1984-09-13-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• \
Nr. 68
['kuifliib
lärjekordne suurte
ude sadamatesse,
[•k „Krusensterii",
veergudel koos
J laev auhinna kui
lursantide etteval-sante
olevat sel
|d 150, kogu mees-
130 inimest,
rsante" olid eest-jles
anded neil olid
tamates seda kir-
Kimuti pole teada •
1 meeskonnast olid
5stiane oli laeval
|i kapteni esimene V
kellelt üiform at-m
tõepoolest üks
-jekaid ja külas-
Ivana. Tallinna sa-
1'Maailmasõda.
indis .laev siis
time.;. •
•V •.
^ibaduislüdul Pres-faduslüt
teatas, et
Olümpiakomi"
õiguslikud Rakendajad
valiti k6>
>ciated Press,
lABC-TV. HüjeÄ
fe ning kohalikele
JstUli kohal jaa^
Isti esindajaks; oli
ibadusliidu kavat-kõikidele
Rahvus-
[komitee liikmete-
|uan Samaranchile
le Vene väljavis-ti
riikidele nende
lesitasid veel rõhuti
rahvatantsijate:
Los Angelese
?a. Loeti ette Rah-ipiakomitee
reegel
1978. aasta väl-j;
b ,,No discrimi-
,The Games) is
"any country or
|:ls of Race, Reh-
: ; v,p.
kiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiD
imbn^konnss
&tage •
iRNSALu:
kte Broker
59-5118
LTD.. RcalfOR
?k, Toronto,
IM2T9
klllliUnUHinilHUUHHIRHii
ŠTÜS
JA LAimSEE^
--447-9834
Nr. 68 :V; E E O T L A M lidja^evai, 13. septembril 1984 — Thursday, Septemberl3,1984 h . -et
030 ma
ARMAST
HEIN0 KÄRKNA |a pojffid^ ^
STOKHÖiLM (EPL) — Mees, kes rootsi kalatraaleri poolt Gotlan-dijõusiatipus
merelt kummipaadiga leiti ja Rootsis asüüli taotles, asub
nüüd Karlskronäs Invandrarverketi otsust ootamas. Ta ei ole enam
anoEüürane Ja juttistah kohalikus ajakirjanduses oma dramaatüisest
põgenemisest. Mehe nimi on Valeri Duttschack, mis viitab saksa või
volgasaksa päritolule. Tema esimene kontakt rootslastega toimuski
saksa keeles^ijrida la halvaM v a lÄ
KALLIST ONUPOEGA: JA SU(SULAST
•. 1
•
• %•i
kurbuses
ASTA Ja JÜRI KAIGAS . •
™ N A I^GAS-POWLES
MÄLESTAME KURBUSES LAHKIJNtfB
Puhikä rahus!
Ja avaldame kaastometom^^
;. venmad ja ;õed I i ) O I ^^
vennad JAUN'id abikaasadega
ARMAST ABIKAASAT, ISA,
VANAISA JA VENDA
Mees jutustab, et ta elas kaugel
Nõukogude Liidu Aasia osas, kust
ta põgenemismõtte tekkides ennast
aegapidi hakkas nihutama lääne
suunas. Ta taipas, et ta peab pääsema
Läänemere kaldale.
Algul sai ta koha Moskvas, kus
ta elas kaks aastat. Seal nägi tä
ühel päeval spordiäris kummipaati,
mis rootsi rahasse ümber arvestatult
maksis 6500 krooni, (ca
See oli tavalisele Mölisele suur
varandus, aga ta hakkas hoolega
raha korjama.
1983 pääses ta müürsepaks Klaipe-dasse
Leedus.
„Mulöli'peas vaid. uks mõte:
saada kokku raha kummipaadi
jaoks'*,' jutustab Duttschack. Tänavu
kevadel oli summa koos ja ta
sõitis Moskva, kus ta ostis kummipaadi.
Tal oli varem Õnnestunud
leida päramootor, mis sobis. Ta
proovis paati Leedu jõgedes ja sõitis
jalgrattaga rannapiirkonnas, et
Idda sobivat stardiplatsi. •
Ta l(eidis selle ühel poolsaarel
kümme kilomeetrit lõunapool Klai-pedat,
miš asus täpselt kahe piirivalve;
vahitorni vahel.
Sinna sotis ta iga päev, peites
oma asju põõsastesse, milliseid
ta vajas teekonnal: mootor, ben-siinitanktid,
toidupakk, vesi, aerud
jne.
Ta uuris pürivalvurite rutiine patrullimisel.
8. augusti varahommikul
läks ta sinna vümast korda.
Pumpas paadi õhku täis, pani mootori
kohale ja aerutas lääne suunas.
Teda ei pannud valvurid tähele,
kuigi merd mööda libisesid pimeduses
helgiheitjad.
Kui. ta oli kaugemal, käivitas ta
mootori ning sõitis 16 tundi järjest
lääne suunas. Tal oli väike orien-teerumiskompass
kaasas.
— Teadsin, et riskeerin vähemalt
kuue aastase vangistusega, kui
mind oleks avastatud. Seda õnneks
ei toimunud ja kui bensim oli otsakorral,
nägm äkki rootsi kalatraalerit.
Küsisin kui kaugel on Rootsi
saksa keeles: Imestunud kalurid
küsisid, kas ta on põgenik ja võtsid
ta koos paadiga pardale.
Ta viidi Salto kalasadamasse,
kus võeti politseiga kontakt.
Kuna ta valdab saksa keelt ja
on saksa sünnipäraga, süs 'läinuks
ta meeleldi Saksamaale. Kuid Lää-ne-
Saksa konsulaat leidis, et mees
on põgenenud Rootsi ja süs on
Rootsi asi otsustada asüüli üle.
Kariskrona meremuuseum otsustas
ära osta Duttschacki kummipaadi
koos tema proviandiga kui
erakorralise ajadokumendi, kui
suuri riske võtsid aastal 1984 põgenejad
idast, et jõuda vabasse maailma.
Mehele oli see õnneks, sest
selle müügiga sai ta oma esimese
isiklikult teenitud raha Rootsis. Ta
loodab hüjem tööd leida müürsepana
või mõnel muul tööalal.
(EPL/K).
Konada vohvuse
medal Mdi^gusAr
Toronto Star'i teatel on kaksteist
Kanada mereväelast saanud
aumärke 20-ne meremehe päästmise
ebst. Star (18. aug.) mmetab
kohjie Ontario elanikku, nende
seas eestlane Margus Anija.
Kanada sõjaväe populaar-ajaki-ri
Sentmen (no. 1, 1984) kkjeldab
seda juhtumit pikemalt. Kaubalaeva
„Ho Ming 5" laadung oli tormis
nihkunud ja laev 30 kraadi- •
lise kallakuga. Kanada sõjalaev,
üks kähe-helikopteriga hävita j aist,
oli 150 km eemal ja tõttas appi.
Lainetus oli 10—12 meetrit kõrge,
tuule kiirus 110—157 km tun-nis.
^ 4. detsembri öösel, kui sõjalaev
oli veel 67 km eemal, tõusis helikopter,
vaatamata 50 sõlmelisele
tuule kiirusele õhku, kuid häda-parve
saatmme ei õnnestunud, kuigi
sõjalaev lähenes hädalisele kuni
75 meetrini. Tuli oodata valgene-mist
ja ilmateate lubatud tormi
nõrgenemist.
Tuul vaibus küll mõnevõrra,
kuid enne valguse saabumis^ laeva
olukord halvenes ja helikopter
saadeti uuesti välja. Helikopter tõi
kahe lennuga ära 11 meesj, kuna
üheksa merrehüppanud meest korjasid
üles kaks „Zodiakki" (motoriseeritud
kummipaadid).
Major Margus Arujä on navi-gaator
ja laeval oleva kahe helikopteriga
varustatud üksuse komandör.
Talle annetati Medal of
Bravery — Kanada vahvuse medal.;;
tJksinduses naine soovib
KIRJAVAHETUST MEESTEGA
Vanus 60—65. Kirjad sM. märgu-
Isõnaga „Soprus".
• sündinud 2. oktoobril 1924
surnud 10. septembril 1984
nnälestkyaä valusas lemas. .
• \.' .abikaalsäliyA.-;.
. . pojad MARGUS: ja F E t ^R a b i ta
: Ä
pojalapsed — LYDIA |a lATRIN
õed kodumaal — LUULE ja MBLLA
EKN
Rootsi tugevdcab
I I rannavalvet
drUlUSvi STOKHOLM (EPL) — Rootsis
ei räägita enam allveelaeva-vahe-juhtumeist.
See ei tähenda aga, et
piiririkkumised allvee oleksid lõppenud.
Rootsi merevägi ütleb, et
Augustikuul sõitis Eestiaste Ke^õukogu Kanadas peasekretär Priit Parast Kariskrona vahejuhtumit
Arävald Ottawasse, kus ta kohtas Kanada väüšmmisteeriumi N. Liidu märtsikuus on kindlaks tehtud mit-osak^
ä^iilema Barry Mawhhmey'ga. Nõupidamine toimus EKN pai- meid ,,allveetegevusi" territonaal-vel,
et arutada vangistatud vabadusvõitleja Mart Niklus'e olukorda, vetes.
Nõupidamisest võttis ka osa inimõiguste alal tegutsev väüsministeeriu. Aprillikuust alates on merevalvet
Sudbury EELK Koguduse mai
13-dal jumalateenistusel esmesid
Sudbury Eesti .Täienduskooli õpilased
emadepäeva pühitsemise raames
ettekandega „Kodumaa lillede
tervitus emale". Marja Nielšen,
.täienduskooli õpetaja, oli koostanud
ettekande, kus kodumaa päikese
;$äras kevadel lilled ärkavad
talveunest ja puhkevad õitsema,
ilu ja rõõmu vaJmistamiseks emadele.
Pooletunnilises kavas Õpilased
esinesid pärgadega j^eas, lillede
piltidega ja vastaväis rõivais.
Oli sinililli, rukkililli, maikellukesi,
kullerkuppe, lumekeluKesi ja teisi
la)duniaaliUi.;Ko<M on olnud võimalik
\ lahedalt töötada Eduard
Trei rahaliste annetuste tõttu.
, Emadepäeva koosviibimine toimus
kiriku šaaHs nõukogu esune-he
Jaan Kõveriku organiseerimisel,
nõukogude liikme Taavi Saaremetsa
teadustamisel ja tublide perenaiste
suupistete valmistamisel ja
serveerimisel. -
. Juunikuu 17. toimus Sudburys
järjekordne küüditäti|de mälestus-aktus
St. Andrev^'s Idrikus. Vaimulikest
olid kaastegevad õpetajad
AryidC^iehns ja Albert Rö^
röntost.. Õp. Ghehns oma sütitavas
jutluses nõudis baltlastele nende
õiguste taastamist. V '
Sudburys korraldatud leinatee-ništusi
oh teadustatud raadios, televiisoris
ja kirjutatud artikleid
kohalikes ajalehtedes baltlaste jä
neile sümpatiseerivate vana-kana-dalaste
poolt. : i :
Kohal olid ukrainlaste mitmete
organisatsioonide, i ungarlaste,
kroaatide, poolakate ja kanadalas-te
esindused koož) lippudega. Lei-nateenistus;
lõppes kolme Balti
hümni laulmisega. Unustamata
olid momendid küünalde süütami-sel
rahvarõivais tütarlaste poolt.
Teenistust kaunistas, perekond Vii-nalasslde
laulukoor.
Leinateenistusele järgnes mäles-tus-
rongkäik ja pärja aset^ine
langenute ausambale linna keskel.
Rongkäiku juhtisid õpetajad
Chelms' ja Roost koos kohaliku
kadettide üksusega ja Kanada lipuga,
millele järgnesid rahvariideis
pärjakandjad ja siis Balti riikide ja
kiilalisesmduste lipud.
• Kaugemaks osavõtjaks oU perekond
Luhaäär Masseyst, Ontariost.
Järelkajaks kirjutas kohalik k^^
õpetaja-luuletaja ajalehes artikli
baltlasitele tehtud ülekohtust.
TäienduskooU õpetaja Marja
Nielsenl korraldusel toimus õpilastele,
vanematele ja teistele osa-võttä
soovijaile laevasõitrekskur-siöon
24. juunil Nipisšingi^ j
Laevale asuti North Bay's. õpetaja
rääkis Võidupühast ja jaanipäevast,
koidust ja hämarikust ning
lauldi eesti keeles eesti laule. Grupi
aktiivsuse tõttii olid kõik teised
pardalolejad huvitatud meie lastest,
inunestest, rahvusest, keelest ja
saatusest.
kutsunud ja /lahkelt vastuvõtnud
ümbruskonna eestlasi suvepäevale.
Alati on kasutada olnud köetud
saun, kalastusvõimalused ja hästi
maniküüritud muru palli- ja muudeks
mängudeks. Alati on ka kalasuppi,
valmistatud ja serveeritud
pr. Veedleri ja pr. Malmiste poolt.
Tänavusel suvepäeval anti Alvine
Ilvesele ja [ Karin Saaremetsale
tunnustuseks mälestusalbumid paljude
aastate jooksul tehhid töö
eest eestluse heaks. ,
Kõige kaugemalt tukud suve-
: päevaline oli Marit - Pool Bahrai-nist,
kes külastas oma isarema
Saaremetsi Sudburys., Kaugemalt
Ontariost tulnute hulgas olid hr.
ja pr.: Tiisler Elliot Lakeist^ Äiki
Saaremets Oshawast, pr. Vist Mal-tonist,
hr. Viia Kitshenerist Ja hr-d
Oja ja Päären Torontost.
Sudbury eesti koguduse elus on
16-sept:embril suursündmus, kuna
õpetaja Albert Roost õnnistatakse
Sudbury Koguduse õpetajaks, õp.
Roost on teeninud Sudbury Kogudust
Väino Kaldma manalasse varisemisest
saadik, õnnistamise ja
ametisse seadmise teostab piiskop
K. Raudsepp. On kutsutud ka teisi
õpetajaid assisteerima. Teenistust
kaunistab sopran Tamara Npr-heim
ja organistina esineb Heino
Nielsen Torontost. Pärast teenistust
on ühme õhtusöök St Matt-heusi
kiriku saalis koguduse liikmete
Meta Otto ja Alvine Ilvese
organiseerimisel ja paljude teiste
eestlannade abistamisel.
mi ametnik.
Aruvald selgitas Nikluse halba
olukorda, kirjeldades ka Elfriede
Niklus'e õnnetut külaskäiku oma
poja juurde märtsikuul. Aruvald
rõhutas, et kuigi N. Ludus kannatavad
paljud polütvangid, on Nüduse
olukord momendil väga raske ja ta
on surmaohus. Eesti ühiskond vä- _ _
üsmaal- tegutseb järjekmdlalt Nik- Sdrjad korjati kokim pärast
luse vabastamiseks. veebruarikuu demontsratsiooni.
EKN korraldas veebrurikuus ^e- ^^^j^j^^gy j^i^as ^ ^^^^
monstratsiooni Ottawas ja on pi- väHsmüüstri büroosse ja bürood
devalt palunud parlamendiliikme- informeerida nõupidamisest EKN-u
telt abi Nikluse väljanõudmiseks gg-^^^^^ -
tugevdatud ja ranniku ning skääri^
de piirkonda patrulleerivad heli-
Mawhinney mamis ka, et Kana- kopterid ja mereväe paadid nmg
da'delegatsioon Helsingi inimõi- laevad. Öösiti toimub radarivalve.
guste järelkonverentsü, mis toi- Juurde on tulnud uusi allveelaevade
mub Ottawas maikuul 1985. a. on yastu võitlemise vahendeid, ent
valmis kuulama balti rahvaste veel ei ole need küllaldased, et
esildusi ennem konverentsi. efektiivselt avastada ja pealvee tu-
Lõpuks andis Aruvald üle Niklu- lekule sundida kutsumata külalisi,
se vabadusnõudmise petitsiooni, ; ' -
(EKN-u informatsioon)
iniiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
.JABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eesti
jBSiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiHE^
Balti Vabaduslüt kohtus
No Liidust.
Vajalik on aga ka valitsuse ja välisministeeriumi
otsene abi Nikluse
väljanõudmisega.
Mawhinney reaktsioon oli posi-tnvne.
Ta kiitis heaks eestlaste akt^.
siöonid selles küsimuses ja kinni- ' .
tasetväiismuüsteerium on teadlik Miks ba^^^^^ rahvat^ntsurühiiii ol lubatucS
Nikluse olukorrast. Ta ütles, et vä-iisministeerium
on teinud esüdisi
N. Liidu esindajatele Nüduse suh- LOS ANGELES —• Balti rahvatanteutruppide ja Los Angelese
tes ja teeb seda jäUegi sobivatel Olümpiakomitee järjekordne kohtuistung toimus 27. augustil Kalifor-momentidel
tulevikus. Inimõigused ma osariigi ülemkohtus Los Angelesels. Kohtunikuks oli Robert Lopez.
oh alati vähsministeeriumi esmda- Kohal oli ka ajakirjandusest Associated Press, City News Service |si
jäte silma ees kui tegeletakse
Liidu esindajatega.
lahkumlš®
tõesti Päevad on selja taga ja
kuigi n.ö. „koristamistööd" jatku-
1^ Angeles Times*
Los Angelese Olümpiakomitee kehtiva Unrühe seaduse alusel, mis
advokaat Mare Rappel — mainis, keelab diskrimineerida ameerika
et olümpiamängude ajal käitutakse kodanikke nende päritolu või polii-
Rahvusvähelise Olümpiakomitee tiliste vaadete pärast,
reeglite järgi. Ja tõi ette, et 1980. , - ^ ...
aastal olümpia talvemängude ajal ""^^ !>\P^^^:
Lake Placidis soovis ^ r ^ z m ^ ^ ^ " ^
Olgugi, et Sudbury eestlaste osavõtt
Ülemaailmsetest Eesti Päevadest
Torontos OÜ tagasihoidlikum
kui 1972. aastal, mil esinesid
võimlejad ning noored ja täiskasvanud
rahvatantsijad, oli vabadus-rongkäkigust
osavõtt süski väga
elav. Sudbury esindust juhtis ja
kandis seltsi lippu Gustav Luhaäär
Masseyst koos perekond TÜslefiga
Elliöt Läke'ist.
5v angustil toimus Sudbury eest- sügisese hooaja 27. septembril
laste suvepäev perekond Malmiste Eesti Majas, kus nähtud
Rock Lake'is asuvas suvilas. Pere- võistiused. Alguseks on määratud
kond Malmiste on palju aastaid kell 7 õhtul.
vr./io*,iir ox,o+co^o«,,^A«;o^ saa otsustada. Balti Vabaduslüt ot-vad
veel praeguseni, tuleb hakata ^ ^ ^ Ü ^ ^ C ^ ^stas edasi kaevata föderaalkoh-motlema
sügistegevuse peale. tusse, kus kohtunik peah andma
K?esolev EKN-u tegevusasta- on <ia ei lubatud. Tookordne u^end- ,^
olriud töörikas ja pmgutav aga ees riikide ..president ..Jünmy ..Carter ^"^^^^^^J^^^^^^"^^'
seisab veelgi töötüiedam aasta. Tu- nõustus, et antud juhul maksavad
leb ettevalmistäda tulevase aasta RahvusvaheliseOlümpiakomitee
Helsingi inimõiguste järelkonve- reeghd USA seaduste asemel. Bal-reiitsüe
ja.kevadel tuleb läbi vüa ti Vabadusliidu advokaat Jaak
järjekordsed EKN üldvaUmised. Treiman ütles, et see juhtum ei
Lähemas tulevikus toimub EKN-u sarnane praegusele juhtumile,
korraldusel koos teiste organisat- Küsimuse all on nüüd ameerika
si(onidega Kodumalt lahkumise 40. kodanikud eesti, läti ja leedu pärit- Hiljuti sai ka teatavaks, et tõe
aastapäeva aktus. Aktus toimub oluga.
Sellega seoses on huvitav teadlai,
kas Ühendriikide kohtud nõustuvad
sellega, et Rahvusvaheline
olümpiakomitee saab dikteerida
Ühendriikide valitsusele tema vä«
laspoliitikat.
21. oktoobrü s.a. Eesti
•vlajas. Reedel, 2. novembrü toimub
iga-astane EKN tuluõhtu ehk
„Viinakuu pidu", miUele -EKN
ootab rohket osavõttu. Järgmisel
päeval toimub-u EKN aastako|solek. Siinjuures
näoliselt lehvis vähemalt Leedu
Rahvusvahelise Olümpiakomitee ^JPP ^o^ Angelese olümpiamängude
ajal avatseremoonial. Praegu
oodatakse selle kohta tõendeid^ Kui
see vastab tõele, siis on Los Angelese
Olümpiakomitee põhjendu-dis-
irimineeritud sed aluseta.
regulatsioon käib ainult sportlaste"
kohta ja mitte kunstnike ja
aivafiseremoonia tegelaste kohta.
on
(EKN-u informatsioon) ameerika kodanikke Kalifomias
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 13, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-09-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840913 |
Description
| Title | 1984-09-13-05 |
| OCR text |
• \
Nr. 68
['kuifliib
lärjekordne suurte
ude sadamatesse,
[•k „Krusensterii",
veergudel koos
J laev auhinna kui
lursantide etteval-sante
olevat sel
|d 150, kogu mees-
130 inimest,
rsante" olid eest-jles
anded neil olid
tamates seda kir-
Kimuti pole teada •
1 meeskonnast olid
5stiane oli laeval
|i kapteni esimene V
kellelt üiform at-m
tõepoolest üks
-jekaid ja külas-
Ivana. Tallinna sa-
1'Maailmasõda.
indis .laev siis
time.;. •
•V •.
^ibaduislüdul Pres-faduslüt
teatas, et
Olümpiakomi"
õiguslikud Rakendajad
valiti k6>
>ciated Press,
lABC-TV. HüjeÄ
fe ning kohalikele
JstUli kohal jaa^
Isti esindajaks; oli
ibadusliidu kavat-kõikidele
Rahvus-
[komitee liikmete-
|uan Samaranchile
le Vene väljavis-ti
riikidele nende
lesitasid veel rõhuti
rahvatantsijate:
Los Angelese
?a. Loeti ette Rah-ipiakomitee
reegel
1978. aasta väl-j;
b ,,No discrimi-
,The Games) is
"any country or
|:ls of Race, Reh-
: ; v,p.
kiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiD
imbn^konnss
&tage •
iRNSALu:
kte Broker
59-5118
LTD.. RcalfOR
?k, Toronto,
IM2T9
klllliUnUHinilHUUHHIRHii
ŠTÜS
JA LAimSEE^
--447-9834
Nr. 68 :V; E E O T L A M lidja^evai, 13. septembril 1984 — Thursday, Septemberl3,1984 h . -et
030 ma
ARMAST
HEIN0 KÄRKNA |a pojffid^ ^
STOKHÖiLM (EPL) — Mees, kes rootsi kalatraaleri poolt Gotlan-dijõusiatipus
merelt kummipaadiga leiti ja Rootsis asüüli taotles, asub
nüüd Karlskronäs Invandrarverketi otsust ootamas. Ta ei ole enam
anoEüürane Ja juttistah kohalikus ajakirjanduses oma dramaatüisest
põgenemisest. Mehe nimi on Valeri Duttschack, mis viitab saksa või
volgasaksa päritolule. Tema esimene kontakt rootslastega toimuski
saksa keeles^ijrida la halvaM v a lÄ
KALLIST ONUPOEGA: JA SU(SULAST
•. 1
•
• %•i
kurbuses
ASTA Ja JÜRI KAIGAS . •
™ N A I^GAS-POWLES
MÄLESTAME KURBUSES LAHKIJNtfB
Puhikä rahus!
Ja avaldame kaastometom^^
;. venmad ja ;õed I i ) O I ^^
vennad JAUN'id abikaasadega
ARMAST ABIKAASAT, ISA,
VANAISA JA VENDA
Mees jutustab, et ta elas kaugel
Nõukogude Liidu Aasia osas, kust
ta põgenemismõtte tekkides ennast
aegapidi hakkas nihutama lääne
suunas. Ta taipas, et ta peab pääsema
Läänemere kaldale.
Algul sai ta koha Moskvas, kus
ta elas kaks aastat. Seal nägi tä
ühel päeval spordiäris kummipaati,
mis rootsi rahasse ümber arvestatult
maksis 6500 krooni, (ca
See oli tavalisele Mölisele suur
varandus, aga ta hakkas hoolega
raha korjama.
1983 pääses ta müürsepaks Klaipe-dasse
Leedus.
„Mulöli'peas vaid. uks mõte:
saada kokku raha kummipaadi
jaoks'*,' jutustab Duttschack. Tänavu
kevadel oli summa koos ja ta
sõitis Moskva, kus ta ostis kummipaadi.
Tal oli varem Õnnestunud
leida päramootor, mis sobis. Ta
proovis paati Leedu jõgedes ja sõitis
jalgrattaga rannapiirkonnas, et
Idda sobivat stardiplatsi. •
Ta l(eidis selle ühel poolsaarel
kümme kilomeetrit lõunapool Klai-pedat,
miš asus täpselt kahe piirivalve;
vahitorni vahel.
Sinna sotis ta iga päev, peites
oma asju põõsastesse, milliseid
ta vajas teekonnal: mootor, ben-siinitanktid,
toidupakk, vesi, aerud
jne.
Ta uuris pürivalvurite rutiine patrullimisel.
8. augusti varahommikul
läks ta sinna vümast korda.
Pumpas paadi õhku täis, pani mootori
kohale ja aerutas lääne suunas.
Teda ei pannud valvurid tähele,
kuigi merd mööda libisesid pimeduses
helgiheitjad.
Kui. ta oli kaugemal, käivitas ta
mootori ning sõitis 16 tundi järjest
lääne suunas. Tal oli väike orien-teerumiskompass
kaasas.
— Teadsin, et riskeerin vähemalt
kuue aastase vangistusega, kui
mind oleks avastatud. Seda õnneks
ei toimunud ja kui bensim oli otsakorral,
nägm äkki rootsi kalatraalerit.
Küsisin kui kaugel on Rootsi
saksa keeles: Imestunud kalurid
küsisid, kas ta on põgenik ja võtsid
ta koos paadiga pardale.
Ta viidi Salto kalasadamasse,
kus võeti politseiga kontakt.
Kuna ta valdab saksa keelt ja
on saksa sünnipäraga, süs 'läinuks
ta meeleldi Saksamaale. Kuid Lää-ne-
Saksa konsulaat leidis, et mees
on põgenenud Rootsi ja süs on
Rootsi asi otsustada asüüli üle.
Kariskrona meremuuseum otsustas
ära osta Duttschacki kummipaadi
koos tema proviandiga kui
erakorralise ajadokumendi, kui
suuri riske võtsid aastal 1984 põgenejad
idast, et jõuda vabasse maailma.
Mehele oli see õnneks, sest
selle müügiga sai ta oma esimese
isiklikult teenitud raha Rootsis. Ta
loodab hüjem tööd leida müürsepana
või mõnel muul tööalal.
(EPL/K).
Konada vohvuse
medal Mdi^gusAr
Toronto Star'i teatel on kaksteist
Kanada mereväelast saanud
aumärke 20-ne meremehe päästmise
ebst. Star (18. aug.) mmetab
kohjie Ontario elanikku, nende
seas eestlane Margus Anija.
Kanada sõjaväe populaar-ajaki-ri
Sentmen (no. 1, 1984) kkjeldab
seda juhtumit pikemalt. Kaubalaeva
„Ho Ming 5" laadung oli tormis
nihkunud ja laev 30 kraadi- •
lise kallakuga. Kanada sõjalaev,
üks kähe-helikopteriga hävita j aist,
oli 150 km eemal ja tõttas appi.
Lainetus oli 10—12 meetrit kõrge,
tuule kiirus 110—157 km tun-nis.
^ 4. detsembri öösel, kui sõjalaev
oli veel 67 km eemal, tõusis helikopter,
vaatamata 50 sõlmelisele
tuule kiirusele õhku, kuid häda-parve
saatmme ei õnnestunud, kuigi
sõjalaev lähenes hädalisele kuni
75 meetrini. Tuli oodata valgene-mist
ja ilmateate lubatud tormi
nõrgenemist.
Tuul vaibus küll mõnevõrra,
kuid enne valguse saabumis^ laeva
olukord halvenes ja helikopter
saadeti uuesti välja. Helikopter tõi
kahe lennuga ära 11 meesj, kuna
üheksa merrehüppanud meest korjasid
üles kaks „Zodiakki" (motoriseeritud
kummipaadid).
Major Margus Arujä on navi-gaator
ja laeval oleva kahe helikopteriga
varustatud üksuse komandör.
Talle annetati Medal of
Bravery — Kanada vahvuse medal.;;
tJksinduses naine soovib
KIRJAVAHETUST MEESTEGA
Vanus 60—65. Kirjad sM. märgu-
Isõnaga „Soprus".
• sündinud 2. oktoobril 1924
surnud 10. septembril 1984
nnälestkyaä valusas lemas. .
• \.' .abikaalsäliyA.-;.
. . pojad MARGUS: ja F E t ^R a b i ta
: Ä
pojalapsed — LYDIA |a lATRIN
õed kodumaal — LUULE ja MBLLA
EKN
Rootsi tugevdcab
I I rannavalvet
drUlUSvi STOKHOLM (EPL) — Rootsis
ei räägita enam allveelaeva-vahe-juhtumeist.
See ei tähenda aga, et
piiririkkumised allvee oleksid lõppenud.
Rootsi merevägi ütleb, et
Augustikuul sõitis Eestiaste Ke^õukogu Kanadas peasekretär Priit Parast Kariskrona vahejuhtumit
Arävald Ottawasse, kus ta kohtas Kanada väüšmmisteeriumi N. Liidu märtsikuus on kindlaks tehtud mit-osak^
ä^iilema Barry Mawhhmey'ga. Nõupidamine toimus EKN pai- meid ,,allveetegevusi" territonaal-vel,
et arutada vangistatud vabadusvõitleja Mart Niklus'e olukorda, vetes.
Nõupidamisest võttis ka osa inimõiguste alal tegutsev väüsministeeriu. Aprillikuust alates on merevalvet
Sudbury EELK Koguduse mai
13-dal jumalateenistusel esmesid
Sudbury Eesti .Täienduskooli õpilased
emadepäeva pühitsemise raames
ettekandega „Kodumaa lillede
tervitus emale". Marja Nielšen,
.täienduskooli õpetaja, oli koostanud
ettekande, kus kodumaa päikese
;$äras kevadel lilled ärkavad
talveunest ja puhkevad õitsema,
ilu ja rõõmu vaJmistamiseks emadele.
Pooletunnilises kavas Õpilased
esinesid pärgadega j^eas, lillede
piltidega ja vastaväis rõivais.
Oli sinililli, rukkililli, maikellukesi,
kullerkuppe, lumekeluKesi ja teisi
la)duniaaliUi.;Ko |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-13-05
