1983-11-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•r
. 2 i. VABA EES1LANE neljapäeval, lö novembrili983 — Thursday, November 10,1983 Nr. 83
¥ABADE EESTLASTE
¥lLJMNDJA:0/t^ Vaba Eestlane, 1955 Leslie Sto. Doa
•. TOIMETAJA:• Hannes Oja
TOIIÄÜSE | K ^ ^ Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus ( t e fc
^^^^^^ J ^
TEOJMISfflNNAD Kanadas: aast^
ja Veerandaastas
lELUMlSfflNNADväljaspck)! Kanadat: aastas
/ 7^ - aastas $35.— ja veerandaastas $18.-—
muudatus 70 c. Äsiknumbri hind 70 c.
Kommentaarid
Näib, et Kanada valitsusel ja
ametivõimudel, on tulevikus palju
tegemist kohtuotsustega, mis annavad
Kanadas rakendatud põhiõiguste
ja vabaduste tõlgendamisele
suur^ ulatuse. Alles hiljuti tegi üks
kohtunik vastava kaebuse põhjal
otsuse, et Ühendriikide tiibraketi
katsetamine Kanada õhuruumis ^n
vastuolus kanadalaste põhiõigustega
ning nüüd jõudis provintsikohtu
kohtunik William Ross otsusele, et
parlamendi poolt vastuvõetud
meetrimõõdustiku rakendamise
seaduse mõned eeskirjad on „vas-tumeelsed"
j a „ülekohtused**. Neid
seisukohti esile luues tühistas kohtunik
valitsuse poolt tõstetud süüdistuse
kahe Ontarios tegutseva
bensünijaamaomaniku vastu, kes
ignoreerisid parlamendi poolt rakendatud
meetrimõõdustikku ning
EKN üldkoosoleku juhatus ja 3S. V. aupeak®nsiiiil Hmar Heinsoo kõnelemas. Vasakult E. Lindaja, E . Kii- müüsid bensimi liitrite asemel ikka,
lašpea, H. Lupp,Ämne Läte Ja L Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane veel gallonite alusel
- • • .. • • : . : • — — : - • • - ^. '. : ' • • —• — — — Kuid kohtunik läks veelgi kauge-male.
Ta kritiseeris vklitsusie inspektoreid,
kes 16 IcidflQG ^ddfdfniS0KS bensibineni šgiamlliopnuimt eob laiaddl u, kseinkl nunisi tn pgi mtsotüeseüurdsii-
tas kohtukulude kandmise panna
valitsuse õlgadele. Mehed, kes olid
X X , x , J "1 . J • » u nni. J i X . . • 9 müüuud bensüni obaseaduslikult
^ Ootamatult dmusidoktoobri^tö^^^^
is*' (26. okt.) ja paev Mjem >,The New York Tmes'is*^^^ Eesti ule, mdle ohd Talhnnast meestena ning kohtunik mai-
„ , ... ^. nn . . , „ läkitanud ameerika ajakirjanikud DonaldKimelman ja Serge Sehmemann.
Kaimda peaminister Pierre Tru- konventsloMMiLse relva^^ sun- ms mspeKtonte tegevust iseioomus-äeau,
keMe käa ei^^^^^^^ päraSt, kui suurriigid Moskvas asuvad ameerika ja vä- kest kuulsid sellest juhtumist ai- Eesti ajalugu, nii nagu see on tades, et nende teguviisiga vägis-inäsel
a j ^ Isisepolü tuumarel- Uskorrespondendid teevad juba nult puudulikult ja jaokaupa lääne ümberkirjutatud nõukogude ideo- tatakse neid kodanikeõigus^ mille-
Sõige paremini, on leidmBdend^^ Peaministri aastaid reportaazhi nn. liiduvaba- raadiosaadetest ning erapoolikest loogide poolt, sarnaneb väga vähe ga on garanteeritud vabadus ja
müüd uue tegevuspõüu vä riikidest, s.t, N. liidu impeeriumi nõukogude kirjeldustest. Seda mit- sellega, mida eestlased m i ^
Ilses sektoris.; Peamliai^^^^ pealinna perspektiivist vaadelduna te aga eestlased, kes jälgisid asja- ja eravüsiüselt jutustavad. 2Ö-ne Ja võõrastava tun-iiud
endale ulatusliku mesande/tus on nii oma ri^piiride kaitsm-^^ süs suurema- de arenemist värvitelevüsoritega, aastast iseseisvuseaega kahe maa- ^ gallonimeeste ägedamaks
llaotledes Ida laXääne vahelise^^^s^ Helsingi telesaa^ ilmasõja vahel kirjeldatakse kui kaitsjaks osutub Ottawa parlamen-
K I J U L O T ^ ^ toH ühel veerul:
Imuhituste Idiljel $4.75, tekstis $5.—, esiMiljel
Rublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont: M3B 2M3
i!llililllliiillllllliiilllllilülil|l!lllllliliilllIllliSI8IIBIIBI»^
Pikemcid kirjyfised yiieiidriikide syyremais päevalehtedes
pinge vähendamist ning ühendrii- toetise aiidmiseks väga armetns ke grupile vastavate nõukogude dete peale. Schmemann loetleb kodanlikku halba unenägu, mis konservatiivide parteisse kuu-
Mde ja N . Liidu vahel k^^^ teisigi kontraste Venemaaga, lõpetati ainult universaalselt parlamendUüge ' WUHam
rajamist, mis t o öb kaasa ka t^^^^ suurendamise raamides siga aiitudlü^^ duNord'i restorani, heaksküdetud nõukogude võimu j^^^^^ keUel parlamendis seni õi-mardvastiEsevähendaniise
ja looks hakatakse^^^^^^^^^ neid süs nähtavasti güdide mis on maitsekas stiüis sisustatud kehtestamise poolt. Sädü tuhandeid get hakkamist pole ohmd ja kes
Ikandvamad alused
säilitamiseks.
I M e a u om iiritanud va-irem
rahvusvaheUstel libedatel
dadel käimi^, kuid tulemused sel-suuremat
panust ja suuremaid piürPO^lt ringi karjatatakse. Lääne ja kus hoolsate kelnerite poolt ser- küüditatuid aastatevahemikul 1940 ,õige ala" leidnud,
gutoši, mis kuidagi kokka ei klapi zhurnälistidele söödetakse ette raõ- veeritakse peamiselt jahisaadusi. kuni 1949 halvustatakse kui „endi- j^^^^ mtrnh parlamendis ka oma
Trudean ja teiste mõjitote Ube- võimudele usaldusväärsed Kunstnike Liidu väljapanekusaaU- sl vabrikuomanikke, kaupmehi, kõnekunsti kmnitades et meetri-raaUde
poliitikaga. funktsionäärid ja Mtuuritegelased des vo^ mõõdustüni toetajad kujutavad en-intervjueerimise
otstarbeks. (Valis- võrreldav Skandinaavia pealinnade likke funktsionääre ja muud rämp- ^.^^ väikest gruppi fanaatikuid
Trudeau eelolev j-eis kümnest Tallin- su,*' kirjutab Schmemann, tsiteeri-. j^^^ JJ^^ j^^^^^^^ ^.^j^^ dinosäuru-lel
alal on olnud võrdlemisi kasi- se,l^^ mingit nõukogude ametlikku ^^^^,4
laad Ja ta^üioidlikud. Meil^.^to^^^ ' ^ _
vitseb ainult meienutäda ta suurt maa,^^^^ Domm laseb selle väitega tõe-frogrammi^^^^^^
t^^ koostöö ra- riigipeadega, peaks andma üksi^^ lühikõnelustest lipsab mõ- nusmärkideks sellest individuaaisu- »The New York Times'i" kõrres- näoliselt väga palju märgist möö-
Jamisek^ toÕstuisriiMde^^j^^
maade vahel, n.n. Põhja-Lõuna
prograuttinü, mis ei leidnud aga
poolehoidii teiste lääneriikide hui- VÕID oletada, et ii^natiia peaminis-gas
jä pandi vaikselt kalevi allarter
Kuid lisaks sellele on peamim*ster koostööpoliitika
proovinud oma võimeid diplomaa- sinklt rõhkn dete^^^ - - - vi u i • i, - 1 , -
» e l jä välispolütilisel alal ka oma gusest talveuinakust ülesäralamise- gi^i ajakohaselt riietatud bondi oleme me 10 aastat ees." väliseks probleemiks 3a et rahvus- on seUeks lüga mugavad või kitsa-päljude
välisreiside kestel n^^^^ Kuid mliukõneldud lääne^^^^^^ piiriüse mõttemisvõimega, et uuele
avaldanud kõnedesi ja kommentaa» te väga palju k a ^ ^ i ^ ^ ^ ^ e l i s e S i n u d mitmetes N..M^^^ piirlonda- , ^ 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ .vana^e^tm^unaiste kemplenuse^ süsteemile üle mimia.
rides oma s d Ä h t ^ Ida ja L ^ ^ saavutaml- ^esja ^lati naasmid k o d u ü m m p e t - ^ ^ ^ ga.'v Kujd Schmemann.^ee^^^ üdemata.i seke et Kanada
vaheMe l a h ^ ^^^^^ V^I^^MÄ v l ^ ^ ma %!ei.5ukohad rni affa lisna t i M " kui Tallinn. Nad kutsuvad: niMd f ^ ^ ^ M ^ ^ s i mejaaimd^. ^U^^ hiljuti (vihje on sim nah- valitsus satub tulevikus vaga suur-
S n u ^ S r ^ S ^ Nii Eäeme, e^ peaminister i V u ; natsionalistideks ja neil on agus,'* ^ f ? - Täitevkomitee .e^^^ ase- tavstl Vaino artiklüe ülelüduüses te raskuste ette , kui kohtumkud S^^irS^oSaS^ ,,Kommmiist'V käesoleva hakkajad m ^ paragrahve
vac^ mis enu^vamus^^ r^^^^ „inc^ aiakirjanikule.) - ntele,.et eestlaste elustul on poh^ aasta märtsikuus) välismaa^ asu- nü laialdaselt tõlgendama, et nad
seadu^ iiselt sarnane inimeste omale^^^ m sekkuvad juba valitsuse ja parla-inmiseL
olukorras raliumgM mängima nmg Mk mmtnh ^ t e s n n ^ ^ i d ftmW- terve N. Lüdu.„Võib-olla oleme Ustlike organisatsioonide salakava- mendi otsustesse ning peavad neid
Tnideae fTS^Sta^ "le ehk pisut osavamad dekorat- last ja j u Ä ^ oma isikliku arvamuse
Iradeau^sum^^^^ um «fPitama.. ülesseadmisel kaupluste põhjal korrigeerida. Kas ei teki r S S J T t l i p ' ^ ^ Schmemann lõpetab oma artikli lõppude-lõpuks isegi sellme olu-toa^
kmddus^ olgugi et 27. oktoobri „The New York Ti- k(M^, et varas või pangarööve!
ipre^emtseamta aseelpgiitjuasgea ssia,^idt atcal^ k^a vatsu- de lab^ «lesan- ^^eest ^ TaUinna täitevkomitee erinevused vaevalt piirduvad aimilt mes'is" järgmiselt: „Vähesed eest- peab seda« enda õiguste rikkumi
§ed äsja Ontarios, Guelphi ülikoolis
toimimud aatomiajastiE raäisii ja ©E sam
esimehe asetäitja Juhännes Lepp vaateakendega on tepalomamoo- lased siiski näivad uskuvat, et seks kui tal keelatakse võõra vara
jä tuntud kirjanik Enn Vetemaa, di õigus. Kõikide väikeste, N. p i - oleks võimalik esitada mingit tõ- omastamine või panga kassa
Väga võimalik, arvatavasti isegi dus mujal mitte esinevate muga- sist Väljakutset Moskvale, üks ha- jaks tegemine. o , , , , A •! i • • mnnimnülcMi nfcA nldfilliilrPGAHI vaga V U I H I O I A I V , aivatavacyw iöcgi uub niujdi miuc camcvauc iiiugd- MM VcUjaÄUUbei mUöKVaie. UKS na-
Esmajoones •— Trudeau ei
tuntud osava diplomaadina la rM^ stii-süski muidugi riiitte Lääne-Euroo- on olemas potentsiaal pooiä stiilis
Sellest kõnest oodati ja loodeti gimehena, kes on võimeline suuri
palju, M d P2^ ja teiste Balti riikide
oma teoreetiliste mõttemõlgutuste- ma^ teiseks — ta ei oma Wašbing- pealinnade puhul on välis-eesti lu
ga ja vaatlustega pettiimuse. Sõ- tönis ega Moskvas sellist^ autori- gejatele ja teistele asjahuvilistele
mavõtust võib siisM järeldada^ et teeti ja aisa maakleri staatust, et juba ammu tuttavaks saanud lää-
Trudeau rahuplaani põWalusteksmõ^ saaksid teda usal- neajakirjanike üks reeglipärane
©n vüs elementi, mida taiendatak- dada ning kolmandaks
seläbirMkimistel vajalike detaili^ liald Reagan kui ka J Andrö- rõhutatakse ja seda muidugi
degä. Nendeks elementideks on pov on mehed, kes on kindlad õieti ning tõepäraselt Balti maade
foiütüise ja majandusliku usaldU'- oma seisukohtades ja ^ t^
se loomine Ida ja I^äne vahel ja N. Liidu perspektiivist vaadelduna,
bülsuse saavutamiseks^^^ nad kavatsevai
samme astuda. Tru- ^
pa. Valik restoranides ja toidu- ülestõusuks, lükkas tagasi mingi
kauplustes on kaugelt kehvem min- sarnase idee. ,,Neid on 40 miljonit,
gist vastavast Lääne asutusest. meid aga ainult üks."
W A S H I N G T O N - - N ; Lüt on ette valmistamas «radikaalset lahendust^^
tuumarelvade yõidujooksn kontrollimiseks ja internatsionaalse
pmge lõdvendamiseks, ütles N . Liido president Juri AndropoVo
Kremli uus võimumees Juri And-ropov
on proovinud igasuguseid
uusi trikke, et Venemaa ja allaheidetud
rahvaste põllumajanduse
produktsiooni tõsta, kuid asjad e!
võta soovitud suunas kuidagi vedu.
Kui aasta lõpul viljasaakide kohta
kokkuvõtteid tehakse, siis on näpud
jälle enneaegu põhjas nhig põllud
on andnud palju vähem saaki kui
Moskva plaanimajanduse mehed
seda kalkuleerisid.
de relvastuse vähendamine Ja U SA Midagi pole teha — tuleb^^ jälle
ja N / L n d E vahelistde läbirä^^^^^^ südamega välja anda
mistele suurema röhia panemine; mištnskiviks tema I M ^ oktoobri väljaandes järgib seda USA arstile, et n ^ d on relvastuse marelvade katsetamise lõpetanu- raskelt saadud kallist valuutat, et
viie tuumarölvadega varustatud t i a ^ ^ i ^ ^ laitmatult, kirjeldades vähendamise küsimus teisele poo- seks. „Me vaatame seUele kui vä- osta ühendriikidest ja teistest korragi
(Ühendriigid, N , Lüt, M s - nistlikkudeleriüddele, millist hoia- keskaegset Tallinna vanaMmia, kus He, lääne^^ munhkule üleslmtsele valti- ge põUümajanäuse toodanguga rii-
Ingtonis ön jäld^^^
kestd kulmu Dobrõn üle neile Har- gavalt kooskõlaline N . Liidu juh^dukraami.
: on käigus laiaulatuslik restaureeri-vardi arstidele, BernardLown'ile konna ja rahva mõtlemise ning
misprojek* umbes i m ja kesk- ja James Müllerile, kes käisid ^^^^^^Ba^ütiesAndropovkiq^^^
vMtIe|ada^ aegse ehitise^^^
maa, Praütsušniäa ja Hiina) veen- kut
niine strateegiliste tuumarelvade pikema
fiiramise alal jkokkidepete saavuta^
suiseks; Euroopa riildde julgeoleku
guorendämine tii6marelvade kasuf
lajmišelevõtnuse piiramisega ning vavad, et IVudeau on oma mäiign^ ^^^^
tuamarelvade lweviimku itaatkii«s*tna«m,sinn«e j-a mö; Kaiiad»^^^ aasta olumpiaadi purjetamisvõist- gõja Vältimiseks esindajama, keda
Ä e riiWde reivaladudesseo sektoris kaotanud :iipg taotteb reerimisorgani juhatajaks täitev- tottu ei
Treaty Örganmü^^^ faktist,
juMde^^ mis annab Kanädale et sellke väHspoIlitite
Pjguse käslMia Eänemaailma po- mede lahtohimlne^ nagp Ida ja Schmemann, jällegi nagu paliud
sul
Kirja üleandmine oli samaaeg- Axne-Au A
bes 45 ehitust Iga vüsaästakujoök-ne Genfis toimuva ÜS Lü- ANKARA
Kuid Andropovi viimased sammud
lasevad oletada, et ta ei lepi
ainult välismaalt toidu ostmisega,
vaid ta tahab lääneriUtidelt välja
pumbata ka neid saladusi, kuidas
saada põldudelt rohkem saaki ja
lehmadelt hä^ti palju piima. Selles
suunas ongi nüüd esimene samm
OOO—12.000 juba astutud kuigi venelased olid
lmutai ksadt lenlei npgo lkiiothikuasltea ba retnedgau sunuänitdai,- Jpboäväin Je a kRoekakguavniii mleipniet amniinnge oAnn dpraoi-- nviämüsektaobrr essopoomndee ntedliedv isioeonnnie nätehdtaa-,
1^ väitis, iet^raegünekrä kui ühte kõige mär
M on toonud, k^a^^^e^^ da majanduselu kori^ldamlne ja kimisväärsematlääne mõjude ilmin-
§e M i s i , samuti (msefe kõig^ tööpuisdgse vähendainine. gut. Ta ütleb, et kui Louna-Korea
üškii: teistesse riikidesse.; ICõnest ; reisüennuk lasti alla l^sel septemb-
^0,• •iril siis enamus^ nõi
du relvastuse vähöndamise W kodmuks tugeva tapva sunnitud üsna m a a d U g i a M ^^
rääkiiate kohtumisega maavaringu tagajärjel Türgi ida- "mg kogu läänemaaüma ees omaks
• osas. Lapsed vajavad-hädasti soo- võtma, et nende sotsialistlik põllu-ühtki
detaili ei avaldatud koh- ja riietust, kuna sealses piirkonnas majandus on „kaputt*f nhig seUe
tumisest, mis oli 106-eš peagu on juba talv saabumas. ÜRO Las- Jaluleaitamiseks on vaja kapitalist-l^
eaa^se läi#ääkimise aja tefondi es^ ütles, et ^^^^^ lääneriikide abistavat kätt.
jooksuL : paljud l a ^ ^ Lahketeks abimeesteks on siin
• v.r^.c AnH.nn^ . t t ^ . yanemaist,^kuigi pans orvusid po- esialgu inglased. Nii sõlmis N. Lil-
Kirjas kordas Aiidropovettepa- le palju. Maavarmgu öhvnte
nekut teatud uute tumnarelvade on tõusnud 1330-lg.
Nr. 83
VALVE
NÄDAUl
12. ja 13, nov.
dr. R. PahapillJ
19. ja 20. nov.
dr. T. Kuutari,
Kuubalased
baptisti kogi
Pühapäeval, 13. n|
tui kõneleb TorontJ
kus, 883 Broadvicw!
Santa Clarast üle
roiitosse tulmid ptij
nelio. J . Cornelio
kogudust ühes abik(|
esitades koos trio-h
Kuuba nimi on
lail korduvalt uudisl
seda peamiselt ma|
seb totalitaarne koi;
red mehed saadetalj
kidesse sõdima. p|
kes töötas Kuubas
tisti pastorina, soo\J
ba rahva teist pak
must ^vaimsetele-tustele,
vaatamata
tilistele takistustel^
net tõlgib hispaania
keelde Argentiinas
Pedro Mere.
Torontos teenib
hispaania keelt kõ|
kogudust Dufferin
OB Augsburgl
ESTO-84 puhul T(
mul Hotel Plaia 11
le jõuda, et endise^
võivad seal juba
kuni 15. juulini tul(
käia. Jaanuari kej
saada oma aadressj
„AUGSBURG".
/Hotelli asukoht"oj
mas ärirajoonis jj
kuses, Yonge'i^ ja
ristumiskohal, sü<
maaraudteejaama
ses. Kasutades EJ
raudteed ja TTC-d|
tähtsaima keskpi
jast Royal Yorki,!
või ka muidu põhjj
Peale selle on s(
käidav^ haruldasel
hotelli tänavapoolj
peamiselt ärimeej
võrreldav O.K.-ga|
Tallinnas.
Kes soovib teise
kandku eesti märki
ti keelt. Kui mõnel
mine eriruumi saj
kubiseb neist.
Teretulemast tj
Hotel Plaza II b{
lahtioleku aegadel!
Endil
Kommentaal
. (Algus
diL valitsus kokkuh
ga Imperial Chei
kes peab Moskva
tarna, kuidas lää
kendatud põUumaj
ga on võimalik tõj
põllumajanduse t(
sete kavatsuste k(
se peamme tähelj
dele ning mglaste|
lastele selgeks tel
tega on võimalik
nisusaaki tõsta 10-
mis on keskmisel
põldudelt vene kai
tonni vastu. Inglaf
antud 2000 hekta]
maad, kus nad hJ
ma oma tehnoloog
ja mashiaid kohnj
Informatsioonist|
katsepõldudel rai
kolhoosnikud seah
miga või toovad
mehed kaasa ja ai
maiuse vabade
mus maad handi |
et saak ei kuuhi
sa töö, \m\v ja
mehele. On juba
punase. Venemaal
ei päästa hukatuj
maalt toodud ma
sed, vaid alato ja|
mestele pealesun
teemi Ukvideeriud
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 10, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831110 |
Description
| Title | 1983-11-10-02 |
| OCR text | •r . 2 i. VABA EES1LANE neljapäeval, lö novembrili983 — Thursday, November 10,1983 Nr. 83 ¥ABADE EESTLASTE ¥lLJMNDJA:0/t^ Vaba Eestlane, 1955 Leslie Sto. Doa •. TOIMETAJA:• Hannes Oja TOIIÄÜSE | K ^ ^ Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 4444823, talitus ( t e fc ^^^^^^ J ^ TEOJMISfflNNAD Kanadas: aast^ ja Veerandaastas lELUMlSfflNNADväljaspck)! Kanadat: aastas / 7^ - aastas $35.— ja veerandaastas $18.-— muudatus 70 c. Äsiknumbri hind 70 c. Kommentaarid Näib, et Kanada valitsusel ja ametivõimudel, on tulevikus palju tegemist kohtuotsustega, mis annavad Kanadas rakendatud põhiõiguste ja vabaduste tõlgendamisele suur^ ulatuse. Alles hiljuti tegi üks kohtunik vastava kaebuse põhjal otsuse, et Ühendriikide tiibraketi katsetamine Kanada õhuruumis ^n vastuolus kanadalaste põhiõigustega ning nüüd jõudis provintsikohtu kohtunik William Ross otsusele, et parlamendi poolt vastuvõetud meetrimõõdustiku rakendamise seaduse mõned eeskirjad on „vas-tumeelsed" j a „ülekohtused**. Neid seisukohti esile luues tühistas kohtunik valitsuse poolt tõstetud süüdistuse kahe Ontarios tegutseva bensünijaamaomaniku vastu, kes ignoreerisid parlamendi poolt rakendatud meetrimõõdustikku ning EKN üldkoosoleku juhatus ja 3S. V. aupeak®nsiiiil Hmar Heinsoo kõnelemas. Vasakult E. Lindaja, E . Kii- müüsid bensimi liitrite asemel ikka, lašpea, H. Lupp,Ämne Läte Ja L Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane veel gallonite alusel - • • .. • • : . : • — — : - • • - ^. '. : ' • • —• — — — Kuid kohtunik läks veelgi kauge-male. Ta kritiseeris vklitsusie inspektoreid, kes 16 IcidflQG ^ddfdfniS0KS bensibineni šgiamlliopnuimt eob laiaddl u, kseinkl nunisi tn pgi mtsotüeseüurdsii- tas kohtukulude kandmise panna valitsuse õlgadele. Mehed, kes olid X X , x , J "1 . J • » u nni. J i X . . • 9 müüuud bensüni obaseaduslikult ^ Ootamatult dmusidoktoobri^tö^^^^ is*' (26. okt.) ja paev Mjem >,The New York Tmes'is*^^^ Eesti ule, mdle ohd Talhnnast meestena ning kohtunik mai- „ , ... ^. nn . . , „ läkitanud ameerika ajakirjanikud DonaldKimelman ja Serge Sehmemann. Kaimda peaminister Pierre Tru- konventsloMMiLse relva^^ sun- ms mspeKtonte tegevust iseioomus-äeau, keMe käa ei^^^^^^^ päraSt, kui suurriigid Moskvas asuvad ameerika ja vä- kest kuulsid sellest juhtumist ai- Eesti ajalugu, nii nagu see on tades, et nende teguviisiga vägis-inäsel a j ^ Isisepolü tuumarel- Uskorrespondendid teevad juba nult puudulikult ja jaokaupa lääne ümberkirjutatud nõukogude ideo- tatakse neid kodanikeõigus^ mille- Sõige paremini, on leidmBdend^^ Peaministri aastaid reportaazhi nn. liiduvaba- raadiosaadetest ning erapoolikest loogide poolt, sarnaneb väga vähe ga on garanteeritud vabadus ja müüd uue tegevuspõüu vä riikidest, s.t, N. liidu impeeriumi nõukogude kirjeldustest. Seda mit- sellega, mida eestlased m i ^ Ilses sektoris.; Peamliai^^^^ pealinna perspektiivist vaadelduna te aga eestlased, kes jälgisid asja- ja eravüsiüselt jutustavad. 2Ö-ne Ja võõrastava tun-iiud endale ulatusliku mesande/tus on nii oma ri^piiride kaitsm-^^ süs suurema- de arenemist värvitelevüsoritega, aastast iseseisvuseaega kahe maa- ^ gallonimeeste ägedamaks llaotledes Ida laXääne vahelise^^^s^ Helsingi telesaa^ ilmasõja vahel kirjeldatakse kui kaitsjaks osutub Ottawa parlamen- K I J U L O T ^ ^ toH ühel veerul: Imuhituste Idiljel $4.75, tekstis $5.—, esiMiljel Rublished by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St. Don Müls, Ont: M3B 2M3 i!llililllliiillllllliiilllllilülil|l!lllllliliilllIllliSI8IIBIIBI»^ Pikemcid kirjyfised yiieiidriikide syyremais päevalehtedes pinge vähendamist ning ühendrii- toetise aiidmiseks väga armetns ke grupile vastavate nõukogude dete peale. Schmemann loetleb kodanlikku halba unenägu, mis konservatiivide parteisse kuu- Mde ja N . Liidu vahel k^^^ teisigi kontraste Venemaaga, lõpetati ainult universaalselt parlamendUüge ' WUHam rajamist, mis t o öb kaasa ka t^^^^ suurendamise raamides siga aiitudlü^^ duNord'i restorani, heaksküdetud nõukogude võimu j^^^^^ keUel parlamendis seni õi-mardvastiEsevähendaniise ja looks hakatakse^^^^^^^^^ neid süs nähtavasti güdide mis on maitsekas stiüis sisustatud kehtestamise poolt. Sädü tuhandeid get hakkamist pole ohmd ja kes Ikandvamad alused säilitamiseks. I M e a u om iiritanud va-irem rahvusvaheUstel libedatel dadel käimi^, kuid tulemused sel-suuremat panust ja suuremaid piürPO^lt ringi karjatatakse. Lääne ja kus hoolsate kelnerite poolt ser- küüditatuid aastatevahemikul 1940 ,õige ala" leidnud, gutoši, mis kuidagi kokka ei klapi zhurnälistidele söödetakse ette raõ- veeritakse peamiselt jahisaadusi. kuni 1949 halvustatakse kui „endi- j^^^^ mtrnh parlamendis ka oma Trudean ja teiste mõjitote Ube- võimudele usaldusväärsed Kunstnike Liidu väljapanekusaaU- sl vabrikuomanikke, kaupmehi, kõnekunsti kmnitades et meetri-raaUde poliitikaga. funktsionäärid ja Mtuuritegelased des vo^ mõõdustüni toetajad kujutavad en-intervjueerimise otstarbeks. (Valis- võrreldav Skandinaavia pealinnade likke funktsionääre ja muud rämp- ^.^^ väikest gruppi fanaatikuid Trudeau eelolev j-eis kümnest Tallin- su,*' kirjutab Schmemann, tsiteeri-. j^^^ JJ^^ j^^^^^^^ ^.^j^^ dinosäuru-lel alal on olnud võrdlemisi kasi- se,l^^ mingit nõukogude ametlikku ^^^^,4 laad Ja ta^üioidlikud. Meil^.^to^^^ ' ^ _ vitseb ainult meienutäda ta suurt maa,^^^^ Domm laseb selle väitega tõe-frogrammi^^^^^^ t^^ koostöö ra- riigipeadega, peaks andma üksi^^ lühikõnelustest lipsab mõ- nusmärkideks sellest individuaaisu- »The New York Times'i" kõrres- näoliselt väga palju märgist möö- Jamisek^ toÕstuisriiMde^^j^^ maade vahel, n.n. Põhja-Lõuna prograuttinü, mis ei leidnud aga poolehoidii teiste lääneriikide hui- VÕID oletada, et ii^natiia peaminis-gas jä pandi vaikselt kalevi allarter Kuid lisaks sellele on peamim*ster koostööpoliitika proovinud oma võimeid diplomaa- sinklt rõhkn dete^^^ - - - vi u i • i, - 1 , - » e l jä välispolütilisel alal ka oma gusest talveuinakust ülesäralamise- gi^i ajakohaselt riietatud bondi oleme me 10 aastat ees." väliseks probleemiks 3a et rahvus- on seUeks lüga mugavad või kitsa-päljude välisreiside kestel n^^^^ Kuid mliukõneldud lääne^^^^^^ piiriüse mõttemisvõimega, et uuele avaldanud kõnedesi ja kommentaa» te väga palju k a ^ ^ i ^ ^ ^ ^ e l i s e S i n u d mitmetes N..M^^^ piirlonda- , ^ 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ .vana^e^tm^unaiste kemplenuse^ süsteemile üle mimia. rides oma s d Ä h t ^ Ida ja L ^ ^ saavutaml- ^esja ^lati naasmid k o d u ü m m p e t - ^ ^ ^ ga.'v Kujd Schmemann.^ee^^^ üdemata.i seke et Kanada vaheMe l a h ^ ^^^^^ V^I^^MÄ v l ^ ^ ma %!ei.5ukohad rni affa lisna t i M " kui Tallinn. Nad kutsuvad: niMd f ^ ^ ^ M ^ ^ s i mejaaimd^. ^U^^ hiljuti (vihje on sim nah- valitsus satub tulevikus vaga suur- S n u ^ S r ^ S ^ Nii Eäeme, e^ peaminister i V u ; natsionalistideks ja neil on agus,'* ^ f ? - Täitevkomitee .e^^^ ase- tavstl Vaino artiklüe ülelüduüses te raskuste ette , kui kohtumkud S^^irS^oSaS^ ,,Kommmiist'V käesoleva hakkajad m ^ paragrahve vac^ mis enu^vamus^^ r^^^^ „inc^ aiakirjanikule.) - ntele,.et eestlaste elustul on poh^ aasta märtsikuus) välismaa^ asu- nü laialdaselt tõlgendama, et nad seadu^ iiselt sarnane inimeste omale^^^ m sekkuvad juba valitsuse ja parla-inmiseL olukorras raliumgM mängima nmg Mk mmtnh ^ t e s n n ^ ^ i d ftmW- terve N. Lüdu.„Võib-olla oleme Ustlike organisatsioonide salakava- mendi otsustesse ning peavad neid Tnideae fTS^Sta^ "le ehk pisut osavamad dekorat- last ja j u Ä ^ oma isikliku arvamuse Iradeau^sum^^^^ um «fPitama.. ülesseadmisel kaupluste põhjal korrigeerida. Kas ei teki r S S J T t l i p ' ^ ^ Schmemann lõpetab oma artikli lõppude-lõpuks isegi sellme olu-toa^ kmddus^ olgugi et 27. oktoobri „The New York Ti- k(M^, et varas või pangarööve! ipre^emtseamta aseelpgiitjuasgea ssia,^idt atcal^ k^a vatsu- de lab^ «lesan- ^^eest ^ TaUinna täitevkomitee erinevused vaevalt piirduvad aimilt mes'is" järgmiselt: „Vähesed eest- peab seda« enda õiguste rikkumi §ed äsja Ontarios, Guelphi ülikoolis toimimud aatomiajastiE raäisii ja ©E sam esimehe asetäitja Juhännes Lepp vaateakendega on tepalomamoo- lased siiski näivad uskuvat, et seks kui tal keelatakse võõra vara jä tuntud kirjanik Enn Vetemaa, di õigus. Kõikide väikeste, N. p i - oleks võimalik esitada mingit tõ- omastamine või panga kassa Väga võimalik, arvatavasti isegi dus mujal mitte esinevate muga- sist Väljakutset Moskvale, üks ha- jaks tegemine. o , , , , A •! i • • mnnimnülcMi nfcA nldfilliilrPGAHI vaga V U I H I O I A I V , aivatavacyw iöcgi uub niujdi miuc camcvauc iiiugd- MM VcUjaÄUUbei mUöKVaie. UKS na- Esmajoones •— Trudeau ei tuntud osava diplomaadina la rM^ stii-süski muidugi riiitte Lääne-Euroo- on olemas potentsiaal pooiä stiilis Sellest kõnest oodati ja loodeti gimehena, kes on võimeline suuri palju, M d P2^ ja teiste Balti riikide oma teoreetiliste mõttemõlgutuste- ma^ teiseks — ta ei oma Wašbing- pealinnade puhul on välis-eesti lu ga ja vaatlustega pettiimuse. Sõ- tönis ega Moskvas sellist^ autori- gejatele ja teistele asjahuvilistele mavõtust võib siisM järeldada^ et teeti ja aisa maakleri staatust, et juba ammu tuttavaks saanud lää- Trudeau rahuplaani põWalusteksmõ^ saaksid teda usal- neajakirjanike üks reeglipärane ©n vüs elementi, mida taiendatak- dada ning kolmandaks seläbirMkimistel vajalike detaili^ liald Reagan kui ka J Andrö- rõhutatakse ja seda muidugi degä. Nendeks elementideks on pov on mehed, kes on kindlad õieti ning tõepäraselt Balti maade foiütüise ja majandusliku usaldU'- oma seisukohtades ja ^ t^ se loomine Ida ja I^äne vahel ja N. Liidu perspektiivist vaadelduna, bülsuse saavutamiseks^^^ nad kavatsevai samme astuda. Tru- ^ pa. Valik restoranides ja toidu- ülestõusuks, lükkas tagasi mingi kauplustes on kaugelt kehvem min- sarnase idee. ,,Neid on 40 miljonit, gist vastavast Lääne asutusest. meid aga ainult üks." W A S H I N G T O N - - N ; Lüt on ette valmistamas «radikaalset lahendust^^ tuumarelvade yõidujooksn kontrollimiseks ja internatsionaalse pmge lõdvendamiseks, ütles N . Liido president Juri AndropoVo Kremli uus võimumees Juri And-ropov on proovinud igasuguseid uusi trikke, et Venemaa ja allaheidetud rahvaste põllumajanduse produktsiooni tõsta, kuid asjad e! võta soovitud suunas kuidagi vedu. Kui aasta lõpul viljasaakide kohta kokkuvõtteid tehakse, siis on näpud jälle enneaegu põhjas nhig põllud on andnud palju vähem saaki kui Moskva plaanimajanduse mehed seda kalkuleerisid. de relvastuse vähendamine Ja U SA Midagi pole teha — tuleb^^ jälle ja N / L n d E vahelistde läbirä^^^^^^ südamega välja anda mistele suurema röhia panemine; mištnskiviks tema I M ^ oktoobri väljaandes järgib seda USA arstile, et n ^ d on relvastuse marelvade katsetamise lõpetanu- raskelt saadud kallist valuutat, et viie tuumarölvadega varustatud t i a ^ ^ i ^ ^ laitmatult, kirjeldades vähendamise küsimus teisele poo- seks. „Me vaatame seUele kui vä- osta ühendriikidest ja teistest korragi (Ühendriigid, N , Lüt, M s - nistlikkudeleriüddele, millist hoia- keskaegset Tallinna vanaMmia, kus He, lääne^^ munhkule üleslmtsele valti- ge põUümajanäuse toodanguga rii- Ingtonis ön jäld^^^ kestd kulmu Dobrõn üle neile Har- gavalt kooskõlaline N . Liidu juh^dukraami. : on käigus laiaulatuslik restaureeri-vardi arstidele, BernardLown'ile konna ja rahva mõtlemise ning misprojek* umbes i m ja kesk- ja James Müllerile, kes käisid ^^^^^^Ba^ütiesAndropovkiq^^^ vMtIe|ada^ aegse ehitise^^^ maa, Praütsušniäa ja Hiina) veen- kut niine strateegiliste tuumarelvade pikema fiiramise alal jkokkidepete saavuta^ suiseks; Euroopa riildde julgeoleku guorendämine tii6marelvade kasuf lajmišelevõtnuse piiramisega ning vavad, et IVudeau on oma mäiign^ ^^^^ tuamarelvade lweviimku itaatkii«s*tna«m,sinn«e j-a mö; Kaiiad»^^^ aasta olumpiaadi purjetamisvõist- gõja Vältimiseks esindajama, keda Ä e riiWde reivaladudesseo sektoris kaotanud :iipg taotteb reerimisorgani juhatajaks täitev- tottu ei Treaty Örganmü^^^ faktist, juMde^^ mis annab Kanädale et sellke väHspoIlitite Pjguse käslMia Eänemaailma po- mede lahtohimlne^ nagp Ida ja Schmemann, jällegi nagu paliud sul Kirja üleandmine oli samaaeg- Axne-Au A bes 45 ehitust Iga vüsaästakujoök-ne Genfis toimuva ÜS Lü- ANKARA Kuid Andropovi viimased sammud lasevad oletada, et ta ei lepi ainult välismaalt toidu ostmisega, vaid ta tahab lääneriUtidelt välja pumbata ka neid saladusi, kuidas saada põldudelt rohkem saaki ja lehmadelt hä^ti palju piima. Selles suunas ongi nüüd esimene samm OOO—12.000 juba astutud kuigi venelased olid lmutai ksadt lenlei npgo lkiiothikuasltea ba retnedgau sunuänitdai,- Jpboäväin Je a kRoekakguavniii mleipniet amniinnge oAnn dpraoi-- nviämüsektaobrr essopoomndee ntedliedv isioeonnnie nätehdtaa-, 1^ väitis, iet^raegünekrä kui ühte kõige mär M on toonud, k^a^^^e^^ da majanduselu kori^ldamlne ja kimisväärsematlääne mõjude ilmin- §e M i s i , samuti (msefe kõig^ tööpuisdgse vähendainine. gut. Ta ütleb, et kui Louna-Korea üškii: teistesse riikidesse.; ICõnest ; reisüennuk lasti alla l^sel septemb- ^0,• •iril siis enamus^ nõi du relvastuse vähöndamise W kodmuks tugeva tapva sunnitud üsna m a a d U g i a M ^^ rääkiiate kohtumisega maavaringu tagajärjel Türgi ida- "mg kogu läänemaaüma ees omaks • osas. Lapsed vajavad-hädasti soo- võtma, et nende sotsialistlik põllu-ühtki detaili ei avaldatud koh- ja riietust, kuna sealses piirkonnas majandus on „kaputt*f nhig seUe tumisest, mis oli 106-eš peagu on juba talv saabumas. ÜRO Las- Jaluleaitamiseks on vaja kapitalist-l^ eaa^se läi#ääkimise aja tefondi es^ ütles, et ^^^^^ lääneriikide abistavat kätt. jooksuL : paljud l a ^ ^ Lahketeks abimeesteks on siin • v.r^.c AnH.nn^ . t t ^ . yanemaist,^kuigi pans orvusid po- esialgu inglased. Nii sõlmis N. Lil- Kirjas kordas Aiidropovettepa- le palju. Maavarmgu öhvnte nekut teatud uute tumnarelvade on tõusnud 1330-lg. Nr. 83 VALVE NÄDAUl 12. ja 13, nov. dr. R. PahapillJ 19. ja 20. nov. dr. T. Kuutari, Kuubalased baptisti kogi Pühapäeval, 13. n| tui kõneleb TorontJ kus, 883 Broadvicw! Santa Clarast üle roiitosse tulmid ptij nelio. J . Cornelio kogudust ühes abik(| esitades koos trio-h Kuuba nimi on lail korduvalt uudisl seda peamiselt ma| seb totalitaarne koi; red mehed saadetalj kidesse sõdima. p| kes töötas Kuubas tisti pastorina, soo\J ba rahva teist pak must ^vaimsetele-tustele, vaatamata tilistele takistustel^ net tõlgib hispaania keelde Argentiinas Pedro Mere. Torontos teenib hispaania keelt kõ| kogudust Dufferin OB Augsburgl ESTO-84 puhul T( mul Hotel Plaia 11 le jõuda, et endise^ võivad seal juba kuni 15. juulini tul( käia. Jaanuari kej saada oma aadressj „AUGSBURG". /Hotelli asukoht"oj mas ärirajoonis jj kuses, Yonge'i^ ja ristumiskohal, sü< maaraudteejaama ses. Kasutades EJ raudteed ja TTC-d| tähtsaima keskpi jast Royal Yorki,! või ka muidu põhjj Peale selle on s( käidav^ haruldasel hotelli tänavapoolj peamiselt ärimeej võrreldav O.K.-ga| Tallinnas. Kes soovib teise kandku eesti märki ti keelt. Kui mõnel mine eriruumi saj kubiseb neist. Teretulemast tj Hotel Plaza II b{ lahtioleku aegadel! Endil Kommentaal . (Algus diL valitsus kokkuh ga Imperial Chei kes peab Moskva tarna, kuidas lää kendatud põUumaj ga on võimalik tõj põllumajanduse t( sete kavatsuste k( se peamme tähelj dele ning mglaste| lastele selgeks tel tega on võimalik nisusaaki tõsta 10- mis on keskmisel põldudelt vene kai tonni vastu. Inglaf antud 2000 hekta] maad, kus nad hJ ma oma tehnoloog ja mashiaid kohnj Informatsioonist| katsepõldudel rai kolhoosnikud seah miga või toovad mehed kaasa ja ai maiuse vabade mus maad handi | et saak ei kuuhi sa töö, \m\v ja mehele. On juba punase. Venemaal ei päästa hukatuj maalt toodud ma sed, vaid alato ja| mestele pealesun teemi Ukvideeriud |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-10-02
