Vaba eestlane , May 9, 1986

              Nr. 36
lad 1. Osa Soome maast,
lelt kõrgem, 10. Kanada
jt, 11. Mitte külm, 12. Oh-
13. Kaval, 14. Üldjuht
icsti laulupeol 15. On
)rkeeles, 17. Koht Põhjan
|9. Soome suuremaid aja-
1. Kaks ühesugust konso-p.
Kenad, sõbralikud, 24.
inik, 28. Kaassõna, 29.
[ma, 31. Mitme paavsti ni-
Hõige, 34. Psüühhiline
)n, 37«' Ain .Kalmuse teos,
lenimi, 40. Eessõna saksa
i l . ^Mõistus, 42. Koht Tar-
43. Kink, toetus.
tad: 1. Riik Aafrikas, 2.
[s. 3. Hobune, 4. Hoiab
5. Kuulsa pühaku kodu-
Inglise mehenime lühend,
^isulahu liige, 8. Kaunistav
(l-abav väljendus, 16. Noot,
lepuu, 20. Linn Saskatche-'
]22. j^esti laskurmaailma-
23. Ühe saareriigi pealinn,
Lätis, 26. Hamba tugi, 27.
bi, 30. Isiklik asesõna, 31.
Iiemaal Eesti piiri jahedal,
]amine. 35. Üks — itaalia
^6. Naisenimi, 38. Reserv.
kDUS
[ead: 1. Vastik, 6. Lüpsik,
has, 11. Hulgus, 12. Kal-
|3. Senegal, 14. Alev. 16.
8. Tihe, 19. Ilmarine, 22.
!4. Ballast, 25. Sigudik, 27.
19. Moonakas, 32. Elus. 35.
16. Spee, 37. Manuela, 39.
40. Edeneb, 41. Nurme,
fiik, 43. Aretus.
ead: 1. Vahvad, 2. Silvet,
4. Kasemets, 5. Baretid, 7.
, Sameti, 9. Keskne, 12.
i5. Villane, 16. Ergutus, 17.
20. Lasi, 21. Major, 23.
6. Imetlema, 28. Istutus, 29.
. 30. Ontika, 31. Kaas, 33.
34. Leebus, 37. Mari, 38.
|iillliltllllllllll!llllll9iliii8!niillllli3lllllll1ini
Iie, on kahtlust nõukogude
|e 'kasutamises jaganud mõ-irlamendiliikmed.
[leerika lähenemine problee-
:n täiesti puudulik," ütles
Witer uuesti loodud inim-parlamendikomitee
esimees
tsja antud intervjuus. Vähe-bigu
tingimuseks," ütles Wi-
,et nõukogude tunnistajad
j(j olema küsitletud mitte-eel-
[istega . olukorras, nagu saat-mis
oleks väljaspool nõuko-
Iprokuröri pilgu alt."
itamata prokurörlikule kont-
1. mis peale pandud nõukogu-jolt,
OSI lükkab ära kartuse
[oi võltsitud tõendite eest või
lks tühistama protsessi kui
bgilist ja alusetut,
(ui praktiline asi on raske väl-
)elda, siis KGB — või keegi
selles kaliibris — on valmis
beerimas dokumente doku-pe
järel ja">valevandele kihu-tunnistajat
tunnistaja järel
OSI protsessiks," ütles asu-praegune
direktor Neil M .
/ S T A M A T U
LSIKAEBUS
il esitas oma seisukohti isegi
;i kategoorilisemalt hiljutises
landa Ringi apellatsioonikoh-
;odakondsuse saanud leedulase
^ds Kyngyse protsessil. FÖde-ve
piirkonnakohus vabastas
[gyse 1983. aastal süüst, et ta
is osa juutide mõrvamisest nat-
:upatsjooni ajal ja tegi ettehei-
OSrie puuduste eest, et nad
rud taganud, et nõukogude turn­ija
oleks olnud sunnitud tun-ima.
ir. . EESTLANE reedel, 9. mail 1986 Fri^ay, May 9, 1986
BBSBISQtEDEB mEBma
;,Studies intheiKistory of the 30004^^ ülevaate ja doku- raamatu kauguses. #
Estonian People" pealkirja all on mentatsiooni lõpetamiseks on veel Mitmele fondüe ou toetuse saa-profesor
Võõbus inglise keeijt valda- vaja trükikojast välja tuua viis köi- mise palved esitatud, aga suur
Jäte lauale tcmnud kümme köidet, det XI kuni XV. lootus on, et äsiolude teatavaks
2000 lehekülge, eestlaste ajalugu See projekt on käinud 1969. a. saamisel kõik senised «Studiesin
ürgajast kuni tänapäevani. See on saadik, seitseteist pikka aastat, the History of the Estonian Peop-põhjalik
dokumentatsioon meie ühest rahapuudusest teise. On lei- le" ostjad nüüd oma eeltellimisi
maal käinud sõdadest, kannatus- dunud suuremeelseid annetajaid, jätkavad kuni XV köiteni, pluss
test ja saavutustest. Nii ulatuslikku aga mitte nii palju kui oleks vaja „The Martyrs of'. . ja tellimise
eesti kultuurilugu pole meil isegi ja mitte nii ruttu kui vaja. ühtegi raha kohe ära saadavad. Toronto
eesti keeles ümunuld ega ole teada, teaduslikku raamatut ei anta täna- piirkonnast üksipäini saaksime nii­el
midagi sellist oleks tulemas. päeval välja ilma toetuseta, sest moodi finantseerida ühe köite väi-
Esimesed seitse köidet käšiHesid müügihind oleks lootusetult kõrge, jaostmise;
ajalugu selle mitmetahulistes il- Kui alul muret oli, et kas käsikir- Teiseks, tahaks loota, et ka need,
mingutes, nagu ajalugu ikka. Siis jad valmis saavad, siis seda muret kes seni kahevahel olid, et nad ka-tõiisis
vajadus eriteemade käsitle- meil enam ei ole. sutaksid juhust tellida kas kõik . , , > J " la
miseks. Nn ilmus kaheksas köide Professor Võõbusel on valmis viisteist-kuusteist teost, või üksi- TorontO Eesti SeltSl „Viiendal Kevadpopurml CSineS
Tartu ülikooli 350-ndaks aastapäe- kõik käsikirjad kuni vümaseni, XV kuid köiteid. Mõne köite ladu on ^fthür Alliksaare luuleteater. Pildil grupp esinemaS, va-vaks.
Edasi, üheksas köide eesti köiteni. Vaja on need trükkida ja madal (III ja IV juba trükiti piira- ^ ^ . ^ , . TA '
iseseisvusaegsest kirjandusest, sest köita. Kolme raamatu ladumine ja tud arvul juurde) ja seepärast mõ- saKUlt limar 50001, Anna-Llisa LUIK ja Allan leüer.
eelmine ingliskeelne teos oli 15 korrektuurid on juba lõpetatud, ned hilised soovijad võivad pettu-aastat
vana ja seegi õhukene. Sus Ühe või kahe trükkimine on ka lõ- da.
kümnes köide, iseseisvuseaegsest petatud. Ja esimese eksemplari Kolmandaks, peale ilmumist tõu-muusikast,
millest inglise keeles saabumist on oodata n.ö. iga päev. seb hind tunduvalt. Sellepärast on
õieti midagi pole näidata, kui mit- Aga aBplt üht eksemplari, sest ra- kõigu kasulik ette tellida:
te arvestada ühte Stokholmis, ha polWÄllalt nende väljaostmi- Neljandaks, nende köidetega lõ-
Kremli eeskirjade järgi kirjutatut, seks. mm pole raiha välja osta peb raamatusari ja sellega ka ra-
Tiiikikojas on veel XI köide — juba iJHunud aasta juunis valmi- hapalumine. On vnmane aeg aida-kujutävkunst'ja
XII ~ lavakunsti-dest.
Kriitiline vajadus uue teose Jiävi'
järele' tõusis skandaalsete nn. Hiri
Foto: Vaba Eestlane
D 0 Indu ja sti
EÜS jagas Stokholmis oma 116. Teiseks anti üle kaks auhinda ja
atutkirUsute ja vaimulike ta oma ajaloo kirjutamisega ja le- aastapäeval tän
sest venelaste podt. Peal- vitamisega! didest auhindu ja stipendiume ko- 100 aastat" poolt. 8000 Rkr. suurus-le
on „The Martyrs of Es- Loodan, et see on minupoolne gusümmas ca 51.500 Rootsi krooni te auhindade saajaiks olid Stokhpl-
^uurimiskomisjonide" tegevusse tomp,'. vnmane üleskutse. .Falun rutake (^a 10.000 Kanada dollarit) ulatu- mi Eesti Algkooli muusikaõpetaja
astumisel USA's ja Kanadas. Köi- Jfsjases telefonücõnes professor tellimisega. Iga köide maksab Can. ses. Kaks auhmda Puksovi fondist Heli Siikanen ja poliiüline publit-ted
XIII, XIV ja xV mahutavad j p õ b u s ütles, et kui saaks kokku $29.00, v.a. „The Martyrs." mis anti välja Eesti vanema ajaloo sist Andres Küng.
ülevaate eestlaste kaitselahinguist/küUalt raha, et tasuda trükikojale maksab Can. $26;00. Postikulu esi- uurijatele Kanada doUareis, kum-
Teise maaümasõja ajal, kuni? vajaliku 18.000 USA dollarit, (iga meselt köitelt Kanadas $1.50, järg- palegi $3000, mida oli otsustanud suurune st^^^^^
Tshehhi Põrguni" ja vangüaagri- köite triikikulu) on tehnüiselt või- mised köited $0.75 tükk. Väljaspool dr. Arthur Puksivi Fondi zhürii, jääratud edasioppijale Peeter
teni. Nende kolme teose allpealkiri malik kõik viis köidet juba sel, Kanadat on köite hind US $20.00 koosseisus prof. dr. Hain Rebas,-^^"^^^ ^^'^^^^^^^^^^^^^^^^
Auhinna saa jäist olid isüdikult
kohal Heli Siikanen ja Matti Kiit-ge
«
on „The Tragedy of the Estonian 1986. aastal, valmis saada. (The Martyrs . . . US $19.00) ja jji. dr. Vello Helk ja dr. Peep P. f.^""*^ jätkamiseks. Rootsis Karo»
People . . .", mis mõni aeg tagasi Kas saab selleks raha kokku? saatekulu esimeselt köitelt US Rebane. Zhürii valis 1986. a. lau- ^^^^^^ Instituudi juures. |
Välja kuulutati üheköitelisena, kuid Peab saania, sest meü on vaja 13.50, järgmised US $1.25 tükk. An- reaatideks Helsingi ülikooli profes-nüüd
on see mahukamaks paisu- oma, eestlaste kirjutatud kultuuri- netused, kas suur või väike, aitaks go^i dr. Matti Klinge ja dr. Heinz
nud, uute andmete lisamisega. lugu. Ja selle saamine on käega- ka palju kaasa vana võla vähenda- ^ur Mühleni Lääne-Saksa-
Teiste sõndagea: meie ajaloo katsutavas kauguses. Meie tsheki- miseks. Kanadast ja Ühendriü^i- ^gglt.
1 dest on isiklik pangatshekk vastu­võetav;
mujalt palun panga või —————... . . .•. • - •.
posti rahatähte (draft või Money
Order) mis on maksev mõnes Ka- Ull@ tQntsuf6Citf i
I. Aruja
Prof. Klinge uurimus
den. Ett illustrerat historiskt ut-kast"
(ümus Soomes 1985) käsitleb
läänemeresoome rahvaste (soome,
Rahvusvahelise kirjandusajakirja Teisena Ilse Lehiste retseoseerib nimele ja saata aadressil 37 Gro- Toronto uue tantsuteatri, Dance eesti, karjala ja kura hõimud) aja-
World Literature Today (WLT) tal- Mari Vallisoo kolmandat luulekogu veland Crescent, Don Mills, Ont. Workshop lavastuse „A special lugu nn. kalevala ajast kuni muist-vises
varia-numbris vaadeldakse „Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), M3A 3C4. Telefon (416) 447-8958. Event" esietendus Ryersoni teatris se iseseisvuse lõpuni 13. sajandil,
keeleprobleeme iiri kirjanduses, iseloomustades seda, et Vallisoo on Samast saab ka üksikasjalikumat poin^d mitte ainult teatrile erisünd^ 2hürii hinnangul on autor ulatus
kaasaegset aafrika ja kariibi piir- loonud maailma kus loomulik ja ^"^rmatsiooni. m—u s, va-i-dJ ka külalistele. nTre ater
konna kirjandust, tshehhi humorist- üliloomulikud sündmused eksistee-likku
kirjandust, „viimase romanti- rivad koos, teatud loomulikul viisil,
ku" Henry Booti loomingut, G. Vallisoo kasutab sageli muinasjut-
Vlädimovikirjan<puslikku teed ek- tude ja eesti rahvalaulude motiive;
siili ja mitmeid muid ilminguid tä- veelgi sagedamini on see originaal-napäevaseš
kirjanduses ja eri maa- ne ootamatu kujutelm, mis loob
des, ka hiljuti maailma tähelepanu Vallisoo maailma ulatuse. Neid
fookuses olevajil Marcose Filipiini- luuletusi lugedes viiakse lugeja
del. kordkorrah maailma, kus ta on sa-
Eesti raamatute rubriigis vaatleb mai ajal siin ja eemal, praegu ja
George Kurman Ene Mihkelsoni ühes teises ajas. Kuigi välispinnalt
romaani„M^tsi põhi" (1983). Te- lihtsad, on Vallisoo loonud maail-gelikult
on raamatus veel teinegi ma, mis loob usutava paralleelsuse
Jühiromaan'„Kuju keset väljakut", eksistentsile.
Mõlemad on melodramaatilised ja G. Kurman vaatleb veel teist
näivad olevat autobiograafilised, raamatut, Toomas Vinti novelliko-mõlemad
algavad maa-linna vahele gu „ T a n t s u d Mozarti saatel"
jagatult, mis on prominentne (1983). Vint on oma kuuenda raa-moodsas
eesti kultuurielus ja kir- matu 14 jutustuses kasutanud mo-janduses.
Autori noorus oli 1940-— tüvi isoleeritud linnaelanikust, kes
S 950. a. orvuna relvastatud vastu- e)ab ettekujutusSikes nägemustes
panu varjus. Ema uuesti abiellumi- reaalsuse asemel. Raamat näitab,
ne, kool alul ijnaal siis linnas. Üli- mis on vaja elamiseks tänapäeva
koolis, leides koha linna intelligent- Eestis, Autor on kunstnik ja tööta-side
hulgas, töö ja igapäevased nud TV juures, see on ta
probleemid, purgatooriikumad võr- andnud ekraai|ivalmisuse ij
reldes teiste inimestega. Esimeses nagu näinuks kirjanik loodavat kii- H. Mug
maateemalises on keskpunktis ma- resti liikuvate stseenidena filmili- ra
Endel Aruja, Toronto laohoidja
likke allikaid kasutades suutnud
avas oma tegevuse tugeva orkestri- tõenäoliseks teha, et nimetatua
mänguga teatn esisel ja lõpetas ^^^^^^y eksisteerisid Läänemere
strirutmiae- pjjyjjjjg suurte mere võimudena
ga, teatri sees, kus ei puudunud üj^el pool Reetsi-Põhjala ja teisel
isegi mitte ilutulestik. Teatri esise p^^i läänemeresoomlaste ühissüs-ja
etenduse lõpul sissemarssiva or- ^^^m, mis hõlmas peaje Soome ka
kestri vahel oli teatri.enese kuuest HUU- ja Saaremaad, Lääne-Eestit
pildist koosnev programm. ja osa Kuramaad. Sellejuures leiab
Lühipiltide koreograafia oli Bay- rõhutamist mere, eriti Soome lahe
la Golman*i, Louis-Andre Raquet- "^itte eraldav, väid ühendav täht-ile'i
ja Dennis Michaelsonilt, lava- sus ja toime,
pildid Marian Wihak'uh, kostüü- Dr. von zur Mühleni töö pealkir^
mid Dianne Sharpilt ja valgustus j^j^g „Reval vom sechszehnteK
David Gibbonsilt. Teatri koosseisus ^is zum achtzehnten jahrhundert.
oh 29 tantsijat, nende hulgas Qestalten und Generationen eines
eestlased Valve Kivilo ja Karen Ratsgeschichts".
Töö baseerub Tallinna liiana ar-
Läbi kuue pildi ilmnes mitme- hiivimaterjalidele, n:is sõja ajal
külgsus teemade ja ideede rakendu- teatavasti sattusid Saksamaale ja
ses, olles üllatavalt andeküllusega asuvad ^^^^^^^i^^^^^
kasutanud tantsulist elementi lava- Koblenzis. Autori aödmeüön selle
teoses idee kandjana, kus mõnes suguvõsa kaheksa generatsiooni l i -
osas oli kasutusel ka sõnalist osa. gj fcolme sajandi jooksul andnud
Tantsiiäte miimika jälgimist ka- viis Tallinna linnapead (Bürger-
„ i j , - Isandas kohatine nM^^
.._^astO „Kulane ron- pealegi kui tantsijad kandsid mit- , «.v • .
teria,lne rikkus, linnaelus intellek- nai. f^.^^^^^^^^^^ dus vaatlejail kontakt lavategevus. S S T Ä
Uiviniaa olude^ k^
Täntsutealtread op Torontos mit- muuhulgas kirjeldab ta ka Narva
meid; mis tavaliselt on eesti publi- linna rahvusvahelise kaubanduse
kule tähelepänäniata jäänud- Kaks tõusu 16. sajandi lõpus, barokk-eesti
tantsitari ön seekord eestlasi kultuuri šävenemist Eestis, pietis-kütsunud
erakordset sündmust jäl-^^^^^M
gimä, mis kahtleniata jääb sellise- originaalse väärtusega lisandust
a i u u ^ - j ' « ' i t w . - - , - « « - w - ^ - - na neile erakordseks kogemuseks^^n^
~ ' ' ' - ' maim. ; _
tuaalsed ja vLimsed väärtused. Eesti nimega kriitikud oo veel Tuglase novellikog
Mihkelsoni raamatul on suurem Rita Terras, kes vaatleb kahte sak-tähendus,
kuna mõlemad opad on sakeelset raamatut ja Astrid Ivask,
esimesed Nõukogude Eesti proosas, kes vaatleb lätlase Janis Battvilksi
kus neid, kesi võitlesid relvadega N . proosapoeemide kogu. V. Terras
Liidu okupatsiooni vastu 1944, kir- vaatleb Arvo Valtoni jutustuste
jeldatakse tavaliste inimestena, saksakeelset kogu „Zuglust"(1983),
emade ja talupidajaina, mitte ban- leides et Valton on väärt kättesaa-
«liitidena ja fashistidena nagu OBTI se- davaks leha ka läänemaailma ^^m-ni
partei nõudeks olnud. • •
FRCK)S*i llQuletiiskogii
iLUKiieeL
tedaval VABA EESTLASI
talituses
HIND $10^ + saatebBdu 5® e