Vaba eestlane , September 12, 1986

              VABA EESTLANE reedel, 12. septembril 1986 — Fnday, September 12,1986 Lk.
iri suvepäeva
ipidu pidamcis
õib rahuldustundegsi ta-booril
oli võimalus laulda
isel koosviibimisel soojal
lilmetuste karedus, hoides
ijal, mis tavaliselt o i õl­iga
teisipäeva õhtul kell
0 Eesti Maja keskmises saa-
Esimene nn. avaharjutus oli
:ndatud häälte lahtilaulmise-
|a seltskondlikule osale, kus
Stati suviseid muljeid ja .aru-tulevikuplaane
Naissektsioo-iaamide
poolt seatud kerge
laua ja Maakondade Esindu-
>oqlt saadetud hümalamärja
es/ ÕnnesöovllMluga tähist
iste suvel sündinud lauluven-kes
suvepäevast osa ei
üdv süsnipäevi.
qhal viibivad :lauluve
kifj aliku päevakorraga ^üt-osavotuks
• Toronto • Eesti
skoori,.: ;:-^;.PEAKO^
^T, mis toimub teisipäeval,
septerabrU s/a/ keli^^^^^^^^^^l^^
J Majas Torontos keslimises
is Käesolev teadaanne on
ks kõigile TwE.M1 liikiiielle
võtta peakoosolekust; Päe-
:-)]Tas on kõik köõri funktsi-td^
mis on T E.M. • i^ püsimi-
%: vajälikud.: Kohiisetündli-lauluvennäd
loodavad kõigi
üvehdade osavõtule ise
|rile tähtsast koosolekust,
eimisel tegevusaastal^
id juhatuse otsusel on juba
itud ajalehtede täh^
e organisatsioonide tegevus-ndreisse
koori järgmise tege-lasta
raamkava^ ii.is aga tu-peakoosolekul
arütainišele ja
olla muutmisele •västävait
:i^lu vajadustele ja hiliserna-esinemiskütsetele;
Toronto
1 Meeskoor ori tänulik neile
jüvendadele ja T.E.M. Nais-sioorii
daamidele; kes on
id meeskoori huvisid ja
duši oma südames ja südi-tti
rig koöstöötahteliseit jcor-anud
koori asju harmoonili-kooskõlas
tagades sellega
onto pesti Meeskoori kui
! eesti koorilaulu tugisamba
limise.
ärjekordselt koputavad niees-rilauluvennad
nende keskea-eesti
meeste, südametele, kes
kunagi laulnud meeslaulu ja
sgil põhjusel eemale jäänud,
;<ia meenutavad noorematele
i meestele, kellele on armas
i meeskoori laul: ühinege
ega — meil on ees tõotusri-eesti
laulu tulevik!
Heikki Paara
EPL esindajale
Peapiis-osalejatega
[ikud esindajad, ti mu pSdada
irikii edaspidise töö korrald»-
tise
feäpiiskop võtab ka septembri
osa Shotimaal toimuvast Eu-
3pa Kirikute Konverentsist, kus
esindatud peale luterlaste kä
ioliku, ortodokš- ja vabakirikud.
^*L/KS)
00
Kuulutamine
.VABA EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
mtm. mm
koolis aygystiio 1%1
SISSEJUHATUS pannud seda vaimset tasakaalu oh
I simist mida vajab sportlane, kes as-
Muistsete kreeklaste kuningas tub tõstekangi juurfevõi enne
Solon õp^ta^ oma rahvale „peale kõrgushüppe tegemisp^lui hüppe-auhindade^
ja suurvõistluste on latt on enam-vähem hüppaja võ^
noorte kehaline karastamine suu- mete piiril. Meie oleme tihti kuul-rim
hüvje, mida inimene suudaks nud, eriti võistlusmängudes, võist-paluda
jumalatelt enesele ja vaba- lejad ütlevad, et „täna ea istu",
riigile, et alal hoida perekonda, ko- Puudub võime viia füüsilised ja
duõnne, vabadust ja isamaa kuul- vaimsed võimed tasakaalu, et saa-sust".
Tundub, et eestlased on need vutada maksimaalset tagajärge.
2000 aastat tagasi öeldud sõnad Karsked jä korralikud eluviisid dis-omaks
võtnud, 1 sest nad hindavad tsiplineerivad ka raskemaid iseloo-isamaad
ja võitlevad taas ta vaba- me. Sport kujundab maailmavaadet
duse eest. Olukordadest tingituna, ja teenib sõpruse ja rahu ideaale,
elame ajajärgul, kus eesti rahvas Need on mõisted, mis moodustavad
on sunnitud elama laialipiUatult üle sportliku^^^^k^^
maailma. Arvesse võttes meie vä- % ;
hest arvu ja piiratud võimalusi, K l t D E f e ^
peame igal eluavaldusel ri^^^^
oma progressiivset Ipomisssaavu-Rääkides^^^^e^^
tus- ja teovõimet ka tänapäevaI. see mitte eestiuse pumpamine tei-
Oluline ülesanne sellelaadses tege- ieiioprteleimiriü sõnavõtt yõib sa-vuses
kuulub kahtlemata meie noo-^ mä hästi käia ka soome spordiaren-liii
mm.
rüsele ja sportlaskonnale. Minu sõ-gu kohta^^t^^^ , o ^ * * - n iv iMr%/^n nn t i * TÄ I
riavõtt tänrtahab van^^^^^ Tallinna Koolmoorsoo Spordiühingute meister võrkpallis 1929/30. a. Tallinna Reaal
dfetuiietada ja noortele ütefeet^^ kooli meeskond. Pildil vasakult E. Luik, E. Tamm^ E. Leis, R. Randmer, A. Lahe j
eesti sportlaskond on minevikus ja maäpoegadel, on seda nii-peldud
kä olevikus täitnud need kohustu-„sbome sisu", mis taotleb lihtsa, ta-sed
oma rahva vastu. Siiamaani lupoegliku, maale lähedase eluviisi
ja mitie kaugemale 11^
Sellised read olid Valklas, 25 km selt tugevat rahvast, kes vaatamata
Tallinnast ida poole raiutud niaa^^^^^^ kõigile kannatustele, on siiarnaani
tee lähedal asuvasse raudkivisse;-püsin
See kivi tähistas kohta, kus peami- vaimsetel kui sportlikkude! võist-šelt
sportlastest ja tublidest isamaa- lustel rahvusvahelisi tagajärgi. Ees-lastestkoqjsnev,,
Kalevi Maleva"^ti sport algas juba möödunud sa-sportlase
Leopold TÕnsioni juhtimi- jandi lõpupoolel, kui teatud osku­sel;
pani seisma idast läheneva sed ja kogemused maadlusspordis
edasitungi ja tõi võiduka jvõõuid ssiadk sEae sktäimsiatöaöleli,s tkea sk aPu^d u. Hil­jem,
järelain^ates rändtsirkustest ja
rahvapidudelt nähtud jõükangelasi,
: ^;''lekivad: v.niisugused;,nimed : -nagu
V Mart Liiv ja Tõnu Viideman rahva
Kehakasvatus Ja sporti see on ^uhu, kellede jõunumbritest räägiti
enesekasvatus harjutusteštiküsjuü- kaugena rahvuslikkudest piiri-res
spordis tuleb juurde võistiusmo- dest. Ma tahaksin peatuda esma-ment.
Kehakasvatuse ja spordi abil joones just raskejõustiku juures^
me kasvatame taheta vastupidavust, sest maadlus ja tõstespordi (ka
püsivust |ja visadust distsipiiheeri- laskmises) alal on eestlased saavu-tud
vormis; Osavus, tähelepanu, et- tanud tagajärgi, mis on pannud ko-tevõtliküš
ja otsustamisvõime ori gü maailm Hiljem
sportlase peamisi omadusi. Mitte liikudes ja kõneledes välismaal,
ainult kehaline, vaid ka vaimne paljud teadsid, et Lürich ja Palu-treening
on sportlasele olulise täht- salu olid eestlased, aga kus Eesti
susega. Meie, kes me oleme jälgi- asub oli liiga palju küsitud. Eesti
nud spordivõistlusi, oleme tähele spordis on kindlasti üks markant-
Kolm iseseisvuseaegset nimekat- sportlast,
semaid kujusid Georg Lurich, kes ESIMENE OLÜMPIAMEDAL vaimset tasakaalu. Väikese raiivana:
vaatamata tsaariajale esines igal- oleme tunnetanud tõde, et iga ük-poöl
eestlasena. Selle Tallinna 1912. a. Stokholmi olümpiamän- sik kodanik evib suurt tähtsust riik-
Realkooli poisi katkemata võitude gudel eestlane Martin Klein saavu- likus ja rahvuslikus olemasolus,
seeria algas ca 1890, kus ta koos tas pärast 11 -tunnilist maadlust hõ- See on avaldunud Eesti ioomispäe-
Aleksander Abergi ja Georg Hac- bemedali. 1936. a. Kristjan Palu- vii, omariikluse ajal ja ka siin pa-kenschmidti
suursaavutustega pa- salu toob Berliinist raskekaalu guluses. Eesti laskesportlaste poolt
nid aluse meie edukate maadlejate, kreeka-rooma ja vabamaadluse omal ajal võistlustel püstitatud
ja tõstesportlaste edaspidistele või- kuldmedalid, mida pole siiani kee- maailmarekorde ületatakse. Selles
tudele ja maailmarekordidele. Nen- gi veel suutnud korrata. Samuti seisab võistluse mõte. Kä meistrir
de kuulsusrikkast esinemisest tii- Joh. Kotkas, kes kaotas 1939. a. tiitlid muutuvad igal järgneval
vustatuna tekkisid mitmed asjast Euroopa esivõistlustel esimese võistlusel, kuid kunagi ei kao Ees-huvitatud
grupid, kes armastasid võistluse seljaga, võites aga kõiki ti laskesportlaste suured saavutused
K. Palusalu ja
olümplamäng
aegseid spordipioneere kandis tugev raskejõustiku tasemega, anti kor- likkudest laškespordi maailmare-tahe
ja ind midagi saavutada, sest raldada Euroopa esivõistlused kordidest oli eestlaste niniel üks
pidev Hikmete arvu kasv, mis haa- moodluses 1938 ja maailmameistri- neljandik enne II" maailmasõja al-ras
ja sidus tookordset spordinoo- võistlused tõstmises. gust. See on parimaks tõendiks
rust, viis osakondade asutamiseni Kui Vabadussõja ajal Tartu-Vai- eestlaste visadusest, tahtest ja järje-tolleaegsete
laulu ja mänguselts ga teel soomusrongi parandati, käis kindlusest. See on see eesti-sisu.
,,Lootusy' ja karskusselts ,,Valva-tihti ühes vagunis, ^^^^^
ja" juurde. Pärast 1910. aastat, kui ruumi tehtud^ uus lahing, seekord
mitmete muude spordialade vüjele- aga alaliselt kaasaveetava tõstekan- .. .. , .. . .. . , ......———
jad koondusid ühise perena spordi- giga, allohv. Alfred Neulandi juh-seltsidesse
Olümpia, Kalev, Sport, timisel, kes hiljem tõusis maailma
ühinesid ka raskesportlased nende- parimaks tehnikatõstjaks (kergekaa- fCATUSETÖÖD
ga ja kavakindla harjutuste taga- lus). j *^ j «
Ä « järjel läksid vastu võitudele. Ma iiaucd Japarandamlneo
nimetaksin mõnda juttu eesti ras- LASKESfOOT Soome ehita jad
kespordi ajaloost, kronoloogilises "atr-ss (^almfnÄw 401.1^§1
järjekorras, missugused oma era- Tahaks peatuda ved eriliselt las- ^m^mMmwm^L^
korraüsuse poolest vääriksid märki- kespordi juures, sest see on spordi- Metro licence 2422!
mis eeldab-suurt tahtejõudu ja