Vaba eestlane , July 23, 1987

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval; 23. juulil 1987 - , July 23,
Eesti ^mitmevõistlejad on palju
kordi jõudu katsunud mitmete
teiste maade sama laadi sportlas­tega.
ICõige rohkem on võisteldud
Rootsi koondistega, alates 1969.
aastast 14 korral.
Kaheksakümnendatel aastatel
on Eesti mitmevõistluskoondis
kohtunud ka Shveitsi, Prantsus­maa,
Unr,ari, Austria ja Soome
koondisaga. Mullu viie riigi mat-shil
Uppsalas olid kümnevõistlu­ses
parimad Eesti meeskond
23 310 ja meie rekordimees Sven
Reintak 8205 punktiga.
Tänavu võeti maailmameistri­võistluste
ja Euroopa karikasarja
tõttu võfstluskaiendrisse üksnes
Võitja Tiit Pahker (nr. 5) ja
teiseks jäänud rootslane Staf-ffan
Blomstrand (nr. 2).
matshid • Eesti-Rootsi ning Eesti-
Prantsusmaa (viimane 1966. a. ja
Kiljem sündinute koondisele).
Nimetatud matshid toimusid
juuni alguses Tallinnas. Eesti
meeste koondis esines nõrgenda­tud
koosseisus, kuna mitmesugus­tel
põhjustel puudus kolm 8000
punkti meest.
Sellest hoolimata võitsid indivi­duaalselt
kõik esikohad eestlased.
Kümnevõistluses oli Eesti
NSV—Rootsi maavõistluses 7778
punktiga võidukas Tiit Pahker ja
Eesti—Prantsusmaa matshi võitja­na
7279-ga mullune NSV Liidu
juunioride meister Andres Aavik.
Pahkeril tõmbas 8000-punktiiise
kogusumma üritamisele kriipsu
ebaõnn teivashüppes.
Kuid meeskondiikuU kaotas
Eesti mõlemad matshid — Root­sile
22 093:22 247 ja Prantsus­maale
41 442:41 671.
Meeste ja noorte kaotused küm­nevõistluses
tasusid naised seits­mevõistluses,
võites nii rootslan­nasid
kui prantslannasid.
st
Kalifornias peetud
,,Mobir'-meistrivõistlustel tasus
maailma parim 400 m tõkke­jooksus
Edwin Möses oma hil­jutise
kaotuse Danny Harrisele.
mille oli saanud Madriidis pärast
122 pidevat võitu kümne aasta
jooksul. Mosese aeg oli 47,99
sek. ja edumaa 10 jardi.
Üllatuseks oli kuulsa GärlLewise
kaotus 100 meetris Mark Withers-
.55
Võistlejate defilee Kadrioru staadionil
Ülalolevad resoluutsed sõnad
on Londoni lehe ; ,vThe Daily
Telegraphi'' andmetel äsja tulnud
Rahvti(^vahelise Olümpiakomitee
esimehe Samaranehi suust. Kui
poliitiline olukoyd teeb 1988
aastal olümpiamängude pidamise
Koreas võimatuks, siis jäävad nad
ära! Me kas läheme Sciuli või
mänge üldse ei tule'' oli
SamaranGh öelnud. Mingisugused
alternatiivid mtijal korraldamise
suhtes ei tulevat kõne alla!
Teatavasti mitmed suurlinnad
nagu Los Angeles jt. kus olümpia­staadionid
ja kõik muu vajalik
olemas, on nõustunud mänge kor­raldama;
kui see' osutub vajali­kuks.'
Ainus põhjus, mis sunniks
mänge mujale viima, on sõda, oi i
ROK sekretär öelnud.
Oma intervjuus Londoni lehega
arvas president, et olukord Soulis
oleks hagu veidi paranenud, ja et
mängude alguseni on aega veel 15
:-.kuud. ^T' /: r
J vase võistluse finishis.
pbonile. Ajad tänavused parimad
10;04 ja (0,05 sek.
LeWis näitas aga onia head vormi
kaugushüppes, võites selle ala
väljapaistva tulemusega 8.64
(teine tänavu maailmas). 2.-3.
köha jagasid- LarryMyricks ja
MikeCo^iey. Mõlemad^
täpselt 28 jalga (8.53,4 m). See
oli esmakordne juhtum kaugus­hüppe
ajaloos, kus kolm meest
ühel võistlusel saavutas 28 j;
Sulgpall on Hiinas muutumas
lauatennisest populaarsemaks.
Aktiivseid sulgpalliharrastajaid on
25-30 miljonit. 1989. ä. MM il
tahavad hiinlased saada endale
kõik kuldmedalid ning-Euroopa
meistri taanlase Morteh Frosti ar­vates
saavadki. Frost: ,,Hiljutisel
Pekingi turniiril demonstreerisid
hiinlased ennenähtamatult kõrget
klassi. Neil on kadestusväärselt
hea kehaline; vaimne ja tehniline
e t t e v a l m i s t u s . . N a d viivad
maailma sulgpall] uuele,
kõrgemale tasemele.''
naiste jalgpal 11 meistri­võistluste
lÕpptufniir toimus Nor­ras.
Poolfinaalides võitis Norra
Itaaliat 2:0 ja Rootsi Inglismaad
3:2. Meistriks tuli Norra
naiskond, alistades finaalis Rootsi
Esmaspäeval, 13. juulil asus M.
Vellend Kanada jalgrattasõidu
meeskonnaga teele kahe-kuusele
võistlusteekonnale.
Esimene peatus on nädalane
V õi s tlu sseeri a Mi Iv^a ukee' s
(Super Week). Ta läheb siis näda­laks
Taivan'i. jõual? tagasi Toron­tosse
4. aug. ja lendab samal
päeval Belgiasse. Sealt minnakse
edasi Austriasse .sept. alul toimu­vatele
Maailma-Meistri Võistlus­tele.
Seekord on Mart n maanteesõi-du
meeskonna mänedzheriks.
EESTI .ÜTLUSE
na skautide vähem mr. Ruther-ford,
kes lipu tseremoriiaalseltHe
Sini-must-valge
^sinle-nejamboree toimus katu­se
all ---maailmanäituseks
püstitatud suures Qlümpia-hallis
ja eestlased olid uhked oma
lipuga. Teiste uute' riikide —
Soome, Läti, Leedu ja Poola esin­dused
ja lipud
seppade rahvuslik-i<
alused õlid väga vaieldavad.
Paremini teada oli vastuolu kahe
Vabadussõja kangelase vahel.
Kalevlaste Maleva pealik kapten
Leopold Tõnson oli valitud
TallitiriaSkamida Maleva peava-iiemaks:
Admiral Pitka sai omale
peavanema positsiooni uues orga­nisatsioonis.
Noorte seisukohalt oli noorsep-pade
külgetõmibejõuks poiste ja
tüdrukute seg^-organisatsiooh ja
see meelitas skautidelt ära palju
poisse. Seni skautide juurde
kuulunud tüdrukud koondusid
Eesti Gaidide Malevasse, niis
loeb oma asutamise aastaks 1920.
Noörseppade-vaimustus ei
kestnud kaua. Juhtide puudusel ei
olnud neil noortele m i d a g i
paremat pakkuda kui skautidel.
Küninie aastat hiljem, kui
skautide nialevad tegutsesid
kõikides Eesti linnades, ölid
est säilinud ainult
na ja Sakala malevad.
Skautide arv pärast neid lööke oli
madal, aga nagu nüj
ikka ~ alles olid jMnud
Nendest vähestest veendunud
vendadest sõitis kümneline esin-dus
Inglismaale, kus toimus
esimene skautide maailma-jambo-ree,,
Asja organiseerijaks ja eest­vedajaks
oli jälle sama tubli
Baldvin Raütsma. Terve lugu oli
mitmeti erakordne.
B.Rautsma töötas Tallinna
Sadamavalitsuses, selle tõttu
sõitis skautide esindus tasuta ühel
i-laeval. Sini-müst-ei
pinud võimalik
kaasa võtta^ kuna terves Tallinna
linnas ei leidunud sel ajal sinist
lipusiidi- Olukorrast aitas välja
parajasti Tallinnas viibiv Eesti
asekonsul Leithis — mr. Ell-ingsen,
kes tellis Londonist lipu
telegraafi ibel ja palus selle vastu
tuua West-Haftlepooli sadamasse
aurik ,,Elundisaabtiniisel.
^Tallinnast lahkumisel anti esin-dusele
pidulikiilt üle
Sadamatehästes valmistatud 2,5 m
pikkune lipuvarras Rautšnria
kavandatud kullatud liiliaga varda
tipüSv kuldamiseks läks terve
10-rubläline tsaari kuldraha. 23.
juulil 192Ö oli West H a r t^
rifigkon-
Eesti lipele
Eesti väikese kuid vahva esin­duse
möodamarss Inglise kuning­liku
perekonna ja tuhandete
pealtvaatajate tribüüni eest ku­junes
suureks austusavalduseks
Eesti lipule. Kellegi poolt algatati
hüüd , ,Bravo, Estonia'' ja tuhan­ded
möirgasid seda kaasa.
See kõik juhtus enne kui lääne­liitlased
olid jõudnud Eestit tun­nustada
jä enne kui Eesti Riigiko­gu
oli jõudnud lipuseadusega selle
ametlikuks riigilipuks võtta. Eesti
lipu ajaloo kirjeldajad pn kuni
tänaseni sellest olulisest sünd­musest
mööda hiilinud. See oleks
vist liiga suur aiu eesti skautlusele.
Seda rohkem põhjust pn skautidel
Eesti lipu viimist rahvusvahelisele
foorumile esile tõsta.
Samas juhtus ka esimene pahan-
)ia-l
jumalateenistusel sattus Eesti lipp
125 lipu hulgas otse' kuningliku
looshi ette. Tseremonii juht —
Kreeka ieldmarssal seletas eesti
lippurile tseremonii käigu ja palus
lippu.
; Tsehhi skautide vanem
Svoisikja taanlaste esindaja õnnit­lesid
Eestit — teil on reklaami
mõttes suurepäraselt vedanud!
Pärast jumalateenistust tuli aga
paaniline telefonikõne Eesti
'saatkphnast— sinna olevat
teatatud, et Eesti lippu kasutati
signaal-lipuna. Saadikul oli väga
piinlik, kui tegelik olukord talle
ära seletati, et Eesti lipp oli juht-lipp.
Esimesel jamboreel asutati
Rahvusvaheline Skautide Maail-maliit,
millele Eesti esindaja kir-'
jutas alla asutaja-liikmena. BP
kinkis Eesti skautidele rahvusyai-helise
skaüdilipu ja palus selle
koos isiklike tervitustega edasi an
da eesti skautidele.
Tegevusrohket 1920. aastat kir­jeldades
tuleb veel märkida, et 10.
juulil oli toimunud 2200 eesti
gaidi ja skaudiküllasõit Helsin­gisse
ja suur vennastusparaad
Soome skaudinoorusega senati
väljakul. Paraadil löödi kokku
Eesti ja Soome lipud, korrati
skauditõötust ja lauldi mõlema
maa hümni. Inglismaalt jõudsid
jambosõitjäd koju alles 3.
oktoobril ja andsid pidulikult üle
kuulsaks saanud Eesti lipu ja BP
kingitud skaüdilipu. Nad kuulsid-siis
ka, et eesti skaudid ei ole
küllalt head rahvuslased ja et
vahepeal on asutatud noorsepad
— uus ja parem rahvuslik eesti
skautlusv
skautide kongress taotles teha lõp­pu
okupatsippni ja sõja järelka­j
a na ska u tlu se s va li t se n ud
segadustele ja kujundada eesti
skautlus selliseks, nagu see
tõeliselt peaks olema. Ajastu
liberaalsust ilmestab see, et
kongressile kutsuti ka noorsep-pade
esindajad, kes ju ka endid
skautideks nimetagid. Iga
kongressi delegaat esindas 50
noort. Delegaatide arvuline
vahekord: skaudid 97, noorsepad
7, näitas organisatsioonide
suurust.
Kongressil asutati keskorgani­satsioon
Eesti Skautide Malev ja
tehti otsus organisatsioonilise
ülesehituse alustamiseks. Kon­gressi
vanematest sõnameestest
oli kohal K. Treffner ja Jaan
Hünerson, noortest tulihingelis-test
juhtidest J. Elken, Richard
Antik ja Elmar Jõgi. Antik viibib
vabas maaiImas, Torontos, kus ta
alles 24. mail 1987 võuis^ša eesti
skautluse 75. aasta juubeli
suurkoondusest alaväärse skaudi-veteranina.
Järgnevatel aastatel
1922—23 kujundati eesti skautlus
tõeliseks skautluseks. Kui me
mõõdame aega esimesest Pärnu
rühmast, siis kulus selleni jõud­miseks
10 aastat. Selles pole palju
imestada kui võrdleme skautlust
eestlaste kristlasteks saamisega.
Meie rahvale pandi õnnistatud vett
pähe 13. sajandil, risti-inimesteks
said eestlased aga alles 19
ir
20. märtsil
Ameerika teabeagentuj
kirjaniku Jevgeni Je\tush(
pai j u laineid löönud teost k
aastal ajakirjas „Novõi M |
Jevtushenko seletas n
Associated Press'iie, et Pa
nak*i romaani,,Doktor Zhiva
keelustamine kolm aastakümi
tagasi nõukogude võimude p
olevat tulenenud intriigi
Kremli tookordses juhtkonna
Jevtushenko sõnastuses
vokatsioonidest* * Lääne ajaki
duses. , ,Me oleme nüüd para
mas traagilist viga, mis tehti
väga ausa kirjaniku suhtes; t
mee^kes kunagi ei oleks arva
et ta muutub poliitilise spek
siooni objektiks, * - ütles J
shenko kõnesolevas; intervj
olles ametliku komisjoni lii
kelle ülesandeks on nö. Pa
nak'i rehabiliteerimine..
Romaani avaldamine j
kaupa tuleva aasta,,Novõi M
väljaannetes annab valdavale
musele N . Liidu kirjandusp
kust esmakordse võimaluse
vuda ühe vene kirjanduse
teosega käesoleval sajandil,
on Lääne lugejatele tuttav
1950-ndate aastate lõpus
millest vändati hiljem s
jooneline film. Romaan av
muide ka 1950-ndate aastate 1
Stokholmis eestikeelses tõ
kirjastus ,,Vaba Eesti • *
kusjuures tõlkijaks pii Artur
son. Nimitegelase luuletused
seisavad ,,Doktor Zhiv
teksti lõpus, pani eesti k
ümber tõlkija abikaasa
Under.
Pärast romaani võidu
Läänes võitis Pasternak 195
Nobeli kirjanduspreemia, m
asjaolu vallandas mürgise ja
rikka laimukampaania tema
nõukogude ajakirjanduses ja
jandusmaailmas. Rom
komplitseeritud ja traagilin
oktoobrirevolutsiooni ja
kodusõja sündmustest oli ide
giliselt vastuvõtmatu nõuk
juhtkonnale ja selle kirjan
kele satraapidele. Mõnede a
see vihane kamp