti aluseks peri-,^.Qig Säüsalito lahe. Juba varä-
Leo Teppan on okupeeritud Ees- "^"^ Teppani aasta keskmine ö^tuiöli teisel ko^^^
tfls teeneline mehhanisaator ja „va- ^^^1?^^^ oJ5 vaiksem. Kui Teppan/jäisläänelikult^ ini-bariigi"
kolmekordne künnimeister. P^^"^ ülekohut õiendada, vastati tal- ^gsi Omavaheline keskustelu kul-
Nende tiitlite järgi otsustades on "Ibelt, et majand pole tema hai- nabalt ja-sui^
ta kõrge tegelane, kes on andnud g^^es siiüdi ta olel^ vonnud
praegusele süsteemile suure osa ^««^ amult 8 tundi päevas ....^^^^^^^
oma elust ja võiks n ü ü d rahulikelt "^^^ oleks mind aga inajan.d^^^^^ Ameerika ,,rock.''Miiiuisika ja. si^^
oma vanaduspäe- hoidnud, kui oleksin tõotanud trak- gaj^gti suits täitis lokaali. Üks e
toril ja sügisel kombainil ainult 8 ü^ps et sanvasugm^^
KMTm Teppani käsi ei käi su- ^""^^ päevasrKas; tõesti tegin,vähe ^.i^egatta baar", olevat: paari kilo-
KUgi hästi, nagu võib seda järelda- ^««^ selles majamlis, kuhu oim
da tema kirjast, mis on avaldatud Jätnud ka. .onia; tervise^^ kas ta tunneb: väljendust ^.singles
„Rahva Hääle" lugejakirjade rub- kord kaitsnud majandv
riigis. Võiks ütelda, et ta käsi käib vabariffei au," haliseb 1 ep- baare kutsutakse ka Eestis^
halvasti ja pealegi väga halvasti. P^"- ^^^^^^^^^^ ^ ajamine käis löomiüikultn^
Teppan kirjutab oma südant puista- Kuid Flesti <m:pr^^^^^^^ '
10.00%
iSIKUKUD LAINÜD^^^
Infõrinatsiöoniks helisf^dw
: esmasp.-reedenMO—3,
teisip, Ja neUap. õhtiflti^.30--8.00 p i
VI
B,u«hkcpäevadeta'Ja kui suve . . i J. — * .,• ,. • ... . J V -^
sul mõned päevad'antigi, siis oli vaja sotsialistlikkude; voistte^^^^^^^
hakkas tervis lonkama,
lasse niUna ja sealt vi
rMl ta
Fotd: Vaba Eestlane