1986-05-09-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ireerimas. Pildil vasa-
>, Helju Haarman ja
Foto: Vaba Eestlane
1.000 ulatuses kapitaüväär- *
\ü tulumaksuvabalt omada,
enamik pärandustompusid
iu alla. Kui kapitaliväärtu-päranduitombus
ületab
(või vähem, kui lahkunu
Iosa sellest oma eluea jook-
[asütanud), siis on soovitav
:e tulumaksude ulatuses
[ndlustust osta, jkui ei soo-
)ärandustombu varadest tu-tuleb
tasu^da. Kui näiteks
jtombus kapitaliväärtuse •
$1.000.000, siis on vajalik
]se kate $125.000, kuna
loitaliväärtuse tõusust, mis
5500,000 piiri, läheb tulu-illa.
Antud juhul on see
Kui oletame, et margi-tulumaks
on 50%, on
tulumaksu suurus,
lodud näidetes on kasutatud
lindlustust. See on ee-permanentsele
(permanent
life) kindlustusele. Visma-
D elukindlustusele juurde
:mendi. Puht majandusli-itevinklist,
traditsioonilised
Intsed poliisid ei ole olnud
iead investeeringud, kuna
|lt kindlustusfirmad maksid
aastas; mis on alla kesk-
Istase inflatsiooni. JKindlus-jd
on seda nentinud ja viijal
turule toonud uusi po-jille
investeerimistagajärjed
Imad.
sääraseks uueks produk-l5-
preemialine elukindlus-le
säästukomponent on eri-le
pensionieaks raha kogu-läiteks
50-aastane nrieessoost
|tsetaja maksab umbes
preemiat iga aasta 15 aas-kksul.
vSee annab talle
fO elukindlustuse pluss
säästusummana. kui ta on
me. Kuna on tegemist elu-luspojiisiga,
on $40.000-1ine
imma . tulumaksuvaba,
ieks;'Võj{)-,nriälD]da, et RK-väljavoeuid
„8ümmad lähe-imak'su>
ila>' <;
|isik ci vaja-65-aastaselt ülal-summal,'
Vaid'jät^b selle
li kui ta 70-aastaseks saab,
tal enam ühtegi preemiat
ning pealeselle on tal.ikka-
).OqO-iinc elukindlustus ning
lumma on kasvanud
Dakar, 11. veebruar
Nüüd sõidame lõpuks ometigi
välja sellest prantsuse miljööst ja
kogeme, et see lõpeb niipea kui
Dakar oma kaugele ulatuvate eeslinnadega
seljataha jääb. Algavad
neegrikülad, värvikirevad kärarikkad
turud, kidurad lehma- ja kitse-karjamaad.
Mõnel pool külavahel
autost väljudes hüüavad aga mu-düased
endiselt prantsuse keeles:
,,Cadeau", nuiates rahamünti või
midagi suhu pistmiseks ja jäävad
nõutuks, kui vastame neile inglise
või koguni' eesti keeles. Omavaheliseks
lävimiskeeleks on sün kohalikud
murrakud. Aafrika mandril
kõneldakse enam kui tuhandet erikeelt,
Senegalis räägitakse neid
ehk tosina ümber ja tähtsaimaks
nendest on wolof, mida kasutab 25
protsenti rahvastikust. Ka- meie
reisijul^t Abdou kuulub wolofite hõi-.
musuguharru. Ta kõneleb ladusalt
ka prantsuse ja inglise keelt, olles
õppinudv Dakari neljafakujteedi-lises
ülikoolis inimõigusi, mis hõlmab
kuuldavasti ka juurat ja sotsioloogiat.
Wolof on aga jäänud talle
ikagi päriskeeleks ja ta on sellele
uhke. Ning kui paar päeva maailm,
auudistest ilma olnuina täit küsime,
mis ori vahepeal tähtsamat
Juhtunud, ei tõsta ta esile Filipiinide
presidendivalimisi ega muud
rahvusvahelisest valdkonnast, vaid
ütleb kurvalt, et eelmisel päeval
suri üks nimekas wöiofi keele uurija,
kelle teooria kohaselt ulatuvat
selle juured väga kaugesse minevikku.
Sellel olevat koguni ilmne
sugulusi Egiptuse hieroglüüfidega.
Meile meeldib viis, kuidas ta kõne-'
leb oma väikesest keelest. Sellest
Yiäib koguni kajastuvat just nagu
meie endi sumeroloogide kangekaelset
optimismi.
Saheli piirkonna maastik on
troostitu ja ühetooniline ja ka reisijuht
võtab omaks; et ega Senegalis
peale Dakari palju muud polegi
kui tühimäad, liivaluited ja hajutatud
külad. Ag,a võibolla on tal siiski
võõraid millegagi üllatada. Kas
oleme näitaks kunagi näinud roosat
järve? Vastame eitavalt ja mõtleme
umbusklikult, et teab mis tu-ristilõks
see ähvardab olla. Poeet
võib ju küll laulda järve leekimi-sest
eha paistel, aga ega see veel
vett ennast roosaks värvi ja pealegi
on alles ennelõunane aeg. Kui
me aga sihtkohta jõuame ja auto-
,aknast välja vaatame, peame tunnistama,
et piklik veekogu, mälu ja
silmamõõdu järele ehk pool ülemistest,
on tõepoolest roosa.
Eemalt paistab veteväli vanaroosa-na.
Me peame seda esialgu silmapetteks,
väljume autost, tõttame
kiirelt kaldale ja näeme, et lähedalt
vaadates on järvel pigem
oraanzhikas varjund, ning veekogus
ja selle ääres töim^ub vilgas
tegevus, mis on aga otse vastandlik
suplemisele ja süvitamisele.
„ S e e on sooläjärv-', jutustatakse
meile. „õigemini endine mere-laht".
Omal ajal olnud see võrdlemisi
kalarikas ja vee värv nagu
abajates ikka. Siis järsku ühel
hommikul alles suhteliselt hiljuti —
1975. a. — avastasid inimesed, et
järv oli üleöö roosaks muutunud.
Külaelanikud panid selle nõiduse
arvele — küllap olid nad oma Fi-tuaalid
põUstele jumaiatele unustusse
jätnud ja karistuseks tehtigi
nüüd selline temp. Prantsuse teadlased
aga otsustasid, et tegemist
oli mingite bakterite järsu, ootamatu
toimega. Ja niisama äkitselt
oli laht-järve vesi muutunud ülisoo-laseks,
võimaldamata mingit elü.
Kalastamisest oli nüüd muidugi
kriips läbi tõmmatud, aga kuna
soolasisaldavus näitas 80 grammi
liitri kohta, andis see metamorfoos
järvekaldal elavatele peulidele, kes
põhiliselt on karjakasvatajad, uue
sissetulekuallika. Selleks on nüüd
ühiseks väiketöc^stuseks: väljakujunenud
soolakaevamine. Jääme lähemalt
vaatama Ja leiame; et töö-menetlus
on küllaltki läbimõeldud
ja otstarbekalt organiseeritud.
Meile võõrastust tekitavaks, kuid
Aafrika tööjaotuslikku tõekspidamist
kajastavaks nähteks on see,
et soola järvest väljatoomine toimub
pea eranditult naistööjõuga.
Naised seisavad poole kehani vees,
mille sügavus ei ulatu peaaegu
kuskil üle ühe meetri, tambivad
järve põhja pikkade uhmrinuiade
taoliste ritvadega ja tõstavad soo-lakamakaid,
mõned roosakad nagu
vesi ise, mitmevärvilistesse plastist
ämbritesse. Mõnedel soolakogujaist
on koguni imikud kändekottidegä
seljas ja ema rütmiliselt üles-älla
pendeldav töörütm mõjub ehk lapsele
uinutavalt, ^,Ema viis hälli
heinamaale" omapärane Aafrika
versioon. Ainult, et siin vaatab
imik sinise taevalaotuse või rända-
Pärismaalaste soolatööstus roosaiveelise- järve kaldal.
•vate pilved asemel roosale veteväl-;
jale, nagu pilkelise kontrastina sellele
troostitusele, mis teda edasises
elus paratamatult ees ootab.
Kaldal valgete soolakottide mit-merealise
rivi juures on aga ka
mehi ametis. Siin mõõdetakse ja
jaotatakse saaki, reguleeritakse ko-
;gu tööprotsessi. See toiniub, nagu
meile kinnität;akse, suguharuliku
õigluse ning võrdsuse põhimõtteil,
kuid tulus see töö paraku ei ole.
Ameerika rahasse arvestatult
makstakse soola eest 10 centi kilost
jä keskmiseks paeyatoodan-guks
arvestatakse 20 kilo;
Kõnnime endisel merepõhjal,
müjonite kunagiste karplooiriade
luitunudvalged kestad rägisemas
talclade all ja imetleme baobabi
puude, nonde looduslike skulptuuride
veidraid vorme. Need on peaaegu
ainsad puud siin kivises-lüva-ses
põuas — ninasarvikpuud, m.is
õleks nagu tagurpidi kasvama pandud,
latv maa alla peidetud ja
juured harali lehituks krooniks.
Seilised pudelpuud kasvavad kuni
18 meetri kõrguseks ja võivad
omandada üheksameeterilise läbi-mõõdu.
Nende koorest saab kiud-ainet
nööri ja kehakattegi valmis-tämiseks,
ning tüvesse võiks uuris-tsida
kas või ajutise elukorteri kui
nendes rahvausu kohaselt mitte ju-inalad
ei elutseks.
Külastame peulide küla, mis
koosneb umbes tosinast rookatusega
onnist ja kus meespere juhtub
mugavalt kodus vedelevat, samal
ajal kui riais€d töötavad soolajär-ves.
Kodus on ka paar rasedat
tüdrukut, kõige rohkem vast viieteistaastased;.
Heidame pilgu ühe
hüti sisemusse. See on päris puhas
jäkorrastatudy mööbliks kaks voodit
ja laudi laes petroöleumilatern
ja seintel raamides koguni mõned
perekonnafotod.
Tund-päär hiljem oleme tüüpilisel
Lääne^Aafrika külaturul mitmekesiste
aröomide-lehkade, seemrie-te,
kuivatatud kalade, juur- ja puuviljade
ning lärmaka käubapakku-^
mise miljöös: Naised kandamitega
pealael on peaaegu kindlasti kirjaoskamatud,
kuid rühilt nagii eliit-voimlejäd
— enamasti kõik pika-jasuurekasVulised,
ning ehkki nende
hulgas ei silma just selliseid,
kes oleksid konventsionaalses mõt^
tes iludused, esindavad nad snski
toredat ja uhket rassi. Turul võib
märgata huvitavaid kontraste, ühel
müügüaual on saadaval aspiriini^
tabletid ja teised tänapäeva patent-ravimid.
Samas lähedal aga pakub
elataiiud nõidarst või posija mitmesuguseid
puulaastude kimbuke-si.
kuivatatud sisaliküpäid ja muud
nõidust, millel olevat tervendav
mõju. Mida arvab meie aafrika
haritlasest giid suguharude traditsioonilisest
meditsiinist?
„Sellest võib mõnikord tõesti abi
olla", vastab Abdou. „K\ii mul midagi
tõsisemat viga on, lähen -muidugi
arsti juurde või apteeki; Aga
näiteks nahalöövete vastu võivad
looduslikud ravimid paremaid tulemusi
aida.* *
Tagasisdidujil jutustab Abdou meile
linnulennuliselt Senegali elust-olust.
Tööline teenib ehk 100 dolla-rit
kuus, mis pole muidugi kiita kui
selgub, et elatismaksumus on umbkaudu
niisama kallis kui Ühendriikides.
Ja sellised palgad kehti-vad
vaid pealinna kohta. Ametlike
andmete kohaselt on ülemaaline
per eapita sissetulek 440 dollarit
aastas. Mis puutub Abdousse ene-sesse,
siis ütleb ta end elavat päris
hästi. Ta on muhameedlane, ei
joo isegi kohvi, alkoholist rääkimata,
ega suitseta. Tal on Dakaris
korter, mille eest maksab 189 dollarit
kuus, peab teenijat, on veel
Pilt-peulide külast. Foto: Vaike Külvet
lehmakarja. Alles sns kui vihjan, et kümne pürides. Kui palju siis pä-ega
meil tema taolisele jõukale randi jaotamisel igaühele järele
mehele vist jootraha pakkuda ei jääb. E i , jootrahast Abdou küll ära
sobi, tõmbub ta tagasi ja kinnitab, ei ütle,
et -.temal pole mingit rikkust. Tõsi
küll, ta isa oli rikas mees ja pidas Ilmar Külvet
nelja naist, aga eks seetõttu ole ka
Abdou vendade-õdede arv paari- ; (Järgneb)
M öödünud ^ aasta juulis tui id
eestlased kokku Portland Oregoni
ja pidasid ligi nädalapikkuse eesti
peo. Tulid ligi 1200 kaasmaalast.
Valdav osa Lääneranniku ..onnakü-ladešt",
kuid rõõmsa üllatusena
veerandosa väljastpoolt. Poolsada
külalist ja ..kaasalööjat" Chicago
lähistelt. Tubli panus Torontost.
Veelkordselt, oregoonlaste südamlik
tänu tulijatele!
Pidii ajal pii ihnataat meie poole
peal. Ei olnud vihma. udu. põua*
vinet ega madalaid pilvi. Nendes
tingimustes säras ida pool kogu aeg
Mt. Hoodi võimas kuju. Väljastpoolt
külalised olid peamiselt paigutatud
kõrbesse hotelli, kust võis
vaadelda ilusa kujuga igilümist mäge
ja mägi ka neid, nende toimetusi
ja ettevõtteid. Sest, kui Portlandist
saab vaadelda Oregoni Kaskaadide
kõrgemat niäge, siis magi
võib silma peal hoida ka sellel, mis
toimub Portlandis. Veel enam, mitmed
eestlased, kes olid tulnud mõnelt
sõbralikult olemiselt ja pisut
kõikuval sammul läinud üles oma
tubadesse, kinnitavad, et mägi oli
neile heatahtlikult naeratanud ja
natuke peaga noogutanud. Võib arvata;
et mäele meeldis eestlaste pidu
nagu meile endilegi,
y Ega mägi ei olegi ainult elutu
igapäevane looduse nähe. Xanasti,
kui inimese vaim oli rikkam fantaasiast
ja silm teravam, teadsid
nad, et mägedel, jõgedel, metsadel
ja merel on ka hing. Hing kõigi
inimlike vooruste ja pahedega.
Meile räägib legend: Kord juhtus
nii, et M. Hood ja temast põhja
pool asuv Mt. Adams samal ajal
armusid selles piirkonnas asuvasse
Strawberiy mäesse. Neil kõigil olid
tol ajal teised nimed. Rivaalitsevad
kavalerid, kukke täis, hakkasid
poissmees ja omab, Itaäi lähedal oma kangust näitoma sellega, et vaheldumisi
sülitasid tohutul hulgal
välja tulist tuhka, kive ja. hõõguvat
laavat. Eks ole, just nii nagu üks
tõsine armukade mees kunagi.
Võistlus või võitlus käis vahelduva
eduga pikemat aega. Lõpuks tuge-yam,
kuid õrnema hingelaadiga
Mt. Hood lõpetas tülitsemise. Legend
ei räägi, kumb neist õieti võitis
Strawberry mäe südame, kuid
tüli lõppedes hakkas südamedaami
lähikonda tekkima väiksemaid
mäekühmi. Neid seal terve trobikond:
Targad mehed, uurides laa-vavaljuv
arvavad, et tülitsemine
lõppes umbes 200 aastat tagasi.
Praegu on Mt. Hood üheks populaarsemaks
paigaks suusatajatele
ja mägironijatele. Olles tegevuseks
avatud aasta läbi. sajad tuhanded
külastajad tulevad lähedalt ja kau-geh.
tulevad ka puht ilunaiitijad ja
haruldaste mägilillede imetlejad i
oma foto- ja filmikaameratega. Külaliste
peamiseks majutuspaigaks
on Timberline Lodge^ mis asub
kõrgusel, kus lõpeb puude ja enamiku
rohttaimede kasv. Lodge ehitati
häda-abi tööde korras 1935—
37. Tookordne majanduskriis põhjustas
praegusest märksa suurema
töötute arvu, kuid president Fr.D.
Roosevelti administratsioon ei
maksnud töötutele jõudepleku eest
raha. vaid rakendas neid üldkasu-
Hkkudele töödele. Nii valmis kolossaalne
Timberline Lodge, valmis
võrratu rahvapark Škokie Laguunid
Chicago lähistele, valmis palju»
gi väärtuslikku ja ilusat ameeriksi
rahvale. Ajajooksul on Mt. Hood
saanud juurde lisaehitusi ja seadmeid.
Eriti nauditav on suplemine
soojas vees südatalyises pakases»
Looja, ilus on su kätetöö!
lisem Vancouveris 1987.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860509 |
Description
| Title | 1986-05-09-08 |
| OCR text | Ireerimas. Pildil vasa- >, Helju Haarman ja Foto: Vaba Eestlane 1.000 ulatuses kapitaüväär- * \ü tulumaksuvabalt omada, enamik pärandustompusid iu alla. Kui kapitaliväärtu-päranduitombus ületab (või vähem, kui lahkunu Iosa sellest oma eluea jook- [asütanud), siis on soovitav :e tulumaksude ulatuses [ndlustust osta, jkui ei soo- )ärandustombu varadest tu-tuleb tasu^da. Kui näiteks jtombus kapitaliväärtuse • $1.000.000, siis on vajalik ]se kate $125.000, kuna loitaliväärtuse tõusust, mis 5500,000 piiri, läheb tulu-illa. Antud juhul on see Kui oletame, et margi-tulumaks on 50%, on tulumaksu suurus, lodud näidetes on kasutatud lindlustust. See on ee-permanentsele (permanent life) kindlustusele. Visma- D elukindlustusele juurde :mendi. Puht majandusli-itevinklist, traditsioonilised Intsed poliisid ei ole olnud iead investeeringud, kuna |lt kindlustusfirmad maksid aastas; mis on alla kesk- Istase inflatsiooni. JKindlus-jd on seda nentinud ja viijal turule toonud uusi po-jille investeerimistagajärjed Imad. sääraseks uueks produk-l5- preemialine elukindlus-le säästukomponent on eri-le pensionieaks raha kogu-läiteks 50-aastane nrieessoost |tsetaja maksab umbes preemiat iga aasta 15 aas-kksul. vSee annab talle fO elukindlustuse pluss säästusummana. kui ta on me. Kuna on tegemist elu-luspojiisiga, on $40.000-1ine imma . tulumaksuvaba, ieks;'Võj{)-,nriälD]da, et RK-väljavoeuid „8ümmad lähe-imak'su> ila>' <; |isik ci vaja-65-aastaselt ülal-summal,' Vaid'jät^b selle li kui ta 70-aastaseks saab, tal enam ühtegi preemiat ning pealeselle on tal.ikka- ).OqO-iinc elukindlustus ning lumma on kasvanud Dakar, 11. veebruar Nüüd sõidame lõpuks ometigi välja sellest prantsuse miljööst ja kogeme, et see lõpeb niipea kui Dakar oma kaugele ulatuvate eeslinnadega seljataha jääb. Algavad neegrikülad, värvikirevad kärarikkad turud, kidurad lehma- ja kitse-karjamaad. Mõnel pool külavahel autost väljudes hüüavad aga mu-düased endiselt prantsuse keeles: ,,Cadeau", nuiates rahamünti või midagi suhu pistmiseks ja jäävad nõutuks, kui vastame neile inglise või koguni' eesti keeles. Omavaheliseks lävimiskeeleks on sün kohalikud murrakud. Aafrika mandril kõneldakse enam kui tuhandet erikeelt, Senegalis räägitakse neid ehk tosina ümber ja tähtsaimaks nendest on wolof, mida kasutab 25 protsenti rahvastikust. Ka- meie reisijul^t Abdou kuulub wolofite hõi-. musuguharru. Ta kõneleb ladusalt ka prantsuse ja inglise keelt, olles õppinudv Dakari neljafakujteedi-lises ülikoolis inimõigusi, mis hõlmab kuuldavasti ka juurat ja sotsioloogiat. Wolof on aga jäänud talle ikagi päriskeeleks ja ta on sellele uhke. Ning kui paar päeva maailm, auudistest ilma olnuina täit küsime, mis ori vahepeal tähtsamat Juhtunud, ei tõsta ta esile Filipiinide presidendivalimisi ega muud rahvusvahelisest valdkonnast, vaid ütleb kurvalt, et eelmisel päeval suri üks nimekas wöiofi keele uurija, kelle teooria kohaselt ulatuvat selle juured väga kaugesse minevikku. Sellel olevat koguni ilmne sugulusi Egiptuse hieroglüüfidega. Meile meeldib viis, kuidas ta kõne-' leb oma väikesest keelest. Sellest Yiäib koguni kajastuvat just nagu meie endi sumeroloogide kangekaelset optimismi. Saheli piirkonna maastik on troostitu ja ühetooniline ja ka reisijuht võtab omaks; et ega Senegalis peale Dakari palju muud polegi kui tühimäad, liivaluited ja hajutatud külad. Ag,a võibolla on tal siiski võõraid millegagi üllatada. Kas oleme näitaks kunagi näinud roosat järve? Vastame eitavalt ja mõtleme umbusklikult, et teab mis tu-ristilõks see ähvardab olla. Poeet võib ju küll laulda järve leekimi-sest eha paistel, aga ega see veel vett ennast roosaks värvi ja pealegi on alles ennelõunane aeg. Kui me aga sihtkohta jõuame ja auto- ,aknast välja vaatame, peame tunnistama, et piklik veekogu, mälu ja silmamõõdu järele ehk pool ülemistest, on tõepoolest roosa. Eemalt paistab veteväli vanaroosa-na. Me peame seda esialgu silmapetteks, väljume autost, tõttame kiirelt kaldale ja näeme, et lähedalt vaadates on järvel pigem oraanzhikas varjund, ning veekogus ja selle ääres töim^ub vilgas tegevus, mis on aga otse vastandlik suplemisele ja süvitamisele. „ S e e on sooläjärv-', jutustatakse meile. „õigemini endine mere-laht". Omal ajal olnud see võrdlemisi kalarikas ja vee värv nagu abajates ikka. Siis järsku ühel hommikul alles suhteliselt hiljuti — 1975. a. — avastasid inimesed, et järv oli üleöö roosaks muutunud. Külaelanikud panid selle nõiduse arvele — küllap olid nad oma Fi-tuaalid põUstele jumaiatele unustusse jätnud ja karistuseks tehtigi nüüd selline temp. Prantsuse teadlased aga otsustasid, et tegemist oli mingite bakterite järsu, ootamatu toimega. Ja niisama äkitselt oli laht-järve vesi muutunud ülisoo-laseks, võimaldamata mingit elü. Kalastamisest oli nüüd muidugi kriips läbi tõmmatud, aga kuna soolasisaldavus näitas 80 grammi liitri kohta, andis see metamorfoos järvekaldal elavatele peulidele, kes põhiliselt on karjakasvatajad, uue sissetulekuallika. Selleks on nüüd ühiseks väiketöc^stuseks: väljakujunenud soolakaevamine. Jääme lähemalt vaatama Ja leiame; et töö-menetlus on küllaltki läbimõeldud ja otstarbekalt organiseeritud. Meile võõrastust tekitavaks, kuid Aafrika tööjaotuslikku tõekspidamist kajastavaks nähteks on see, et soola järvest väljatoomine toimub pea eranditult naistööjõuga. Naised seisavad poole kehani vees, mille sügavus ei ulatu peaaegu kuskil üle ühe meetri, tambivad järve põhja pikkade uhmrinuiade taoliste ritvadega ja tõstavad soo-lakamakaid, mõned roosakad nagu vesi ise, mitmevärvilistesse plastist ämbritesse. Mõnedel soolakogujaist on koguni imikud kändekottidegä seljas ja ema rütmiliselt üles-älla pendeldav töörütm mõjub ehk lapsele uinutavalt, ^,Ema viis hälli heinamaale" omapärane Aafrika versioon. Ainult, et siin vaatab imik sinise taevalaotuse või rända- Pärismaalaste soolatööstus roosaiveelise- järve kaldal. •vate pilved asemel roosale veteväl-; jale, nagu pilkelise kontrastina sellele troostitusele, mis teda edasises elus paratamatult ees ootab. Kaldal valgete soolakottide mit-merealise rivi juures on aga ka mehi ametis. Siin mõõdetakse ja jaotatakse saaki, reguleeritakse ko- ;gu tööprotsessi. See toiniub, nagu meile kinnität;akse, suguharuliku õigluse ning võrdsuse põhimõtteil, kuid tulus see töö paraku ei ole. Ameerika rahasse arvestatult makstakse soola eest 10 centi kilost jä keskmiseks paeyatoodan-guks arvestatakse 20 kilo; Kõnnime endisel merepõhjal, müjonite kunagiste karplooiriade luitunudvalged kestad rägisemas talclade all ja imetleme baobabi puude, nonde looduslike skulptuuride veidraid vorme. Need on peaaegu ainsad puud siin kivises-lüva-ses põuas — ninasarvikpuud, m.is õleks nagu tagurpidi kasvama pandud, latv maa alla peidetud ja juured harali lehituks krooniks. Seilised pudelpuud kasvavad kuni 18 meetri kõrguseks ja võivad omandada üheksameeterilise läbi-mõõdu. Nende koorest saab kiud-ainet nööri ja kehakattegi valmis-tämiseks, ning tüvesse võiks uuris-tsida kas või ajutise elukorteri kui nendes rahvausu kohaselt mitte ju-inalad ei elutseks. Külastame peulide küla, mis koosneb umbes tosinast rookatusega onnist ja kus meespere juhtub mugavalt kodus vedelevat, samal ajal kui riais€d töötavad soolajär-ves. Kodus on ka paar rasedat tüdrukut, kõige rohkem vast viieteistaastased;. Heidame pilgu ühe hüti sisemusse. See on päris puhas jäkorrastatudy mööbliks kaks voodit ja laudi laes petroöleumilatern ja seintel raamides koguni mõned perekonnafotod. Tund-päär hiljem oleme tüüpilisel Lääne^Aafrika külaturul mitmekesiste aröomide-lehkade, seemrie-te, kuivatatud kalade, juur- ja puuviljade ning lärmaka käubapakku-^ mise miljöös: Naised kandamitega pealael on peaaegu kindlasti kirjaoskamatud, kuid rühilt nagii eliit-voimlejäd — enamasti kõik pika-jasuurekasVulised, ning ehkki nende hulgas ei silma just selliseid, kes oleksid konventsionaalses mõt^ tes iludused, esindavad nad snski toredat ja uhket rassi. Turul võib märgata huvitavaid kontraste, ühel müügüaual on saadaval aspiriini^ tabletid ja teised tänapäeva patent-ravimid. Samas lähedal aga pakub elataiiud nõidarst või posija mitmesuguseid puulaastude kimbuke-si. kuivatatud sisaliküpäid ja muud nõidust, millel olevat tervendav mõju. Mida arvab meie aafrika haritlasest giid suguharude traditsioonilisest meditsiinist? „Sellest võib mõnikord tõesti abi olla", vastab Abdou. „K\ii mul midagi tõsisemat viga on, lähen -muidugi arsti juurde või apteeki; Aga näiteks nahalöövete vastu võivad looduslikud ravimid paremaid tulemusi aida.* * Tagasisdidujil jutustab Abdou meile linnulennuliselt Senegali elust-olust. Tööline teenib ehk 100 dolla-rit kuus, mis pole muidugi kiita kui selgub, et elatismaksumus on umbkaudu niisama kallis kui Ühendriikides. Ja sellised palgad kehti-vad vaid pealinna kohta. Ametlike andmete kohaselt on ülemaaline per eapita sissetulek 440 dollarit aastas. Mis puutub Abdousse ene-sesse, siis ütleb ta end elavat päris hästi. Ta on muhameedlane, ei joo isegi kohvi, alkoholist rääkimata, ega suitseta. Tal on Dakaris korter, mille eest maksab 189 dollarit kuus, peab teenijat, on veel Pilt-peulide külast. Foto: Vaike Külvet lehmakarja. Alles sns kui vihjan, et kümne pürides. Kui palju siis pä-ega meil tema taolisele jõukale randi jaotamisel igaühele järele mehele vist jootraha pakkuda ei jääb. E i , jootrahast Abdou küll ära sobi, tõmbub ta tagasi ja kinnitab, ei ütle, et -.temal pole mingit rikkust. Tõsi küll, ta isa oli rikas mees ja pidas Ilmar Külvet nelja naist, aga eks seetõttu ole ka Abdou vendade-õdede arv paari- ; (Järgneb) M öödünud ^ aasta juulis tui id eestlased kokku Portland Oregoni ja pidasid ligi nädalapikkuse eesti peo. Tulid ligi 1200 kaasmaalast. Valdav osa Lääneranniku ..onnakü-ladešt", kuid rõõmsa üllatusena veerandosa väljastpoolt. Poolsada külalist ja ..kaasalööjat" Chicago lähistelt. Tubli panus Torontost. Veelkordselt, oregoonlaste südamlik tänu tulijatele! Pidii ajal pii ihnataat meie poole peal. Ei olnud vihma. udu. põua* vinet ega madalaid pilvi. Nendes tingimustes säras ida pool kogu aeg Mt. Hoodi võimas kuju. Väljastpoolt külalised olid peamiselt paigutatud kõrbesse hotelli, kust võis vaadelda ilusa kujuga igilümist mäge ja mägi ka neid, nende toimetusi ja ettevõtteid. Sest, kui Portlandist saab vaadelda Oregoni Kaskaadide kõrgemat niäge, siis magi võib silma peal hoida ka sellel, mis toimub Portlandis. Veel enam, mitmed eestlased, kes olid tulnud mõnelt sõbralikult olemiselt ja pisut kõikuval sammul läinud üles oma tubadesse, kinnitavad, et mägi oli neile heatahtlikult naeratanud ja natuke peaga noogutanud. Võib arvata; et mäele meeldis eestlaste pidu nagu meile endilegi, y Ega mägi ei olegi ainult elutu igapäevane looduse nähe. Xanasti, kui inimese vaim oli rikkam fantaasiast ja silm teravam, teadsid nad, et mägedel, jõgedel, metsadel ja merel on ka hing. Hing kõigi inimlike vooruste ja pahedega. Meile räägib legend: Kord juhtus nii, et M. Hood ja temast põhja pool asuv Mt. Adams samal ajal armusid selles piirkonnas asuvasse Strawberiy mäesse. Neil kõigil olid tol ajal teised nimed. Rivaalitsevad kavalerid, kukke täis, hakkasid poissmees ja omab, Itaäi lähedal oma kangust näitoma sellega, et vaheldumisi sülitasid tohutul hulgal välja tulist tuhka, kive ja. hõõguvat laavat. Eks ole, just nii nagu üks tõsine armukade mees kunagi. Võistlus või võitlus käis vahelduva eduga pikemat aega. Lõpuks tuge-yam, kuid õrnema hingelaadiga Mt. Hood lõpetas tülitsemise. Legend ei räägi, kumb neist õieti võitis Strawberry mäe südame, kuid tüli lõppedes hakkas südamedaami lähikonda tekkima väiksemaid mäekühmi. Neid seal terve trobikond: Targad mehed, uurides laa-vavaljuv arvavad, et tülitsemine lõppes umbes 200 aastat tagasi. Praegu on Mt. Hood üheks populaarsemaks paigaks suusatajatele ja mägironijatele. Olles tegevuseks avatud aasta läbi. sajad tuhanded külastajad tulevad lähedalt ja kau-geh. tulevad ka puht ilunaiitijad ja haruldaste mägilillede imetlejad i oma foto- ja filmikaameratega. Külaliste peamiseks majutuspaigaks on Timberline Lodge^ mis asub kõrgusel, kus lõpeb puude ja enamiku rohttaimede kasv. Lodge ehitati häda-abi tööde korras 1935— 37. Tookordne majanduskriis põhjustas praegusest märksa suurema töötute arvu, kuid president Fr.D. Roosevelti administratsioon ei maksnud töötutele jõudepleku eest raha. vaid rakendas neid üldkasu- Hkkudele töödele. Nii valmis kolossaalne Timberline Lodge, valmis võrratu rahvapark Škokie Laguunid Chicago lähistele, valmis palju» gi väärtuslikku ja ilusat ameeriksi rahvale. Ajajooksul on Mt. Hood saanud juurde lisaehitusi ja seadmeid. Eriti nauditav on suplemine soojas vees südatalyises pakases» Looja, ilus on su kätetöö! lisem Vancouveris 1987. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-09-08
