Vaba eestlane , October 31, 1978

              Nr. 80'
Neljapäeval, l&.^^ö^
Toronto eesU s^eskondte^^0 aastate
ürituste kalendri ko^^ Kö6$ oli iUe pasuMmne organi­satsiooni
esindaja, kes valMd koosoleku luhatajs^ A. Sepa ja.
protokollijaks O. i m
koostati 1979.^
SEPTEMBEE
>. 22 ja
©dasi
17 — E : Pesisiönärids
Kihibi tkoosviibiniiji®.
aastajröieiv^apidu.
I^j«p: M E. AiandiUÄibi
maleva ]^ GÄidmaiem kokikutii- gu pidu.
j l e i k Kotkajärve.
OKTOOBÄ .
ikioairiaiohtu.
Neljap. 18 j— E.
Klubi kokkiitidek^
Laup. 20 — T, E .
vapidu. i
Laup. 26 ~ - E .
. 2 7
Laup. 27 ~ Ksimda Eesti
- f e t e n d i u s . f ^
Büiiap. 28 — i3esti;lnvaJiid^toetä-vä
Naisririgi xnoenäi^
^ NOVEMBER;
' Laup. 3 — T E . Meeskoori aiasta-
.••:'/.ipäeva 'ball.; •:v
K 10 — Hiidlaste Seltsi m
'.2 —
Laup; 9 — T . E | . Seltsi
Püiiaip. 10 — Ä t i flECunstide iKes-ikiise
päev 1 ^.
lauip. 16 -r- T . E . Mi^sikoori pej®-
koriinaÄu.
. 16 — T . E . R.:-E.\>,EöUirigia"
pei^omiaõihtu.
Mjap.^ 21-'^:;:E.. /-I^nslonä^
EluM kodsviibiinxne: ;
Laup. 23 — E K N tuluõhtu. T . E . S.
Lasteaia. E ^ t i ! VaTp^yriigi aastar
päeva täiilstainine. |
Piihap. 24 — T ; E . S . Eesti VaJ}a-riigi
aastapäeivaaiktus.
MÄRTS h 115 Pmsiomride mub^
/: - MökUtulok.; .
Laup. 17 — Eesti I^aiwüsteM
etendus.
ifeede 23 T.E. Vöiüejate t i l i i n - p 15 — Ongitseijate j a Jaiii-gu
Eesti' Vabadusse^
tähistamine. Äap. 16 — T. E. B. ,;Kungte^^
Laup. 2 4 ^ õngitsedate J a ^ ^ ^^
^ laupäievar Neljap. 2Ö — E. P e n s l o ^ ^
Õhtu. bi. koosviibimine.
FHJihap. 2ä — E . Laup. 22 ~ K a a ^ Eesti t-eater
se kunsti- ja keramnikanäitus.^l
föiIijajp.^^-2^^^^
lo&ng. -:• V ; /loeng.-:•/••^
: Hihap. ,30 — T. E . S . ^ : t e
DETSEMBE"
Büih 2
loterii.
' Jõekääru väljadel ja 3
murudelt on vaibunud laste löõm-sad
aiõläked ja^^^^l^ on v^etar
nud (oma rohelise 3&ue sügjsv^r-vidö--
vastu,; .••
' Ralädustmidega võime tagasi
vaabata ilusale ja tegevusrjtaie
jSuvele Jõekäärul,
ilmade eest oleme
jale ja tehtud töö ©est tublie per­sonaalile
ja nendele inimestelõ,
Ices dati on abivalnkilt ikaasa aida­nud
ämvskodü kocr^^
Vedkord tänainxe neid isiku|(i ja
organisatsioone, kes nii soojasü-todiifcult
suhtled T. E.
seltsi jithatuse palvele majandus­liku
abi saalnisieiks Jõekääru suve­kodu
h o i e t e j3i^^ jg^ijj.
viimiseks.
toietatud summad kateiö vä^
kest© äaste tarele tehtud uue ka­tuse
(kulud, kontorimuani kapital-remondi
ja hädavajalikud paran-dustööd
suvQfcodiü ihoonetl ta­rastamisel.
Lastevanemate yingi
ettevõttel ehitati sišetoaietid kesik,
miste ja.suurte tüdrukute taresse.
on aga veel päljiii häöava-
Albumite müügist läisikmiiM pu­hastulu
läheb JÕsikäto suvökpdu^
Eelteatena oleks insjnida; et
Jõekääru ip^ökoindiiik j^eüõima
toimub j>üihtapäeival, 10. nov. (icell
1.30 p.l. Stesti Maja suures raaslis.
Eeskavas on etteifcaaideid nopr-tdt,-
lttm ija
•./mosnäitus.
APRlMi
väikeste lasteiäre
r^öihti^ on vaja
uusi katuseid ja löcsi, seltskonda
ruum vaijab lõpetamist^ mnonti;
vaijab ka söögisaal ja perenaiste
toad.: Seepärast oh iga annetus
meile OTreks abiks ja to^^ et
need, kes ei ole veel oma panust
andnud, teevad seda kindlasti.
Annetusi võib saata, aadressil:
Toronto Efesti Naisselts, c/o Heljo
Novek» 50 Oid Kingstan Rd. Apt
5~^C2, Scarboro, Ont., M IE 4Y1
Need, kes soovivad tulumaksust
vabastamise tõendit, j)alume anne­tus
saata Eesti Sihtk^ital Kanar
das nimele, mäitesega see edas:
kanda Jõekääru Fondi Lähemiaiks
infoonatsioodks helistada Heljo
Novskile telef. 282-04Š6.
Beede 14 T.; E.: Mieetoo^:ilal Laup. 5 - - : T . E._ [ M s i - k ^
',,Estonla''t • c#Eestri: jõülup^ 6>^;Tl-E. iM^
Laup.l 15 > - t . E.
lupuu.
.15 ,i^^E.:S.
h 16 — T. K Sv Täiendius-fcooiyõulupuu.
Neljap. 20 -4 E. Iteionäride Klu­bi
jõulupuu.
Esmasp. 31 — Eösti Maja uu^ias-ta^
vastuvõtu .WL;.-: •
Piihoip. S — Eesti Invaliidetosta-va
NMsringi moenäitus.
Pühap. 13 — ;T. E. Segoikoori kpnt-sert.^
• /i'f;-
Pühap. 20 — ^ P t e
bi koosviibimine.
I. 24 ~- Eesti Aiaadusikljubi
^JÄÄNUÄR :
•Miap.: 13--T.' E . MsÄopri
kontsert, i"
Pühap. 27 — Skautinä^teite ja
^iderite
Laup. 10;— T ; ' E .:
lmäiballl^
suvekodu oma. SS-ndat
ttegevusjiiul3)©!it^ mille täiiisia-iifiilseks
ilMMS mälestossflbiuii.
Albumit on võimalik saMa T/S^
Naisseltsi juhatus© liifaetelt ja
Tulge ja. veeto hubme peale-õuna
ühiselt ikdhvüau®® — ifcõifc
tuitodi
STOKHOI4M Soome ortÄks-lj
»gudus RiCJOteiSj mille hingekar^
j a s f c on eestlasest ülempreisšter
ja prswjst. M a ^ Juhkäin, saab
endale uue kabeli kogudusemaja
dfiedi, mis asub 8 km
kaugusel B<iräš|st.^^^^K^ ^itus
valmis juba kevadd ja see on esi
mene puht^jrtodokskuriku tarbeks
^iuttis Rootsis.
BM Saat^ralu
LWahtras-
Ravim^Med; 25i retsept
Enn Nõu — Vasfcavett
Anns Ahmatova - Marie üaäes"
H. MichelsoD --Noorsootöö radades
E Michelson Eesti radadelt
Eduard Krants — Lumeiiiilased
iübna Laamaii ^ Mis need
(Hwiietuskogu)
5.- m
3 ^
Pühap. 11 — T. E. S.
kopli emadepäeva aktus.
14 — E.
U J U N I
^5 — E .
koosviibimine.
Laup. 14 Hiidlast© Seltsi j p i i -
, 22. oktoobril Õnnis­tas
uue kabeli Rootsi Ja Skandi­naavia
metropoliit Pavlos, keda
assisteerivad praost Juhkam, kree­ka
preester Makarios ja viimase
diakon.
õnnistamispidustus algas lau"
päeval, 21. oktoobril õhtujumala-teenistusega,:
kus teenis praost
Jiihkam. Pühapäevasel jumalatee­nistusel
jutlustas metropolüt root­si
keeles. Kirikukcior laulis ooperi-ladja
j ^ a i j i Wieii^^^j^^
Kogudus omandas aastal 1977 12-
hektarilise krundi Bredaredi, j;nil-lel
asus elumaja, mis korda seati
kogudusemajana vabatahtliku töö­jõuga.
Loomulikult kuulub selle
juurde ka soome sawn keldris.
Hoonele ehitati nüüd juurde uus
tiib, mille iüemise korra moodus­tab
kabel, miilist saab kasutada
ka koosolekuteSMlina Mlsema-ga
on võimahk altarit eraldada.
Alumisel fejrral on Mübiruümid ja
EPL
® Dr. Peet M l asus 1 augustist
elama Rootsis Visbysse, olleS mää-ra.
tud sealse haigla nakkushaigus­te
osakonna ülenaarstiks ja kliini­ku
juhatajad^. P. Tüll viibis
mõne aasta eest maailma tervis-hdudrgaiiisatsiooni
: ülesandel
Bangladeshis rõugete epideemia
sumbutamise operatsioonis. Ta on
Stokholraii arstide ühingu kirja^
toimetaja ja tegev E ^ t i Arstide
Selts Rootsis laiendatud juhatuses.
Paul Laan Mõttdeiid — PUte ja
Karin Saarsen-^Loheagrini ialkumlne
Herbert Saiu Utoopia ja iatnroioogSB
Trliim'* üksikiminb^^
A. Kub ja — ladimad kodud malestogsi 4.-
LSO
40
18
25
25
m
20
E. Uustalu ja R. Moora Sei>OM<
. ^ lk. + 64 fotosid
Leho Lumiste ^ Alamuse Andma —
line jutustus kirjanik Oskar Liital^
L. Lumiste—- Atlandi akna!
L. LumisteKiUa^ kiilas
A. Vomm— Ristsõnad 1
A; Vomm — Ristsõnad 12
A. Vomm — Ristsõnad UH
A. Vonmi— RistsõnadlV
Ants Vomm — Mlnn hing (luuletuskcp)
K. Eerme — Surnud laevad ]a ela^ai
225
2.25
20
20
K. Eerme — Päevata päevad ja
S. Ekbaum — AJatar (liiidetuskop) 30
J. Pitka — Rajnsõlmed
Ai Käbin - Vaim js
U m Karuks — Kodakondur (luuletu^gta)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuski^)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Hops — Jniitide kuningas TallisiEaais
E.SandeiB — Mitme nlb Ja
4.-
5r-
40
m
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat
^eto Mni lugema I.-(õppa> ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II — Õppe- ja tööraamat
eelkooHealistele lastele värvitrükis
8.
4
BEOS
1 ASfÄWlLLMÄMi
jciinSHeid
1s
neil õnnestund murda lahti eos"? — fesib samas päihe küsimus
,,miaeviku kuminitustest", mis j kui kirvelöök ning vajub kuhugi,
siia küllap mõneti rangena kust ^na t Ä enam
dal lõhnavad ja mu juuksed on
ujumisest pisut veel nüsked,.. ja
mu ees on kogu elu, oma olemuses
veel w i ^ ^ hoüf is
oma mõttes, ent — vältimatult
imepärane. J a mu ees on ka
hood hämaruses heletavad naod
saalis, tulnud küladest, alevist,
metsataguseist tubadest, noori ja
vanu, ja kõik. nad hingayad ise­moodi
vaikselt — nagu hingatakse
läbi^ niõiiaus^ ootuse... mis teeb
igast päevast piihapäeva... ja
vofmib kõik valud lootuseks.. .Ja
on selles midagi hurniayat, kui to­hib
loota ja Ä üki^ik mida,
vabalt oma ürgses kodus, kuhu
tuldi amnm ^nnenaaaihna ajaraa­matuid
— ribu-rada jõgepidi, riga-rägar;
metsi kaudu ja jäädi tuhan-1 — vaestekott
— just nõnda nagu laulab Betti
Alver,harjased välja arvatud, sest
harjas-elukaid ma šün kandis ei
; kahejalgseid igal juhul
mitte, neljajalgsed aga tulevad
en^astisüidikäussides ristirahva
keskele ja süs on neütki härjast
ammu läind; kärukeresid aga kül­lap
juba leidub püsavalt, sest
viruiane August Kaljuste ja
kahe kange Augusti ja kahe Eesti
maakonna esindusel, jüks lõunast,
teine põhjast, tpp eesti kanafarme-rite
asundus käiku läkski, nü et
40-date paigu oli farme juba 25,
arv, müle sõjajärgsed pagulased
paisutasid 62-le, perekondade ar.«
vult 76-le, hingedelt aga 234-le.
„ . . . rcodan rabad,
kannan koormad,
õlleankrud yõrutan,
leemejahud,
vaestekotti .«f>nifa^!
Mina'ise!"
iaäne n i a a i ^ no(M?ed seda
f aar aastakümmet juba taotesd
[ja teps mitte suutnud? M i ^
peegeldub nende teadvuses ja pla*
teadvuses selle Jõuna poolkera S^
beri esialgne,' halastamatult kak-
•sikpalgne ühiskond/ sunmtöölised
— BJ^õrvariö, vargad, ehis õm
; vahele jäänud ja südanaetunnistu-
'sega teidendid läbisegi nmg neid
.valitsev; arrogäntneolrvits€^^
ei saa; v õ i e i J ^ a g i saada?
Vastus ent tuleb — omatahtsi ja
ootamatult jä jällegi ^ m u j ^ k i i i
— lavalaudadel
.. .kpUakasse valgusse kassa ees
ilmub kobar hiliseid hingi; käsi,
just tõusnud kaareks, peatub, ning
piduräuvad tetäkaks tiiruks hüp-pevahnis
jaladki — läjji kardinate
voogab sisse kevadheletust, saades
valgeks Ijõõgell^lkidlinaclel saali
, sest
deiks aastaiks; kuitahes valusaiks
sa
Eunmiäst oleks iMeni otsida esi- tiivas, kuhu lavaservast viib astet
vanemaid? Või — iildsegi pareni kaks-kolm ja uks ^ imedise ko-mitte?
Mis Võiks olla valÄrd
Hiaa „isagä" — fiiglismaaga? Ala-
- väärsustuiine segi r e s p ^ i ja mat-kimistaht^
ga või „niiiia-isp" trots
või kõik k o r i ^ suland mingiks
lahutamatuks armu-vüia vahekor­raks,
sest ilmse „mina-ise" kõr-
: vai d i alguses feõlk ja oa suures
osas veel praegugi üpris inglise­pärane.
.. ? M i et: kes on ^,homo
Australiensis"?
' Ja kes. on-.siis „:
dususega vües mu ühtaegu ka mu
enese varihämarasse meelteraumi,
hääletute mälestuste kui heljuvate
mfflimallikate sekka... olen ise
üks^rolenv/.
•:: — Taül?;;—: või-: .Verioral? Kas
ehk Tõstamaal? — Või
Märjamaal... võibolla
meestel...
. . . seltsimaja taga väljas, mus­ta
kuusiku pervel hiilgab enda*
mis!
— sest tema eest oli makstud
kullast kallima&i vörehinda, mis"
alles mõnekümne aasta eest veel­kordselt
märkis meie kuuluvuse
nagu märgib kärjäpidajä tulise
rauaga oma karja ja mis ütleb, et
kuulume iseendile. Ja nii pidi selle
kauge mandri iirgrisu taganema
seUesinatse seltsimaja ees, mis
endaga mõttes kaasa toodi, sest
mi oli võimalik Ja teisiti mitte, ja
mis süš jälle ainese asetati, sest
nü j)n miõtet ja teisiti mitte
Ning nõnda sai teoks (tilluke asula
ja nõnda sai taile nimeks Tillu
mere, mis sellest et ametlikus kir­jas
on see Thirlmere, ja nõnda
võib siin igam;ees lausuda:
seda ep d e Sün^samuti näha, küU
võib aga oletada kulunite olemas­olu
nüj noh, vahenduvaš suuruses
.. kisub mõte tahtmatult naeru
kanti. — Ja siis ikustüb tuli .kassa
ees ning saaliuks sulgub...
tõeks näikse olevat saand laulu | Ja tehti seda puhta ihurammuga
— kõige enne kanakuut või loo-malaut
nmg lõpuks ka katus enda
jaoks; raha hädavajalikuks saadi
kas austraallaste farmides või ka
ehitustöödel,,yeJikides'S Aga jub^^
'38 a, asutati „oma kanadele" toi­du
muretsemiseks Ühiisostu ühing,
mülega liitusid peagi ka austraalr
lased ja mis kiirelt kasvas oma
kaubaladuae ja bürooruumidega
,,Thirhnere Farnierite Kooperatii­viks'',
jänie-ptsa, s.t. suutema hui­ga
aktsiate pMe& kindlalt eestlas­te
pihku; punkti i'le pani pähe '64
a. püstitet suur ärihoone, niüle hii
geltähtedes nimi,, KUNGLA, valit­seb
praegpgi asunduse ärikeskust.
Nõnda et alguses tõmmati siin
nagu tõmbas Vanapagan Põrgu­põhjal,
sest mängu ep olnud siin
ürgrisus panna muud kui omaenda
karukere, ent osati ühthoopi olla
ka omaenda Kaval Ants ning nõn­da
ei kosund siin keegi ülekohtu­selt
ega läind ka alt, vaid pealt.
arutan endamisi, taas nelja ratta
väel Sydney poole siirdudes. Noh,
eks nelja ratta väel tehti seda
muistegi, s.t. 20-dates aastates, air
nult abiks tuli siis võtta ka veel
hobuse neli jalga, nmg ikkagi läks nii et läksid käiku ka V-^l vaimu-ise
pere,
ise kärin karjased,
mul on tugev karukere,
65-mülise tripi-tegemiseks edasi-tagasi
neli täispäeva! Rongbattad
olid veelgi aeglasemad, autod ent
tulifcailid ning kukrud alles n,ö.
evolutsiooni algastmes. Neid hak­kasid
siin soetama kõige enne Võ­rumaa
vennaksed Nortotsidj ent
pidasid vastu vaid aasta, mis oli
1924; järgnevalt asus asja juurde
väelised asjad. Juba 1948 a. võttis
laulda segakoor, järgmisel aastal
asutati Eesti Selts KOIT, ning '52
a. õnnistati sisse tuliuus, avara
teatrilavaga seltsimaja, mülele 4
a. hiljem ehitati juurde skautide ja
gaidide Noortemaja; mitmeti on
hoonet laiendet ja täiendet hiljem­gi,
oniaenda võlavabas majas on
nüüd Naisringil tore köök, kust
ühtepuhku marsitakse suurde saa-i
korraldama populaarteaduslikke
oenguid, fümiõhtuid, aianduse ja
täsitöö kursusi ning kirjanduse-Õhtuid.
.
Ei puudu ükski ring^ ammugi
mitte Näitering, mis aastate kestel
annud umb. 40 <lavastüst ja tegut­seb
aina edasi ~ i nagu mulle tore­da
ladususega jutustab lävavete-ran
V. Kruusamägi, kelle katuse
all mul. siin ühe-öine kodu, ning
kaebab süs:i„Häda on airiult noor­te
armastajatega, kõigu jiiba pea­laed
paljad.. , naispeale hoolit­sev
abikaase südamliku muigega
teed ja torti pakub — sest egas
ekuniõnud veel juustega koos iga­vikku
l ä h e . . . . ! Edasi: on võim­lemise
ja rahvatantsu ring, täien-düsköol,
muidugi, raamatukogu
jne. — kõik kokku andes kultuuri-elava
eesM maaühiskonna, sõna
säravamas mõttes, kuhu ünna-unt-sakad
Sydneyst^ Canberrast ja
mujaltki tulevad hankima, noh,
mune, mõistagi, aga ka aiakraa-mi,
lamba- ja vasikaliha ning väl­timatult
- - verevorsti, küllap ka
sülti, kui pole luga palav, nii et
paneb mõtlema: oleks praegune
veel ürgaeg, läheks eestlane hau-dagi
vorstkõngas ja süldikauss
l i g i . . . /
. . . ainult et noori armastajaid
ep o l e . . , on kadunud uute ja laie­mate
võunaluste maailma... Va­nemale
põlvkonnale on ent rüga-miste
karinüi tulnud hingetõmba­mise
aeg ja asunduse pulsüöögiks
on nüüd puWcekodu — 15. aakrili-ne,
rdielusse ja lilledesse s i ^
elu-ala kümne hopnega, kuhu soo­vijaid
kõikjalt Austraaliast, isegi
Uus Meremaalt ja Kanadast.
tänaviB enöö
Aino Kallas
risti Oskar KaUj
lähedaseks St
burl lähedal Kij
rahvaluule profc
gümnaasiumi _
dDifiia Iluduse tõtt
l i l
1890. a. abiellus
iuuleteadlase Osi
Olenevalt oma abj
deSt, sai ka abikJ
elu mitmes suurlij
terburi, Helsingi
O. Kallas sai Eest|
dikuks, oli sellal 31
tuntuiks saanud
diku abikaasa, 1«
donisy roMceid aasil
kust abikaasa töö]
koikkiipuuteid ingii
naga ja kelle tööd|
keeles lugejaini.
Soome lürjandi
Kai L a i t i n ^ on
tpritöö Aino KaJl5
meses osas ta vat
ne 1921. Teises
kaihte kirjanikule
ta, Londonit ja Ki
metab Aino Kalli
oodi fiärepiinadidt
Tähistamaks s(
kirjaniiktt sajam
ttoome mõningail
artiklist» mis Ä.f
päeva pulmi ili
lelles „Helsingl
aug.) koos Lom
konnahoone ja •
maja fotodega.
Avanevcad u
Aino Kallase jl
reist Soome Kirj|
leiti möödunud A\
päievikulsht 1921.
See puudub tema^
semais väljaamdeil
Kallas arutleb enj
kidt ees olevat Lc
kut ja kirjutab:
gu süs korraks M
lalt lompidest!" J
ta hüüab „Kuidasi
kida jalgadelt selli
lume!" (Ta oli '
Soomes).
Viimase kibestt
ni oli põhjustani
etteheiteid jagav j
vellikogule „Võõi
oli tea teisi põhjus
no Leinoga oli
seiks ja õigust öel(]
kenud. lürjandusj
dus olevat pöördi
uut suunda ei oln|
Helsingi oli
võis juba lahkuc
avavat maaümia
guse. Võrdlus lc
riist kordub hiijer
ses päevikus ja aJ
tusastmes, Tartu
^lombid", Londoi
Kirjanik saal
donisse 1922.
Fuari vahetusel]
maja vaiksel
167 Kensiiigtoii
le koduks üle l\
Kuigi « a r Kaiu
bariigf^^Londoiii
vahetevöJiel -olius|
Kallas jäädvustas