1983-07-07-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A E E S T ^ ^ 7 1983 Tlm^ 7,1983 Na. 50 Nr. 50
m
: Sündinud 27. äprilia 1923 Põlvas
Ordineeritud 20, juunil 1982 Torontos
Surnud 5; juulil 1983 Šault Ste. Maries
EELK USUTEADUSLIK INSTITUUT, y i õppeaasta loengutest osavõtjad 5 . - B . juunini 1983 Torontos. Vasakult
esireas: õp. mag. T. Nõmmik, prof. dr. V. Salo, piiskop Karl Raudsepp, prof. dr. A. VõÕbus, praost
mag. R.IÜviranna; teises reas: TuuU^ Jürisalu Juta Nõmmik, Endla Rüdmik, Aino Männistu, Kersti
Kimmel, pr. Võõbus- pr. Raudsepp, Varje Reio; kolmandas reas: Elmar Järvet, Heino Altosaar, Helmut
Anniko, Harald Teder, õp. Helmut Rüdmik, õp. Albert Roost, Hans Lüdig, Walter Taal, Tüt TraUa, Ar-noid
TaMštu. Pildilt puuduvad: kand. Edgar Heinsoo, Olvi Pint, praost mag. A. Taul Ja dr. R. Toi.
ARMAST ÕPETAJAT
Isikliku tuluma&su maksmise kohustus Kanadas on määravalt iseotud isiku alatise elukoha küsimase»
ga. Üldreegtiks ön, et isikud, kes elunevad Kanadas kogu aasta või osa aastast, omavad kohustuse tnlaD"
maksu maksmiseks Kanadas elatud aja eest ülemaailmselt saadud sSssetuIekust.
„Mina\olen ülestõusmine ja
kes mimisse usub, see elab
ehk ta küll $ureb;" Joh. 11:25: E E L K USUTEÄDUSOKU M S H T U U B I PERE
Alalist elukohta mitte omavad Kui isiku äraolek Kanadast kes-isikud
on Kanadast saadavate sis- tab üle kahe aasta, siis eeldatakse,
setulekute pealt maksustatavad ai- et ta ei oma enam elukohta Kana-nult
eriti määritletud kategooria- das, tingimusel, et muud mitte-re-telt,
nagu pangaarvetelt, saadud sidentsi (non-resident) nõuded on
üüridelt jne. täidetud.
Sõna „residents" ei ole defineeri-c)
professionaalsesse või muusse
liikmeskonda Kanadas kuulumine
ja
d) perekonnaabu-aha tasiide saa-mme.
tud tulumaksu seaduses, kuid
enamjuhtumitel see ei tekita mingit
kahtlust.' Kahtlus ja küsimus
tekib aga siis^ kui isik lahkub K a nadast,
et viibida pikemat aega välismaal.
Sama küsimus kerkib siis,
kui keegi tuleb ajutisena Kanadasse
või viibib aasta keskel yaheldu-misi
sün.
Reyenue Canada avaldas 25.
veebruarü s.a. informatsiooni-bül-
E L U K O H A SIDEMED .
K A N A D A G A '
Primaarsed elukoha sidemed isi-kule
on tema:
Annast onupoega
äündittud 1899 Simiditsaš
surnud 1983 Inglismaal
L O L A "WEüifJK pereKonnagsi
ja S U G U L A S E D kodumaal
ettevõte
YONGE MEMOmALS OTD.:
2044 Yonge St. Toronto,
, ; Ön^ M4S 1Z9.:^^^^^^. ^ :
(Davisville A E^ntoni vahel)
t e l . 487-2147
AnBis^ #ditüt!re-meest
surnud Göteborgis
A L M A ; SÜND perekoMiaga
poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
MATUSEMÄJÄ
115. aasta teeninud Metropolitan Torosa-tot
sama pecekonnä poolt väljakujunenud traditaioonidega.
Moderniseeritud avarad raumid, kvalifitseeritud
'parJprnižÄruunii. ^
Väärikas teenimine
Kui Kanada elanik lahkub välismaale,
kuid ei soeta alalist elukohta
kusagil mujal, siis eeldatakse, et
ta säilitab oma Kanada alalise elukoha
seisundi. K a fakt, et isik soetab
mujal alalise elukoha, ei tä»
^ , , , , henda, et ta sellega koheselt kao-a)
elukoha asukoht (voi asuko- tab Kanada residentsi,
had),
b) abikaasa ja sfõMased ja KANADA KÜLASTAMISE
c) isiklikud omandid ja, ühis- KORRAPÄRASUS JA
kondhkud sidemed. " KESTVUS
Kui isik lahkub Kanadast ja ta
letääni nr. IT-221R2j milles mär- elukoht Kanadas aasta ringi elami- Kui isik lahkub Kanadast kavat-gitakse,
et kohtuotsuste tõlgendu- seks jääb reserveerituks, tühjalt setult näiva kusaamisega, et soe«^
sena loetakse mlum^su maksnüse või väljarendituna vähem kui koi- tada alalist elukohta mujal, siis te-kohustuse
seisukohalt isik Kanadas mekuuiise lepingu ülesütlemise ma tulumaksu kohustuse seisund
alalist dukohta omavaks, kui K a - klauseliga, siis üldiselt asutakse kui „non-resident" ei ole mõjuta-nada
on koht, kus ta regulaarselt, seisukohale, et isik ei ole katkes- tud juhuslikust külastusest Kana-normaalselt
või harilikult eluneb, tanud oma elukoha sidemeid Ka- dasse, kas isiklikel vÕi äriüstel mo-nadaga.
, tuvidel. Kui need külastused aga
L A H K U M M E M N Kui abielus olev isik lahkub Ka- toimuvad regulaarselt ja kui muud
nadast, aga tema abikaasa ja sõit- elukoha sidemed eksisteerivad, siis
Kui isik lahkub Kanadast pärast lased jäävad Kanadasse,,siis üldi- võidakse kontrollimisel otsustada,
maid 1980. a., siis järgmised selt loetakse teda äraoleku ajal kas isik ei oma jätkuvalt elukohta
did on määravaiks tegureiks, Kanadas elukohta omavat. Vä Kanadas. .
Readingis, USA-s, suri 5. märt- kas isik loetakse tulumaksu maks- arvatud on juhtumid kui välismaa- Kuupäev, millest Kanadas alalist
sil Müikel kaljiüaid, sündinud 4. mise kohustuse seisukohalt Kana- le siirduja ja ta abikaasa elavad elukohta omav isik muutub tulu-märtsü
1897 Vüjandis. das elukohta omavaks või mitte: seaduslikult lahus ja lahkuja on, maksu kohustuse seisukohalt lah-,
USA-s suri 12. veebruarü Johan- a) kestvus iaüõhiusväHsmaal^^^^^^^^^^ ehikoha si- kunufcs, on lüldiselt hilisem kuu-
/ .... ' l demed. ^ päev: ^
vuDimiseK^ ^ , ^^^^^
b) alalise elukoha sidemed Ka- Kanadas tema poolt Kanadas pee^
nadaga, ehikohas ja pärast lahkumist
c) alalise elukoha sidemed mu- jätkas selle isiku toetamist samas
jal ja asukohas, siis vaadatakse sellele, et
d) regulaarsus ja Kanada külas- isik ei ole katkestanud oma eluko^
tanüse kestviis. ^ ha sidemeid Kanadaga.
. . . . . . Kui isik lahkub Kanadast ja Kanadast maale, i kus ta varem
Tuludemimsteenumi seisukohalt -^ab alalise elukoha mujal, siis ül- omas alalise elukoha. Viimasel
peetakse oluliseks teguriks isiku ^^^^^^ ^a ei saa omada elukoha si- juhtumil ta saab koheselt sealse
Kanadast lahkumise permanentsus. ^^j^eid Kanadaga isikliku vara elukoha seisundi, vaatamata, et
Kui Kanadas äähst elukoM^ (mööbel, rõivad, auto, pangaarve, näiteks ta abücaasa jäi Kanadasse
isik vubib välismaal vähem km krediitkaardid) Või sotsiaalsete side- likvideerhna siinset majapidamist,
kaks aastat, sus eeldatakse, et^^ta ^^^^^ lahkumist. K u i
onKanadas s a t o n u d oma^^^^^^ säilitatud, siis AJUTISELT VBOBUAD, '
elukoha s^i5undi v a t o^
Ottawas suri 25. veebruaril A n a - s ^ ^J^^»:^ seks, kas need sidemed on küUal-tol
Tooms, sündinud 23; detsembrü ^^^^^^ ^^^^ järeldada i ^ u elukoha Kui ajutiselt Kanadasv iibiv isik
1895 KdgaJaanis, Vüjanmmaal -^^.^^ jätkumist Kanadas tema äj-aoleku on kalendriaasta kestel viibinud
Norrköpingis, Ro^^^ suri 12 olenms tõendeid et i s i k u ^ a s i t u - Ka teised sidemed'võivad oi- Kanadas kokku 183 päeva või
märtsil Elle Jansen, nehmaSavo l^k Kanadasse oli tema l a h k u m a la määravad selle küsimuse otsus- rohkem, süs tulumaksu seaduse
sündinud 31. jaanuaril 1901 Tartus ^^^^^*^r f ^ ^ ^ » fI"°S teenistuse ^^j^^^ seisukohalt ta omab elukoha Ka-
Stokholmis suri 10. märtsü ^^to^ jätkamiseks Kanadas parast naas- ^ ^ ^ nadas kogu aasta eest. See isik
pdd Post, siindim^ 11. detsembrü^^^^^^ sus ^alitsus oletab, et ta ei a) provintsiaalse hai^a ja arsti- tavaliselt omab alalise elukoha ku-
1902 Tallümas. katkestanud lahkumisel oma eluko» abi kindlustuse ja&amme, sagü teises rü^s. Seetõttu Kanadas
Borasis, Rootsis, suri 16. märt-Ü ^^^^^^^^ Kanadaga. b) hooajaime ehikoht Kanadas, ehikohta omav isik, kes lahkus siit
nes Vinnal, sündinud 7. märtsil
1913.;
V Eesüs suri 1. veebruarü EUa Kesa,
neiuna Sams, sündinud 4. detsembril
1906 Tallinnas.
Rydaholmis, Rootsis, suri 21.
veebruaril dipl. agr. Johan TaltSi
sündmud 3. mail 1900 Pärriumaal.
St. Petersburgis, USA-s, suri 4
märtsil õp. Hans Rebane, sündinud
23. märtsü 1905 Suislepas.
Stokholmis suri 7. märtsil "Ants
Teedla, sündinud 28. juulil 1905 Vigalas.
Painesville'is, USÄ-s, suri 6.
märtsil Harry Haller, sündmud 17.
märtsü 1932 Tartus.
a) kui ta lahkus Kanadast,
b) tema abikaasa ja sõltlased
lahkusid Kanadast või
c) ta saab immigreerumisel uue
asukohamaa elukoha.
Erandiks on, kui isik lahkub
O S A R - M O R H I S
rÜNERAL H Ö M E S LT
DirectoT
St., Toronto, Ont M4X IKi
Tekfoii 924-1408
Leontine Raja^ sündinud 4. juuaji
1904 Viimsis.
Stokholmis suri 22. veebruaril
Marie Grossthal, sündinud 18. sep-tembrü
19l8 Hiiumaal.
fegUsmaa^ suri 1. märtsü Reet
Klara Raid, neiuna Kirotosk, sündinud
20. maü 1901 Räpuias.
Pärnus suri 4. veebruaril Jüri
Tarn, sündinud 20. jaanuaril 1938
Pärnumaal.
ingiismaal suri 13. märtsil Maria
Gaüis, neiuna Rail, sündinud
27. mail 1903.
Yöungtöwnis, USA-s, suri 16.
märtsil Eduard Ausmeesy sündimid
augustil 1902 Raplas.
362 Danforth Ave.
Toronto, Oht
FLOWERS & GIFTS
Värsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.
Eonstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahatöddls
/ pQimikerdiised, keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt
aasta teisel poolel kui „non-resi-dent"
ei ole arvestatav Kanada
elukohaga kogu aasta eest. Kui
aga isik on saanud alalise elukoha
kusagil mujal aasta esimesel poolel
või eehnisel aastal ja ta viibib
hiljem Kanadas koldtu 183 päeva
Või enam, siis ta omab Kanada
elukoha kogu aasta eest.
Immigrantide kohta tekivad elukoha
sidemed Kanadaga tulumaksu
seisukohalt saabumise päevast alates.
• ' . : • T'. _'
Erimäärused kehtivad välismaades
teenivate sõjaväelaste ja välis-ametite
teenistujate kohta.
M i
m
LEERIõPILASXi
29. mail 1983. a.
, nofiglio, kogudus
kine rida: leeric
Toetasid
Arno Aarma,
AavUc, Mihkel Al^
ots, Armuda ja
Aljaste, V. Allas(
lene ja Hugo Alli|
Anne ja Peeter
Ani,, A. Anelin,
lai Arget, Jaan
Arro, H./Arus,
Aun.
Agnes Barylsk|
Gertrude Blum.
Meery Devergnj
R. Edari, J , E(
* Rein Ende.
Helmi ja Ants
Haljaste, Ida Hail
Hilja Hansson,'K
Helmeste, M. Hoii
berg, Helmut Hööj
Adele Ilves, P.
ves, Uno W. Ilves]
August Jaaguml
Ülo Jaason, N . JJ
Herbert ja Meidaj
Juttus, Enn JÕgar
iu Jõgi, Enno Jäi
A. Kaarna, Dl
Maie Kabur, Arnol
.mer, Emilie Kalk
Lääneronnil
(Algus
Teisipäeval, 28.
mitmed eelmisel
või uuel päeval alu^
ja Kaljo Lehela
„ESTO.80 ja KiUai
Toronto Noortaidi
14.30 McKenna T^
kavaga. Esimesenj
koor „Lootus", R(
juhatusel viie lauli
Oh mina väike
Kits ja hunt ning
„Äitmika" või
Riga ja Siina K a
sel esinesid kahe
gU korral mitme
Lindau õed esital
Kanneldaja ja „Et|
des".
Viimasena esines
lauluga: Laul ilma
rõõm, Ma kõndisii]
kaitse kange Kalev
vas. Neist viimane
laulmisel.
Kõik ettekandec
poolt sooja ja tunnu!|
osalisteks.
Toronto esine j s
nende päevade he^
kuks on põhjust
märkida, et kõik
dust toimusid T(
poolt ja „Looti
„Ritmika" ja „ K J
võimlejad olid Toi
Klassikaline kontsi
sid sopran Epp-Kari
nin, bariton Mati Riil
Paul Zawilski, toil
Ärts hoone Knuth Hai
4812 Y O N G E sJ
(Sheppardi lähed J
WILLOWDALE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830707 |
Description
| Title | 1983-07-07-04 |
| OCR text | V A B A E E S T ^ ^ 7 1983 Tlm^ 7,1983 Na. 50 Nr. 50 m : Sündinud 27. äprilia 1923 Põlvas Ordineeritud 20, juunil 1982 Torontos Surnud 5; juulil 1983 Šault Ste. Maries EELK USUTEADUSLIK INSTITUUT, y i õppeaasta loengutest osavõtjad 5 . - B . juunini 1983 Torontos. Vasakult esireas: õp. mag. T. Nõmmik, prof. dr. V. Salo, piiskop Karl Raudsepp, prof. dr. A. VõÕbus, praost mag. R.IÜviranna; teises reas: TuuU^ Jürisalu Juta Nõmmik, Endla Rüdmik, Aino Männistu, Kersti Kimmel, pr. Võõbus- pr. Raudsepp, Varje Reio; kolmandas reas: Elmar Järvet, Heino Altosaar, Helmut Anniko, Harald Teder, õp. Helmut Rüdmik, õp. Albert Roost, Hans Lüdig, Walter Taal, Tüt TraUa, Ar-noid TaMštu. Pildilt puuduvad: kand. Edgar Heinsoo, Olvi Pint, praost mag. A. Taul Ja dr. R. Toi. ARMAST ÕPETAJAT Isikliku tuluma&su maksmise kohustus Kanadas on määravalt iseotud isiku alatise elukoha küsimase» ga. Üldreegtiks ön, et isikud, kes elunevad Kanadas kogu aasta või osa aastast, omavad kohustuse tnlaD" maksu maksmiseks Kanadas elatud aja eest ülemaailmselt saadud sSssetuIekust. „Mina\olen ülestõusmine ja kes mimisse usub, see elab ehk ta küll $ureb;" Joh. 11:25: E E L K USUTEÄDUSOKU M S H T U U B I PERE Alalist elukohta mitte omavad Kui isiku äraolek Kanadast kes-isikud on Kanadast saadavate sis- tab üle kahe aasta, siis eeldatakse, setulekute pealt maksustatavad ai- et ta ei oma enam elukohta Kana-nult eriti määritletud kategooria- das, tingimusel, et muud mitte-re-telt, nagu pangaarvetelt, saadud sidentsi (non-resident) nõuded on üüridelt jne. täidetud. Sõna „residents" ei ole defineeri-c) professionaalsesse või muusse liikmeskonda Kanadas kuulumine ja d) perekonnaabu-aha tasiide saa-mme. tud tulumaksu seaduses, kuid enamjuhtumitel see ei tekita mingit kahtlust.' Kahtlus ja küsimus tekib aga siis^ kui isik lahkub K a nadast, et viibida pikemat aega välismaal. Sama küsimus kerkib siis, kui keegi tuleb ajutisena Kanadasse või viibib aasta keskel yaheldu-misi sün. Reyenue Canada avaldas 25. veebruarü s.a. informatsiooni-bül- E L U K O H A SIDEMED . K A N A D A G A ' Primaarsed elukoha sidemed isi-kule on tema: Annast onupoega äündittud 1899 Simiditsaš surnud 1983 Inglismaal L O L A "WEüifJK pereKonnagsi ja S U G U L A S E D kodumaal ettevõte YONGE MEMOmALS OTD.: 2044 Yonge St. Toronto, , ; Ön^ M4S 1Z9.:^^^^^^. ^ : (Davisville A E^ntoni vahel) t e l . 487-2147 AnBis^ #ditüt!re-meest surnud Göteborgis A L M A ; SÜND perekoMiaga poolt eelistatud ja traditsiooniliseks MATUSEMÄJÄ 115. aasta teeninud Metropolitan Torosa-tot sama pecekonnä poolt väljakujunenud traditaioonidega. Moderniseeritud avarad raumid, kvalifitseeritud 'parJprnižÄruunii. ^ Väärikas teenimine Kui Kanada elanik lahkub välismaale, kuid ei soeta alalist elukohta kusagil mujal, siis eeldatakse, et ta säilitab oma Kanada alalise elukoha seisundi. K a fakt, et isik soetab mujal alalise elukoha, ei tä» ^ , , , , henda, et ta sellega koheselt kao-a) elukoha asukoht (voi asuko- tab Kanada residentsi, had), b) abikaasa ja sfõMased ja KANADA KÜLASTAMISE c) isiklikud omandid ja, ühis- KORRAPÄRASUS JA kondhkud sidemed. " KESTVUS Kui isik lahkub Kanadast ja ta letääni nr. IT-221R2j milles mär- elukoht Kanadas aasta ringi elami- Kui isik lahkub Kanadast kavat-gitakse, et kohtuotsuste tõlgendu- seks jääb reserveerituks, tühjalt setult näiva kusaamisega, et soe«^ sena loetakse mlum^su maksnüse või väljarendituna vähem kui koi- tada alalist elukohta mujal, siis te-kohustuse seisukohalt isik Kanadas mekuuiise lepingu ülesütlemise ma tulumaksu kohustuse seisund alalist dukohta omavaks, kui K a - klauseliga, siis üldiselt asutakse kui „non-resident" ei ole mõjuta-nada on koht, kus ta regulaarselt, seisukohale, et isik ei ole katkes- tud juhuslikust külastusest Kana-normaalselt või harilikult eluneb, tanud oma elukoha sidemeid Ka- dasse, kas isiklikel vÕi äriüstel mo-nadaga. , tuvidel. Kui need külastused aga L A H K U M M E M N Kui abielus olev isik lahkub Ka- toimuvad regulaarselt ja kui muud nadast, aga tema abikaasa ja sõit- elukoha sidemed eksisteerivad, siis Kui isik lahkub Kanadast pärast lased jäävad Kanadasse,,siis üldi- võidakse kontrollimisel otsustada, maid 1980. a., siis järgmised selt loetakse teda äraoleku ajal kas isik ei oma jätkuvalt elukohta did on määravaiks tegureiks, Kanadas elukohta omavat. Vä Kanadas. . Readingis, USA-s, suri 5. märt- kas isik loetakse tulumaksu maks- arvatud on juhtumid kui välismaa- Kuupäev, millest Kanadas alalist sil Müikel kaljiüaid, sündinud 4. mise kohustuse seisukohalt Kana- le siirduja ja ta abikaasa elavad elukohta omav isik muutub tulu-märtsü 1897 Vüjandis. das elukohta omavaks või mitte: seaduslikult lahus ja lahkuja on, maksu kohustuse seisukohalt lah-, USA-s suri 12. veebruarü Johan- a) kestvus iaüõhiusväHsmaal^^^^^^^^^^ ehikoha si- kunufcs, on lüldiselt hilisem kuu- / .... ' l demed. ^ päev: ^ vuDimiseK^ ^ , ^^^^^ b) alalise elukoha sidemed Ka- Kanadas tema poolt Kanadas pee^ nadaga, ehikohas ja pärast lahkumist c) alalise elukoha sidemed mu- jätkas selle isiku toetamist samas jal ja asukohas, siis vaadatakse sellele, et d) regulaarsus ja Kanada külas- isik ei ole katkestanud oma eluko^ tanüse kestviis. ^ ha sidemeid Kanadaga. . . . . . . Kui isik lahkub Kanadast ja Kanadast maale, i kus ta varem Tuludemimsteenumi seisukohalt -^ab alalise elukoha mujal, siis ül- omas alalise elukoha. Viimasel peetakse oluliseks teguriks isiku ^^^^^^ ^a ei saa omada elukoha si- juhtumil ta saab koheselt sealse Kanadast lahkumise permanentsus. ^^j^eid Kanadaga isikliku vara elukoha seisundi, vaatamata, et Kui Kanadas äähst elukoM^ (mööbel, rõivad, auto, pangaarve, näiteks ta abücaasa jäi Kanadasse isik vubib välismaal vähem km krediitkaardid) Või sotsiaalsete side- likvideerhna siinset majapidamist, kaks aastat, sus eeldatakse, et^^ta ^^^^^ lahkumist. K u i onKanadas s a t o n u d oma^^^^^^ säilitatud, siis AJUTISELT VBOBUAD, ' elukoha s^i5undi v a t o^ Ottawas suri 25. veebruaril A n a - s ^ ^J^^»:^ seks, kas need sidemed on küUal-tol Tooms, sündinud 23; detsembrü ^^^^^^ ^^^^ järeldada i ^ u elukoha Kui ajutiselt Kanadasv iibiv isik 1895 KdgaJaanis, Vüjanmmaal -^^.^^ jätkumist Kanadas tema äj-aoleku on kalendriaasta kestel viibinud Norrköpingis, Ro^^^ suri 12 olenms tõendeid et i s i k u ^ a s i t u - Ka teised sidemed'võivad oi- Kanadas kokku 183 päeva või märtsil Elle Jansen, nehmaSavo l^k Kanadasse oli tema l a h k u m a la määravad selle küsimuse otsus- rohkem, süs tulumaksu seaduse sündinud 31. jaanuaril 1901 Tartus ^^^^^*^r f ^ ^ ^ » fI"°S teenistuse ^^j^^^ seisukohalt ta omab elukoha Ka- Stokholmis suri 10. märtsü ^^to^ jätkamiseks Kanadas parast naas- ^ ^ ^ nadas kogu aasta eest. See isik pdd Post, siindim^ 11. detsembrü^^^^^^ sus ^alitsus oletab, et ta ei a) provintsiaalse hai^a ja arsti- tavaliselt omab alalise elukoha ku- 1902 Tallümas. katkestanud lahkumisel oma eluko» abi kindlustuse ja&amme, sagü teises rü^s. Seetõttu Kanadas Borasis, Rootsis, suri 16. märt-Ü ^^^^^^^^ Kanadaga. b) hooajaime ehikoht Kanadas, ehikohta omav isik, kes lahkus siit nes Vinnal, sündinud 7. märtsil 1913.; V Eesüs suri 1. veebruarü EUa Kesa, neiuna Sams, sündinud 4. detsembril 1906 Tallinnas. Rydaholmis, Rootsis, suri 21. veebruaril dipl. agr. Johan TaltSi sündmud 3. mail 1900 Pärriumaal. St. Petersburgis, USA-s, suri 4 märtsil õp. Hans Rebane, sündinud 23. märtsü 1905 Suislepas. Stokholmis suri 7. märtsil "Ants Teedla, sündinud 28. juulil 1905 Vigalas. Painesville'is, USÄ-s, suri 6. märtsil Harry Haller, sündmud 17. märtsü 1932 Tartus. a) kui ta lahkus Kanadast, b) tema abikaasa ja sõltlased lahkusid Kanadast või c) ta saab immigreerumisel uue asukohamaa elukoha. Erandiks on, kui isik lahkub O S A R - M O R H I S rÜNERAL H Ö M E S LT DirectoT St., Toronto, Ont M4X IKi Tekfoii 924-1408 Leontine Raja^ sündinud 4. juuaji 1904 Viimsis. Stokholmis suri 22. veebruaril Marie Grossthal, sündinud 18. sep-tembrü 19l8 Hiiumaal. fegUsmaa^ suri 1. märtsü Reet Klara Raid, neiuna Kirotosk, sündinud 20. maü 1901 Räpuias. Pärnus suri 4. veebruaril Jüri Tarn, sündinud 20. jaanuaril 1938 Pärnumaal. ingiismaal suri 13. märtsil Maria Gaüis, neiuna Rail, sündinud 27. mail 1903. Yöungtöwnis, USA-s, suri 16. märtsil Eduard Ausmeesy sündimid augustil 1902 Raplas. 362 Danforth Ave. Toronto, Oht FLOWERS & GIFTS Värsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks. Eonstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahatöddls / pQimikerdiised, keraamika. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt aasta teisel poolel kui „non-resi-dent" ei ole arvestatav Kanada elukohaga kogu aasta eest. Kui aga isik on saanud alalise elukoha kusagil mujal aasta esimesel poolel või eehnisel aastal ja ta viibib hiljem Kanadas koldtu 183 päeva Või enam, siis ta omab Kanada elukoha kogu aasta eest. Immigrantide kohta tekivad elukoha sidemed Kanadaga tulumaksu seisukohalt saabumise päevast alates. • ' . : • T'. _' Erimäärused kehtivad välismaades teenivate sõjaväelaste ja välis-ametite teenistujate kohta. M i m LEERIõPILASXi 29. mail 1983. a. , nofiglio, kogudus kine rida: leeric Toetasid Arno Aarma, AavUc, Mihkel Al^ ots, Armuda ja Aljaste, V. Allas( lene ja Hugo Alli| Anne ja Peeter Ani,, A. Anelin, lai Arget, Jaan Arro, H./Arus, Aun. Agnes Barylsk| Gertrude Blum. Meery Devergnj R. Edari, J , E( * Rein Ende. Helmi ja Ants Haljaste, Ida Hail Hilja Hansson,'K Helmeste, M. Hoii berg, Helmut Hööj Adele Ilves, P. ves, Uno W. Ilves] August Jaaguml Ülo Jaason, N . JJ Herbert ja Meidaj Juttus, Enn JÕgar iu Jõgi, Enno Jäi A. Kaarna, Dl Maie Kabur, Arnol .mer, Emilie Kalk Lääneronnil (Algus Teisipäeval, 28. mitmed eelmisel või uuel päeval alu^ ja Kaljo Lehela „ESTO.80 ja KiUai Toronto Noortaidi 14.30 McKenna T^ kavaga. Esimesenj koor „Lootus", R( juhatusel viie lauli Oh mina väike Kits ja hunt ning „Äitmika" või Riga ja Siina K a sel esinesid kahe gU korral mitme Lindau õed esital Kanneldaja ja „Et| des". Viimasena esines lauluga: Laul ilma rõõm, Ma kõndisii] kaitse kange Kalev vas. Neist viimane laulmisel. Kõik ettekandec poolt sooja ja tunnu!| osalisteks. Toronto esine j s nende päevade he^ kuks on põhjust märkida, et kõik dust toimusid T( poolt ja „Looti „Ritmika" ja „ K J võimlejad olid Toi Klassikaline kontsi sid sopran Epp-Kari nin, bariton Mati Riil Paul Zawilski, toil Ärts hoone Knuth Hai 4812 Y O N G E sJ (Sheppardi lähed J WILLOWDALE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-07-04
