0129a |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i
f v
I' } v- - E --
5mSli firf wi
'
rs UI
„VA4 ffSTHNf" on VABA £ESTLANE Ilmub 2 korda nädalas -
yobofe eestlaste wöeJrondja kolmapäeval o oupõevol
Laupäeval 21 aprillil 1965 — Saturday April 24 1965
KIREV MAAILM
gyäjjjjr
rs v
USA saadab käesoleva aasta juu-nis
maailmaruumi astronaudid
James Mc Div Ml (ülemisel pildil)
ja Eduard Vvhitel kes kavakoha-selt
jäävad kosmosesse neljaks
päevaks ja sooritavad selle vältel
vähemalt 62 ringi ümber maakera
Samuti on ettenähtud et liite
pistab oma pea välja maailma-ruumisõidu- ki
aknast
HONG KONG - Hiina näitleja
Shiu Kurn kes on 6 jalga 11 tolli
segadus Sakslaste Maailmasõjas
Esimesed
salaluure sakslastel
tal vahetati välja lendur Gary
Powersi vastu nüüd
ja Juhib psühholoogilist
sõda inglise keelt rääkivate rah-vaste
vastu
BERLIIN Ida-Berlii- ni raa-matukauplustes
nüüd mUÜRil
ka etiketiraamatud milledes
sojagaasi
itti-i-- a uu
asutakse N liinile
samuti seltsimees"
hiljuti kolikambrisse saksa
etiketiraamat kannab
Tag Herr Knigge"
Parun Adoll von Knigge
etiketieriteadlane sajandi
Saksamaal
aegade suu
maiparaadl Moskva Punasel
Väljakul arvatakse il-mub
uuesti avalikkuse
marssal Zhukov aastal
sattus
tagaplaanile Liidu
kuuldub punaarmee ka-vatseb
korrata a Juunil
tseremooniat
sakslaste saagiks li-pud
kuhjati mausoleumi
esisele
NIZZA Nizza
oli soo-ritada
enesetappu raseerimistera-d- e
võileiva" söömise
YORK New Yorgis
kommunistlik
partei kannab
Labor Party Ja mille
neil ole ühen-dust
N Liidu Puna Hiina
riikide punastega Partei asu
TÜNA ON JUTTU
50 AASTAT ESIMESEST GaASIRÜNNAKUST
i Esimeses Maailmasõjas kasutati 124000 tonni mürkgaasi — Närvi-gaas- i tarvitamine oleks võinud Normandia invasiooni nurja ajada
Viiskümmend aastat 22 aprillil 1915 oli juba varemates lahingutes purustatud Belgia
Ypres järjekordselt saksa 42-sentimeetri-liste
haubitsamürskude märklauaks Siis järgnes vai-kus
ja mõni hiljem kuulsid mehed Flandria rinde kaevikutes saksa liinide poolt kummalist
sisisevat häälitsust Seejärele kaevikutest tõusma valkjat auru mida põhjatuul
kandis edasi Kanada kolmanda brigaadi ja Prantsuse koloniaalvägede positsioonide Mehed
jälgisid hämmastunult edasivenivat aurupilve mis olevat umbes 5 pikk pool miili sügav
ja inimesest tunduvalt kõrgem Sisisemine kestis umbes 5 minutit ja aur omandas hiljem rohekas-kollas- e värvingu
oli esimene kord kus sõjas Nüüd kiiresti samme astu
kasutati suuremal hulgal mürk- - ma gaasimaskide väljatöötami
gaasi kilomeetri pikkusel seks kuna gaasirünnakud
rindejoonel olid vallas- -
!
sid veel 1 6 10 24 mail ja tanud 5760-s- t silindrist 160 tonni arvati et mürkgaas oli kujune
kloori Ja pilve muutsid veelgi pak- - nud konstantseks relvaks
semaia äärtelt gaasi-- aasta aprilli maks kui mürske kuu-pommi- d faalne Mehed lämbusid surid lealvaoslepevaeteülki Veel tämnai-s lipildujavalanguid sest suurem - kp= tnWrnH „gmi-0i- t oma kaevikutes nagu kärbsed
Kõige ohtlikumasse olukorda sat-tusid
need kes otsisid kaitset kae-vikupõhja- st
kuna sinna kogunes
gaasi kõige tihedamalt
Prantsuse koloniaalsõdurid pea- -
Vlametinghesse
Saksamaa Inglis-maa
kasutanud
ühtekokku
lõpetatud
päevalgi kutsub haiglasse paranesid
esile terrorit Ja ei
võisime hiljuti kogeda manentseid
kasutatud pilti pakkusid
ei Maailmasõja
1915 aasta rnürs- - misclt marokolased kellede üllatusena kui vald kude Ja kaotasid oma Jäse-delõi-k gaasirünnaku tsentru- - osatuks õieti selle oli surma põhjustanud
misse põgenesid naoumrmus tunnuseia öaicsamaa Keemlatöos- - ainult 132 protsendil kõi-jätte- s suurel arvul sur- - oli hästi ja gi langenute hulgas
Nennudidega liitusid teised väeosad ' gvaaalmsiistatud aastoatisdtarkbleokosr vaEheslimeseteaJdaa ainult Mkaakaislmjuahsõujsat Ja paaniline põgenemine kestis Gaasisõia isadeks" võib nime-ku- s tarvitati sõidan! mni'
kuni jõuti välja
kuus miili rindest eemal või veel-gi
kaugemale
Valihaiglad olid sõduri- -
seal
ole
Uus seal
tada ei
Ha- -
caasl
test näod 1 juba 1914 aas- - ja jaapanlased vastu
tal rel- - Teise Maailmasõ-meeleheitliku- lt õhku võis vana kuid kindralstaap tund- - ia produtseeris
kloorihaisu nagu selle vastu huvi uusi
surmalõhna oli ja siiski mis olid palju
surm olid Ja valiti ga kui ka-- ühest 1000-liikmelise- st ma
üksusest
gaasipilve keerisesse Jäi
meest
ainult
lised
ning
nagu
Kont--
oleks
Gaas
maha
Juba Teise
tulvil
sattus
olnud
prof Fritz
Berliini ülikooli
prof Walther vastu
lamasid
ahmides 1937—42
ajal Hitleri
samaa mitmeid
kohutav puks sellega katse- -
suured
milline
ase- - Sõja esimesel
tatua juoa kuid il- - lel ei olnud tarvis kasu- - tulid
ja
Algul ei kind-- l tega lõpule alles 11 aprilliks
USA
tada
laks teha oli Juh-- Mitmed vangilangenud
pikk Kuuiuias iiong Kongi aja- - sest Kuine Kaius une auru--1 ettevalmistustest
eleihoesle ta sest Ta ' oli neid ei Teises oli kaks ! kriUl kn niw Mu tarvitse 15000 meest rivist väljas 5000 nen-- 1 esile e
ainult dest liinides-- j tei-duka- s nendest
avua - 1 uu™ uu o jaKa pikk - " j- ja I - nuurwuuc m--u nigia sojagaasi ja Jor vahele oli nelja 'maske soetama
on laiune lünk hõlkbauus du oleks tfeMncM m„JUi ja
kes 1962 aas- - cvcioc „c„cmh ii_ kt_u_s '„ või kiiresti
U-- 2
töötab
—
on
te--
heideti
von
18
põlu
saadud
uus
kinnitab
ega
tagasi
hakkas vaenlase
poole
Kuue
mingi
jäi eel--
mil
või
Lõ- -
wwUovU oeva nuiu liisun viuusus
Esimese Maailmasõja jooksul urn-põgenevai- le bes 50 kuid
I väga
—
tltriPl cnkclncfol rtTrvtiH
respiraatorit kloor mõjuvamaks'' 52 ksatS Svituile
TindnUo
summas
nanud
-j-w'J""'u"lU-
3UmoJuvaa
N
kõigi
et
suruti N
et
Lenini
-
18
et
te
minut
toimu
j
22
nn
j
on
f
j
60
oi tr-- ii __ _ _ _
I
kuna kiire
lõpu
aga
otsib naist PÜv kuid
kena tormi kuid kohe kõne
™uu
mille
olnud
UiJVs
nende
poolt võib oli võtta
e
nud „u()„ovu aga 4--
o~ j i
-- — - — icjc-- u — Kogu-- Dlaan siiski knn-nl-o
I olid neid '
nrnnü-- u miito „i„i ~a„ "Ä"M- - livk mfti pea- - iitiLil KuniutKS varrm
Sel teel
kus
üks
rima
seal
ette
kes 1957
alla
1945
kus kõik
käest
mees kes
näol
NEW
mis
teis
linn
näis miili
See
1915
läbi
nud
See
ellu vaid
kuid
need
Atakk ei
mitte rdid
vaid
eksperimendina
Samuti nagu
sõjaajaloos jäi uus
Lünk suude
ti kuidagi
ineHo
MOSKVA - ja sõdu"
ja
ka
Ja
toi-metati
—
sakslased Ja
Ja
Ja
oli
rokolaste
x
ntega ei
survet suurem sõja
operatsioon ei olnud
Järg-nes
kontsentreeritud
atakk kanadalaste positsioonidele
Mehed katsid suud Ja ninad
taskurättidegaehkki
väga puudulikku
oli palju
surmaohvreld neil
siiski positsioone hoida
JOHANNESBURG — Üldise
tõekspidamise kohaselt kael-kirjakud
kuna
et nad ei
kaelte tõttu häält teha Nüüd väi
Johannesburgis Aafri
Sir Victor
et kaelkirjakud
vae
Venemaa
Itaalia lahinguvälja-del
124000
murkgaase
tulistatud pidasid
Tulemus katastro-- j sõjaasjanduses
gaasi nimetamine nei-- proteste ie tekkinud mingisuguseid
Vietnami terviserikkeid
puhul ehkki gaas rastset aga
surmava toimega tuhanded
gaasirünnak ei ohvrid kes said vieastada
rin- - tulnud
med
ulatuses
arenenud
kaubanduslikuks
Kaiser Wilhelmi Instituudi korral või-juure- s töötanud samasuguse vahendiga vas-beri- t ja õppe-- tata Itaallased 1935—
jõudu 36 aastal Abessiinia
kes põrandal Nemad soovitasid hiinlaste pe-sinise- d rohelised gaasi sõjalise rioodil
Kõikjal ei Sak-tund- a metalset erilist
otsustati surmavama toime-piinarika- s ja katsekohaks Ypres Esimeses Maailmasõjas
olid
iu
tõttu
saadud Jõuti
„„„
gaasirünnakule
Silindrid positsioonidele
ettevalmistus--
kuidagi
——~ ~ 1
Prantsusmaa
tonni
Gaasi
tõlgendada
malik
gaasi
tada saavutas
teiste vahenditega Sõja
mis sakslased loesnansukeeiidolnmudilledeea eaaslrmemnmamp
jutustasid kohtadesse toimetada
et nõuded Ja kogu rindejoonel sisõjaks jutte usutud
suured Kurn kirjutab: paaniline Prantslastel gaasiatakid kutsusid suuremat vih naine ei rahvusva) pahameele--' olla tulnud sölaraasl välimusega Ma nõuan surnutena Prantsuse tarvitamine
enane gaa-'0- n lääneliitlaste
räägiks murrakut" tekkinud mandiasse
LONDON primitiivsed
tumHda
uudoirAbel tuU joosta
Ida-Berliin- is
Uidu
asu-tati
hakati
uououm proauiseens lüngas rünnakule
koloniaal- - miljonit
Pai-- ei
m(nrr4f 1UA
Sõdurid olid kaitse-vahenditega
vastu
kuid tol ei
närvigaa-sides- t
ja võt-mine
oleks
ajada
Ja nad et tu kõige
nende gaas kuld maskide kandmisel sõjaeaas T
ltnn- - nu„e voism saKsiasea tarvi- - 'k"a"su"t'ada thuäerpraan"eKJa olukorSraakstlaaispeldikuks SarüllVahnitnn- iuic „i—i mjjukuusiu see ix)puKS jaetl „m tarvitamise teee-- '- km mRoliimm2i8 erinevat liiW g" suurJouauaei arufcs millede
pealkirja:
„Guten
oli kuu-lus
korraldada
illi-kai- st
toimunud
haiglasse
püüdnud
aprillil
Pro-gressive
Juht-kond
kloorilaine
oli
lahingutes
rakendada
gaasisorte
tegelikult
järgnesid
prantsuse Gaasimaski
vägedele ettevaatlikult pakkunud absoluutset
vallastatud
wv jukoobastest
väljendeid
":"""":_ söjagaasid
Hrushtshovi
söfagaasiga olnud
mõeldud saanita- - miseks taktikalise
tehnilise
korduvalt varemgi
siin relv täies
ulatuses kasutamata
peatselt täita teistest
lõikudest kohalesnnriptiirt
Uit kavatseb tä- - kanada prantsuse belgia
navu
22
nimetust
ei
ja
baKslased avaldanud
erilist sest
Une nende
plaanides ettenähtud
Esimesele
24 aprillil
oma
niiskete need
pakkusid kait-set
Kanadalaste hulgas
kuld õnnestus
oma
on
tummad arvatak-se
saa oma pikkade
dab Lõuna
kas asuv eriteadlane
Negus on võime
häälitsema kuid neil on
vait selleks kunagi vajadust Oma
Austria ja
paljud
relvaks
tega
per- -
need
Esimese
vaenlasel
kasutasid
Nernsti
kaotused
sutatud gaasid poo- - martslfcs neil
mastikuolude need pai-gutada
mujale
inimliku- -
Hitler
edu
mnuu gaa- - vajalikesse
valitses
sugugi olla alla Äkasid ka Üks
kantoni miili invasioon
maskid -I- nglise
Hitleril
varustatud
sinepifaasi
ajal teatud midagi
sakslaste halvavatest
kasutusele
võinud invasiooni
nurja
kartsid
gaasiks
uasiiv3iuiijc
iumu losgeen ja smepigaas mine efektiivsus knPh „!
aga
Mürkgaasid võeti nüüd üldiselt teemi halvamises Tõenäoliselt ei
farrifMjete ja sõja lõpuks olid võeta aga neid kunagi tarvitusele
IBt-y-- v Mi ES fi&iän1
taniiskoosolekust võttis osa urn- - pika kaela tõttu ei ole ohtu mär I Kevart tuleb tavaliselt esimeste lillede ja soojemate ilmade l„m
bes 200 delegaati kaheteistküm- - kaval kaelkirjakul tarvis teisi haä- - Chicaco loomaaeda saabus tänavune kevad väikese addaxica keda nest osariigist Ja parteis olevat 'le abil hoiatada sest kõik näevad 'näeme pildil koo oma emata Addax kuulub antiloopide perekonda
praegu 1500 liiget ' nii tai nii kui ta põgeneb J- - flutoeb ix-amN-elt
PõhjaAafrika kõrbealadel
ÄVrt j7be _ rz£erar'&3rr&fr
PÕLLUTÖÖLISED
vaataMsNAakHnaJsÄt LvLälEja OVTäJnUavIHu PoÄnEsVe"e iülmtleas pUoouleetosta näaigaupaEpeastijsa
M—sveildeaktatseeavsedaidkoteentvaualldeukbpneüdehtgoitiläliipksMiadõuajänpmreavadesdPkpaojlitäjdtuäiitdssm"almeumevheeeeljdalumknedusdjaakäskiisüsisldme aumpaspaaulamnsua-
„KAS HAKKAD SULAST PALKAMA" nöökis olderman
„et jüripäeva meenutad Vanasti neid peeti jüripäevavt jü- -j päevani Aga näe nüüd on sulaste aeg möödas — viimased v£
tab veel see automatiseerimine Uks sort inimesi tõi terve ühiskondlik klass — nagu seda teaduslikult öeldakse — on jälle maamuna pealt kadunud"
„KUII) S SA SEDA ASJA VÕTAD" arutas äiapapa Vana
põllutööliste klass on kadunud aga uus klass on asemel juba
ammu Vaata — need mehed ja naised kes isamaa ja rahvuy
liku töö põllul higistavad künnavad ja külvavad — need on ikka alles Rahvasulased talusulaste asemel Nii nagu vanasti
sulane kündis külvas ja haris ning sai oma palga — aga pere- mees lõikas nõnda käib ka praegu Rahvasulased künnavaJ
ja külvavad aga kogu rahvas lõikab Nende seas on koguni
üksikuid kes sõrmegi ei liiguta aga lõikamise ajal arvavad
omal suure õiguse olevat"
„SEDA MA OLEN AMMU "MÄRGANUD et sa äiapapa oled
sotsialistiks hakand" arvas Volderman „Ikka sa keerad iga
asja — nüüd isegi rahvusliku töö — selle va klassivõitluse
pinnale: et ühed teevad ja teised söövad Kui need tegijad ka
nii mõtleksid siis nad oleksid ammu käega löönud ja järele jätnud"
„EKS MÕNI OLE JÄTNUDKI JÄRELE" ütles äiapapa
Kui sulle hoolsa töö eest vastu muhku antakse eks siis lähe
isu ära Kes see ori on et peksu ja sõimu eest töötab Või
mõnitamise ja arvustamise eest Seda on ju viimasel ajal sa-gedasti
öeldud et kes tahab seltskonna tööd teha see peab
arvestama et töö on tänamatu ja norimine on palk Seda üt-levad
enamasti need kes ise ei tee vaid kritiseerivad Ja neil
on õigust veel ülearu sest ega kriitik ei pea oskama raamatut
kirjutada"
AGA KUI SA TAHAD SULASTKST KUULDA jätkas
vana Uuetoa „eks ma siis või sulle nendest ka ühe loengu p-idada
Ma loen lehti iga päev ja mul on kohe päris selge pilt
Neid on üsna mitut sorti"
KÕIGE MADALAM AGA KÕIGE TARVILIKUM ORT
on need kes virutavad tööd päevast päeva ja nädalast näda-lasse
— kohe aastate kaupa Käivad laulukoori ja rahvatantsu
harjutustel ja näitemängu proovidel peavad lastele kooli ji
koondusi korraldavad suvekodusid ja laagreid kraabivad
raiu kokku ja ehitavad Eesti Maja jutlustavad kirikutes ja
palvemajades annavad välja ajalehti ja raamatuid ja nõnna
edasi Muidugi see sort jaguneb omakorda Mõned teevad
seda jumalamuidu ja tunnevad veel tegemisest rõõmu teised
teevad muidu aga kohusetundest või au pärast nagu öeldak-se
kolmandad saavad töö eest natukese taskuraha ja neljan-dad
hoiavad sellega hinge sees — rikkaks pole siiski keefi
läinud"
ARA SA AJA ÜHTIGI HARJA TURRI" tähendas äiapapa
Voldermanile „Ma tahtsin just ütelda et sinna juurde kuulub
veel abivägi — see kuhu sinagi passid Need kes vaimuannete
puuduse või ajapuuduse või mõne muu vabanduse pärast ie
ei tee aga teiste asjadest osa võtavad raha annavad ja koju
tööd õigustavad ning hinges hoiavad Nagu Uuetoa kari kes
ei teinud põllul tööd aga andis põllule rammu"
„EGA MA SIND NÜÜD RAHVUSLIKU PÕLLI mullikaks
ei taha nimetada — see on ainult piltlik näide Aga need kaks
asja käivad lahutamatult koos Kui tarvitajaid ei ole siis pole
sulaste tööl mõtet Kui rammu andjaid ei ole — siis ei saa
jälle sulased oma künni ja külvamisega kuhugi Nõndamoodi
sa Volderman oled ülimalt tarvilik meie ühiskonnas"
„SHS ON TEINE JA KÕRGEM SORT kes igapäevase
musta tööga ei tegele vaid tulevad siis välJ3 kui tähtsamaid
asju on teha Viimasel ajal hakkab see sort välja surema sest
suuremate asjade puhul pidupealikutcks ja kõnemeesteks las-takse
ainult neid kes iga päev koormat veavad Kd seisad
nurgas ja ootad et sind suure asja puhul juhiks kujutakse
siis võidki nurka jääda Keegi ei võta vaevaks hakata mbu-kuvõrkus- id
ära pühkima et sind sealt välja tuua Se- - sort
jaguneb ka omakorda Mõned jäävad nurka ja lepivad sellega
aga teised ajavad aegajalt kaelad sirgeks ja teevad kisa — tt
miks meie ringkonda" ligi ei lasta oma mõtteid avaldama ja
suuri asju korraldama"
„VAATA — KAS VIIMASED SÜNDMUSED ei ole näida-nud
kui palju meil siiski on tarka talupoja mõistust On kohe
selgesti ära öeldud et kui sa igapäev ei taha teha siis püha-päeval
pole sind ka tarvis"
iruiiiuiuiu 3I SUS SU fllYASl Jtll viv
lausus Volderman põrnitsedes a tahtsid ütelda et kui i
ei tee siis ära teise kallal irise Et muudkui aga kirjutara
lehes et oli rahvarohke ja suurepärane ja vaimustav ja andis
sügava elamuse — ka siis kui asi kaugeltki nii polnud "
-- EI VAIMEESPOEG" naeratas äiapapa ja hakkas piipu
toppima „Ma tahtsin ainult ütelda et sulane on täitsamees
talguline on ka asja eest kui sulased ise ei jõua aga kupjaü
kiltreid ja kümnikke pole õppind töölistel üldse vaja Ja $t&
ka veel et kirjutamine pole suur kunst aga kritiseerimine on
tõeline kunst Seda peab oskama nii teha et kirjutaja saab
tnvustust paremini tegemiseks ja edasi rühkimiseks Kui kri-itika
tagajärjel sülitatakse lüüakse labidas peenrasse ja asta-taks- e
minema — siis see pole tõõ katkestaja viga Kritiseerija
ei tunne siis töömehe hingeelu keretäis kuulub temale"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, April 24, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-04-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000031 |
Description
| Title | 0129a |
| OCR text | i f v I' } v- - E -- 5mSli firf wi ' rs UI „VA4 ffSTHNf" on VABA £ESTLANE Ilmub 2 korda nädalas - yobofe eestlaste wöeJrondja kolmapäeval o oupõevol Laupäeval 21 aprillil 1965 — Saturday April 24 1965 KIREV MAAILM gyäjjjjr rs v USA saadab käesoleva aasta juu-nis maailmaruumi astronaudid James Mc Div Ml (ülemisel pildil) ja Eduard Vvhitel kes kavakoha-selt jäävad kosmosesse neljaks päevaks ja sooritavad selle vältel vähemalt 62 ringi ümber maakera Samuti on ettenähtud et liite pistab oma pea välja maailma-ruumisõidu- ki aknast HONG KONG - Hiina näitleja Shiu Kurn kes on 6 jalga 11 tolli segadus Sakslaste Maailmasõjas Esimesed salaluure sakslastel tal vahetati välja lendur Gary Powersi vastu nüüd ja Juhib psühholoogilist sõda inglise keelt rääkivate rah-vaste vastu BERLIIN Ida-Berlii- ni raa-matukauplustes nüüd mUÜRil ka etiketiraamatud milledes sojagaasi itti-i-- a uu asutakse N liinile samuti seltsimees" hiljuti kolikambrisse saksa etiketiraamat kannab Tag Herr Knigge" Parun Adoll von Knigge etiketieriteadlane sajandi Saksamaal aegade suu maiparaadl Moskva Punasel Väljakul arvatakse il-mub uuesti avalikkuse marssal Zhukov aastal sattus tagaplaanile Liidu kuuldub punaarmee ka-vatseb korrata a Juunil tseremooniat sakslaste saagiks li-pud kuhjati mausoleumi esisele NIZZA Nizza oli soo-ritada enesetappu raseerimistera-d- e võileiva" söömise YORK New Yorgis kommunistlik partei kannab Labor Party Ja mille neil ole ühen-dust N Liidu Puna Hiina riikide punastega Partei asu TÜNA ON JUTTU 50 AASTAT ESIMESEST GaASIRÜNNAKUST i Esimeses Maailmasõjas kasutati 124000 tonni mürkgaasi — Närvi-gaas- i tarvitamine oleks võinud Normandia invasiooni nurja ajada Viiskümmend aastat 22 aprillil 1915 oli juba varemates lahingutes purustatud Belgia Ypres järjekordselt saksa 42-sentimeetri-liste haubitsamürskude märklauaks Siis järgnes vai-kus ja mõni hiljem kuulsid mehed Flandria rinde kaevikutes saksa liinide poolt kummalist sisisevat häälitsust Seejärele kaevikutest tõusma valkjat auru mida põhjatuul kandis edasi Kanada kolmanda brigaadi ja Prantsuse koloniaalvägede positsioonide Mehed jälgisid hämmastunult edasivenivat aurupilve mis olevat umbes 5 pikk pool miili sügav ja inimesest tunduvalt kõrgem Sisisemine kestis umbes 5 minutit ja aur omandas hiljem rohekas-kollas- e värvingu oli esimene kord kus sõjas Nüüd kiiresti samme astu kasutati suuremal hulgal mürk- - ma gaasimaskide väljatöötami gaasi kilomeetri pikkusel seks kuna gaasirünnakud rindejoonel olid vallas- - ! sid veel 1 6 10 24 mail ja tanud 5760-s- t silindrist 160 tonni arvati et mürkgaas oli kujune kloori Ja pilve muutsid veelgi pak- - nud konstantseks relvaks semaia äärtelt gaasi-- aasta aprilli maks kui mürske kuu-pommi- d faalne Mehed lämbusid surid lealvaoslepevaeteülki Veel tämnai-s lipildujavalanguid sest suurem - kp= tnWrnH „gmi-0i- t oma kaevikutes nagu kärbsed Kõige ohtlikumasse olukorda sat-tusid need kes otsisid kaitset kae-vikupõhja- st kuna sinna kogunes gaasi kõige tihedamalt Prantsuse koloniaalsõdurid pea- - Vlametinghesse Saksamaa Inglis-maa kasutanud ühtekokku lõpetatud päevalgi kutsub haiglasse paranesid esile terrorit Ja ei võisime hiljuti kogeda manentseid kasutatud pilti pakkusid ei Maailmasõja 1915 aasta rnürs- - misclt marokolased kellede üllatusena kui vald kude Ja kaotasid oma Jäse-delõi-k gaasirünnaku tsentru- - osatuks õieti selle oli surma põhjustanud misse põgenesid naoumrmus tunnuseia öaicsamaa Keemlatöos- - ainult 132 protsendil kõi-jätte- s suurel arvul sur- - oli hästi ja gi langenute hulgas Nennudidega liitusid teised väeosad ' gvaaalmsiistatud aastoatisdtarkbleokosr vaEheslimeseteaJdaa ainult Mkaakaislmjuahsõujsat Ja paaniline põgenemine kestis Gaasisõia isadeks" võib nime-ku- s tarvitati sõidan! mni' kuni jõuti välja kuus miili rindest eemal või veel-gi kaugemale Valihaiglad olid sõduri- - seal ole Uus seal tada ei Ha- - caasl test näod 1 juba 1914 aas- - ja jaapanlased vastu tal rel- - Teise Maailmasõ-meeleheitliku- lt õhku võis vana kuid kindralstaap tund- - ia produtseeris kloorihaisu nagu selle vastu huvi uusi surmalõhna oli ja siiski mis olid palju surm olid Ja valiti ga kui ka-- ühest 1000-liikmelise- st ma üksusest gaasipilve keerisesse Jäi meest ainult lised ning nagu Kont-- oleks Gaas maha Juba Teise tulvil sattus olnud prof Fritz Berliini ülikooli prof Walther vastu lamasid ahmides 1937—42 ajal Hitleri samaa mitmeid kohutav puks sellega katse- - suured milline ase- - Sõja esimesel tatua juoa kuid il- - lel ei olnud tarvis kasu- - tulid ja Algul ei kind-- l tega lõpule alles 11 aprilliks USA tada laks teha oli Juh-- Mitmed vangilangenud pikk Kuuiuias iiong Kongi aja- - sest Kuine Kaius une auru--1 ettevalmistustest eleihoesle ta sest Ta ' oli neid ei Teises oli kaks ! kriUl kn niw Mu tarvitse 15000 meest rivist väljas 5000 nen-- 1 esile e ainult dest liinides-- j tei-duka- s nendest avua - 1 uu™ uu o jaKa pikk - " j- ja I - nuurwuuc m--u nigia sojagaasi ja Jor vahele oli nelja 'maske soetama on laiune lünk hõlkbauus du oleks tfeMncM m„JUi ja kes 1962 aas- - cvcioc „c„cmh ii_ kt_u_s '„ või kiiresti U-- 2 töötab — on te-- heideti von 18 põlu saadud uus kinnitab ega tagasi hakkas vaenlase poole Kuue mingi jäi eel-- mil või Lõ- - wwUovU oeva nuiu liisun viuusus Esimese Maailmasõja jooksul urn-põgenevai- le bes 50 kuid I väga — tltriPl cnkclncfol rtTrvtiH respiraatorit kloor mõjuvamaks'' 52 ksatS Svituile TindnUo summas nanud -j-w'J""'u"lU- 3UmoJuvaa N kõigi et suruti N et Lenini - 18 et te minut toimu j 22 nn j on f j 60 oi tr-- ii __ _ _ _ I kuna kiire lõpu aga otsib naist PÜv kuid kena tormi kuid kohe kõne ™uu mille olnud UiJVs nende poolt võib oli võtta e nud „u()„ovu aga 4-- o~ j i -- — - — icjc-- u — Kogu-- Dlaan siiski knn-nl-o I olid neid ' nrnnü-- u miito „i„i ~a„ "Ä"M- - livk mfti pea- - iitiLil KuniutKS varrm Sel teel kus üks rima seal ette kes 1957 alla 1945 kus kõik käest mees kes näol NEW mis teis linn näis miili See 1915 läbi nud See ellu vaid kuid need Atakk ei mitte rdid vaid eksperimendina Samuti nagu sõjaajaloos jäi uus Lünk suude ti kuidagi ineHo MOSKVA - ja sõdu" ja ka Ja toi-metati — sakslased Ja Ja Ja oli rokolaste x ntega ei survet suurem sõja operatsioon ei olnud Järg-nes kontsentreeritud atakk kanadalaste positsioonidele Mehed katsid suud Ja ninad taskurättidegaehkki väga puudulikku oli palju surmaohvreld neil siiski positsioone hoida JOHANNESBURG — Üldise tõekspidamise kohaselt kael-kirjakud kuna et nad ei kaelte tõttu häält teha Nüüd väi Johannesburgis Aafri Sir Victor et kaelkirjakud vae Venemaa Itaalia lahinguvälja-del 124000 murkgaase tulistatud pidasid Tulemus katastro-- j sõjaasjanduses gaasi nimetamine nei-- proteste ie tekkinud mingisuguseid Vietnami terviserikkeid puhul ehkki gaas rastset aga surmava toimega tuhanded gaasirünnak ei ohvrid kes said vieastada rin- - tulnud med ulatuses arenenud kaubanduslikuks Kaiser Wilhelmi Instituudi korral või-juure- s töötanud samasuguse vahendiga vas-beri- t ja õppe-- tata Itaallased 1935— jõudu 36 aastal Abessiinia kes põrandal Nemad soovitasid hiinlaste pe-sinise- d rohelised gaasi sõjalise rioodil Kõikjal ei Sak-tund- a metalset erilist otsustati surmavama toime-piinarika- s ja katsekohaks Ypres Esimeses Maailmasõjas olid iu tõttu saadud Jõuti „„„ gaasirünnakule Silindrid positsioonidele ettevalmistus-- kuidagi ——~ ~ 1 Prantsusmaa tonni Gaasi tõlgendada malik gaasi tada saavutas teiste vahenditega Sõja mis sakslased loesnansukeeiidolnmudilledeea eaaslrmemnmamp jutustasid kohtadesse toimetada et nõuded Ja kogu rindejoonel sisõjaks jutte usutud suured Kurn kirjutab: paaniline Prantslastel gaasiatakid kutsusid suuremat vih naine ei rahvusva) pahameele--' olla tulnud sölaraasl välimusega Ma nõuan surnutena Prantsuse tarvitamine enane gaa-'0- n lääneliitlaste räägiks murrakut" tekkinud mandiasse LONDON primitiivsed tumHda uudoirAbel tuU joosta Ida-Berliin- is Uidu asu-tati hakati uououm proauiseens lüngas rünnakule koloniaal- - miljonit Pai-- ei m(nrr4f 1UA Sõdurid olid kaitse-vahenditega vastu kuid tol ei närvigaa-sides- t ja võt-mine oleks ajada Ja nad et tu kõige nende gaas kuld maskide kandmisel sõjaeaas T ltnn- - nu„e voism saKsiasea tarvi- - 'k"a"su"t'ada thuäerpraan"eKJa olukorSraakstlaaispeldikuks SarüllVahnitnn- iuic „i—i mjjukuusiu see ix)puKS jaetl „m tarvitamise teee-- '- km mRoliimm2i8 erinevat liiW g" suurJouauaei arufcs millede pealkirja: „Guten oli kuu-lus korraldada illi-kai- st toimunud haiglasse püüdnud aprillil Pro-gressive Juht-kond kloorilaine oli lahingutes rakendada gaasisorte tegelikult järgnesid prantsuse Gaasimaski vägedele ettevaatlikult pakkunud absoluutset vallastatud wv jukoobastest väljendeid ":"""":_ söjagaasid Hrushtshovi söfagaasiga olnud mõeldud saanita- - miseks taktikalise tehnilise korduvalt varemgi siin relv täies ulatuses kasutamata peatselt täita teistest lõikudest kohalesnnriptiirt Uit kavatseb tä- - kanada prantsuse belgia navu 22 nimetust ei ja baKslased avaldanud erilist sest Une nende plaanides ettenähtud Esimesele 24 aprillil oma niiskete need pakkusid kait-set Kanadalaste hulgas kuld õnnestus oma on tummad arvatak-se saa oma pikkade dab Lõuna kas asuv eriteadlane Negus on võime häälitsema kuid neil on vait selleks kunagi vajadust Oma Austria ja paljud relvaks tega per- - need Esimese vaenlasel kasutasid Nernsti kaotused sutatud gaasid poo- - martslfcs neil mastikuolude need pai-gutada mujale inimliku- - Hitler edu mnuu gaa- - vajalikesse valitses sugugi olla alla Äkasid ka Üks kantoni miili invasioon maskid -I- nglise Hitleril varustatud sinepifaasi ajal teatud midagi sakslaste halvavatest kasutusele võinud invasiooni nurja kartsid gaasiks uasiiv3iuiijc iumu losgeen ja smepigaas mine efektiivsus knPh „! aga Mürkgaasid võeti nüüd üldiselt teemi halvamises Tõenäoliselt ei farrifMjete ja sõja lõpuks olid võeta aga neid kunagi tarvitusele IBt-y-- v Mi ES fi&iän1 taniiskoosolekust võttis osa urn- - pika kaela tõttu ei ole ohtu mär I Kevart tuleb tavaliselt esimeste lillede ja soojemate ilmade l„m bes 200 delegaati kaheteistküm- - kaval kaelkirjakul tarvis teisi haä- - Chicaco loomaaeda saabus tänavune kevad väikese addaxica keda nest osariigist Ja parteis olevat 'le abil hoiatada sest kõik näevad 'näeme pildil koo oma emata Addax kuulub antiloopide perekonda praegu 1500 liiget ' nii tai nii kui ta põgeneb J- - flutoeb ix-amN-elt PõhjaAafrika kõrbealadel ÄVrt j7be _ rz£erar'&3rr&fr PÕLLUTÖÖLISED vaataMsNAakHnaJsÄt LvLälEja OVTäJnUavIHu PoÄnEsVe"e iülmtleas pUoouleetosta näaigaupaEpeastijsa M—sveildeaktatseeavsedaidkoteentvaualldeukbpneüdehtgoitiläliipksMiadõuajänpmreavadesdPkpaojlitäjdtuäiitdssm"almeumevheeeeljdalumknedusdjaakäskiisüsisldme aumpaspaaulamnsua- „KAS HAKKAD SULAST PALKAMA" nöökis olderman „et jüripäeva meenutad Vanasti neid peeti jüripäevavt jü- -j päevani Aga näe nüüd on sulaste aeg möödas — viimased v£ tab veel see automatiseerimine Uks sort inimesi tõi terve ühiskondlik klass — nagu seda teaduslikult öeldakse — on jälle maamuna pealt kadunud" „KUII) S SA SEDA ASJA VÕTAD" arutas äiapapa Vana põllutööliste klass on kadunud aga uus klass on asemel juba ammu Vaata — need mehed ja naised kes isamaa ja rahvuy liku töö põllul higistavad künnavad ja külvavad — need on ikka alles Rahvasulased talusulaste asemel Nii nagu vanasti sulane kündis külvas ja haris ning sai oma palga — aga pere- mees lõikas nõnda käib ka praegu Rahvasulased künnavaJ ja külvavad aga kogu rahvas lõikab Nende seas on koguni üksikuid kes sõrmegi ei liiguta aga lõikamise ajal arvavad omal suure õiguse olevat" „SEDA MA OLEN AMMU "MÄRGANUD et sa äiapapa oled sotsialistiks hakand" arvas Volderman „Ikka sa keerad iga asja — nüüd isegi rahvusliku töö — selle va klassivõitluse pinnale: et ühed teevad ja teised söövad Kui need tegijad ka nii mõtleksid siis nad oleksid ammu käega löönud ja järele jätnud" „EKS MÕNI OLE JÄTNUDKI JÄRELE" ütles äiapapa Kui sulle hoolsa töö eest vastu muhku antakse eks siis lähe isu ära Kes see ori on et peksu ja sõimu eest töötab Või mõnitamise ja arvustamise eest Seda on ju viimasel ajal sa-gedasti öeldud et kes tahab seltskonna tööd teha see peab arvestama et töö on tänamatu ja norimine on palk Seda üt-levad enamasti need kes ise ei tee vaid kritiseerivad Ja neil on õigust veel ülearu sest ega kriitik ei pea oskama raamatut kirjutada" AGA KUI SA TAHAD SULASTKST KUULDA jätkas vana Uuetoa „eks ma siis või sulle nendest ka ühe loengu p-idada Ma loen lehti iga päev ja mul on kohe päris selge pilt Neid on üsna mitut sorti" KÕIGE MADALAM AGA KÕIGE TARVILIKUM ORT on need kes virutavad tööd päevast päeva ja nädalast näda-lasse — kohe aastate kaupa Käivad laulukoori ja rahvatantsu harjutustel ja näitemängu proovidel peavad lastele kooli ji koondusi korraldavad suvekodusid ja laagreid kraabivad raiu kokku ja ehitavad Eesti Maja jutlustavad kirikutes ja palvemajades annavad välja ajalehti ja raamatuid ja nõnna edasi Muidugi see sort jaguneb omakorda Mõned teevad seda jumalamuidu ja tunnevad veel tegemisest rõõmu teised teevad muidu aga kohusetundest või au pärast nagu öeldak-se kolmandad saavad töö eest natukese taskuraha ja neljan-dad hoiavad sellega hinge sees — rikkaks pole siiski keefi läinud" ARA SA AJA ÜHTIGI HARJA TURRI" tähendas äiapapa Voldermanile „Ma tahtsin just ütelda et sinna juurde kuulub veel abivägi — see kuhu sinagi passid Need kes vaimuannete puuduse või ajapuuduse või mõne muu vabanduse pärast ie ei tee aga teiste asjadest osa võtavad raha annavad ja koju tööd õigustavad ning hinges hoiavad Nagu Uuetoa kari kes ei teinud põllul tööd aga andis põllule rammu" „EGA MA SIND NÜÜD RAHVUSLIKU PÕLLI mullikaks ei taha nimetada — see on ainult piltlik näide Aga need kaks asja käivad lahutamatult koos Kui tarvitajaid ei ole siis pole sulaste tööl mõtet Kui rammu andjaid ei ole — siis ei saa jälle sulased oma künni ja külvamisega kuhugi Nõndamoodi sa Volderman oled ülimalt tarvilik meie ühiskonnas" „SHS ON TEINE JA KÕRGEM SORT kes igapäevase musta tööga ei tegele vaid tulevad siis välJ3 kui tähtsamaid asju on teha Viimasel ajal hakkab see sort välja surema sest suuremate asjade puhul pidupealikutcks ja kõnemeesteks las-takse ainult neid kes iga päev koormat veavad Kd seisad nurgas ja ootad et sind suure asja puhul juhiks kujutakse siis võidki nurka jääda Keegi ei võta vaevaks hakata mbu-kuvõrkus- id ära pühkima et sind sealt välja tuua Se- - sort jaguneb ka omakorda Mõned jäävad nurka ja lepivad sellega aga teised ajavad aegajalt kaelad sirgeks ja teevad kisa — tt miks meie ringkonda" ligi ei lasta oma mõtteid avaldama ja suuri asju korraldama" „VAATA — KAS VIIMASED SÜNDMUSED ei ole näida-nud kui palju meil siiski on tarka talupoja mõistust On kohe selgesti ära öeldud et kui sa igapäev ei taha teha siis püha-päeval pole sind ka tarvis" iruiiiuiuiu 3I SUS SU fllYASl Jtll viv lausus Volderman põrnitsedes a tahtsid ütelda et kui i ei tee siis ära teise kallal irise Et muudkui aga kirjutara lehes et oli rahvarohke ja suurepärane ja vaimustav ja andis sügava elamuse — ka siis kui asi kaugeltki nii polnud " -- EI VAIMEESPOEG" naeratas äiapapa ja hakkas piipu toppima „Ma tahtsin ainult ütelda et sulane on täitsamees talguline on ka asja eest kui sulased ise ei jõua aga kupjaü kiltreid ja kümnikke pole õppind töölistel üldse vaja Ja $t& ka veel et kirjutamine pole suur kunst aga kritiseerimine on tõeline kunst Seda peab oskama nii teha et kirjutaja saab tnvustust paremini tegemiseks ja edasi rühkimiseks Kui kri-itika tagajärjel sülitatakse lüüakse labidas peenrasse ja asta-taks- e minema — siis see pole tõõ katkestaja viga Kritiseerija ei tunne siis töömehe hingeelu keretäis kuulub temale" |
Tags
Comments
Post a Comment for 0129a
