Vaba eestlane , November 28, 1978

              I. .1 • •
Nr. 88 ;VABÄ EESTLMfE fceisipäeval, 28.
Iga ToroiDtos
saga Sudbuiyls
leinas
»! ROTAliA
19
laal
IPILÄSTE S E L IS
L978 Uiss-Meremaal
t õpetajat ^
jkhölmi E .
luni pärvilt
ÄAMANN
I.KALM
KASS
HARRY mVILO
Ja FELIX KOOiP
)RGUSÄÄE :
lEDE
tOTKIW - r V
>ORr\\::-/-^^^/::::.;-"-
SESTLÄNF"
valvel
^a iUdha^de eeist
rO EESTI
PIJVE KOGIDBUS •
1,45 Davenport Rdl.
H. Söderholni
fe 4ve., Scarbor©,
Tel. 691-3184.
äts, keU 1.30 p:
M 3 P4: J ü l t ^ ^
Kõnelevöd Arvo
iSöderholni. IssasÄ
tamine. ;
BiiiO E E SP
LKOGÜDuis
1-461-2077
^e., Toronto 6, Ont;
ija E . Saraoja
)rncliffe Ave.,
)nto 6, Ont.
.463:6223 ;
Idets. kfiü 11 i M > ^
B i ^ i ü i ^ . Laidab
janda s u m m näles-
HINtillfffTCg
Valgest graniidist mälestusmärk-aStar Yorki kalmistuil, nnis
mistatud EnerlTauÜ'ja^Nigul Tlrro kavasEdite.jäiPi^, .
i
Toronto YorJd fealmistul on lõ­pule
viidud eestlaste matusepai-ga
uue osa planeerimine. Eestlas­te
uus 2,5 aakriline matusepaik
.asub üle tee vana matusepaiga
-vastajBJtiing šeÜe keslIapunJktiks o n
suur ialtair-mälestusimärk, mis on
valminud .Eneri. Tauli ja Nigul
Vlrio ikavandite järgi. Mälestus-mänk
läks maksma 5000 dollarit
ning selle hinna tasus surnuaia
valitsus.
Uuel surnuaia osal on 3000
hauaikohta ning leinamiüüris 2O0O
urni fcoiita, milledest 200 on juba
valmis matmiseks. 'Leinamüür on
rajatud mustast graniidist' ning
seal iTiaifcsab kabs haua koht 600
dollarit. Hauaplatside liindadetes
surnuaial m 770 .dollarit Ikaihelt
hauakohad j a 330 dollara:: ühelt
hauakoilialt Üksikhauale pole või­malik
paigutada ipiistiseisvat mä­lestussammast
vaid ainult muru-piiHiaga
'samÄl. tasemel olevat
mälestustalivlit.
Hauaplatside küsimusi lahen­dab
York kalmistu valitsus, kus­juures
kontakti tuleb võtta Mr.
Timney'ga, tel 221-3404'• Yoife'
kalmistule võivad 'kõik eestlased
hauaplatse osta, vaatamata sellele,
millisesse kogudusse nad kuulu­vad.
Vana Andrese ikogudusel ja
õpetaja A. Taulil oli siin ainult
organiseeriv ülesanne, mis nüüd
on täidetud.
Metsaülikooli^ poolt Tartu CoS-lege'is
organiseeritud kolme eesti
graafSku, Concordia Klar!, Vive
TcHI ja Peetei Ülase loomingu
Eäitus õigustab vaatlust ja k o m ­mentaare,
"Imi eesti raliva hulgast
võrsunud loova v^imm distsipli­neeritud
iöö resultaat. Olles enne
end veemiM esitatava looniingu
universaalses olemuses ja indivl-dualištlSIras
siiruses,; teen' "
nevad täheEepanelmdr mis
tud lühikese iaja^ jooksul^
vahelt vilksatuhud muljeist üma
võimaluseta põhjalikumaks ana­lüüsiks
mida igai&snefet k u rn
lukest eräSdl:vääite. ^
;': Concordia-Slai^;^i^
iPeeter Iflaš Ä
duse saamid graaf ikud, Ä kesk-põlve
kuuluvad ning õma loöÄn-gu
läbi Juba tuttavad A^is^Eesti
•. kunstihuvilistele. 45—50: graaf i-
Mst, enamuses suureformaadilist
Sööd o n loodud happe-söõvtehnl-kas
tsink- või vaskplaadil. ¥almis-
4usperi(M)dife (im 60-ndate
tatest tänapäevani, ^ar^ jä; "Plas,
kes o n abielupaar, kasutavad pea­mised
pehmdaki (wrnls. :mo^
tümikat mõningate vivahtusteg
segatehnikasse. Viive Tolli
iab kõvalakki,
tehnikas soövitMst.
Nagu nimetasin m esitatu graa­fika
kohta suuremõõtmeline, jeriti
Peeter IJläsel, Imponeeriv on teh­niline
hoolikus, mis peegeldub
kogu yä|japanekus|, nii plaadi
kti2i$tiHses lõpetatuses kui ka
tõmbe teostuses, kus ühe ainsa
lehe tehiüliselt nõudlik trüMdmi-ne
..võib- võtta terve päeva.; Selle
Sooniiingu taga on aimatavana
Wiiralt-Reindö^ mõjusid fantaar-slardetaili
hing tehnilise lõpetuse
alal. ioomingu filosoofiline näge­mus
näib jkõigil kolmel pärinevat
samast atmos®rist. Reaalne lu­gu
fantaasiast kantud kirjeldatu­ima
sürrealistlikus vormis (Ulas
Ja Klar). TagaEemine minevikku
de läbi tihedas kompositsioonis
(IDIas).
Vive Tolli looming OE soojasü­dameline
reageering eesti ajaloo­lisele
minevikule, mütoloogale
muinasjutule. Kuivjoonellses söõ-vltustehnikas
loob ta dsttõmbe-lisi
lähedaltnauditavaid pindu
elustavaid. tekstuure^ •üritamata
kolmedimensioonlllsušt,
abstrakteerides figuraal-arhltek-tuurseid
ja ornamentaalseid ele­mente
balansseeiitud kompositsi­oonis;
Tihti^^^g^
süstätud ärhiteliiuursetes vormi-des
kirjeidab ta meile ajaloolise
Tallinna tuntuid^ ja i;üiid[m^
vaateid. Vive Tolli on võimekas
Mustreerija, mis mõningal mää-räi^'-
käja!5tÄb,/ka • t
kunstilises loomingus.
Vümaseks Ä. " Tammsaare
100. sünniaastat tähistavaks
sündmuseks oli Eesti Rahvusteat­ri
poolt flavastatud romaani „Elu
ja armastus" dramatiseering.
Lawrmce CoEegiate Institute su­las
cli üsnagi arvukas teatrihuvl-liste
pere, kuigi irmmd j ä t k ^ ^
enamaks, kes elasid kaasa armas­tuse
variatsioonide rohkusele,
vaimukale ahäliiüsüe, mida. Ä. H«
Tammsa^ paradokside ja mõ­neti
irooniliste mõistete palljdena
ühelt tegelaselt teisele iehnul^s.
. ,,Elu ja airoa mängiti
(R. Andre teatritsüudlo poolt) To­rontos
20 aastat tagasi, kui tähis*
tati kirjaniloi 80. sünniäaistat.
Nüüdne Andres Särevi dramati
seerhig (9 püdis) c i põhüis^^^^
samasuunaline, kus o i
noore tütarlapse Irma armastuse
lugu. Romaan bpMrjutatudi^^
ndate aastate aliil sellal täipunk-tis
olnud probleemidega, mis tä­nasele
nooremay teatripublikul^
on võõrad, nagä^^
duktsioon, tlütarlapsed inajaabilis-tena
,,ükskõiknrflleks tingimuste­ga";
• Need aiegumise' märgid kor­vas
aga lavastust läbiv üldinimlik
armastuse intriig, kiiigi ka sün
võiks rääkida tänapäevaga võrrel­des
^aegumisest.'Peategelaseks on
nöQr) maalt tulnud tütarlajis, kelle
vpõhhnõtted j a vaated armastusele
olid juba sellal vanaaegsed ja lin-napreilUe
naemyäärsed. Kaudselt
011 märgatav ka MrjaMku Iroonia
ühiskondlike- nähete: öriti
pinnalise ImltuudeM • üle, .snida
iseloomustas kiEOloiMuui 9^
gusioonide^^ vabritseertmisega.
Armastus^ mehe j ^ naise vahel
on aegumatE prõbleeni j a jääbki
selliseks ka siis küi kä?janik skep­tiliselt
ja pessimistlikult õiget la^
hendust: • otäib.; I m a k i ^ öii ^ kir­janik
loonud ürgnaiselikult puh-taiifa,
kes uMštab suurest; armas-tusest,^
Õnnelikust abielust, kellele
keskkooli pkrim lõputunnistus on
äfidnud: õfi^^ 'paremale'elule.
See unistus tegelikuistubkt, Irma
särab Õnnest,: ainult õnn on na­gu
alati üürikene, kuld resigöee-rlnüd
iep^Mli^ asemel pcial
ma kinni omale kuuluvast. # i d i
Kato-Mioja • kamdis:
nasjutumotüvilist" armulugu ilm­se
usutavusega,- • ta m
muutusMdIid väljendatud;,
elatult ja maatiidnikiiku 'Mnge-puhtusega.
Lõpuo^ dramaatiliste
as
leitlnudici, i^j^ püsimatuna uue
ojsinguie asunud, et oma elamus-teiha
rahuldada. Erast Vähi ku­jundas
väliselt külma ärimehe,
Kelle samm Irmaga abiellumiseks
pU iiSlatava, aga nagu hiljem sel­ges,
siiski omakasulik mehestu-
Hwsvoime „süütuse läbi ^ jõusta-
E. Vähi suutis need tunnete-jiiiaEisid
osktisMkult oma sisemu­ses
hoida ja kaudselt naist oota-
^aäle muudatust^e ette valmistar
JM^des väga stppuMa elume-Äda
Järvi tädi- Arniema; oli
oma maaläheduse, realistliku elu­kogemuse,
mahlakate väljenduste­le
ja hea lavakujüga lavastuse lõ-bwsama
poole kandjaks, kes suu­repäraselt
väljendas kirjaniku
f^takusi ja e l u t a r k maaini-inese:
selge'. arukusega.Temale
sarnanes valniult oma lühiosas
Ikka pM Imia vaštand-^
tüüp, tark, elukogenud ja kõike
kainelt vaatlev, kes oli elus otsi-armastust
ja itiõneli määral
lisas. •.
Irma vastandiks oli Lonni, vab-rikutüdrak,
tädi Anne elujanuline
tütar, keEe tujukust, kinost päri-ievaid
elusEusioone ja -tarkust
meeste leidndsel ja kinnipidami­sel
väljendas Erika Veskimets^
Solom vabrikutüdruku frivoolsu­sega,
lennukusega kuid ka kaotu­se
1
Resigneerunud naise elutarkust
jäljendas Veenvalt Aili Vähi ma-dame
Polli osas, kes oma armas­tatule
otsis järglast, kuid ise te­da
ikka armastades. Kalmu Eedi
osa kujutas 'Toomas Klamas, olles
esmakordselt nii nõudlikus ja
ulatuslUnis osas, katsudes liigse
oma. tundeist
Liihikeses halastaja^
osas Dagu Kaasik,
ydiä Vohu lavastus põhines
meie lavakunsti traditsioonidele
oli Igati läbi mõeldud ja tasakaa­lukas.
Dialoogiderohkefi dramati-ön
oht muutuda staati-kuid
see ©1! osavalt väldi-
,tud.
Lavakujundus oli A, Mihkel­soolt,
kus ruumiüiusiooni andsid
üksilnid hoone osad, ahju, keldi-korruse
aknaga, plüdiga/ Tehnili­seks
juhiks oH Eda Loo Ja a^rknas-motiiviBse
kavalehe oU ku-fedariud
Eä!nst VähL
.' Lavastuses suudeti; A , H . Tamm­saare
vaimurikkus esile tuua.
Seal suudeti armastuse suurus
rikkumatute inimesi kaudu üld­susele
teadvusse tuua ja siis ha­kata
seie; nüansse' , teravmeelse
kergusega ja sj^eli otse absurd­suseni
tunduva mõtete arenguga
analüüsima. See oli Tammsaarele
omane.-Tegelastele^aga lõpuks tä­nu
'
^ Väryirikka^, praktilised, kiergesti korrashoitavad RULÖOD
SOOMEST. Tahame ruumi teha uutele^kaupadele. Ja sellepärast
müüme 20% HmNAALÄNDUjSEGA. / • '
^^ Samal põhjusel müüme ka SOOME 100% VILLASEID NO-MMi
VAIPU (pestavad ja pikakaryalised, sobivad ka vcodikat-teiks)
40<^ HINNAÄLAI^
PÕDRANAHAD JA -SARVED kanuna dekõratsioomks või mu­jale,
teie kodus.'\->r • i"
^ Suures valikus lamhap või hundinahast mütse (läM-läM),
lambanahkseid kindaid, sokke, tuhyleidi, lapimaa jakke, soome
ly nukke, soome pusse, jõulndekoratsioone jm.
E
B40 YONGE ST. (Fair^ TORONTO
TELEFÖNIÖ 48H293 M 421-2115
. 10—6, reedel
esmäsp.
tra
te oina aastast küttekulu.
Astuge Eesti Majaomanike TÜhingusse.
Liikmemaksu ei ole. Soodustused on
kformatsioöniks helistage õhtul kell 7-
oss
Concordia Jaari. looming; on
šüJtealistliku kaiakuga, reaalseid
vorme kirjeldavad fantastilised
kompositsioonid pikakaelselt näi­vate
naisfiguuridega, mis viivad
mõtete assotsiatsioonid tagasi aja­loos.
Esitatul on hoolikalt model­leeritud
vormidega, huvitavate;
ihnatekstuuridega ja koIorUdi
eksperimentidega, omapärase po-eetüisusega
ja tuntavalt fenünihi-se
karŽjkteriga IpÖmingugrup]
mille jutustavad sümbolid nõua­vad
vaatlejalt aega sisseelami-of
Maryland Baltimo­re
CtountylMBO lõpetas sotsiaal­teaduste
alal BC kraadiga Rita Äi-riola-
l^lbert, N(MH^tea^
tl Vaba^ssõjä veteraai August Ai°
hola noorim Cütar ja feavatseb töö­le
asuda oma erialal BaJtimores.
New York of Technolo­gy
lõpetas BS kraadiga biokeemia
alal
sioon
seks. Ornamendid ei näi kunsti­liselt
Õigustavat; ei aja ega mafter-
New Yoi^ Institute^^o^
gy lõpetas BAreh.k^
laude arhitektina Peeter VillömaB
(kör|ki^aftšioöii Tehnola);^Ta
lus õpingute ajal Ameerika Arhi­tektide
Instituudi üldõpüass^sioö-ai
ja Nu Epsilon^^ T^
•tySSe.
sele: Ja kaasinimesele. süra spon­taansusega.
Kas loeb see vaatleja
liiga palju aina esinevasse kera-
¥02wil • ~ - alateadMku^^ Ä
kunstniku poolt lahendamata jää­vale
elemendile teda ümbritse-vas
maailmas? Psühhoanalüütiku-'
huvitavana
ilinaterad — nägemustega
nende eest ja taga, ilmse spiritu­aalse
siimboiismisa. V l ^ aas
Toronto etnüiste kujütafvkimstni.
ke ühingu ,,Cölour and Form'i"
näitus toimus nowmbri kolmel esi­mesel
nädalal Northern District
• *
Library moodsas ruumis. Näitusel
cli välja pandud 3Ö toö ü ^ ^
nende hulgas ka kaks tööd eesti
kunstikplt AbeJ Leelt ja kaks tööd
Karl Eäiagüt. Esiitiösel oli kaks
vitriogra^fiilises tehnikas tööd te­ma
uudmast liikumiste seermst,
iisei kaks maastikku, kus oli sü-matörkte
kolorüdi' pehmus ja väl­jenduse
isikupärasus.
Peeter Jülas Jättis sellele va®|.
lejale kolge tugevama mulje. Hea
ruumitundega detailselt riipdel-leeritud
fantastilised vormid on
vahest mehhaanilis-oraementaal-sed,
anätopmjlišelt grotesk-süm-aga
sürrealistlikult hingestatud namentaKlseid strulrtuure ja ka
kokkidiÜmii^as barokselt riÄks
kompositsiooniks. Paaris varase­mas
töös ta näib esitavat enesele i
vJJliakutset detaili peensusele ja
kas šiinibcüte voriniirajuhduscs; Icanna^^^ kattes suuri pin
kplöriitr kandmas
• rase kujunduse ja telmilise
teedipitseffo.: •
' • Eelnev on; kiirejalutuskäik ja
tähelepanekud läbi loomingu ja
THE SCAI^DIM^ SHOPPE
4rCharlesli W,5T®r©is*®.-^^^
1 tänav lõunapool Bloori, Bay ja Yonge yahel
Avatud esmasp.šteisip., kolmap. neljap., reed^ Ö—S ja
laup. 9—6 OMANIKUD EESTLASED
•EESTLASTE TURISRMREIS pimLi MAADELE.22 päeva k i i l a s -
tõsi püblilikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis, Roomas ja Flo-rencesl2.
MAIST KUNI 2^ ;
Reisikava on koostanud pastor H. Rüdmik oma paljude koge­muste
põhjal (tema l i , reis Pühalö Maale). Reis haarab endasse
120. ajaloolise paiga külastuse Pühal Mäai 18 päeva jooksul, kaar
sa arvatud Punase- ja Surnum|8re äärsed alad Sünai ]k Negesvi
kõrbe^. Selgitused ^ t i keeles. V ä l j ^ ^brk — Toronto
—Montreal, •
NÜÜB VÕIB MTJEliE ELUAEGNE IGATSUS TÄITUDA•
Informatsiooniks i^alume kirjutada: EVÄNGEUCAL BIBLE
LANDS TOURS, e/o Rev. H . imdmik/783 A r t ^ St.
Lucie, Florida 33452, USA. Saadame teüe täieliku reisücava.
Kaasareisijatei arv piiratud. '
4 dttsembrisf järgmlsteN
Suures valikus littala Maaskäupu 1^ SAUNA kosmeetika tarbeid
TfirSausiatarbeid-^ Küünlaid Münlajalguiilr Soome kompvek-ke
Tekstiile kardinateks ja seinakaunistusteks ja kleidiiüdeid
ja sumšayaruštust TÄI
® Inglismaal, Edinburghis toimus
14. rahvi^ahelhie pooljuhtide füü-sikakonverents
4.—8. sept. jä Ox-fedis
11.—15. sept. 4. tugevate
mapeotväljade koifyerents. Mõle­mast
neist võttis osa lilüsikadok-kes
töötab pro-
ESMAJÄRGULISEDIMPÖRT-ARTIKLID SOOMEST .
2031 YONGE ST., TORONTO, ONT. M4S•2Ä2: ® TELEFON 483-6650
võlahiesÄis (Klajr jaTom), Ä ^^sattiivuUste sitika. .^^^^
astumas ebardaals^se aega ^atega. Ülase lööming näib «olevat j^eiseievaatlejälfi^^^n^^
i<-:LEE
või stiliseeritud inimsümbolfte lä- reas:eerides ünibritsevgle maail-
M ml mehhžwmilis-skiBlptuuirsete, i 'male,; iehnSkalej
® õppereisil ühendrük^
Stokholmis elav mehaanika inse­ner
Rein Ko-mmel. Tä T>e9tus Cle-velandis,
žessörma University of North Dä-Ä
s , Grand Fork'is. Ta esines .
Öxfordds ka loenguga teemal |
,»Magnetö^juhtivus õhukestes kris­tallides'^;
Edinbur^i konverentsist
võttis osa :ka veiae teadlaste; dele­gatsioon,
kellede seas oli eeštiäsest
ikadiofetor KoiÄ.
sai ta
•isiks Rootsi rauatöösturite orga-.
nisatsioonüt. Ta viibis tteidfiiki-
Jes küjmnepä^ , .
® PMisburgiš ja Alphäs, N J . toi­musid
hüjuti bändide võistlused
parima orkestri nimele neis liima-des.
Peakohtimikuria parima or­kestri
määramise3?s-esüi6s eritead-
Ijaii^ magrLeanbit Koorils.
Pühapäeval, 26. novembril toi­munud
Prö^lncial loterii loosimi­sel
langesid viis ülie miljonüist
peavõitu pileteile nr. 8684975, nr.
7386564, nr. 10370783^ mr.
M36759 Ja nr. 50'?5;386.. . ; -'