Vaba eestlane , September 11, 1984

              'V^AM mSTLmE teisipäeval, 11. septembrü 1984 — Tuesday, September 11, 1984 Nr. 47
VABAim EESTLASTE MMLEKANDIA
¥ÄBA £ E S T L Ä M E '
V Ä J A A N D J A : O/tJ Vaba Eestlane, 1955: L®slie St Don Mills,
Ont M3B 2M3
' TOIMETAJA: Hanaea Oja ^
.TOIMETUSE KOLLEEGimir.KarlArro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TEOJMISmNNAD. Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.—
|a veerandaastas $15.—
TELOMISfflNNAD väljaspool lanadat: aastas $65.—, m^r
aastas $35.—ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 e»
KUULUTUSTE fflNNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste mjel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
Publishdd by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
mrm iiuu!i]iiS38SiainiisiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiuisiiH!enuiniiiiiiHiiiiiiiiiiiiin
Stokholmi Eesti Majas korraldati 22. augustil pressikonverents, kus paljude ajalehtede ja muu meedia esindajad tundsid elavat huvi kdou-aaltärä
Mpanud k<)Mumimstn asetäitJa^™ Randpere Ja abikaasa LeUaMiUen;vaheju^^
. ' • . Foto:'-H..Trummer
Kanada rahvad on teinud oma
otsuse Ja ütelnud oma sõna. Kogu
kontinendi ulatuses / Newfoundlam-
Hilist kuni Briti Kolmmbiam, Atlandi
ookeanist kuni Vaikiše ookeanini —
©teiBstas Kanada yalijaskond anda
tugeva ja mõ|uva toetuse Kanada
f rogrešsüv-konservatiivide parteile
ja selle juMle viies 282-Iiikmelises-se
f öderaalparlamenti 211 konser­vatiivi,
kuna seni enamuses olnud
liberaalid pidid leppima 40 ja sot­sialistid
30 kohaga. Seda valimis­võitu
ei nimetatud enam maalibi-semiseks
vaid liberaalide partei
täielikuks kokkuvarisemiseks, mÜ-le!
st toibumine võtab tõenäoliselt
aastaid --- kui mitte isegi aasla-kiinmeld.
V-::-' ^.."^
Frogressiiv-konservatiivide partei^
4S-aastasele Juhile Brian Mulro-neyleoM
valimiste tulemused suu­reks
triuDafiks kuid samal ajal hä­vitavaks
kaotuseks liberaalide Juhi­le
John Tumerile, kellele ingliiše
Kanada |ä liberaalid panid suuri
lootusi kui Tümer peaministri ja
parteijuhi kohalt taandunud Pierre
Trudeäult vÕissm iile võttis ja opti­mistlikult
Miremas korras uued
parlamehdivalimised välja kuulu­tas.
Tumer mängjs valimiskampaa-
Biia ajal märgatavalt oma poliitilise­le
minevikule, küna ta oli varem
I 0ttawaš juhtinud mitut ministeer
riumi, muu hulgas ka finantsmi-msteeriumi.
Ta rõhutals alati oma
pikaajalisi kogemusi valitsuses ning
püüdis sellega võita i-ahva usaldust.
Mulroneyl ei olnud nende väidete
vastu midagi välja panna kuna tal
puudusid igasugused kogemused
valitsemise aparatuurils, kuid nähta­vasti
ei pannud valijaskond sellele
rõhku ja usaldas rohkem Muboney
võimeid kui tema
Tumeri kogemusi
J Kii konservatüvid kui ka libe­raalid
andsid valimiskampaania ajal
suuri lubadusi |a tõotasid alustada
ägedat vÕitluist Kanadas valitseva
tööpuuduse vastii, mõlemad rõhu­tasid
uue maksusüsteemi rakenda­mise
vajadust, intressünäärade al-läviunist
ja muudatusi energia-probieemide
korraldamisel. Suures
laastus ühtusid mõlemate parteide
valimisprogrammid üsna lähedalt
ka paljudes teistes punktides^ väl­jaarvatud
välispoliitika, ktis kon­servatiivide
plaanid ja kavad piid
palju laiaulatuslikumad kui liberaa­lide
partei lubadused^ Kui Tumer
lühidalt tõotas ainult viljeleda en­dise
peaministri Trudeau rähupro-grammi,
siis Mülroney lubas anda
seniseist tugevamat toetust tJhend-riikide
välispoliitikale ja NÄTO-le.
DhtlasI lubas ta suurendada Kana­da
sõjaväe koosseisu 2000—6000
mehe võrra, süüdistades liberaale
sõjaväe koWaitõmbamises ja sõja­meeste
moraali allakiskumises.
Kuig! kõik need lubadused mäsii-gišid
valimistel oma osa, oli vali­miste'
tulemuste Määramisel siiski
suuremaks ja kõige tähtsamaks te­guriks
rahva tahe Ottawas muuda­tuste
tegemiseks ning liberaalide
paadunud ja pankroteerunud polii­tika
väljajuurimiseks. Nooruslik |a
rahvamassidele imponeeriv silma­paistvalt
osav poliitik Mulroney oli
selle rahva soovi Ja tahte kehastu­seks,-
ning,kivistunud-. Ja-,, närviline
Tumer . oli paratamatult suimitud
Muh-oney kõrval taanduma.
Mis saab edasi? Oh selge, et
konservatiivide rekordiline valimis­võit
ei ole mitte asja lõpp vaid al­les
algus. Mulroney Ja tema partel
on võitnud ülekanadalises ulatuses
rahva Usalduse nmg nüüd tuleb
uuel peaministril ja tema valitsusel
näidata, etl nad on selle usalduSe
väärilised^ koorem on seda raskem
ja kohustused seda suuremad, et
konservatiive toetasid ilmselt kõik
kanada rahvastiku elemendid —
inglased, prantslased, etnilised
grupid, Atlandi provintsid, suured
tsentraalsed provintsid, preeriapro-vintsid
Ja läänepiirkonnad. Kõik
leidsid, et Kanada ei saa enani se­nist
teed edasi sammuda, tuleb lei­da
midagi uut ja paremat ning selle
uue kavändamiSeks-planeeriiniseks
|a i^akendamiseks on vaja uusi
mehi. Viieteistkümne endise libe­raalide
valitsuse ministri läbikuk-kumihe
valSmistel näitab tulekirja­ga,
kust poolt tuuled puhuvad ja
konservatiividel peab nüüd leidu­ma
mimesi, kes neid läbikukkunud
: mehi; väärikalt asendavaid.
Mulroney ülesanded ei ole ker­ged,
iseg^ valitsuse koostamine on
väga komplitseeritud iilesannes
kuna tal tuleb valitsuse kokkusead­misel
arvestada kõigi provintside
soovidega ja mõjuvõimuga. See
nõuab peaministrilt^ sensitiivset ta­sakaalutunnet
ja eriolukordade
arvestamist, kusjuures Quebec
võib moodustada omaette problee­mi.
Vaatainata selleSe, et separatis­tid
on praegu Quebecis nii-ütelda
latentses olekus, ei tähenda see veel
kaugeltki seda, et nad on oma loo­tused
Kanadast lahkulöömiseks
täielikult maha matnud, .v.
Siis tööpuudus. See oli küamus,
mida Briah Mukoney valuniskam-paania
ajal pidevalt alla kriipsutas
ja riiilles ta liberaalide valitsust
süüdistas. Tööpuudiise probleemi
ei ole võunalik lähendada mõne
lihtsa, ajutise ja pealiskaudse pro-grammigaj
vaid iiin tuleb teha põ-hilisi
kaugeleulatuvaid majanduspo-lütilisi
otsuseid, mis võtavad arves­se
ka viimaste aastate tehnoloogilist
suurt arenguprotsessi. Kahtlemata
aitab sün kaasa välisinvesteeringu­tele
uSte avamine Kanadasse, mis
liberaalide valitsemise perioodil oli
peaaegu suletud. Kuidas Muh*orieyI
tööpEiiduse lahendamine õniestub
seda peab näitama tulevik.
Kanada eestlaskonnal on põhjust
Mulroney Ja kons^rVatüvide partei
võitu eriti tervitada partei välispo­liitilist
programmi silmas Jiidades,
mis taotleb ühendriikide kommu­nismivastase
välispoliitika toetamist
Ja Kanada riigikaitse tõhustamist.
Need olid küsimused, mis Trudeau
valitsemise päevil taielikult ära
„unustati" või õigemini — Kanada
ajas paiguti välispolütilist liini,
mis oli täielikult vastuolus Ühend­riikide
välis^ioliitikaga ning mürgi­tas
mõlema rügi vahelisi vahekor­di.
': • •'••.-''•V^->
Nii-Siis>-r kanada tahvas on kin­kinud
uuele Juhile Ja juhtivale
meeskonnale oma usalduse; Nüüd
tuleb juhil Ja meeskonnal näidata,
. et: .nad on selSe .usaMuse. väärilised.
••./••'KO AO
Kuigi Eestist hiljuti üle Soome põgenenud Valdo Randpere Ja Leila Miller Jõudsid Rootsi pinnale
juba 6. augustü, möödus 16 päeva enne kui nad eesti avalikkusele, samuti rootsi ja rahvusvahelisele ajakir­jandusele
võisid ise jutustada oma põgenemislugu. See toimus esraasp., 22. augustil Eesti Vangistatud Va­badusvõitlejate
Äbistamiskeškuse poolt korraldatud pressikonverentsil Eesti Majas, kuhu oli kogunud aja­lehtede,
raadio ja TV-jaamade ning arvukalt kä eksiilpressi esmdajaid; Kohal oli ka Vabadusraadio ees-saadete
Juhataja Aleksander TerraS Münchenist,
Pressikonverentsi avas äbista­miskeškuse
esimees Ants Kippär,
andes ülevaate ajakirjandusele val­mistatud
materjalidest. Alustati
kohe küsimuste esitamisega mõle­male
põgenikule.
Nad andsid oma seletused eesti
keeles ning tõlketoiining rootsi ja
vahel ka inglise ja saksa keelde
kujunes aegavõtyaks.
r R-potsi \]a ka rahvusvahelises aja­kirjanduses
oli eelmistel näda/atel
põgenike ja nende ametite kohta
esitatud tihti vasttdiäivaid ardmeid
ja seepärast oli oluline kõigepealt
ära kuulata n ende endi poolt esita­tud
kokkuvõtiikud eluloolised and­med,
mis on järgmised:
VÄLBO RÄNDPEIE : '
on sündinud 4. veebr. 1958 Talliri-^
nas. Isä Heino töötab Eesti Mere­laevanduses
vanemrhehhanikuna,
ema Tootmiskoondises ,,Korma"
töölisena. Pärast Tallinna 16. kesk­kooli
lõpetamist ; a. 1976 Õppinud
1977-82 Tartu Riikliku Ülikooli õi-gusteadtiskonnas,
mille lõpetanud
cuni lande. Alates 1981. a. novemb­rist
kuni 1983. a. oktoobrini tööta­nud
okup. Eesti Justiitsministee-riumis
ministri abina. (Miriister;
Erki Silvet, I asetäitja Jaak Kiri-kal
ja asetäitja Peigo Nuuma,)
Alates oktoobrist 1983 kuni lahlm-miseni
kodumaalt olnud Eestimaa
Leninliku Kommunistliku Noorsoo-ühmgu
(ELKNÜ) Keskkomitee pro­paganda-
ja kultuuriosakonna inst­ruktor.
Alates 1983. a. märtsist N .
Liidu Kommunistliku Partel
(NLKP) luge. Abiellunud 31. det­sembril
1982 Leila Milleriga. Abi­elu
registreeritud Tallinna linna
perekonnaseisuosakonnas. Abielust
sundinud 1. juulil 1983 tütar Kaisa,
kes on Tallinnas jäänud abikaasa
Leila Milleri ema kasvatada. Valdo
Randperele on okup. Eesti Riikliku
Filharmooiiia poolt omistatud: elu­kutselise
laulja ja noore helilooja
kvalifikatsioon.
LEILA MILLEST :: ;:'
on sünd. 26. jaan. 1961 Tallinnas.
Isa suri 1974, ema Mare töötab
ETKVL-i Tallinna Kooperatiivkau-bastus
kaupluse müüjana. Peale
Tallinna 1. keskkooli lõpetamist a.
1979 asimud raalioperaatorina töole
Tallinna Veepuhastusjaamas. Alus­tanud
1981 õpinguid TaUinna Peda­googilise
Instituudi kultuurharidus-töö
teaduskonnas raamatukogundu­se
ja bibliograafia erialal. Tegelnud
alates a. 1979 laulmisega ansamb­lites
„Kontor" ja „Karavan". Abi­ellunud
31. detsembril 1982 Valdo
Randperega. Ea Leila Millerile on
okupt. Eesti Riikliku Filharmoonis
poolt omistatud elulmtselise lauljs
kvalifikatsioom :
KUIDAS TOIMUS PÕGENEMINE
Selle kohta jutustasid põgenikud:
„2. äugustü sõitsime turismigrupi
koosseisus laevaga Georg Ots"
Tallinnast Helsingi. Grupis oli 34
osavõtjat, nende seas 6 rahvatant­sijat
ja meie kaks kuulusime grup­pi
lauljatena: - ööbisime laevas. 3.
aiig. sõitsime bussiga Kotkasse,
mis on Tallinna nn. sõpruslinn ja
kus toimusid järjekordsed „mere-päevad".
4. aug. esinesime Kotka
Noortemajas ja õhtul pöördusime
tagasi Helsingi kus ööbisime hotel­lis
,President*. 5. aug. õhtul lahku­sime
Helsingist laevaga Viking
Saga-V mis saabus Stokholmi 6.
aug. hommikul kell 10.00. Turismi­grupp
alustas ilma meieta oma ta-gasisõitu
Helsingist Tallinna 7. aug.
hommikul."
Järgnesid ülekuulamised Rootsi
politsei ja jiügeolekuvõimude poolt.
Põgenikud said asüüliõiguse ning
elamis- ja tööload Sisserännuame-tilt
väga kiiresti. Seletuse andmine
.poliitilisele politseile aga kestis
hoopiski kauem. Valdo Randpere
on teatavasti kõrgeima ametialalise
positsiooniga isik, kes okup. Eestist
senini on ara hüpanud. Pressikon­verentsil
jäi temast mulje, et tal
võis olla Rootsi võimudele paljugi
olulist ja huvitavat jutustada. Mi­da
täpselti seUe kohta keeldus ta
seletusi andmast.
MIKS PÕGENESIME? ; \.
„Valniistasime oma põgenemist
ette juba vähemalt kaks aastat.
ŠeUe eelduseks bn, et sellest kunagi
ei räägita. Põhjuseks oli see olu­kord,
mis Eestis on tekkinud pä­rast
nn. „vabatahtlikku liitumist"
N. Luduga ja mis on pidevalt hal­venenud.
Püüdsin oma ametikohta­del
eesti rahvast kuidagi teenida;
aga need võimalused olid väiksed.
Süüme järgi töötamine õn. kodu­maal
võimatu. Otsustasime Eestist
lahkuda."
Hiljem lisas Randpere veel, et ju­ba
eeloleval sügisel oli hädaoht
saada kutse mobüiseerimiseks pu­naarmeesse
ja siis oleks saadetud
näit. Afganistani.
PÕGENEMINE — RnGI -
REETMINE; SURMA­NUHTLUSEGA
.
Küsimusele, kuidas nende põge­nemine
võib mõjustada teiste ame­tikandjate
ja ka kultuuritegelaste
väljapääsu edaspidi, vastas Rand­pere:
,,Muidugi raskendab . see
nüüd teistegi väljapääsu. Meid kah­te
oötak.s aga mahalaskmine - see
on karistus nn. „kodumaa reetmi­se"
eest. Kodumaa ajalehed ja raa­dio
on juba alustanud propagandat
meie vastu: mina olevat kriminaal­ne
tegelane ja Leüa nn.„kergete
elukommetega". '
OLUKORD KODUMAAL'—
VENESTAMINE .
,,Mille vastu Eestis kõige roh­kem
protesteeritakse on üha suure­nev
venestamine, vene sõdurid ja
baasid on kõikjal, halb ja politisee­ritud
majandus, kaupade vähesus
ja Icvinenud korruptsioon. Ma ei
ole mingi nn. natsionalist aga ve­nelasi
on Eestis hakatud saamas-tama
kommunismiga ja ametliku
„sotsialismiga". Riigiaparaadi tip­pudes
.istuvad nime poolest eestla­sed,
aga ainult üks neist on Eestis
sündinud, teised kÕik Venemaal."
POLIITILISED VANGID
KRIMINAALKURJATEGIJAD J
Küsimusele poliitiliste vangide ja
vangilaagrite kohta Eestis vastab
Randpere:
„Nõukogude seadusandluses puu­dub
poliitilise vangi mõiste — need
on kõik „kriminaalkurjategijad" ja
neid koheldakse selliselt. Olin eel­misel
aastal Vabariikliku Amnes-tiakomitee
asetäitja (komitee asu­tati
N. Liidu 60. juubeli puhul) ja
külastasin kõiki vangilaagreid
Eestis. Selliseid laagreid on ka­heksa,
nimetame neid kolooniateks,
süa lisandiivad tingimisi karistatu­te
laagrid. Minu abikaasa Leüa kü­lastas
neid laagreid veel sel keva­del,
neis esinedes. Kohtlemme on
siin - nagu kriminaalkurjategijate
Kanada kommunistlikust parteist
on avalikkuses väga harva ja väga
vähe juttu, kuid enne äsja toimu­nud
föderaalparlamendi valimisi
andis partei endast elumärki, aval­dades
Toronto päevalehes Globe
and Mail poole lehekülje suuruse
kuulutuse, müles partei liiknied
avaldasid oma seisukohti Kanada
probleemide ja nende lahendamise
võimaluste kohta. Neid programmi­lisi
deklaratsioone lugedes jääb
mulje, nagu oleks siin tegemist
mingisuguse täiskasvanute comics'i
raamatuga, kus peategelasteks on
Kanada kommunistliku partei liik­med.
Nagu kuulutusest selgub, kandi­deeris
Kanadas föderaalparlamenti
52 kommunistliku partellüget, kel­ledest
seitsmele anti võimalus oma
tõekspidamisi, mis nähtavasti ka­jastavad
partei programmi, kuulu­tuse
kujul avaldada. Kõisje rohkem
nmmi on antud partei peasekretä-rilie
William Kashtanile, vanale
paiadunud kommunistile, kes truu­alamlikult
Moskvast antud käske
Ja korraldusi täidab nuig seetõttu
pikema aja jooksul peasekretäri
hobuse seljas on ratsutanud, ehkki
Moskvale oleks palju kasulikum
kui sellel kohal oleks mõni noorem
Ja energiliseni mees. Kuid võibolla
on see nü mõeldudki, et passiivne
Kashtan, keda Kanada võimud oht-
Ukuks ei pea, on nimeliselt kom­munistliku
partei juht, kuna tõelist
parteitööd teevad nooremad mehed
ja naised — loomulUcult kõlavate
ja süütute nimedega katteorgani-satsioonide
varjus.
rjärg lk.:?!
oma.
KESKKOMITEE KONTROLL-BRIGAAD
OLI EESTIS
Moskvast Eesti komparteUe teh-
' tud kurja peapesu kohta ideoloogi­lise
kasvatuse puuduste kohta ütleb
Randpere:
„Moskva seisukohad olid meile
teada juba maikuus, kui kaks
Moskva kontroUbrigaadi olid Ees­tit
külastanud ja seal olukorda
uurinud. Teadsime ka selle kontrol­li
tulemusi ja mida Moskva poolt
oodata oli."
,,Aamulehti" esindaja on eriti hu­vitatud,
mida Eestis arvatakse põ­genemisvõimaluste
kohta Soome.
Randpere vastas:
,,Kodumaal on üldiselt teada, et
Soome annab poliitilised põgenikud
ja ärahüppajad välja N. Liidule. Ka
meie teadsime seda. Aga teatakse
ka, et soomlased püüavad igati ai­data
selliseid põgenikke Soomest
lahkumiseks ja sellist'abi saime ka
meie. Kellelt ja kuidas, seda. me
ei ütle."
Randpere ütleb ka, et Soome TV
saadete jälgimisvõimalus Eestis är­ritab
võimusid väga. Nende sega­mine
on tehniliselt raske ja' ma­janduslikult
väga. kulukas prob-leem.
Tallinnas on siiski alustatud
kolme segamisjaama ehitamisega,
'. • V ......
LAULUHARRASTUSED
Valdo Randpere ütleb, et ta vii­masel
ajal tegeles rohkem laulu­tekstide
koostamisega abikaasale.
„Mulle on alati meeldmud laulda
ja kui selleks võimalusi ja soove
on, jätkan seda ka siin." Leila Mil­ler
aga ütleb: ,,Nagu teate,. anti
mulle kaks aastat tagasi Eeslis foortelehe" poolt tipplaulja tiitel,
s sündis tütar ja jätsin laulmise
Kõrvale. Kui tuUa väikesest Eestist
siia suurde maailma ja. Rootsi näib
kuidagi ebatõenäoline, et siin võik­sin
mingit karjääri teha. Aga võib­olla
mä proovin." Need kes Leila
Milleri väljaõpet ja esinemisi tun­nevad
ütlevad, et tal on siin siiski
häid väljavaateid. Rida ettepane­kuid
esinemisteks on juba tulnud.
Pressikonverentsi lõpul kinnitasid"
mõlemad põgenikud, et kõik nende
püüdlused on suunatud tütre Kaisa
väljasaamiseks kodumaalt: „Täna-ne-
pressikonverents on esimene
samm selleks. N. Liit peab täitma
rahvusvahelisi kokkuleppeid ja sea-,
duši, millega nad on ühinenud. Sa­muti
Helsingi kokkulepet lahutatud
perekondade osas."
(Teataja)
Nr. 47
Mi
Skauti
Kof kci
Augul
Umala5)g|
rast laagi
lõppenud!
Vahei
maailm all
84: Mõni
aise.}
ees. Koi'J
netud kv
div, hoid
VäsfuU
nemul
eest la
Iide 5l|
15. Ja i(\
dr.
22. ja li
dr. \i
Kasilt!
rahvale
võtteid,!
lüüa R<
giast ia
ne valis
lihtne t(|
menli si
seid" 1f
munisti^
mendis
Kashll
inimsot
rahvas
malat
ilmasõj
parlan^
meho
me F i (
tuste ii
spiooni
Teise
di(l?»;Hly|
lubavani
dada
(ada fal
kätte
nin'*^ li^
pro*«eF
eriti Ici
kandlel
de b"V
sckR.
cil no
liibnd
da
mdh
kmfiV]
ni '•'>1
: Nais-^»!
nist
knH?'-«|
te S'' •
vÕH''i
hm n
N. U '
le Tiril
mv-'
kõr'
jub^i-^l
posiisj
naiste
N(M
nud
komrij
me<n<
deni
propn
noortj
reid
vad il
eenii
: lahi il
see U
Kõ
haksj
taksil
pan^l
va v|
nii
suudl
suur]
kerjj