1987-07-16-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 10 VABA EESTLANE neljapäeval. 16. juuisl 1987 - Thursday, Jiily 16, 1987 Nr. 53
• 6 9*
• » t
(Algus lk. 1)
akadeemiliste orgj
liikmete lõunaeine kujunes
senistest lääneranniku koosviibimistest
arvukamaiks, kuhu olid
registreerinud 253 osavõtjat.
Välistunnuseid omavate organisatsioonide
liikmed olid värvides.
;,Pereat tristia" nime all esineva
koosviibimise avas korraldava
toimkonna nimel Ray Rannala
(frater esticus) ja söögipalve oli
piiskop Karl Raudsepalt (ugalen-sis).
Koosviibimisel anti üle lilled
Laine ja Heino Loole nende
kõrgeväärtusliku töö eest kunsti
salvestamisel.
VARIETEE ,,SINIMAND-RIA"
asukohaks oli jällegi avar
Pacific" ballisaal, kus algusega
kell 14.00 järgnes ligi paari tun-mliiie
arvuka esinejatega;eeskava.
Bass-baritõn Raimond Tralla
laulis Ölo Valdmä klaveri saatel
Muhulane'' ja;
gismeeleoki'^'.
eelmainitu oli täisealiseks
esinejaks kava esimeses osas veel
Aime-Märtinsön-Anclrä etlejana:
fes esines mitrne autori luulepõi-
Mkuga-fellekav^a osa ülejäänud
esinejad olid noored talendid: Ingrid
Soide--
Timüsk--flööt
tshello, Maarit Vaga —^^^s^^
Alexander Harding — tshello ja
Melissa Harding —: tshellö.
Mäarit Vaga saatis klayeril Bär-'
bara Pritchard ja viimast kahte
[mbi Harding.
Pärast vaheaega esines sopran
Marga tammark, Regina Võhma
klaveri saatelv kahe lauluga: P:
Tammeveski ,;Mu kodurannalv
ja V . Loigu ,,K^irhäe kägu''.
Läte.^Kuldi^annake'' ja J. Aaviku
, ,Hoia lumäl Eestit'': ;
Järgnesid jällegi kolm noort:
Krista Leesnient-f- trummidel,
Ingrid Söide — jazz-tantsuga ja
l\)o Tanner klayeril.
jaan Wister esitas kom^
x,Abielubürop".
Viiffiasena .eširi^ Portlandi
lauluansambel koosseisus:; Liina
ja Erik Teose. Raimpiid Merilb,
Asta Kälpfiann. Andris Porkopo-yichv
Mati Sööt, Aldeane Sööt ja
Helve Maurer kolme lauluga;
/kayasujüyaks teadustajaks oli
Raimund Stamm;
Eestlaste Kesknõukogu • Kanadas
korraldusel toimus samas
ruumis pärast Vaheaega
palet ja eesmärke. Ka Veljo
Kalepi perekonna emigreerumine
ei ole seotud selle uuendusega,
kuna seda hakati taotlema juba 6
1/2 aastat tagasi.
Juhan Simooson puudutas oma
sõnavõtus Karl Linnase protsessiga
seoses olnud negatiivset
ja üldist varjuheitvat külge. Kuid
Kongressi liikmed ei julge
avaldada Nõukogude Liidu
kuritegusid. Meil on võimalus
olnud Nõukogude Liitu külasta-vaid
delegatsioone varustada
faktilise materjaliga.
Aukonsul Jaak Treiman tõi esile
sellise ametkoha kaudu loodavaid
isiklikke kontakte teiste riikide
tega. Ta leidis, et on
Ime et Balti riikide üle
teostataks enam uurimuslikke kirjutisi.
Selle ergutamiseks on Bahi
Ameerika Vabaduse Liit järgmisel
aastal määranud ajakirjades;
neil teemadel avaldatud uurimuste
eest esimeseks auhinnaks kuni
AVALDAME SÜDAMEST KAASTUNNET ASTALE
ÄENI KÄÄRID perega
DA KÄÄRID
I6A¥ESELE:WELE SÜIKÜS:MEIE::U^^
•.A. Rikken; leidis, et mõned
arvavad, et poi iitika on igav ja
seepärast ei huvita. Tõmniake
neid kaasa, sest meid on vähe ja
vaenlarie on suurv Meile pi ole II
Maailmasõdla veel lõppenud.
Kodumaal valitseb terror, maad
rüüstatakse ja loodust hävitatakse;
Toeta rahvast kodu Eestis ja
kindlusta hiei^ onia okmasolu.
Kalju Jõgi kõneles meie prgani-satsioonide
majanduslikest küsimustest
ja teatas lähema tuleviku
kavast ' AURAAMATU - ^ 1^40—,
1990 loomiseks, kus registreeritakse
suuremate annetajate nimed
ja annetused:-
:;ArdQHansson võrdles kuivõrd
suures ulatuses: on viimase nel-;
sündinud 9. juulil 1901 Tallinnas
1 13. fuulil
poeg REINO perekonnaga
poeg JÜRI perekonnaga
õde AINO
nne aasta jooksul
liikmesri ikide arv suurenenud.
Meie võime ainult siis midagi
saa;vutäda. ku i see teostub koi me
äalri riigi koostöös. Te^
tegevust peaks arendatama
pärteinsek; erapooletult. Kolmandaks
lao Eesti trummi Pandivere
on hävitarbisohus. f; ;
; ;,Walter Pe
tihedama kontakti loomiseks oma
yälimisrihskorina poliitiliste esih-
01 af Tammark • Sümpoosiuni
teostus laudkonna vestluse näol;
igale esiiiejale võrdse; piiratud
• ajaga. •;-';:\o;-^
Ke s k hõ ukö gü ko ha peal n e
abiesimees Enno Lepnurm mainis
avasõnas, et oleme tulnud kokku
tuhandest tuulest, et linnulennult
koguda uut jõudu ida ja
vaheliseks koostööks
•kuisel.V,-:/'' ••^;.•;^•;•'^'^';••^^•.;v:; ;;;•
E:V. peakonsul Ernst Jaaksoo
rõhutas oma tervituses eesti
organisatsioonide elujõudu ja
l ä ä n e r a n n i k u osatähtsust
meie
dajatega; Saatke proteštikirju ja
püüdke: saavutada; isiklikke kontakte.
Teie hääl valimistel võib
olla kaalukeeleks.
• Olaf Tammark mainis, et meie
kangeläsmeel asub Eestis. Eesti
vabadus tuleb kodumaalt . M e i e
poliitvangide nimekirjas on 31
nime, toetage nende perekondi.
KGB käitumine vangidega oleneb
sellest, kuipalju neist räägitakse ja
Järg n es e 1 a v kü s i m u s te
esitamine ja kokkuvõte E.
nurmelt.-• •
Olgu side tihe ja tegevus koordineeritud
ning tõmmake noori
teadlasi mitmelt alalt kaasa meid
hävitada püüdvate jõüdiide vastu.
Mari-Änn Rikken l ^ ette ingliskeelse
press release' * seose
Xarl Linnase surmaga.
Laas Leiyait analüüsis oma
sõriavõtus M , Gorbatshovl ,^ava-hästi
õnnestunud laulupi-ja
enn^ balli oli ajatabelisse
paigutatud piiratud ajaline KOMMUNIKATSIOONI;';
SEMIN
mida juhatas Valmar Tamm.
Laudkonnas oli viis lühiettekan-netega
esinejat.
Esimesena kõneles Heirto Süsi,
kes jmainis, et juba ärkamisajast
alates on Eesti juhtivad tegelased
olnud ajalehtede toi^metajad.
Kuidas ön aga meie ajakirjanduse
tulevik? Tihti aetakse uudised! jä
juhtkirjad segi, ega saa enam aru
kus algab üks või teine. Teiseks
meie peaksime loobuma antikom-m
ü n i s t l i k u s t propagandast
väliseestläskönnas. Kolmandaks
enam faktilist informatsiooni
ajaloolistest sündmustest ---
naiteks, mis juhtus Näituse väljakul
Tartus. . Ajakirju peaks
olema vähem. Vajame paremat
sidet ja paremat ajakirjandust.
Teisena kõneles aukonsul Jaak
Treiman. kes märkis konsulite ja
aukonsulite ametialalisi erinevusi
ja et selle ameti kaudu on
või mai i k saada isi kl ikke kontakte
teiste riikide esindajatega ja ka
(ohapeaisete poliitikutega. ^
Järgnevalt kõneles Andres
Jüriadö,; kes aastaid on töötanud
Batunis ja Raadio Vaba Euroopa
saadetes. Viimases tehakse
saateid 21 keeles. See informatsioon
mida saadetakse ön
ühepoolne, kuid see ei ole USA
valitsuse ametlik informatsioon.
Toomas Palm kõneles ühistööst
sugupõlvede 1 vahel. Ü rginimese
ühiskonnas oli küla kus ta elas.
Nüüd on trükisõna globaalne
küla. Kui leitakse tegevus mille
kaudu võidakse siduda erinevaid
sugupõlvi, siis •saavutatakse ka
vastastikune side ja üksteise
mõistmine. Ärge rääkige, tehke
Viimasena kõneles Robert
Kreemv kes lahkas inimest
ühiskonnas ühiskonnateaduse nelja
astmelise süsteemi raames: personaalne,
grupi, organisatsiooniline
ja lõpuks meie eestluse
ühiskond. Viimaseks astmeks on
meie ühised projektid
Armast
VIRVE jaMART. 1
päevad. Kanadas vajaksime kahe
ajalehe asemel vaid ühte.
Taskuformaadis ajakirjade asemel
peaks olema üks ülemaailmne,
teenides globaalset eestlust.
Pärast minutilist kokkuvõtet
esinejal l i järgnes id ei ava
ja küsimused.
koosoleku pühapäeva hommikul;
Koosoleku avas liidu esimees
Matti Klaar, kes avaldas tänu
kaastöölistele, kes on andnud oma
panuse päevade heaks kordaminekuks.
Koosoleku juhatajaks valiti
August Kollom ja protokollijaks
Helmuth Kalmann.
Eelmise üldkogu koosoleku
prötokx)lli kandis ette A.
mis kinnitati ühel
PÜHAPÄEVAL, 5 JUULI
Eesti Organisätsioohide
•oma
Toimunud päevade ülevaate andis
M . Klaar, n^ärkides, et kpm-ön
oma registreerimise
laha jäänud ja seni on
fegistreeritud 1480 osavõtjat.
Juhatus on pidanud 26 koosolekut
ja kava on püütud koostada
mitmepälgelisena. Kontserdi kor-
»e s
Majandusaruandes leidis põhjalikku
käsitlemist sihtkapitali
asutamise ja tulumaksu vaba anne
tuste numbri hankimise
küsimused, et vabastada korraldajaid
isikliku vastutuse võimalustest
puudujääkide korral. Senised
korraldamised on alati
ülejäägiga, väljaarvatud
esimene, mis oli lõppenud puudujäägiga
üks dollar ja 82 centi.
Järgmiste LEP-de asukohaks
otsustati Los Angeles aastal L989.
Liidu uueks esimeheks valiti
samast linnast ValdurKaskla, kes
oma sõnavõtus kutsus kõiki ülesse
ühiseks koostööks.
Revisjonikomisjoni esimeheks
valiti Bruno Laan samast linnast.
Üksmeelne ja asjalik koosolek
lõpetati kell II.ÖO.
EST
i Nr. 53
m
1
i 1
lii
^ARMAST SÕPRA
KALLIST VENDA
sündinud I
/ surm
Armast õe- ja tädimeest
sündinud 10.
. surnud 10. ji
1065 STEELES AVE. W.|
NORTH YORK, ONT.
M2R2S9
Omanik LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas.
Eesthste poolt eelistatu<
Matusemaja on üle 11S]
tot sama perekonna po(
Moderniseeritud avarad 1
küllaldaselt parkimiseru
O S A
U N E R A
T.LM0R1
467 Sherbounii
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870716 |
Description
| Title | 1987-07-16-10 |
| OCR text | Lk. 10 VABA EESTLANE neljapäeval. 16. juuisl 1987 - Thursday, Jiily 16, 1987 Nr. 53 • 6 9* • » t (Algus lk. 1) akadeemiliste orgj liikmete lõunaeine kujunes senistest lääneranniku koosviibimistest arvukamaiks, kuhu olid registreerinud 253 osavõtjat. Välistunnuseid omavate organisatsioonide liikmed olid värvides. ;,Pereat tristia" nime all esineva koosviibimise avas korraldava toimkonna nimel Ray Rannala (frater esticus) ja söögipalve oli piiskop Karl Raudsepalt (ugalen-sis). Koosviibimisel anti üle lilled Laine ja Heino Loole nende kõrgeväärtusliku töö eest kunsti salvestamisel. VARIETEE ,,SINIMAND-RIA" asukohaks oli jällegi avar Pacific" ballisaal, kus algusega kell 14.00 järgnes ligi paari tun-mliiie arvuka esinejatega;eeskava. Bass-baritõn Raimond Tralla laulis Ölo Valdmä klaveri saatel Muhulane'' ja; gismeeleoki'^'. eelmainitu oli täisealiseks esinejaks kava esimeses osas veel Aime-Märtinsön-Anclrä etlejana: fes esines mitrne autori luulepõi- Mkuga-fellekav^a osa ülejäänud esinejad olid noored talendid: Ingrid Soide-- Timüsk--flööt tshello, Maarit Vaga —^^^s^^ Alexander Harding — tshello ja Melissa Harding —: tshellö. Mäarit Vaga saatis klayeril Bär-' bara Pritchard ja viimast kahte [mbi Harding. Pärast vaheaega esines sopran Marga tammark, Regina Võhma klaveri saatelv kahe lauluga: P: Tammeveski ,;Mu kodurannalv ja V . Loigu ,,K^irhäe kägu''. Läte.^Kuldi^annake'' ja J. Aaviku , ,Hoia lumäl Eestit'': ; Järgnesid jällegi kolm noort: Krista Leesnient-f- trummidel, Ingrid Söide — jazz-tantsuga ja l\)o Tanner klayeril. jaan Wister esitas kom^ x,Abielubürop". Viiffiasena .eširi^ Portlandi lauluansambel koosseisus:; Liina ja Erik Teose. Raimpiid Merilb, Asta Kälpfiann. Andris Porkopo-yichv Mati Sööt, Aldeane Sööt ja Helve Maurer kolme lauluga; /kayasujüyaks teadustajaks oli Raimund Stamm; Eestlaste Kesknõukogu • Kanadas korraldusel toimus samas ruumis pärast Vaheaega palet ja eesmärke. Ka Veljo Kalepi perekonna emigreerumine ei ole seotud selle uuendusega, kuna seda hakati taotlema juba 6 1/2 aastat tagasi. Juhan Simooson puudutas oma sõnavõtus Karl Linnase protsessiga seoses olnud negatiivset ja üldist varjuheitvat külge. Kuid Kongressi liikmed ei julge avaldada Nõukogude Liidu kuritegusid. Meil on võimalus olnud Nõukogude Liitu külasta-vaid delegatsioone varustada faktilise materjaliga. Aukonsul Jaak Treiman tõi esile sellise ametkoha kaudu loodavaid isiklikke kontakte teiste riikide tega. Ta leidis, et on Ime et Balti riikide üle teostataks enam uurimuslikke kirjutisi. Selle ergutamiseks on Bahi Ameerika Vabaduse Liit järgmisel aastal määranud ajakirjades; neil teemadel avaldatud uurimuste eest esimeseks auhinnaks kuni AVALDAME SÜDAMEST KAASTUNNET ASTALE ÄENI KÄÄRID perega DA KÄÄRID I6A¥ESELE:WELE SÜIKÜS:MEIE::U^^ •.A. Rikken; leidis, et mõned arvavad, et poi iitika on igav ja seepärast ei huvita. Tõmniake neid kaasa, sest meid on vähe ja vaenlarie on suurv Meile pi ole II Maailmasõdla veel lõppenud. Kodumaal valitseb terror, maad rüüstatakse ja loodust hävitatakse; Toeta rahvast kodu Eestis ja kindlusta hiei^ onia okmasolu. Kalju Jõgi kõneles meie prgani-satsioonide majanduslikest küsimustest ja teatas lähema tuleviku kavast ' AURAAMATU - ^ 1^40—, 1990 loomiseks, kus registreeritakse suuremate annetajate nimed ja annetused:- :;ArdQHansson võrdles kuivõrd suures ulatuses: on viimase nel-; sündinud 9. juulil 1901 Tallinnas 1 13. fuulil poeg REINO perekonnaga poeg JÜRI perekonnaga õde AINO nne aasta jooksul liikmesri ikide arv suurenenud. Meie võime ainult siis midagi saa;vutäda. ku i see teostub koi me äalri riigi koostöös. Te^ tegevust peaks arendatama pärteinsek; erapooletult. Kolmandaks lao Eesti trummi Pandivere on hävitarbisohus. f; ; ; ;,Walter Pe tihedama kontakti loomiseks oma yälimisrihskorina poliitiliste esih- 01 af Tammark • Sümpoosiuni teostus laudkonna vestluse näol; igale esiiiejale võrdse; piiratud • ajaga. •;-';:\o;-^ Ke s k hõ ukö gü ko ha peal n e abiesimees Enno Lepnurm mainis avasõnas, et oleme tulnud kokku tuhandest tuulest, et linnulennult koguda uut jõudu ida ja vaheliseks koostööks •kuisel.V,-:/'' ••^;.•;^•;•'^'^';••^^•.;v:; ;;;• E:V. peakonsul Ernst Jaaksoo rõhutas oma tervituses eesti organisatsioonide elujõudu ja l ä ä n e r a n n i k u osatähtsust meie dajatega; Saatke proteštikirju ja püüdke: saavutada; isiklikke kontakte. Teie hääl valimistel võib olla kaalukeeleks. • Olaf Tammark mainis, et meie kangeläsmeel asub Eestis. Eesti vabadus tuleb kodumaalt . M e i e poliitvangide nimekirjas on 31 nime, toetage nende perekondi. KGB käitumine vangidega oleneb sellest, kuipalju neist räägitakse ja Järg n es e 1 a v kü s i m u s te esitamine ja kokkuvõte E. nurmelt.-• • Olgu side tihe ja tegevus koordineeritud ning tõmmake noori teadlasi mitmelt alalt kaasa meid hävitada püüdvate jõüdiide vastu. Mari-Änn Rikken l ^ ette ingliskeelse press release' * seose Xarl Linnase surmaga. Laas Leiyait analüüsis oma sõriavõtus M , Gorbatshovl ,^ava-hästi õnnestunud laulupi-ja enn^ balli oli ajatabelisse paigutatud piiratud ajaline KOMMUNIKATSIOONI;'; SEMIN mida juhatas Valmar Tamm. Laudkonnas oli viis lühiettekan-netega esinejat. Esimesena kõneles Heirto Süsi, kes jmainis, et juba ärkamisajast alates on Eesti juhtivad tegelased olnud ajalehtede toi^metajad. Kuidas ön aga meie ajakirjanduse tulevik? Tihti aetakse uudised! jä juhtkirjad segi, ega saa enam aru kus algab üks või teine. Teiseks meie peaksime loobuma antikom-m ü n i s t l i k u s t propagandast väliseestläskönnas. Kolmandaks enam faktilist informatsiooni ajaloolistest sündmustest --- naiteks, mis juhtus Näituse väljakul Tartus. . Ajakirju peaks olema vähem. Vajame paremat sidet ja paremat ajakirjandust. Teisena kõneles aukonsul Jaak Treiman. kes märkis konsulite ja aukonsulite ametialalisi erinevusi ja et selle ameti kaudu on või mai i k saada isi kl ikke kontakte teiste riikide esindajatega ja ka (ohapeaisete poliitikutega. ^ Järgnevalt kõneles Andres Jüriadö,; kes aastaid on töötanud Batunis ja Raadio Vaba Euroopa saadetes. Viimases tehakse saateid 21 keeles. See informatsioon mida saadetakse ön ühepoolne, kuid see ei ole USA valitsuse ametlik informatsioon. Toomas Palm kõneles ühistööst sugupõlvede 1 vahel. Ü rginimese ühiskonnas oli küla kus ta elas. Nüüd on trükisõna globaalne küla. Kui leitakse tegevus mille kaudu võidakse siduda erinevaid sugupõlvi, siis •saavutatakse ka vastastikune side ja üksteise mõistmine. Ärge rääkige, tehke Viimasena kõneles Robert Kreemv kes lahkas inimest ühiskonnas ühiskonnateaduse nelja astmelise süsteemi raames: personaalne, grupi, organisatsiooniline ja lõpuks meie eestluse ühiskond. Viimaseks astmeks on meie ühised projektid Armast VIRVE jaMART. 1 päevad. Kanadas vajaksime kahe ajalehe asemel vaid ühte. Taskuformaadis ajakirjade asemel peaks olema üks ülemaailmne, teenides globaalset eestlust. Pärast minutilist kokkuvõtet esinejal l i järgnes id ei ava ja küsimused. koosoleku pühapäeva hommikul; Koosoleku avas liidu esimees Matti Klaar, kes avaldas tänu kaastöölistele, kes on andnud oma panuse päevade heaks kordaminekuks. Koosoleku juhatajaks valiti August Kollom ja protokollijaks Helmuth Kalmann. Eelmise üldkogu koosoleku prötokx)lli kandis ette A. mis kinnitati ühel PÜHAPÄEVAL, 5 JUULI Eesti Organisätsioohide •oma Toimunud päevade ülevaate andis M . Klaar, n^ärkides, et kpm-ön oma registreerimise laha jäänud ja seni on fegistreeritud 1480 osavõtjat. Juhatus on pidanud 26 koosolekut ja kava on püütud koostada mitmepälgelisena. Kontserdi kor- »e s Majandusaruandes leidis põhjalikku käsitlemist sihtkapitali asutamise ja tulumaksu vaba anne tuste numbri hankimise küsimused, et vabastada korraldajaid isikliku vastutuse võimalustest puudujääkide korral. Senised korraldamised on alati ülejäägiga, väljaarvatud esimene, mis oli lõppenud puudujäägiga üks dollar ja 82 centi. Järgmiste LEP-de asukohaks otsustati Los Angeles aastal L989. Liidu uueks esimeheks valiti samast linnast ValdurKaskla, kes oma sõnavõtus kutsus kõiki ülesse ühiseks koostööks. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Bruno Laan samast linnast. Üksmeelne ja asjalik koosolek lõpetati kell II.ÖO. EST i Nr. 53 m 1 i 1 lii ^ARMAST SÕPRA KALLIST VENDA sündinud I / surm Armast õe- ja tädimeest sündinud 10. . surnud 10. ji 1065 STEELES AVE. W.| NORTH YORK, ONT. M2R2S9 Omanik LINDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas. Eesthste poolt eelistatu< Matusemaja on üle 11S] tot sama perekonna po( Moderniseeritud avarad 1 küllaldaselt parkimiseru O S A U N E R A T.LM0R1 467 Sherbounii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-16-10
