1984-09-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. septembril 1984 — Thursday, Septemtel3,1984 Nr. 68 •I •, TABA]» ESSILASTE HMLEEANMA VABA P.ESTLANE Vaba E^tlane, 1955 Leslie St. Ont M3B 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TpIMETUSE KOLLEEOIUM: M Arro, Hdao 01©^ Träss lEIJSFOMD: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELUMIMNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.— |a veerandaastas $15.— TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pooli-' aastas $35.— ja veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 e« KUULUTUSTE HINNAD Uks toU ühelycerul: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.5Ci FREE ESTONIA Published byFree Estonian Publi^er Ltd. 1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3 Torontos ESTO-84 ajal toimunud Ülemaailmsest õpetajate konverentsist osavõtjad. Istuvad I rida vasakult: Aho Rebas, Kersti Lüiask, Helgi Nipak, Ivar Paljak, Lilian Bain, Edgar Marten, Vaike LUÄWS. Herman Rajamaa, Hans Lupp, Gaston 0. Randvee, Tiiu Salasoo, Oskar Paas, Margarita Vaga, Henn Rüiidva,' Endla Komi Foto; Lembitu Ristsoo 5P'?)iij,nHii!iiiiLiu KiiiTa Kuiikuulsad n.n. Jalta kokkulepped, mis sõlmiti Kolme Suure — Ühendriikide presidendi Franklin Roosevelti, Briti peaminilstri Winston Ghurchilü ja No I J i d u ^ d^ tori Jossif Stalini--^ vahel Te^^ maaümasõja lõppfaasis 1945, aasta veebruari algul Krimmis, Jaltas, OHI kerkinud ootamatult päevakorrale. Nende kokkulepete unustusehõlmad yäljatoojaks on Ühendriikide president Ronald Reagan, kes 17. augustil Valgeis Majas toimuMUsd Varssavi ülestõusu 40, aastapäeva tähistamiseks korraldatud lantshil väitis, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri Jalta kokkulepete sellist tõlgendust, mis väidab, et Ühendriigid Ott nõustunud Euroopa jagamisega kahte suurde mõjusfääri. Ühendriigid ei saa passiivselt aM-septeerida Ida-Euroopa rahvasite ikestamist, kinnits^ president kuulajaskonnale, kes oli teataval määral üllatunud sellistest ^ürastest ja otse-kohestest väljendustest, mida p seni söand^ud avalikult esUe tuia tiksid läänmikide juhtidest. Presidendi sõnavõtt kergitab iil^ aastate taals päevakorrale küsimu-^ še, mida Jalta konverentsil õieti otsustati, kui suured lubadused Sta-linile anti ja milliste järeleandmis-ttega teda rahustati -— kuigi kõigi N. Ludule antud kontsessioonide kohta puuduvad täpsed andmed niiig tõenäoliselt tegi Rooseyelt Staliniga ka suulsõnaliselt erikokku- ; ^Konverentsil oli peamiseks küsimuseks Saksamaa tuleviku küsunu^ se arutamine ning lõpuks lepiti kokku Saksamaa jagamiseks nelja okupatsioonitsooni, millist mooduist otsustati laiendada ka Lääne-Ber-liulile. Ppola idaosast otsustati aii? dä suur juurdelõige N . Ludule ja kompenseerida seda kaotust S^fisa-jtnaalt äravõetud äiadega. Poolas otsustati rakendada ka koalitlsiooni-valitsus, kus kommunistide kõrval anti ka Inglismaal tegutsevale poola pagidasvalitsusele; Konverentsil ei tõstetud kindlakujuliselt üles punaarmee poolt vallutatud Ida-Euroopa riikide tulevikuküsi-mulst, millega läänorükide juhid kaudselt nõustusid nende rükiäe kuulumisega N . Liida mõjusfääri. Tõenäoliselt anti Ida-Eüroopa osas Stalinile vabad käed tegutsemiseks, kuna hilisemad sõjalised operat- Moonid kinnitasid, et lääneriikide vä«d ei kasutanud ida poole tungi-misd ära kõiki yõimalusi ning soodustasid vene rinde* kaugele läände viimist ja suurte Euroopa alade Vokupieerimist., Kuid läbirääkimistel 4e^^ Stalin Euroopa tulevikuplaanide arutami- |sel lääneriikidele mee moka peale i määrimiseks süsM ühe järeleandmise, nõustudes vabade valimiste korraldamisega sakisa okupatsiooni alt vabastatud Ida-Euroopa riikides. Seda lubadust ei temud ta Edndlasti heas usus, kuid see annab lääneriikidele nüüd ühe tugeva argumendi, mida on võimalik Moskva surve vähendamiseks Ida-Eu-roopas ära kasutada. Maailma tulevikuplaanide arutamisel otisustati ühflasi endise Rahvastelüdu asemele luua kõiki maid ühendav siOon ja määrati koosoleku asukohaks Bm Francisco linn Ühendriikides. On selge, et lääneriigid tegid Euroopa tuleviku määritlemisel Jaltas jämedaid vigu, mida võib osalt seletada sõjaolukorraga ning president Roosevelti vaimse allakäiguga, kuid sam^ ajal ei saa kuidagi vabandlada Helsingis 1975. aastal toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi ,35 riigi osavõtul. SeUe konverentsi lõppfaa-^ ^kirjutasid tolleaegne Ühendriikide p-esidentGeraldF^ ja teised lääneriikide juhid muu hulgas alla ka kokknleppdej mille alusel tunnistati Itooopa pärastsõjaa^sed pürid pühaks ja puutumatuks ning deklareeriti, et neid võib tulevikus muuta ainult siulike läbirääMmis-te- teel..; Seega olid Moskva tõlgenduse kohaselt ametliku tunnustulse saanud Jaltas tehtud järeleandmised: Saksamaa . poolitamine kaheks, Poola piui nihutamine kaugele läände, venelaste territoraalsed vallutused Poola ja Saksamaa arvel, Balti riikide vägiv^dne liitmme N . Luduga, varem TshehhoslovakMale kuulunud Ruteenia ja Rumeeniale kuulunud Bessairaabia liitmine N. Liiduga, Ungarile allunud Transil-vaania andmine Rumeeniale jä teised N . Lüdü huvides tehtud väiksemad piiride „õgvendused^^ Kogu seö suur tehing toimus Ühendriikide president Nixoni ja tema välisministri Eissingeri poolt rakendatud ja vahulišelt ülesküdetud de-tente polütika raamides. Kui vene punaarmee poolt Teise maailmasõja lõppfaasis vallutatud Ida-Euroopa riikides rakendati kommunistiikud rezhiimid, mils ei tunnista vabu valimisi, siis on president Reaganil nüüd Jalta kokkulepete põhjal siiski õigus nõiuda nendes riikides vabade demc^kraat» like valimiste kaUdu rahva tahte selgitamist Selle Moskvat häiriva küsimuse oleläsid pidanud lääneriigid juba ammu päevakorrale tõstma, kuid detente rammestavas uimas jäeti paljud asjad tegemata, mis oleksid tuhiud ära teha. Lääneriikide passiivsusega harjunud Moskvale oli president Reagani' nõudmine nüüd kahtiemata ootamatult ebameeldivaks üllatusekSs ning nagu juba ette arvata võiSj oli seahie reaktsioon väga äge ja prö-pogandakäristi aurukatla alla h ^ t i palavliku kürnsega viskama uusi • siisit _ : • V^ Tass piro-testeeris kohe pärast Reagani väiteid ägedalt, et president tahab oma valinouiskampaama elustamiseks hakata muutma Ewoopa pärastsõjaaegset poliitilist struktuuri. Tass käratses, et mitte keegi, kaasaarvatud Ühendriikide Valge Maja, ei oma õigust Jalta ja Helsingi konverentsidel tehtud otsuste muutmiseks, mille raamideis määrati kindlaks Ida-Euroopa piirid. Y ^ e tea-deteagentuur väitis, et Poola „va-bastamisel" kaotasid oma elu 600.Ö00 vene sõdurit ning seda kangelastegu hindavad kõik patri-botUiselt häälestatud poolakad. lisakaristaisi 13. septembrü 1983. a. avaldas Vene ^N^^ kriminaalkoodeksi täiendamisest uue paragrahviga, müle Järjekorranumber on 188.3 Ja pealkiri „Kuritaht. presiidiumi president Arnold Ruu-lik mitteaUumine parandusliku töö asutuse administratsiooni nõudmistele." tel, keda normaale rukliku struk-tuuri juures voib nimetada rugi Selle paragrahvi järgi saab niiiid või et tema väljalaskmine traataia avaldused, rahvusliku meelsuse presidendiks, on viimasel ajal sün ,,kuritahtliku mitteallumise'' või tagant on teistel põhjustel ebasoo- näitamine, kõigest sellest piisab ja seal kõva häält teümd, mis tõe- „teisel viisil administratsiooni ta vitav. Neid korduvaid karistusi nüüd, et määrata vangile uut iriit- näoliselt Mosina asehaldurile Ees- Mstamise eest tema funktsioonide määrati tsKekistide ,,erinõupida- meaastast karistust lisaks. Nü pai- tis, kommunistliku partei peasekre-täitmisel" määrata vangidele, keda mistel" seljataguse otsusega, ilma ju erineb uus kord Stalini-aegsest, tärile K. Vainole kaugeltki ei meel-laagris bn juba karistatud kambri- et vangi oleks üldse välja kutsutud et on vaja uut kriminaaltoimikut ja di. Arnold Rüütel on „presidendi'* rezhiimile paigutamisega; või kes ja^^^^^^ korrarikkumise eest on üle viidud vanglasse -ja sellele vaatamata ei ole alistunud, uue karistusena vabaduskaotuse kuni 3 aastaks, „eri-ti ohtlikele riiklikele kurjategijate- .le" aga kuni ;5 aastaks. Teatati üksnes allkirja vastu, et karistust on pikendatud 10 aast& võrra. Uus vangistusaeg le karistusele otsa. vana- A. Solzhenitsõn on seda kirjeldanud jutustuses „üks päev Ivan Denisso-vitshi elus". Ja kuna enamus polütvange on „eriti ohtlikud riiklikud kiir jätegi- Jad", võivad nad protestide eest Juurde saada kuni 5 aastat vangistust. ülesannetes Vaüio kõrval polütüi-selt võrdlemisi tagasihoidlikul ko.- hai, kuid tema viimased sõnavõtud lasevad oletada, et talle on antud Moskvast suuremaid ülesandeid — võibolla Vainole surve avaldamiseks, kuna Kremli poliitbüroo ei Suur osa viimastel aastatel Ees- ole viimaste aiidmete põhjal sugu- Permi laagreis ja Tshistöpoli tist „suurele kodumaale" saadetud gi rahul Eestimaa Kommunistlike vanglas peetavaid poliitvange saa- poliitvangidest ori laagreis tõrkšu- Partei polüttööga rahvuslike ten-yad nüüd tshekistid ja laagriüle- se eest määratud kambrirezhiimile dehtside väljarookimiseks Eestis, niad terroriseerida koodeksi uue (kinnipidamisele suletud kamb-paljudele laagreis.peetavaile polax- paragrahvi abil. Tööst keeldumine reis), Mart Niklus äga vüdi üle vangidele määrati ühe ja sama as- protestiks raskete töötingimuste TshistopÖH vanglasse. Tõenäoliselt ja eest korduvalt uusi kümneaas- vastu või ebaõiglase karistuse pä- ei tule neil rahvuslastel oodata taseid karistusi, sest tshekistid leid- rastj isegi töönormide pidev mit- kaua kohtu ette viimist uue pärasid, et vang OK osutanud tõrbustv tetäitmine. Nü on süs nüüd peaaegu taastatud Stalini ajal kehtmud kord, kui ine elab põranda all d I@iiiiiiyiiiištid õhutavad rah vastu Arnold Rüütel oli muide see mees, kes kommenteeris Moskvas Torontos hiljuti toimunud ülemaa- Umseid Eesti Päevi, kinnitades, et need on Ühendriikide luureasutuse CIA poolt organiseeritud. Äsja anti taile, uus vastutusrikas ülesanne - „sotsialistliku teeraja" üleskütmine Eesti N. Luduga lütmise 44. aastapäeval. Sel puhul tähendas Rüütel Tassi esindajale, et Eesti Vabariigis valitses suur tööpuudus Ja Eesti oli majanduslikult üks ma-yARSSAV - Poola kommunistlik vaUtsus teeb suurimaid pingutusi, et süüdistada Poola majandusü- hajäänumaid maid Euroopas. Pä-kes raskusis Ameerika Ühendrüke, kes rakendasid kindral JaruzelskUe surve avaldamiseks Poola vastu majanduslikud sanktsioonid. Kuid kommunistid ei suuda mõjutada rahvast oma propagandakampaaniaga, kuna poolakad on väga hästi teadlikud, et Poola majanduse ummikusse Jooksmme on tingitud kommunistliku süsteemi majandusükest uperpaUidest, kommunistlikust süsteemist, asjatundmatust Juhtimisest Ja kaitseseisukorra rakendamisest. rast Teist maaUmasõda olevat Eesti saanud aga „vennasvabariüdde" abiga kiiresti Jalad aUa ning nüüd olevat asjad nü kaugele arenenud, et Eesti produtseerib nädalas nii palju kui Eesti vabariik produtsee- Kommumstid on poola majandust tööHste palgad on tunduvalt suure- lehti, ^^^^ ris aasta Jooksul. mi halvasti ajanud, et Poolal on praegu 27 müjardit dollarit välis-yõlga, mUlede intresside tasumine valmistab suuri raskusi. Halvad vahekorrad lääneriikidega on kaasa toonud olukorra, kus Poola tööstus on vananenud, tehnoloogia on mad ja mõned neist teenivad kaks olekuid ning peetakse kontakte ka-korda rohkem kui ülikooli professorid. Vaatamata rangetele abinõudele keelatud ametühmgu Solidaarsuse väljajuurimiseks, elab ametiühing põranda äÜ edasi. lääne tööstusriikide tehnoloogiast Antakse välja põrandaaluseid aja-aastakümneidmäha jäänud • • r • • - Ja omal ajal läänest importeeri- ^ tud masmatel puuduvad :tagava- J^UQEJA KIRJUTAB: raosad. toliku kirikuga, kes annab ametiühingule moraalse toetuse. Solidaarsuse suur populaarsus ei baseeru tõenäoliselt niivõrd töölislü-kumisele kui Poola vabadusliücumi-sele. mis leidis Solidaarsuse sildi all endale väljendusvormi. Arnold RüüteU statistika toob kahtlemata esüe maagUisi ja imeväärseid arvusid Eesti suurest arengukäigust, kuid kahjuks ei selgita need numbrid, miks Eestis puuduvad kõige elementaarsemad elatistarbed ning seal peavad inimesed isegi tualettpaberi saamiseks sjabas seisma kui seda üldse saada on. Tavalisele mimesele annab eriti tunda tarbekaupade puudus. Nii näiteks ei ole ühel kuul saada tualettpaberit, kuna teisel kuul puudub seep. Poola majandusteadlased, kes amalüüsivad olukorda erapooletu puguga, mainivad, et süüdi on Noorte Konverentsile Eestis kommunistliku partei propagandaosakonna estraadile astunud Arnold Rüüteli karjäär on nõu- 3. Tõnu Parmingu kommentaar vene keele Õppimiseks vajab arendamist. Referent väitis, et üheks põhjuseks, miks eestlased ja teised bdtlased d ole saanud kohti rii- kogude oludes v^^^^^ Vaatamata teie ulatuslikule ar- giasutustes, mis tegelevad N . Liidu Une, kuna ta on põhüiselt põllumä-tiklile EStO-84 Noorte Konve- probleemidega, on vene keele mit- jandusüku haridusega nüig ei ole rentsi kohta (VE 26. juulil), pean te tundmine. Need, kes oskavad läbi temud kõrgemat parteUtooli. sÜiT^eriesuruM^s^^^^ vajalikuks teda täiendada. vene keelt, võivad kergemini pää- Ta on sündüiud Laimjala vaUas protsess kuna süsteem ei suuda ^' KonverentsUe kogunes 83 seda nendele kohtadele ja seal oma 1928. aastal iüng 1964. aastal võeti lihtsalt produtseerida semseidtar- maksulist osavõtjat, kellele lisan- mõju m^sma panna. ta vastu kommunistliku partel iük-bekaupasid, mida mimesed oma dus arvukas esindus mitme mand- 4. Keele ja kirjanduse küsimus meks. 1977. aastal oli ta Juba Ees-igapäevaseä elus vajavad. pagulasajakirjandusest. Seega oli mängib kahtlemata suurt osa meie timaa Kommunistliku Partei kesk- Kommunistid kiitlevad, et nad ligemale sadakond isikut. ühiskonna tulevases arengus. On komitee lüge, partei üks sekretär on rakendanud Poolas 'klassideti 2. Tõnu Parming ega Juta Rist- selge, et eesti keele säilitamiseks Ja partei büroo (poliitbüroo), Uige. üMskonna, kmd erinevad palgad ^^^^^^ on tekitanM suured Rassivahed eesli keelt. Kumbki ei. soovinud sin aga siinkohal rõhutada, et ing- Jääb ainult oodata kui kaugele Nü näiteks teenib tööstustöölijie näha selle kadu. Väideti, et silma- liskeelse ajalehe Esto-America ees- ^^^^^^ Rüütel Jõuab parteiredeH keskmiselt amult 16.500 zlotti (ca paistval osal meie pealekasvavast märk on õhutada lugejaskonda PuU^adel üles turnida." Varem tegi 150 doUarit) kuus M d kaevänduS" g^^^^^^^^^ raskusi väljen- eesti ühiskonnas tegutsemisele. samalaadset suurt karjääri Hüu- : dada ennast eesti ^'k^^^ Kokkuvõttes võib nentida, et maal sündmud Vämo Väljas, kes '.. ^ •• ti noored võivad tunda eesti kokkutulekul kerkis üles palju degradeeriti aga müstüistel põh-kommunistUke rezhiimide alla yä- probleemide vastu ka siis huvi kui probleeme, mida väliseestlased l"^*®lPä®vapealf Ja saadeti väHs-glvaldselt painutatud Ida-Eurocpa nad ei räägi eesti keelt. Kui me ei peaksid katsuma lahendada. Kon- maale yma meelt Jahutama. Välja Ja Balti riiidde elanikele suure tee- osuta^^^^^t^^^ noorte verents oli informeerivat laadi ja ""^ ne kui ta Jalta kokkuleppe vabade viletsale eesti keele oskusele või andis võimaluse kontaktide loomi-demökraatlike valüniste korralda- täielikule eesti keele oskamatusele, seks laiemal pinnal. Konverentsist mise kohta avalikult üles tõstis, siis tõrjume nad eestlusest eemale, osavõtjad täitsid ka ankeetlehe, Ka Vaba Eestlases avaldatud ar- mis tegeles konverentsi teemadega, tiklis hinnati "Balti Noorte Kong- See sisaldab huvitavat mat^rjgli ja ressi tegevust nende eesti noorte- tuleb lähemal ajal avaldamisele.. ga kontaktide otsimisel, kes ei rää- Peeter Einola gi oma emakeelt. - Noorte Konv Jääb ainult loota, et sellele sõna - võtule järgneb veel teisi aktsioone ning et Reagani nõudmisega liituvad ka teised lääneriikide juhid, • : : - - ' ' ^ " ; / - K , . A . - se lugu'näitab, et Moskvas ei usaldata Eestis sündinud kommuniste Ja Arnold Rüütel ei saa Kremli meeste ees kuidagi maha salata, et ta on sündmud Laimjala vallas, Saaremaal. Nr. 68 • \ NSDi 15. ja 16. se| dr. R.Pai 22. ja 23. seJ dr. R. Va Eestis Juulikuu ses, kui Los olümpiamiini turistide vo< jutulstavad tagasi jõudnu Kõik hoK täis, nende sportlasi, kej oma sihuagi eoni repörtj dest. Tallinn oli koht, kus s| kogude oni; nud boil kurn kui boikott J^ol vastu Afganl USA ja teisi gipoolest oH Kommej Katoliku tegemist oh duvad katol kõrvale ja propagccriul pidamisi, u| vad. VimuM dciitidc Icgl nilc ja puaf dina-Auicci rid on hai Saarnasid põhimõtctcj Õpetuste maailmas Ictsuste vaj Seda ui „vabas(aiii| on Kesk-jcle( ud juj Vatikanis arengufend| ma aja kes ga ja nüü^ kaugele, cl IchcküljdL^ nicndi, niif kiriku aml probleemil DokuuK kardinal avaldatud oli kii(nu( ü. Näib, eriti sui Lconardo tataksc sel tcs ja kirj loogilisi v( tud „vabi tikani rnsl Boffi loctj sad katoij toonitaval mise vaji vaesematel sotsiaalse ii Vatikan sc hukka tunnista iij hoiatataks ateistlike vad võilill sildi ali. eriti, et ij Kristuse <1 na paraül selc ja väi Tmubif annab kinnilub, rcyJuiinidl vabasfaml vad süsi) mim, õ<! dinc susil tcga |a i | tegele raj ka riiki lj sed' vM preestHil salt IHU ideede mhmol maksvat ininn'scdl orj^iscsycj kust poi] pääsu,
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 13, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-09-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840913 |
Description
Title | 1984-09-13-02 |
OCR text | 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. septembril 1984 — Thursday, Septemtel3,1984 Nr. 68 •I •, TABA]» ESSILASTE HMLEEANMA VABA P.ESTLANE Vaba E^tlane, 1955 Leslie St. Ont M3B 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TpIMETUSE KOLLEEOIUM: M Arro, Hdao 01©^ Träss lEIJSFOMD: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELUMIMNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.— |a veerandaastas $15.— TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pooli-' aastas $35.— ja veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 e« KUULUTUSTE HINNAD Uks toU ühelycerul: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.5Ci FREE ESTONIA Published byFree Estonian Publi^er Ltd. 1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3 Torontos ESTO-84 ajal toimunud Ülemaailmsest õpetajate konverentsist osavõtjad. Istuvad I rida vasakult: Aho Rebas, Kersti Lüiask, Helgi Nipak, Ivar Paljak, Lilian Bain, Edgar Marten, Vaike LUÄWS. Herman Rajamaa, Hans Lupp, Gaston 0. Randvee, Tiiu Salasoo, Oskar Paas, Margarita Vaga, Henn Rüiidva,' Endla Komi Foto; Lembitu Ristsoo 5P'?)iij,nHii!iiiiLiu KiiiTa Kuiikuulsad n.n. Jalta kokkulepped, mis sõlmiti Kolme Suure — Ühendriikide presidendi Franklin Roosevelti, Briti peaminilstri Winston Ghurchilü ja No I J i d u ^ d^ tori Jossif Stalini--^ vahel Te^^ maaümasõja lõppfaasis 1945, aasta veebruari algul Krimmis, Jaltas, OHI kerkinud ootamatult päevakorrale. Nende kokkulepete unustusehõlmad yäljatoojaks on Ühendriikide president Ronald Reagan, kes 17. augustil Valgeis Majas toimuMUsd Varssavi ülestõusu 40, aastapäeva tähistamiseks korraldatud lantshil väitis, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri Jalta kokkulepete sellist tõlgendust, mis väidab, et Ühendriigid Ott nõustunud Euroopa jagamisega kahte suurde mõjusfääri. Ühendriigid ei saa passiivselt aM-septeerida Ida-Euroopa rahvasite ikestamist, kinnits^ president kuulajaskonnale, kes oli teataval määral üllatunud sellistest ^ürastest ja otse-kohestest väljendustest, mida p seni söand^ud avalikult esUe tuia tiksid läänmikide juhtidest. Presidendi sõnavõtt kergitab iil^ aastate taals päevakorrale küsimu-^ še, mida Jalta konverentsil õieti otsustati, kui suured lubadused Sta-linile anti ja milliste järeleandmis-ttega teda rahustati -— kuigi kõigi N. Ludule antud kontsessioonide kohta puuduvad täpsed andmed niiig tõenäoliselt tegi Rooseyelt Staliniga ka suulsõnaliselt erikokku- ; ^Konverentsil oli peamiseks küsimuseks Saksamaa tuleviku küsunu^ se arutamine ning lõpuks lepiti kokku Saksamaa jagamiseks nelja okupatsioonitsooni, millist mooduist otsustati laiendada ka Lääne-Ber-liulile. Ppola idaosast otsustati aii? dä suur juurdelõige N . Ludule ja kompenseerida seda kaotust S^fisa-jtnaalt äravõetud äiadega. Poolas otsustati rakendada ka koalitlsiooni-valitsus, kus kommunistide kõrval anti ka Inglismaal tegutsevale poola pagidasvalitsusele; Konverentsil ei tõstetud kindlakujuliselt üles punaarmee poolt vallutatud Ida-Euroopa riikide tulevikuküsi-mulst, millega läänorükide juhid kaudselt nõustusid nende rükiäe kuulumisega N . Liida mõjusfääri. Tõenäoliselt anti Ida-Eüroopa osas Stalinile vabad käed tegutsemiseks, kuna hilisemad sõjalised operat- Moonid kinnitasid, et lääneriikide vä«d ei kasutanud ida poole tungi-misd ära kõiki yõimalusi ning soodustasid vene rinde* kaugele läände viimist ja suurte Euroopa alade Vokupieerimist., Kuid läbirääkimistel 4e^^ Stalin Euroopa tulevikuplaanide arutami- |sel lääneriikidele mee moka peale i määrimiseks süsM ühe järeleandmise, nõustudes vabade valimiste korraldamisega sakisa okupatsiooni alt vabastatud Ida-Euroopa riikides. Seda lubadust ei temud ta Edndlasti heas usus, kuid see annab lääneriikidele nüüd ühe tugeva argumendi, mida on võimalik Moskva surve vähendamiseks Ida-Eu-roopas ära kasutada. Maailma tulevikuplaanide arutamisel otisustati ühflasi endise Rahvastelüdu asemele luua kõiki maid ühendav siOon ja määrati koosoleku asukohaks Bm Francisco linn Ühendriikides. On selge, et lääneriigid tegid Euroopa tuleviku määritlemisel Jaltas jämedaid vigu, mida võib osalt seletada sõjaolukorraga ning president Roosevelti vaimse allakäiguga, kuid sam^ ajal ei saa kuidagi vabandlada Helsingis 1975. aastal toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi ,35 riigi osavõtul. SeUe konverentsi lõppfaa-^ ^kirjutasid tolleaegne Ühendriikide p-esidentGeraldF^ ja teised lääneriikide juhid muu hulgas alla ka kokknleppdej mille alusel tunnistati Itooopa pärastsõjaa^sed pürid pühaks ja puutumatuks ning deklareeriti, et neid võib tulevikus muuta ainult siulike läbirääMmis-te- teel..; Seega olid Moskva tõlgenduse kohaselt ametliku tunnustulse saanud Jaltas tehtud järeleandmised: Saksamaa . poolitamine kaheks, Poola piui nihutamine kaugele läände, venelaste territoraalsed vallutused Poola ja Saksamaa arvel, Balti riikide vägiv^dne liitmme N . Luduga, varem TshehhoslovakMale kuulunud Ruteenia ja Rumeeniale kuulunud Bessairaabia liitmine N. Liiduga, Ungarile allunud Transil-vaania andmine Rumeeniale jä teised N . Lüdü huvides tehtud väiksemad piiride „õgvendused^^ Kogu seö suur tehing toimus Ühendriikide president Nixoni ja tema välisministri Eissingeri poolt rakendatud ja vahulišelt ülesküdetud de-tente polütika raamides. Kui vene punaarmee poolt Teise maailmasõja lõppfaasis vallutatud Ida-Euroopa riikides rakendati kommunistiikud rezhiimid, mils ei tunnista vabu valimisi, siis on president Reaganil nüüd Jalta kokkulepete põhjal siiski õigus nõiuda nendes riikides vabade demc^kraat» like valimiste kaUdu rahva tahte selgitamist Selle Moskvat häiriva küsimuse oleläsid pidanud lääneriigid juba ammu päevakorrale tõstma, kuid detente rammestavas uimas jäeti paljud asjad tegemata, mis oleksid tuhiud ära teha. Lääneriikide passiivsusega harjunud Moskvale oli president Reagani' nõudmine nüüd kahtiemata ootamatult ebameeldivaks üllatusekSs ning nagu juba ette arvata võiSj oli seahie reaktsioon väga äge ja prö-pogandakäristi aurukatla alla h ^ t i palavliku kürnsega viskama uusi • siisit _ : • V^ Tass piro-testeeris kohe pärast Reagani väiteid ägedalt, et president tahab oma valinouiskampaama elustamiseks hakata muutma Ewoopa pärastsõjaaegset poliitilist struktuuri. Tass käratses, et mitte keegi, kaasaarvatud Ühendriikide Valge Maja, ei oma õigust Jalta ja Helsingi konverentsidel tehtud otsuste muutmiseks, mille raamideis määrati kindlaks Ida-Euroopa piirid. Y ^ e tea-deteagentuur väitis, et Poola „va-bastamisel" kaotasid oma elu 600.Ö00 vene sõdurit ning seda kangelastegu hindavad kõik patri-botUiselt häälestatud poolakad. lisakaristaisi 13. septembrü 1983. a. avaldas Vene ^N^^ kriminaalkoodeksi täiendamisest uue paragrahviga, müle Järjekorranumber on 188.3 Ja pealkiri „Kuritaht. presiidiumi president Arnold Ruu-lik mitteaUumine parandusliku töö asutuse administratsiooni nõudmistele." tel, keda normaale rukliku struk-tuuri juures voib nimetada rugi Selle paragrahvi järgi saab niiiid või et tema väljalaskmine traataia avaldused, rahvusliku meelsuse presidendiks, on viimasel ajal sün ,,kuritahtliku mitteallumise'' või tagant on teistel põhjustel ebasoo- näitamine, kõigest sellest piisab ja seal kõva häält teümd, mis tõe- „teisel viisil administratsiooni ta vitav. Neid korduvaid karistusi nüüd, et määrata vangile uut iriit- näoliselt Mosina asehaldurile Ees- Mstamise eest tema funktsioonide määrati tsKekistide ,,erinõupida- meaastast karistust lisaks. Nü pai- tis, kommunistliku partei peasekre-täitmisel" määrata vangidele, keda mistel" seljataguse otsusega, ilma ju erineb uus kord Stalini-aegsest, tärile K. Vainole kaugeltki ei meel-laagris bn juba karistatud kambri- et vangi oleks üldse välja kutsutud et on vaja uut kriminaaltoimikut ja di. Arnold Rüütel on „presidendi'* rezhiimile paigutamisega; või kes ja^^^^^^ korrarikkumise eest on üle viidud vanglasse -ja sellele vaatamata ei ole alistunud, uue karistusena vabaduskaotuse kuni 3 aastaks, „eri-ti ohtlikele riiklikele kurjategijate- .le" aga kuni ;5 aastaks. Teatati üksnes allkirja vastu, et karistust on pikendatud 10 aast& võrra. Uus vangistusaeg le karistusele otsa. vana- A. Solzhenitsõn on seda kirjeldanud jutustuses „üks päev Ivan Denisso-vitshi elus". Ja kuna enamus polütvange on „eriti ohtlikud riiklikud kiir jätegi- Jad", võivad nad protestide eest Juurde saada kuni 5 aastat vangistust. ülesannetes Vaüio kõrval polütüi-selt võrdlemisi tagasihoidlikul ko.- hai, kuid tema viimased sõnavõtud lasevad oletada, et talle on antud Moskvast suuremaid ülesandeid — võibolla Vainole surve avaldamiseks, kuna Kremli poliitbüroo ei Suur osa viimastel aastatel Ees- ole viimaste aiidmete põhjal sugu- Permi laagreis ja Tshistöpoli tist „suurele kodumaale" saadetud gi rahul Eestimaa Kommunistlike vanglas peetavaid poliitvange saa- poliitvangidest ori laagreis tõrkšu- Partei polüttööga rahvuslike ten-yad nüüd tshekistid ja laagriüle- se eest määratud kambrirezhiimile dehtside väljarookimiseks Eestis, niad terroriseerida koodeksi uue (kinnipidamisele suletud kamb-paljudele laagreis.peetavaile polax- paragrahvi abil. Tööst keeldumine reis), Mart Niklus äga vüdi üle vangidele määrati ühe ja sama as- protestiks raskete töötingimuste TshistopÖH vanglasse. Tõenäoliselt ja eest korduvalt uusi kümneaas- vastu või ebaõiglase karistuse pä- ei tule neil rahvuslastel oodata taseid karistusi, sest tshekistid leid- rastj isegi töönormide pidev mit- kaua kohtu ette viimist uue pärasid, et vang OK osutanud tõrbustv tetäitmine. Nü on süs nüüd peaaegu taastatud Stalini ajal kehtmud kord, kui ine elab põranda all d I@iiiiiiyiiiištid õhutavad rah vastu Arnold Rüütel oli muide see mees, kes kommenteeris Moskvas Torontos hiljuti toimunud ülemaa- Umseid Eesti Päevi, kinnitades, et need on Ühendriikide luureasutuse CIA poolt organiseeritud. Äsja anti taile, uus vastutusrikas ülesanne - „sotsialistliku teeraja" üleskütmine Eesti N. Luduga lütmise 44. aastapäeval. Sel puhul tähendas Rüütel Tassi esindajale, et Eesti Vabariigis valitses suur tööpuudus Ja Eesti oli majanduslikult üks ma-yARSSAV - Poola kommunistlik vaUtsus teeb suurimaid pingutusi, et süüdistada Poola majandusü- hajäänumaid maid Euroopas. Pä-kes raskusis Ameerika Ühendrüke, kes rakendasid kindral JaruzelskUe surve avaldamiseks Poola vastu majanduslikud sanktsioonid. Kuid kommunistid ei suuda mõjutada rahvast oma propagandakampaaniaga, kuna poolakad on väga hästi teadlikud, et Poola majanduse ummikusse Jooksmme on tingitud kommunistliku süsteemi majandusükest uperpaUidest, kommunistlikust süsteemist, asjatundmatust Juhtimisest Ja kaitseseisukorra rakendamisest. rast Teist maaUmasõda olevat Eesti saanud aga „vennasvabariüdde" abiga kiiresti Jalad aUa ning nüüd olevat asjad nü kaugele arenenud, et Eesti produtseerib nädalas nii palju kui Eesti vabariik produtsee- Kommumstid on poola majandust tööHste palgad on tunduvalt suure- lehti, ^^^^ ris aasta Jooksul. mi halvasti ajanud, et Poolal on praegu 27 müjardit dollarit välis-yõlga, mUlede intresside tasumine valmistab suuri raskusi. Halvad vahekorrad lääneriikidega on kaasa toonud olukorra, kus Poola tööstus on vananenud, tehnoloogia on mad ja mõned neist teenivad kaks olekuid ning peetakse kontakte ka-korda rohkem kui ülikooli professorid. Vaatamata rangetele abinõudele keelatud ametühmgu Solidaarsuse väljajuurimiseks, elab ametiühing põranda äÜ edasi. lääne tööstusriikide tehnoloogiast Antakse välja põrandaaluseid aja-aastakümneidmäha jäänud • • r • • - Ja omal ajal läänest importeeri- ^ tud masmatel puuduvad :tagava- J^UQEJA KIRJUTAB: raosad. toliku kirikuga, kes annab ametiühingule moraalse toetuse. Solidaarsuse suur populaarsus ei baseeru tõenäoliselt niivõrd töölislü-kumisele kui Poola vabadusliücumi-sele. mis leidis Solidaarsuse sildi all endale väljendusvormi. Arnold RüüteU statistika toob kahtlemata esüe maagUisi ja imeväärseid arvusid Eesti suurest arengukäigust, kuid kahjuks ei selgita need numbrid, miks Eestis puuduvad kõige elementaarsemad elatistarbed ning seal peavad inimesed isegi tualettpaberi saamiseks sjabas seisma kui seda üldse saada on. Tavalisele mimesele annab eriti tunda tarbekaupade puudus. Nii näiteks ei ole ühel kuul saada tualettpaberit, kuna teisel kuul puudub seep. Poola majandusteadlased, kes amalüüsivad olukorda erapooletu puguga, mainivad, et süüdi on Noorte Konverentsile Eestis kommunistliku partei propagandaosakonna estraadile astunud Arnold Rüüteli karjäär on nõu- 3. Tõnu Parmingu kommentaar vene keele Õppimiseks vajab arendamist. Referent väitis, et üheks põhjuseks, miks eestlased ja teised bdtlased d ole saanud kohti rii- kogude oludes v^^^^^ Vaatamata teie ulatuslikule ar- giasutustes, mis tegelevad N . Liidu Une, kuna ta on põhüiselt põllumä-tiklile EStO-84 Noorte Konve- probleemidega, on vene keele mit- jandusüku haridusega nüig ei ole rentsi kohta (VE 26. juulil), pean te tundmine. Need, kes oskavad läbi temud kõrgemat parteUtooli. sÜiT^eriesuruM^s^^^^ vajalikuks teda täiendada. vene keelt, võivad kergemini pää- Ta on sündüiud Laimjala vaUas protsess kuna süsteem ei suuda ^' KonverentsUe kogunes 83 seda nendele kohtadele ja seal oma 1928. aastal iüng 1964. aastal võeti lihtsalt produtseerida semseidtar- maksulist osavõtjat, kellele lisan- mõju m^sma panna. ta vastu kommunistliku partel iük-bekaupasid, mida mimesed oma dus arvukas esindus mitme mand- 4. Keele ja kirjanduse küsimus meks. 1977. aastal oli ta Juba Ees-igapäevaseä elus vajavad. pagulasajakirjandusest. Seega oli mängib kahtlemata suurt osa meie timaa Kommunistliku Partei kesk- Kommunistid kiitlevad, et nad ligemale sadakond isikut. ühiskonna tulevases arengus. On komitee lüge, partei üks sekretär on rakendanud Poolas 'klassideti 2. Tõnu Parming ega Juta Rist- selge, et eesti keele säilitamiseks Ja partei büroo (poliitbüroo), Uige. üMskonna, kmd erinevad palgad ^^^^^^ on tekitanM suured Rassivahed eesli keelt. Kumbki ei. soovinud sin aga siinkohal rõhutada, et ing- Jääb ainult oodata kui kaugele Nü näiteks teenib tööstustöölijie näha selle kadu. Väideti, et silma- liskeelse ajalehe Esto-America ees- ^^^^^^ Rüütel Jõuab parteiredeH keskmiselt amult 16.500 zlotti (ca paistval osal meie pealekasvavast märk on õhutada lugejaskonda PuU^adel üles turnida." Varem tegi 150 doUarit) kuus M d kaevänduS" g^^^^^^^^^ raskusi väljen- eesti ühiskonnas tegutsemisele. samalaadset suurt karjääri Hüu- : dada ennast eesti ^'k^^^ Kokkuvõttes võib nentida, et maal sündmud Vämo Väljas, kes '.. ^ •• ti noored võivad tunda eesti kokkutulekul kerkis üles palju degradeeriti aga müstüistel põh-kommunistUke rezhiimide alla yä- probleemide vastu ka siis huvi kui probleeme, mida väliseestlased l"^*®lPä®vapealf Ja saadeti väHs-glvaldselt painutatud Ida-Eurocpa nad ei räägi eesti keelt. Kui me ei peaksid katsuma lahendada. Kon- maale yma meelt Jahutama. Välja Ja Balti riiidde elanikele suure tee- osuta^^^^^t^^^ noorte verents oli informeerivat laadi ja ""^ ne kui ta Jalta kokkuleppe vabade viletsale eesti keele oskusele või andis võimaluse kontaktide loomi-demökraatlike valüniste korralda- täielikule eesti keele oskamatusele, seks laiemal pinnal. Konverentsist mise kohta avalikult üles tõstis, siis tõrjume nad eestlusest eemale, osavõtjad täitsid ka ankeetlehe, Ka Vaba Eestlases avaldatud ar- mis tegeles konverentsi teemadega, tiklis hinnati "Balti Noorte Kong- See sisaldab huvitavat mat^rjgli ja ressi tegevust nende eesti noorte- tuleb lähemal ajal avaldamisele.. ga kontaktide otsimisel, kes ei rää- Peeter Einola gi oma emakeelt. - Noorte Konv Jääb ainult loota, et sellele sõna - võtule järgneb veel teisi aktsioone ning et Reagani nõudmisega liituvad ka teised lääneriikide juhid, • : : - - ' ' ^ " ; / - K , . A . - se lugu'näitab, et Moskvas ei usaldata Eestis sündinud kommuniste Ja Arnold Rüütel ei saa Kremli meeste ees kuidagi maha salata, et ta on sündmud Laimjala vallas, Saaremaal. Nr. 68 • \ NSDi 15. ja 16. se| dr. R.Pai 22. ja 23. seJ dr. R. Va Eestis Juulikuu ses, kui Los olümpiamiini turistide vo< jutulstavad tagasi jõudnu Kõik hoK täis, nende sportlasi, kej oma sihuagi eoni repörtj dest. Tallinn oli koht, kus s| kogude oni; nud boil kurn kui boikott J^ol vastu Afganl USA ja teisi gipoolest oH Kommej Katoliku tegemist oh duvad katol kõrvale ja propagccriul pidamisi, u| vad. VimuM dciitidc Icgl nilc ja puaf dina-Auicci rid on hai Saarnasid põhimõtctcj Õpetuste maailmas Ictsuste vaj Seda ui „vabas(aiii| on Kesk-jcle( ud juj Vatikanis arengufend| ma aja kes ga ja nüü^ kaugele, cl IchcküljdL^ nicndi, niif kiriku aml probleemil DokuuK kardinal avaldatud oli kii(nu( ü. Näib, eriti sui Lconardo tataksc sel tcs ja kirj loogilisi v( tud „vabi tikani rnsl Boffi loctj sad katoij toonitaval mise vaji vaesematel sotsiaalse ii Vatikan sc hukka tunnista iij hoiatataks ateistlike vad võilill sildi ali. eriti, et ij Kristuse <1 na paraül selc ja väi Tmubif annab kinnilub, rcyJuiinidl vabasfaml vad süsi) mim, õ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-13-02