1980-03-18-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
18. märtsil 1980 — IMesday, March 18, Nr. 22
V A B A D E EESTLASTE H M L E E A N D J A
VÄLJAANDJA: O/Ü. Vaba. Eestlane, 135 Teeumseto St Töimnte:
, PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Böx 70, Stn. G, Toromto Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50
Veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas |56.—, poolaastas $30.50
ja veerandaastas,$16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—, poolaastas
$21.— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veeraodaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.-,
$36.— ja veeraedaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri hiud 45 e.
II
I i
1
P u b l i s M by Free Estonian Publisher Ltd., 135
Toroato . Oat. M6J 2H2
Ameerika Ühendriikide _
divalimised on alati oma keenili'^
se, komplitseeritud, aegaviitva Ja
kuluka valimissiisteemigjü olnud
teiste riikide poliitikutele Ja
tilistele vaatlejatele mõistatusekso
Paljudes osariikides toimuvad eel-^
valimised, mis kestavad peaäegw
aastapäevad, sunnivad poliitikuid
ja rahvast kontsentreeruma pikema
perioodi kestel oma huvi ja
tähelepanu valimisvõitluse keera»
listele manöövritele, mis Jätab vä^
ga Vähe energiat iile sise- Ja yälis-poliitiliste
pakiliste
lahendamiseks. See võib
tõsiseid tagasilööke nii sisemistes
kui ka välistes sektorites, eriti sel
Juhid kui ametisolev president
kaniMdeerib teistkordselt Valgesse
Majja ning peab suure osa oma
^ kallist ajast Ja tähelepanust riigi
Juhtimise asemel kulutama valimisvõitluseks.
i Ühendriikide presidendi valimissüsteem
on ajalooline pärandus
ning seda ei ole söandatud se^
pi muuta Ja moderniseerida kuigi
selles suunas on sageli kõlanud
tugevad hääled. Kuid senine süsteem
oma ühest osariigist teise
rändava karnevali õhkkonnaga on
niivõrd Ameerika ellu sisse imfju-nudv
et seda ei taheta ega riskita
nähtavasti mõne praktilisema
^ • I- WILLIAM STEWÄRD VV^ ^ ^
(CÄNÄDIÄN SC]|NE) »- Mitmete aastate kestel on immigratsiooni poliitika Quebecis palju kära te-
Mtanud. Kurdeti, et valitsus et arvesta provintsi prantsuse iseloomuga ja laseb Quebeci sisse lüga
palju inimesi, kes prantsuse keelt ei valda. Selle tagajärjel loodi Quebeci eriline Quebeci immigratsi-,
ööni ministeerium, mille ülesandeks jäi föderaalvalitsuse Ja Quebeci vahel immigratsiooni koordineerimine.
Samuti loodi välismaal Quebeci immigratsiooni ametid, kes loomulikult tegelesid ainult imml-
.grantidega, kes soovisid Ja scžbisid Quebeci sisserändamiseks. ^ :^ / , - . • ' • ' "
siiliks oli — nagu
yastuvaidlematult ilmnes 1977. a.
keeleseadusest, muuta Quebeci provints
puht prantsuse karakteri ja
keelega provintsiks ja kaitsta Quebeci
Põh j a-Ämeerika miõjude vastu,
mis oleksid pikapeale selle provintsi
identsuse hävitanud.
I
: Quebeci rändab sisse • Igal aastal
25.000 inimest. Nad kõik toovad
kaasa oma endistelt asukohamaadelt
selle maa kultuuri ja
kombed ja aeg on näidanud, et
Quebeci enese traditsioonid ja
arusaamad on uustulnukate tõttu
see et nende lastel oh küllalt tegemist, Radio-Quebec, provintsi ametlik
et tavalist koolikava neile võõras ringhääling ja •televisioonijaam,
prantsuse keeles läbi võtta. alustas programmide andmist mit-
Quebecis on 18.000 haiitilast ja mes eri keeles ja Quebeci Töölis-näib,
et umbes 4:000-del haiiti lap- ühing kprraldas eelmise aasta lõ-sel
on raskusi uue kooli atmosfää- pusseminaire etnilistele gruppidele,
riga harjuda, neile ei nai sobivat Kõik see näitab, et prantsuse pro-ei
kooli distsipliin ega õppekava, i vintsis toimuvad suured muudatu-
Eomitee, mis loodi uustulnukaist' sed. Arnöpoulos-Clifti raamatus
Aafrikast ja Kariibi saartelt, tegi üteldakse, et kuigi uus keeleseadus
Quebeci koolidevalitsusele ettepa- kehtestati selleks, et prantsuse
neku luua eri klassid immigrantide .keel muutuks ainuvalitsejaks nii
lastele ning^määrata ametisse uus- j sotsiaal- kui majandusalal,
quebeclasi Quebeci haridussüsteemi
mitmetele aladele.
moodusega asendada. Valimiskampaania
elustamisele Ja rahva
üleskihutamisele aitab tõhusalt
kaasa massimeedia, viimasel ajal
eriti televisiooni saatejaamad, kes
pühendavad juba praegu, ligeniale
kümme kuud enne valimisi, suure
osa oma päevauudiste ajast valimistele
ninguüksikute kandidaatide
edu Jä ebaedu lärjeldamisele.
Valimisvõitlus toimub traditsioonide
kohaselt kahe suurema ja
mõjuvõimsama partei — demokraatliku
ja vabariikliku — kancü-
^ t i d e vahel. Põhüiseli areneb
se^ võitlus kahes faasis — esialgu
võistlevad mõlemate parteide
kandidaadid omavahel partei Üe-riiklikul.
•konverentsil- eimaiiiuse
$aa.viitamiseks Ja pärast lahevaai
kaks väljavalitut presidendi valimispäeval,
mis käesoleval aastal
on 4. novembril, omavahej kokku
kogu rahva poolehoiu Toitmiseks.
Ühendriikide keerulise välimissea^
duse alusel ei vali valijad tegelikult
kandidaati vaid osariikide
kaupa ühe või teise pai1;ei kandidaadi
valijamehi; Kima igal osariigil
on teatud arv hääli, siis selgub
juha valimiste päeval vabariikliku
või demokraatliku partei
kandidaadi edu osariikides Ja lõpuks
kogu, rügi ulatuses. Valijamehed,
kelle kogu nimetatakse
Electoral Collega, tulevad 15. detsembril
Washingtonis kokku presidendi
valimiseks kuid sellel on ainut
vormiline tähtsus. Valijameestel
on kogusummas 538 ;häält ja
valituks osutub see kes saab mi-
Biimaalselt 270 häält.
i yalimisvõitluse esimeses faasis
iõldavad kõik kandidaadid mööda
maad ringi, otsides kontakte partei
kohalike Juhtidega, pidades kõnesid,
Organiseerides majanduslikke
toetajaid! j a koostades endile staa-
I^e. Kui paljudes osariikides algia-vad
eelvalimised partei üleriikll-luks
konverentsiks delegaatide
sMs
didaadid saada .nendes osariikides
kõige, rohkem hääli, mülega nad
kindlustavad endUe seljataguse ja
edu üleriigilisel konverentsü.
Need, keüedei eelvalimistel asi ei
õnnestu, loobuVad edasi kandideerimast
kuna kaotajaid ei toeta
keegi enam majanduslikult ega po-liitUiselt.
Kui eelvalimiste periood
on läbi, süs toimub vabarüMaste
üleriiklik kohverents oma kandidaadi
valimiseks 14. juulil Detroidis
Ja demokraatide konverents 11.
augustil New Yorgis. ;; ,
Pärast parteide kandidaatide va-linaist
konverentsidel algab vali-mislahingu
teine faas — võitlus
demokraatide ja vabariiklaste vahel
oma kandidaadi läbi viimiseks.
Tavaliselt antakse valimiskampaania
stardisignaal Juba septembris
kuigi poliitilised eksperdid mainivad,
et ameeriklane ei hakka enne
presidendivalimistele tõsiselt mõtlema
kui pesapalli nn. maailma-seeria
on oktoobris lõppenud, Siis
rakendavad parteid oma kandi
daadi läbiviimiseks kogii oma pro-pagandaaparatuurid
ning kandidaadid
sõidavad mööda maad ringi,
et eriti mõjutada suuremaid
osariike, kust tuleb suuremal arvul
valijamehi.
See on linnulennulme ja kons-
Jktüvne iilevaade Ühendriikide
jesidendivalimistest, mille detaile
pole võimalik koike
Eeltoodu näitab siiski
komplitseeritud on Ühendriikide
presidendi valimiste protseduur Ja
kuivõrd on sellega seotud kogu
Ühendriikide poliitiline juhtkond
eesotsas presidlendiga. Käesoleval
korral annab see pplütiline presidendimäng
ühendriikide Ja kogu
maailma poMitilises elus eriti valusalt
tunda, kuna praegune president
Carter on üks Järgmise presidendi
kandidaatidest, kes selle
et koondada kogu oma
praegusele pinevale väiis-poliitilisele
olukorrale ja Ühendrü-kide
sisemistele mskustele, mida
eriti suurendavad komplitseeritud
energia ja majanduslikud problee-peab
pühendama suure osa
väärtuslikust ajast valimis-strateegiä
kujundamisele Ja teda
lakkamatult oma isiklikes huvides j
kritiseerivate vastaskandidaatiäe 1
õiendamisele. Seda kõike nimeta-
Kanada erakordselt nõrgad sõjalised
jõud on Juba pikema aja
kestel olnud ajakirjanduses Ja po-lütUistes
ringkondades arutlusaineks.
Mõned kriitikud on Kanada
palgasõdurite armee hmdamisel
väga teravad, mainides, et Kanada
sõjaväele kulutatakse palju
raha, kuid sõjavägi ön vaike Ja
halvasti varustatud. Kanada sõjalised
Jõud on viimaste aastate
jooksul pidevalt kokku kuivanud,
kuna näiteks 1963. aastal oli Kanada
kõigi kolme relvalügi koosseisus
102.644 meest Ja üks Idndral
iga 1387 mehe kohta, kuid nüüd
on sõjavägi kahanenud 65.012 mehele,
sealjuures üks kuidral iga
551 sõjaväelase kohta. Kanada sõjalised
kulutused iga mehe kohta
aastas on 68.800 dollarit kiüd nai- .
teks Prantsusmaal, kus armee
koosneb sundsõjaväeteenistuse
alusel sõjaväkke voetud kutsealustest,
on need kulud 17.500 dollarit
Ja Shveitsis kasutamisele võetud
miUitsa-süsteemi Juures ainult
3200 dollari iga mehe kohta.
Sealjuures ilmneb ka palgasõdurite
süsteemi üks kõige suuremaid
miinuseid sõjaväele kulutatud
summadest läheb lõviosa ^lava
koosseisu palkadeks Ja neile igasuguste
hilvituste maksmiseks, kuna
relvastuse ostmiseks Ja sõjaväe
materiaalse võitlusvõime tõstmiseks
Jäävad Järele väga pisikesed
summad: Praeguste kalkulatsioonide
Juurus läheb Kanadas ainult 15
protsenti kogu riigikaitse eelarvest
relvastuse uuendamiseks Ja kapitaalseteks
väljaminekuteks, millist
summat peetakse erakordselt
väikeseks. Normaalselt peaks varustuse
ja relvastuse uuendami-
Seda olukorda ei osanud ette näha
ükski Quebeci valitsuse sotsiaalala
planeerija, kuigi lieü oli eeskujuks
Ühendriigid, kuhu samuti
kokku voolas immigrante üle % u
maailma, mille tagajärjel sealne
ühiskond tegi läbi suuri muudatusi
ja sellest sai mitmerassiline
ühiskond. •
Quebeci tulevasest arengust annab
hea ülevaate raamat "Le Fait
anglais au Quebec" (Inglise fakt
Quebecis). Raamat ilmus . eelmise
aasta lõpus ja selle autoreiks on
kaks tuntud ajakirjanikku Shelia
Ärnopoulos ja Dominique Clift.
Raamatu pealkiri vihjab Quebecis
elavatele inglise keelt rääkivatele
ühiskondadele,
Komitee üks ettepanekuist oM ka
see, et ülikoolid võtaksid oma õppekavasse
etnüised kursused.
siis hind mis selle eest maksia
tuleb Jäi selle seaduse tegijail ka
he süma vahele^
Autorid ütlevad, et see kultuur
mida prantslased Quebecis suutsid
Kultuuriminister Camille Laurin säilitada, hakkab nüüd lagunema
ja iminigratsiooniminister Jacques ja selle asemele tekib uus kultuur,
Gouture teevad praegu ringsõite mis on kosmopoliitne ja vastab
provintsis jä peavad koosolekuid enam tänapäeva Quebeci elanike
mitmesuguste etniliste' gruppidega. .tarvidustele.
kuid puudutab ijljtlasi ka Quebeci
yalitsuse pingutusi proVi|tsi muu
ta ainult prantsuse keelt rääki-vaks
sellega, et kõikide immigrantide
lapsed sunnitakse pränt
suse koolidesse.
Autorid leivad, et valitsuse nõuandjad,
kes kehtima panid kontro-versiaalse
seaduse nr. 101, mida
nimetatakse ka keeleseaduseks,
unustasid ära seUe fakti, et immigrandid
Kreekast, PortugaUst,
Vietnamist, Kariibi saartelt ja Ladina
Ameerikast ei võta omaks.
Quebeci traditsioone, küll aga müüdavad
nad Quebeci ühiskondlikku
struktuuri.
Valitsus tuli uustulnukaile mõneti
vastu aidates neÜ töökohti leida
ja juhtides nad heaoluameti. konsultantide
juurde, kuid see oli ka
kõik.
Quebeci provintsiametnikud on
peagu kõik — väljaarvatud 3% —
prantsuse kanadalased sellest hoolimata,
et 25% provintsi elanikest
ei valda prantsuse keelt. Nii uustulnukad
kui inglise ieelt rääkivad
quebeclased on viimasel ajal päris
häälekalt riõudnud selle probleemi
kiirekujulist lahendamist.
Teravam vahejuhtum toimus Co-te-
des-Neiges'i linnaosas Montrealis.
Seal elab palju immigrante ja
konflikt tekkis usuõpetuse tundide
pärast: koolides.
' . Lõpuks pidi Montreali KatoMik-lik
Koolikomisjon Notre-Bäme
des Neiges'i kooli muutma ümber
ja usuõpetuse- ja pihitunnid
Vabatahtlikeks :tegemav : ;^
WASHINGTON ~ Mitusada teadlast oodatakse osa võtma seitsmendast
Balti Uurimuste Konverentsist mis toimub Georgetown!
iilikooüs Washmgtonis, D.C., 5.-8. juunil 1980. Osavõtjaid oodatak-se
Ühendrükidest, JKanadast^ Austraaliast, Inglismaalt, Rootsist,
Soomest, Lääne-Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iisraelist ja mujalt.
Rohkem kui sajast teaduslikust ettekandest koosneva kava koordineerijaks
on dr. Juris SUeniekS Carnegie-Mellon ülikoolist. Koha-pealset
organiseerivat toimkonda juhatavad dr; George Viksnins
Georgetown ülikoolist ja dr, Tõnu Parmmg Marylandi ülikoolist.
Seitsmes Balti Uurimiiste Kon- erikonverentsi korraldamiseks Mar-verents
toimub Balti teadusliku, burgi ülikoolis Lääne-Saksamaal.
ühingu Association for the Ad
vancement of Baltic Studies
(AABS) korraldusel koostöös
Georgetown! ülikooliga. Balti teaduslik
(ihing AABS organiseeriti
1988. aastal Marylandi 'ülikoolis pärast
esimese Balti Uurimuste Konverentsi
lõppu.
Sellest ajast on ÄÄBS kasvanud
ligi 900-lÜkmeliseks rahvusvaheliseks
teaduslikuks organlsatsioo-niks,
olles samal ajal kujunenud
kõige olulisemaks Balti küsimustega
tegelevaks teaduslikuks
organisatsiooniks läanemaaUmas.
AABS ei koonda mitte üksi Balti
teadlasi vU Balti küsimustega tegelevaid
teadlasi, vaid kõiki neid,
kes tunnevad huvi Balti uurimuste
vastu. Eriti tuleb märkida asjaolu,
et ikka rohkem osavõtjaid Balti
uurimuste konverentsidest on mitte-balti
päritoluga.
Nagu märgitud, toimus esimene
Balti uurimuste konverents 1968,
aastal Marylandi 'ülikoolis. Sellest
ajast peale on konverentse korraldatud
üle aasta. 1970. a. toimus
konverents San Jose State ülikoolis,
1972. a. Toronto Äoõlis, 1974. a,
Illinoisi ülikoolis, 1976. a. Columbia
ülikoolis ning 1978. a. jällegi Toronto
ülikoolis.
Lisaks konverentsidele amiab
AABS välja teaduslikku ajakfrja,
uudiste bülletääni ja on toetanud
või ise kirjastanud mitmeid Bai
ti küsimusi käsitlevaid raamatuid.
Seitsmenda Balti Uurimuste Konverentsi
läbviiraiseks on Washing
tonis, D.C. moodustatud orgänisee
riv toimkond, mille kaasesimees-
1 teks on dr. George Viksnins ja dr.
\ Tõnu Parming. Edasi kuuluvad
korraldavasse toimkonda veel: Endel
Kaseoru — konverentsi laekur.
Agu Ets—^ transpordi ja tehniliste
küsimuste koordinaator, Jaan
Toots — registratsioon, Priit Vesi
lind — informatsioon ja Imre Lip
ping — programmi koordinaator.
seks minema 30 protseni sõjalisest
eelarvest. Võrdluseks olgu tähendatud,
et N. Liidus kulutatakse relvastuseks
ko^ni 50 protsenti riigikaitselistest
väljaminelaitest.
Kanada nõrkade sõjaliste Jõudude
probleeme on viimasel ajal sageli
käsitatud Kanada ajakirjanduses
ning sellega seoses on esile
kerkmud mitmesuguseid seisukohti,
teooriaid Ja polütUisi aspekte,
milledest mõned tunduvad oma
naüvsuses ja ebareaalsuses otse
koomilistena. Näiteks ilmus To-onto
,,Star'i" laupäevases väljaandes
„Canadian Weekend^' pikem
analüüs Kanada sõjaväe kohta,
kusjuures teoretiseeritl Kanada
probleeme võimaliku sõja korral.
Kirjutise autor fantaseerib, et
i982. aastal puhkenud sõja korral
saadab Ühendriikide president
ameerika sõjaväeosad Kanada
Arktisesse, et kaitsta seda seal
maandunud vene langevarjurite
üksuse vastu. Pärast sõja lõppu
kui ühendriigid kirjutavad alla rahukokkuleppele
venelastega, lubab
president Ühendriikide sõjaväeük-sused
,,peatselt" Kanadast välja
vüa. Sellega vihjab kirjutise autor
võimalusse, et ameerika sõjaväe-üksused
jäävad Kanadasse. Teoreetiliselt
on sellme võhnalus
muidugi olemas, kuid veelgi suurem
võunalus, mida autor ei käsita,
peitub selles, et Kanada Ark-tises
maandunud vene väed tungivad
edasi lõunasse ning ei lahku
süt pärast i sõja lõppu; Imelik, et
alati maalitakse ameeriklaste näol
tonti seinale, kuid Venelastest minnakse
vaikselt mööda!
Vastavalt korraldava toimkonna
kaasesimehele dr. Tõnu Parmingu-le
on 7-nda Balti Uurimuste Konverentsi
eeltööd senini edenenud edukalt.
Konverentsi esialgne ettekannete
kava on koostatud ja see saadetakse
laiali märtsis. Konverentsi
muude ürituste osas on veel mõningaid
lahtisi küsimusi, kuid need
loodetakse lahendada kõige lähemal
ajal; ; ^ ^
Quebeci vana traditsioon, kus ka Peale mainitud konverentside on j „Vaba Eestlases" nr. 20 viima-takse
demokraatiaks kuid ka de- tolitsism moodustab osa õppeka-j korraldatud veel erialalisi konve-: sel leheküljel avaldatud foto allkir-mokraatlikul
süsteemil on oma vast koolides ja mida loomulikult | rentse Ohio State ülikoolis, Wiscon- \ jas on, eksitav viga. Ülalt teises
muutmist-Ja
K.A.
õpetatakse prantsuse keeles, ei so- i sini ülikoolis ja Stanfordi .ülikoolis, j reas tuleb lisada Tarmo nime juur-bi
paljude uustulnukate lasteväne- Möödunud suvel aitas AABS koos- de Sulev, kes on üks Lembitu noo-mate
arusaamadega, nad leiavad, töös Herderi Instituudiga kaasa leppiste parimaid automehl.
Kuid — miks me räägime venelastest
Ja ameeriklastest ja miks
meie ei räägi kanadalastest? Miks
ei ürita Kanada oma suurt territooriumi
ja maapõuerikkusi kaitsta
oma sõjaväega Ja peaks selleks
abi otsima teistelt, mis võib lõppeda
Icurbade tagajärgedega On aeg,
kus sellele probleemUe tuleks hakata
tõsiselt mõtlema!
•Kes on need noored bandüdid,
kes vallutasid neli kuud tagasi Teheranis
Ühendrükide saatkonna-hoone
ning hoiavad igasuguste
rahvusvaheliste seaduste ja inim-
Kke moraaliprintsüpide vastaselt
oma vangistuses ameerika saat-konnaametnikke?
Neid terroriste
on lääneriüdde ajakirjandus Ja
massimeedia seni ajani tituleerinud
„üliõpüasteks", vihhasel ajal
siiski -ka juba ^,sõjakateks", kuna
isegi ülusioonide hõlmas puhkavas
läänemaaUmas hakkavad pikapeale
tõsiasjad selguäia.
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 18, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-03-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800318 |
Description
| Title | 1980-03-18-02 |
| OCR text | 18. märtsil 1980 — IMesday, March 18, Nr. 22 V A B A D E EESTLASTE H M L E E A N D J A VÄLJAANDJA: O/Ü. Vaba. Eestlane, 135 Teeumseto St Töimnte: , PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Haimes Oja POSTIAADRESS: P.O. Böx 70, Stn. G, Toromto Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 Veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas |56.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas,$16.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga USA-s: aastas $61.—, poolaastas $32.50 ja veeraodaastas $17.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.-, $36.— ja veeraedaastas $19.—. Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri hiud 45 e. II I i 1 P u b l i s M by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Toroato . Oat. M6J 2H2 Ameerika Ühendriikide _ divalimised on alati oma keenili'^ se, komplitseeritud, aegaviitva Ja kuluka valimissiisteemigjü olnud teiste riikide poliitikutele Ja tilistele vaatlejatele mõistatusekso Paljudes osariikides toimuvad eel-^ valimised, mis kestavad peaäegw aastapäevad, sunnivad poliitikuid ja rahvast kontsentreeruma pikema perioodi kestel oma huvi ja tähelepanu valimisvõitluse keera» listele manöövritele, mis Jätab vä^ ga Vähe energiat iile sise- Ja yälis-poliitiliste pakiliste lahendamiseks. See võib tõsiseid tagasilööke nii sisemistes kui ka välistes sektorites, eriti sel Juhid kui ametisolev president kaniMdeerib teistkordselt Valgesse Majja ning peab suure osa oma ^ kallist ajast Ja tähelepanust riigi Juhtimise asemel kulutama valimisvõitluseks. i Ühendriikide presidendi valimissüsteem on ajalooline pärandus ning seda ei ole söandatud se^ pi muuta Ja moderniseerida kuigi selles suunas on sageli kõlanud tugevad hääled. Kuid senine süsteem oma ühest osariigist teise rändava karnevali õhkkonnaga on niivõrd Ameerika ellu sisse imfju-nudv et seda ei taheta ega riskita nähtavasti mõne praktilisema ^ • I- WILLIAM STEWÄRD VV^ ^ ^ (CÄNÄDIÄN SC]|NE) »- Mitmete aastate kestel on immigratsiooni poliitika Quebecis palju kära te- Mtanud. Kurdeti, et valitsus et arvesta provintsi prantsuse iseloomuga ja laseb Quebeci sisse lüga palju inimesi, kes prantsuse keelt ei valda. Selle tagajärjel loodi Quebeci eriline Quebeci immigratsi-, ööni ministeerium, mille ülesandeks jäi föderaalvalitsuse Ja Quebeci vahel immigratsiooni koordineerimine. Samuti loodi välismaal Quebeci immigratsiooni ametid, kes loomulikult tegelesid ainult imml- .grantidega, kes soovisid Ja scžbisid Quebeci sisserändamiseks. ^ :^ / , - . • ' • ' " siiliks oli — nagu yastuvaidlematult ilmnes 1977. a. keeleseadusest, muuta Quebeci provints puht prantsuse karakteri ja keelega provintsiks ja kaitsta Quebeci Põh j a-Ämeerika miõjude vastu, mis oleksid pikapeale selle provintsi identsuse hävitanud. I : Quebeci rändab sisse • Igal aastal 25.000 inimest. Nad kõik toovad kaasa oma endistelt asukohamaadelt selle maa kultuuri ja kombed ja aeg on näidanud, et Quebeci enese traditsioonid ja arusaamad on uustulnukate tõttu see et nende lastel oh küllalt tegemist, Radio-Quebec, provintsi ametlik et tavalist koolikava neile võõras ringhääling ja •televisioonijaam, prantsuse keeles läbi võtta. alustas programmide andmist mit- Quebecis on 18.000 haiitilast ja mes eri keeles ja Quebeci Töölis-näib, et umbes 4:000-del haiiti lap- ühing kprraldas eelmise aasta lõ-sel on raskusi uue kooli atmosfää- pusseminaire etnilistele gruppidele, riga harjuda, neile ei nai sobivat Kõik see näitab, et prantsuse pro-ei kooli distsipliin ega õppekava, i vintsis toimuvad suured muudatu- Eomitee, mis loodi uustulnukaist' sed. Arnöpoulos-Clifti raamatus Aafrikast ja Kariibi saartelt, tegi üteldakse, et kuigi uus keeleseadus Quebeci koolidevalitsusele ettepa- kehtestati selleks, et prantsuse neku luua eri klassid immigrantide .keel muutuks ainuvalitsejaks nii lastele ning^määrata ametisse uus- j sotsiaal- kui majandusalal, quebeclasi Quebeci haridussüsteemi mitmetele aladele. moodusega asendada. Valimiskampaania elustamisele Ja rahva üleskihutamisele aitab tõhusalt kaasa massimeedia, viimasel ajal eriti televisiooni saatejaamad, kes pühendavad juba praegu, ligeniale kümme kuud enne valimisi, suure osa oma päevauudiste ajast valimistele ninguüksikute kandidaatide edu Jä ebaedu lärjeldamisele. Valimisvõitlus toimub traditsioonide kohaselt kahe suurema ja mõjuvõimsama partei — demokraatliku ja vabariikliku — kancü- ^ t i d e vahel. Põhüiseli areneb se^ võitlus kahes faasis — esialgu võistlevad mõlemate parteide kandidaadid omavahel partei Üe-riiklikul. •konverentsil- eimaiiiuse $aa.viitamiseks Ja pärast lahevaai kaks väljavalitut presidendi valimispäeval, mis käesoleval aastal on 4. novembril, omavahej kokku kogu rahva poolehoiu Toitmiseks. Ühendriikide keerulise välimissea^ duse alusel ei vali valijad tegelikult kandidaati vaid osariikide kaupa ühe või teise pai1;ei kandidaadi valijamehi; Kima igal osariigil on teatud arv hääli, siis selgub juha valimiste päeval vabariikliku või demokraatliku partei kandidaadi edu osariikides Ja lõpuks kogu, rügi ulatuses. Valijamehed, kelle kogu nimetatakse Electoral Collega, tulevad 15. detsembril Washingtonis kokku presidendi valimiseks kuid sellel on ainut vormiline tähtsus. Valijameestel on kogusummas 538 ;häält ja valituks osutub see kes saab mi- Biimaalselt 270 häält. i yalimisvõitluse esimeses faasis iõldavad kõik kandidaadid mööda maad ringi, otsides kontakte partei kohalike Juhtidega, pidades kõnesid, Organiseerides majanduslikke toetajaid! j a koostades endile staa- I^e. Kui paljudes osariikides algia-vad eelvalimised partei üleriikll-luks konverentsiks delegaatide sMs didaadid saada .nendes osariikides kõige, rohkem hääli, mülega nad kindlustavad endUe seljataguse ja edu üleriigilisel konverentsü. Need, keüedei eelvalimistel asi ei õnnestu, loobuVad edasi kandideerimast kuna kaotajaid ei toeta keegi enam majanduslikult ega po-liitUiselt. Kui eelvalimiste periood on läbi, süs toimub vabarüMaste üleriiklik kohverents oma kandidaadi valimiseks 14. juulil Detroidis Ja demokraatide konverents 11. augustil New Yorgis. ;; , Pärast parteide kandidaatide va-linaist konverentsidel algab vali-mislahingu teine faas — võitlus demokraatide ja vabariiklaste vahel oma kandidaadi läbi viimiseks. Tavaliselt antakse valimiskampaania stardisignaal Juba septembris kuigi poliitilised eksperdid mainivad, et ameeriklane ei hakka enne presidendivalimistele tõsiselt mõtlema kui pesapalli nn. maailma-seeria on oktoobris lõppenud, Siis rakendavad parteid oma kandi daadi läbiviimiseks kogii oma pro-pagandaaparatuurid ning kandidaadid sõidavad mööda maad ringi, et eriti mõjutada suuremaid osariike, kust tuleb suuremal arvul valijamehi. See on linnulennulme ja kons- Jktüvne iilevaade Ühendriikide jesidendivalimistest, mille detaile pole võimalik koike Eeltoodu näitab siiski komplitseeritud on Ühendriikide presidendi valimiste protseduur Ja kuivõrd on sellega seotud kogu Ühendriikide poliitiline juhtkond eesotsas presidlendiga. Käesoleval korral annab see pplütiline presidendimäng ühendriikide Ja kogu maailma poMitilises elus eriti valusalt tunda, kuna praegune president Carter on üks Järgmise presidendi kandidaatidest, kes selle et koondada kogu oma praegusele pinevale väiis-poliitilisele olukorrale ja Ühendrü-kide sisemistele mskustele, mida eriti suurendavad komplitseeritud energia ja majanduslikud problee-peab pühendama suure osa väärtuslikust ajast valimis-strateegiä kujundamisele Ja teda lakkamatult oma isiklikes huvides j kritiseerivate vastaskandidaatiäe 1 õiendamisele. Seda kõike nimeta- Kanada erakordselt nõrgad sõjalised jõud on Juba pikema aja kestel olnud ajakirjanduses Ja po-lütUistes ringkondades arutlusaineks. Mõned kriitikud on Kanada palgasõdurite armee hmdamisel väga teravad, mainides, et Kanada sõjaväele kulutatakse palju raha, kuid sõjavägi ön vaike Ja halvasti varustatud. Kanada sõjalised Jõud on viimaste aastate jooksul pidevalt kokku kuivanud, kuna näiteks 1963. aastal oli Kanada kõigi kolme relvalügi koosseisus 102.644 meest Ja üks Idndral iga 1387 mehe kohta, kuid nüüd on sõjavägi kahanenud 65.012 mehele, sealjuures üks kuidral iga 551 sõjaväelase kohta. Kanada sõjalised kulutused iga mehe kohta aastas on 68.800 dollarit kiüd nai- . teks Prantsusmaal, kus armee koosneb sundsõjaväeteenistuse alusel sõjaväkke voetud kutsealustest, on need kulud 17.500 dollarit Ja Shveitsis kasutamisele võetud miUitsa-süsteemi Juures ainult 3200 dollari iga mehe kohta. Sealjuures ilmneb ka palgasõdurite süsteemi üks kõige suuremaid miinuseid sõjaväele kulutatud summadest läheb lõviosa ^lava koosseisu palkadeks Ja neile igasuguste hilvituste maksmiseks, kuna relvastuse ostmiseks Ja sõjaväe materiaalse võitlusvõime tõstmiseks Jäävad Järele väga pisikesed summad: Praeguste kalkulatsioonide Juurus läheb Kanadas ainult 15 protsenti kogu riigikaitse eelarvest relvastuse uuendamiseks Ja kapitaalseteks väljaminekuteks, millist summat peetakse erakordselt väikeseks. Normaalselt peaks varustuse ja relvastuse uuendami- Seda olukorda ei osanud ette näha ükski Quebeci valitsuse sotsiaalala planeerija, kuigi lieü oli eeskujuks Ühendriigid, kuhu samuti kokku voolas immigrante üle % u maailma, mille tagajärjel sealne ühiskond tegi läbi suuri muudatusi ja sellest sai mitmerassiline ühiskond. • Quebeci tulevasest arengust annab hea ülevaate raamat "Le Fait anglais au Quebec" (Inglise fakt Quebecis). Raamat ilmus . eelmise aasta lõpus ja selle autoreiks on kaks tuntud ajakirjanikku Shelia Ärnopoulos ja Dominique Clift. Raamatu pealkiri vihjab Quebecis elavatele inglise keelt rääkivatele ühiskondadele, Komitee üks ettepanekuist oM ka see, et ülikoolid võtaksid oma õppekavasse etnüised kursused. siis hind mis selle eest maksia tuleb Jäi selle seaduse tegijail ka he süma vahele^ Autorid ütlevad, et see kultuur mida prantslased Quebecis suutsid Kultuuriminister Camille Laurin säilitada, hakkab nüüd lagunema ja iminigratsiooniminister Jacques ja selle asemele tekib uus kultuur, Gouture teevad praegu ringsõite mis on kosmopoliitne ja vastab provintsis jä peavad koosolekuid enam tänapäeva Quebeci elanike mitmesuguste etniliste' gruppidega. .tarvidustele. kuid puudutab ijljtlasi ka Quebeci yalitsuse pingutusi proVi|tsi muu ta ainult prantsuse keelt rääki-vaks sellega, et kõikide immigrantide lapsed sunnitakse pränt suse koolidesse. Autorid leivad, et valitsuse nõuandjad, kes kehtima panid kontro-versiaalse seaduse nr. 101, mida nimetatakse ka keeleseaduseks, unustasid ära seUe fakti, et immigrandid Kreekast, PortugaUst, Vietnamist, Kariibi saartelt ja Ladina Ameerikast ei võta omaks. Quebeci traditsioone, küll aga müüdavad nad Quebeci ühiskondlikku struktuuri. Valitsus tuli uustulnukaile mõneti vastu aidates neÜ töökohti leida ja juhtides nad heaoluameti. konsultantide juurde, kuid see oli ka kõik. Quebeci provintsiametnikud on peagu kõik — väljaarvatud 3% — prantsuse kanadalased sellest hoolimata, et 25% provintsi elanikest ei valda prantsuse keelt. Nii uustulnukad kui inglise ieelt rääkivad quebeclased on viimasel ajal päris häälekalt riõudnud selle probleemi kiirekujulist lahendamist. Teravam vahejuhtum toimus Co-te- des-Neiges'i linnaosas Montrealis. Seal elab palju immigrante ja konflikt tekkis usuõpetuse tundide pärast: koolides. ' . Lõpuks pidi Montreali KatoMik-lik Koolikomisjon Notre-Bäme des Neiges'i kooli muutma ümber ja usuõpetuse- ja pihitunnid Vabatahtlikeks :tegemav : ;^ WASHINGTON ~ Mitusada teadlast oodatakse osa võtma seitsmendast Balti Uurimuste Konverentsist mis toimub Georgetown! iilikooüs Washmgtonis, D.C., 5.-8. juunil 1980. Osavõtjaid oodatak-se Ühendrükidest, JKanadast^ Austraaliast, Inglismaalt, Rootsist, Soomest, Lääne-Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iisraelist ja mujalt. Rohkem kui sajast teaduslikust ettekandest koosneva kava koordineerijaks on dr. Juris SUeniekS Carnegie-Mellon ülikoolist. Koha-pealset organiseerivat toimkonda juhatavad dr; George Viksnins Georgetown ülikoolist ja dr, Tõnu Parmmg Marylandi ülikoolist. Seitsmes Balti Uurimiiste Kon- erikonverentsi korraldamiseks Mar-verents toimub Balti teadusliku, burgi ülikoolis Lääne-Saksamaal. ühingu Association for the Ad vancement of Baltic Studies (AABS) korraldusel koostöös Georgetown! ülikooliga. Balti teaduslik (ihing AABS organiseeriti 1988. aastal Marylandi 'ülikoolis pärast esimese Balti Uurimuste Konverentsi lõppu. Sellest ajast on ÄÄBS kasvanud ligi 900-lÜkmeliseks rahvusvaheliseks teaduslikuks organlsatsioo-niks, olles samal ajal kujunenud kõige olulisemaks Balti küsimustega tegelevaks teaduslikuks organisatsiooniks läanemaaUmas. AABS ei koonda mitte üksi Balti teadlasi vU Balti küsimustega tegelevaid teadlasi, vaid kõiki neid, kes tunnevad huvi Balti uurimuste vastu. Eriti tuleb märkida asjaolu, et ikka rohkem osavõtjaid Balti uurimuste konverentsidest on mitte-balti päritoluga. Nagu märgitud, toimus esimene Balti uurimuste konverents 1968, aastal Marylandi 'ülikoolis. Sellest ajast peale on konverentse korraldatud üle aasta. 1970. a. toimus konverents San Jose State ülikoolis, 1972. a. Toronto Äoõlis, 1974. a, Illinoisi ülikoolis, 1976. a. Columbia ülikoolis ning 1978. a. jällegi Toronto ülikoolis. Lisaks konverentsidele amiab AABS välja teaduslikku ajakfrja, uudiste bülletääni ja on toetanud või ise kirjastanud mitmeid Bai ti küsimusi käsitlevaid raamatuid. Seitsmenda Balti Uurimuste Konverentsi läbviiraiseks on Washing tonis, D.C. moodustatud orgänisee riv toimkond, mille kaasesimees- 1 teks on dr. George Viksnins ja dr. \ Tõnu Parming. Edasi kuuluvad korraldavasse toimkonda veel: Endel Kaseoru — konverentsi laekur. Agu Ets—^ transpordi ja tehniliste küsimuste koordinaator, Jaan Toots — registratsioon, Priit Vesi lind — informatsioon ja Imre Lip ping — programmi koordinaator. seks minema 30 protseni sõjalisest eelarvest. Võrdluseks olgu tähendatud, et N. Liidus kulutatakse relvastuseks ko^ni 50 protsenti riigikaitselistest väljaminelaitest. Kanada nõrkade sõjaliste Jõudude probleeme on viimasel ajal sageli käsitatud Kanada ajakirjanduses ning sellega seoses on esile kerkmud mitmesuguseid seisukohti, teooriaid Ja polütUisi aspekte, milledest mõned tunduvad oma naüvsuses ja ebareaalsuses otse koomilistena. Näiteks ilmus To-onto ,,Star'i" laupäevases väljaandes „Canadian Weekend^' pikem analüüs Kanada sõjaväe kohta, kusjuures teoretiseeritl Kanada probleeme võimaliku sõja korral. Kirjutise autor fantaseerib, et i982. aastal puhkenud sõja korral saadab Ühendriikide president ameerika sõjaväeosad Kanada Arktisesse, et kaitsta seda seal maandunud vene langevarjurite üksuse vastu. Pärast sõja lõppu kui ühendriigid kirjutavad alla rahukokkuleppele venelastega, lubab president Ühendriikide sõjaväeük-sused ,,peatselt" Kanadast välja vüa. Sellega vihjab kirjutise autor võimalusse, et ameerika sõjaväe-üksused jäävad Kanadasse. Teoreetiliselt on sellme võhnalus muidugi olemas, kuid veelgi suurem võunalus, mida autor ei käsita, peitub selles, et Kanada Ark-tises maandunud vene väed tungivad edasi lõunasse ning ei lahku süt pärast i sõja lõppu; Imelik, et alati maalitakse ameeriklaste näol tonti seinale, kuid Venelastest minnakse vaikselt mööda! Vastavalt korraldava toimkonna kaasesimehele dr. Tõnu Parmingu-le on 7-nda Balti Uurimuste Konverentsi eeltööd senini edenenud edukalt. Konverentsi esialgne ettekannete kava on koostatud ja see saadetakse laiali märtsis. Konverentsi muude ürituste osas on veel mõningaid lahtisi küsimusi, kuid need loodetakse lahendada kõige lähemal ajal; ; ^ ^ Quebeci vana traditsioon, kus ka Peale mainitud konverentside on j „Vaba Eestlases" nr. 20 viima-takse demokraatiaks kuid ka de- tolitsism moodustab osa õppeka-j korraldatud veel erialalisi konve-: sel leheküljel avaldatud foto allkir-mokraatlikul süsteemil on oma vast koolides ja mida loomulikult | rentse Ohio State ülikoolis, Wiscon- \ jas on, eksitav viga. Ülalt teises muutmist-Ja K.A. õpetatakse prantsuse keeles, ei so- i sini ülikoolis ja Stanfordi .ülikoolis, j reas tuleb lisada Tarmo nime juur-bi paljude uustulnukate lasteväne- Möödunud suvel aitas AABS koos- de Sulev, kes on üks Lembitu noo-mate arusaamadega, nad leiavad, töös Herderi Instituudiga kaasa leppiste parimaid automehl. Kuid — miks me räägime venelastest Ja ameeriklastest ja miks meie ei räägi kanadalastest? Miks ei ürita Kanada oma suurt territooriumi ja maapõuerikkusi kaitsta oma sõjaväega Ja peaks selleks abi otsima teistelt, mis võib lõppeda Icurbade tagajärgedega On aeg, kus sellele probleemUe tuleks hakata tõsiselt mõtlema! •Kes on need noored bandüdid, kes vallutasid neli kuud tagasi Teheranis Ühendrükide saatkonna-hoone ning hoiavad igasuguste rahvusvaheliste seaduste ja inim- Kke moraaliprintsüpide vastaselt oma vangistuses ameerika saat-konnaametnikke? Neid terroriste on lääneriüdde ajakirjandus Ja massimeedia seni ajani tituleerinud „üliõpüasteks", vihhasel ajal siiski -ka juba ^,sõjakateks", kuna isegi ülusioonide hõlmas puhkavas läänemaaUmas hakkavad pikapeale tõsiasjad selguäia. (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-18-02
