Vaba eestlane , March 20, 1979

              naa
UMVMWllHflWf|,l'p;iHJUMII»q I
mi
Händel!
VroN (VE) - mi8^
HamütODi KirxslAise
ija kontsert^jumala-
Esines Toronto EELK
^gudiise S^aboor „Caii->
lino" Charlfö Wm^T
Orelil ^ t i s organist
lO.
Jitas G. P.
stkepead", A.
Kipperl ,>J^ioofva feo-yxilii
ordi saatel; Ä:
;,Täiiage aüiüd lissara
>risolistiim Elna Libe;
idell „HäBelmioa, Aa-
[lõjniks K; Raidi „ S^
1^ Kirik <^ipalvelistföt
J kõik (Imtüasid harcto
|riickalifcku ja häšö ©sl-ajal
^eei&id
ter Puhm ja koguduša
Ibipraost T: j N t e ^
ise aluseiks luges praost
laulust, iJõimSdias jutiu-le
suurte hiuietaäate M.
J H. Visnapuu luulet, ml-jsaab
feõnmtada piibisõ^
Ble järg3i€fvaJt poikai
mpisteid JcüSälistele Ha-'
|iguduse naisrir^ daami-
Veti veel juttu sugulaste
leganing
v^res Toronto poole
[aniiltohi kaasmaalaste
it> :>,Cantate DoöTii^^
liale C. K i i ^ . ' i l e . gelle
)t hea ,Jcülaikõsti''
raost; O. Piihm'i]e loo-jutluse
eest.
lahkud^ siirduiti iki^
li, ikus H. Sikaud^
eltsii oli näitemüüfe
Idivad loosivöidud ohd
Itud. Kahjuks olid osa
5t varem lahfcuiiud jä
ivast hõredamalt feui
lud, k m a seUe õhtii pu-mõeldud
gaidlike ja
[noorte töö toetuseks.
I t i h i ^ loosidest ja dol-
I loosid müüdi kähku lär
[ijusid kohalolijaid mae-
" 40 vääituslikku
hulgas ,v%a mitmed
mtööd. KohvMaxtd GU
naferingl daai^
la selle ümber mjs vü-tš;
sest ikolrir ja '^X>OM-maiušed
kulusid küll
fe lõppedes näidati fU-löppes
HvEJS; esimehe
ilu tänuga osayõtjaüe.
OORB
JI — Rootsi majandus^
^ckaiis Affären" avaldab
is ori öeldud, et Soame
urnini tõrjiKiaeehnise]
itsiooni. Soomes tõusid
1^7. detsembristv 1978. a;
5Ä, kui see aasta
|ll,9%.. Vastavat äegluS"
[inud teistes 15-aes töös-fäiteks
Rootsi parandas
3ga sealgi hinnad tõusid
tistal 7,6%. :
na inglismaal peetakse
;)rotseriti rahuldavana.
Ü. Ameerika ühendriiki-rantsusmäal
on hindade
fenud. Väiksem ais OE-mfiatsioori
suurenes
Isti. Portugalis hinnad
[^Islandis 47- ja Türgis
[f JOHANSON
tl. 494-3147
pONTO EESTU
CEELNE K0GI3D1DS
lurch. 45 DävenportRd.
br dr. Allan Laur,
bnCrt;ThornhiU,(>nt:
2P4. Tel. 889-0591.
pai, 24. märtsil kell 7 ©;
HNTD, dr. Allan La^iir:
Jtnu ülesanne ja töö",
25. märtsil kell 3 p i .
PEENISTüiS. Kõneleb
m ,,Piibliõpetus Püha
btimisest", lauluettekan-
DETROIT (VE) - Detmidis,
ühendriikides, toisaus Eesti Vaba­riigi
aastapäeva tähistamise aktus
25, veebmaril kohalikus Soome
Majas, Farmingtonis; mill^t võt­tis
osa rohkearvulisölt kohalikke
eestlasi ja Mende külalisi.
Avapalvus oli dr. Mihkel Soovi-
|3;8it,;Rihg langenute j^älestuseks
laulis Malik soome meeskoor
„Finlandia'' eesti keeles ,JJinuge
langenud 1 ^ USA hümiü
Ritasid bass R. Tralla ja hm,
milleie Järgnes avasõna Toivo Sõ-
TFaditsiooniiise aktusekõne ase­mel
esitati sõnaline koUaazhpeal-i
kirja aU „Eestiiis nelja generat-siopni
mälestustes, meeleoludes ja
eiläiniJKtes". igale ^ oli an­tud
aega kaks minutit ja kõige ya^
Jiemaks esinejMss ^oli 94-aastane
Vabatesõjja vet^-an &
ma; Peale selle esmesiid Raimond
Suurna, | Raimond l^alisi, jam
FiooihiH^ Arvo Lõoke,
Toomas Ruberi, Riina Rüubea (8-
aastane), lyo Sõn^er (10-aastane),
Kersti Äcika, • Raivo Bälciunas,;
Enn Eessalu ja Rliaria Sõmer (75-
^astane). Eesti feltmittekõnele-vatele
kiüalistele 0^^ kpik sõnavõ­tud
tõlgitud iirise ke^de^^
p<K)^ .p^id «jagati" soovi-jajle.
järg^
.meeskoori poplt^ ühislaui „E€sti
lipp'S tervitused, kuberneri prok­lamatsioon,
lõppsõna Loit Mari­puult
ja Eesti hümn.
.Pärast lühikest itahea<Bga eitati
huvitav luijile-, laulu-^ ja rahvatant-supõimik
,^Tule, tule, tantsi!mil­le
olid koostanud Tiia ja Toivo Sp-mer.
Noorte osavõtjate arv ulatus
24-ni Ja-tantsiti kümme tantsu va^
hejldumki rahvaiauMde ja luule­tuste
esitamisega. Deklamaatoriks
oli Kersti Kionfca, tantsude valik,
^tamine 3a oli
Heikki Reinmanriüt, valgustus
toomas Eelsalult.
Ettekannetele järgnes ühine õh-
.tüsöök^ja' tantis. • '
MALL .KIONKA
llbutšis
Eelmises „Vaba Eestlases" i l -
mi^ teade, et Saškatchewanls il­muvas
kirjanduse ajaiiurjas
„Grain" on ilmunud Torontos
elava eesti noore Mihkel Voore
luuletus. Ajaikii^asoU mainitud,
et Mihkel Voore, teeb praegu ma­gistritööd
ajaloo alal Toronto
iilikooli juures ning kavatseb rin­gi
reisida Vahemerd piirkonnas.
Toimetusele rriiüd saabunud
andmeil on Mihifeef Voore äsja
oma magistritöö lõpetanud ning
saabub.matou algul, tagasi pike^
palt ringr^^ pür-ispmias,
kiUs ta tütvuneš ; sealse
rahvaste eluga, sotsiaalset^ olu­kordadega
ja ajalooga. lisraeljs
valitseva olukorraga tutvuneoni-soks
vübis ta ka ikuus nädalat
ühes Jordaania piiri lähedal asu­vas
iisraeli kibutsis, kus ta tegi
päey-^eva kõryai niisutamisto-rude
paigutamisel' rasket väsita­vat
kehalist _ (tööd. Töj^äev di
seal ette näljitud iga päev ikümme
tundi ja kuus päeva nädalas. Ki­butsis,
kus M i i ^ ; Voore töötas^
oli vanemaid inimesi, (kes olid
Golda Meiri'^obräd ja tema võit-lusikaaslased,
& i d M oli
raske kontakti saada kuna, nad ei
mõistnud in^isefeeelt. Paremad
fc(mtakt|d tekkisid noortega, kel-a:
läbikäimisel ei olnud ikee-lelisi
rasikusi. Samuti arenesid
sõbralikud vaheifeorrad Lõuna-
Aalrika noortega^ ikes olid tulnud
Iisraeli olukorraga tutvunemiseks
sinna itööid^ Mihkel 1/oors pidi
oma töö Iisraelis lõpetama eel­oleval
nädalal ja sirduma siit
Kreeikasse, kust ta tuleb maikuu
esimesel pc-olel tagasi Torontosse;
STOKHOLM (EEL) — Rootsi
Kdnstrlarnämden' jagas helikunsti
alal kuaMitoeftusi ' 2^7 miljoni
krooni ulatuses ikoikfeu 229-le heli-^
kunstnikule. Eestlastest • sai heli­looja
Eiduardi Tubin 22.000 kroo­ni
(ca 5^00 (Marit) ja dzhäss-muusik
Peeter XTusteüyla
•krüomi (ca L200 dollarit).
^ • Maikuus Torontos' toimuvast PõhJa^Äineesma eestlaste^
võtab eeiarvestuste kohaselt osa 800 lauljat. Sada kümme aastat tagasi
kiül819/a. toimus meie esimfe^^^
sama. M eestlaste kobddÜhendrliMdes ja ^^^S^ nii paju lauljaid
suudavad Nvälja panna, iimdub ehk ^s Kuid ei,'See
arv on reaafc' Jnro eesti täienduskooMd amiavaid. oma noorte - näol
laulüpeolle 350 lauljat. Ja jällegi meeniil) meie esimene üldlaulupidu,
eriti aga selle peokõneleja Jakob Hurda, mehke • kokkuvto seEest eesi»
laste tookordsest rahvuslikust suursündmusest: «Eestlased ei ole mitt©
kärblased, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja vSsa
sugu, kes ammu
et
Noortekooride juSit oa Toron­to
eesti täienduskooH laüluõpe'
taja Lydia Äruvald ja ta on To­ronto
eesti täienduskooli 300-le
|uba sügisest saadik
,,Kuidas on lugu teisfte väikse^
mate eesti koolidega nagu Lon­don,
• Hamlltan, Montreal- ja - :te!--
s©d?^^V'\/'-\:--^;::-,::v
V;-.^eile• saadeti sügisel•'•joodid
välja; KiüB nad ära õpivad. Peale­gi
on lawlud tuttarv^ad. Meü oli
kolmeliilmieline laulude valiku
komitee — Roman Toi, EvaJd Ti-kenberg
ja mina — ja me valisi­me
äraproovitud laulud, kuna
laulupidu pole jü mingi kontsert,
kus rahvale tutvustataikse uusi
laule, see on esijoones, ikkagi rah­vuslik
üritus, mille mõte on meid
kõiki ühiselös tervikuks liita.
Eriti;väikeste puhul .on oMlne,
et laulud ".tuntud ' J a lihtsad
.. ' o l e k s i d . V
Algkooli esimeste klasside õpila­sed
ei osika ju veel: lugeda, me
peam® sõnad l^des ära õppi­ma,"
ütleb Lydia Anmld.
vj^itu laulu^ lapsed esitavad?"
„Viis. Esiteks meie motoiks ku­junenud
laul ,,Veel teõlab meie
laul", selle on loomd Austraalias
elav helilooja Rajaloo, teiseifcs P.
Saebelmanni Kaunimad, laulud
pühendan M " , siis kohnandaiks
J. Jürnle ^yNaljalugu", neljan-däiks.
Leo Virkhausi „Noorte
laul'!..^Sene laulu puhul saadab
meid ^,Estonia" orkesiter osalises
koosseisus ja viienda ja viimase
lauluna Roman Toi seatud rah­vuslik
iaul „Kodumaa tammed".
Seda laulavad.lapsed koos ühen-da;
tud segaiköoriga. 1069. a. üld­laulupeol
esinesime me sama lau­luga,
kuid ilma segakoorita."
„Kümme aastat tagasi
teised lapsed."
„Jah, nüüd on uued
mad ei tea iriidagi
•Nende praegusjte'laste
Bma olengi nii väga haaratud
laulupeo mõttest, sest raa mä­letan
nii hästi, kuidas kümme
aasjtat
. • meeidfisi
Eriti rongkäik, laste
muuikui marssisid, neil ei paisfr-nudki
lõppu tulevat," meenutab
Lydia Aruvald, keis eesti 'lastele
Toronto itäiendusikoöliš 12; aastat
laulmist mSipetamd. j
„Kas nii suurt lastekoori on
raske õpetada ja juhatada?"
„ ( } h ei> midagi pole raslke, mul
oh lastesse alati palju usku olnud.
Mis minussevja last^se puutub,
siis meie südamed on asija juurös,
lapsed pole mind kunagi hätta
jätnud. Äga peale laste ja minu on
veel kolmas tegur --r vanemad.
Nendest oleneb palju, kas nad võ­tavad
vaevaks ja peavjad oluliseks
oma lapsi laulupeole tuua. Ma
unustasin ennist mainimast, et
sel laulupeol laulavad (kolm laulu
kaasa ka. lasteaia viimase klassi
lapsed. Nendel ja algkooli iäsitel
peavad vanehiad kaasas olema,
neid viima ja tooma.
Mii et- vinmase ja - otsustava sõna
peavad siiski vanemad ütlema.
pysed töötavad ja õpivad ne^^
M^iäuure hoolega, kahju oleks
kui nad laulupeost osa võtta ei
saaks," ütleb Lydia Äruvaäd.
Sajad lapsed laulupeo rongkäi­gus
lippude ikplonni taga kinnita­vad
sada kümme aastat hiljem
Jakob Hurda sõnu, et ^^,eestlased
ei ole riütte (kärblased, kes täna
sünnivad ja homme surevad..."
toimuvad
Torontos feolmel päeval. Pidustu­sed
algavad sümfooniqikontserdi-ga
25. mall kell 8 õhtul, 26. mail
toimib rongkäik ja laulupidu ja
27. mail vaimulik kontsert ja
sündmusekohane teatrietendus
Johannes Kappeli elust, v
• : ;Kanada^:Ä ajalehe Toronto.;t,Starf*möödimaad ipeedeses
numbris ilmus jutuajamihe Johannes töötab On­tario
karistusasutuste ministeerium! tööstuslike programmide
mänedzherina/AütikM^^ oli lisatud suur foto, mis kujutas
lohanneš Pähapüi ning föderaalvalitsusie karistusasutuste saar
düste turustamise organisaatorit Ontarios BSl Hardylt, kes kor­raldavad
koos vanglates -K . . * . . ^^
Sisseseaded, uucpdused ja paran-või
^evõtet^.
Litsents nr. E 1044
Näitus toimub Scarborough IHI-naosa
Civic Centre*is ning seäl on
esitatud mitmesugusieid ,produkte
jä esemeid alustades esinduslike
kirjutauslaua toolidega ja lõpeta­des
vbodimätrat^ Paljude
väljapanetkute hulgas leidub ka
piknilfculaudasid, kirjutuslaudu,
võianlate,varustust, igasugust bü­roomööblit
Ja. auto Eumbrlplaa-te,-
van®
all Uimas koi ka suvilates
möödimud aasta jooksul 5 -mil-
Need saadused d ole siisiki üld­susele
müüdavad, küna avalik tu-rusitaminej
teikiÄ otsese ikon-fllkti
eratööstustega. Seda arves­se,
võttes müüalkse vanglates val­minud
tööstuskaupasid ainult va­litsustele
ja profiiti mittetaotleva­tele
organisatsioonidel©.- '
le näituse.
nendib, e
turustamine kitsamale sektorile
on vangla tööstusele suureks
probleemiks kuna alati tuleb
produktsiooni anda selliseid ar-iid,
mis''e5 kahjusta eraette-.
Jutuajamisest s^gub, et Onitar
rips töötab vanglate tööstüssaa-duste
töökodades tööstusliku
alal umbes 30O ja föderaalvalitsu­se
vanglate umbesv 250 töölist
Mtedgher; m suur^
probleamiks oh ka tööliste koos­seisu
kiire vahetamine kuna töö­lised
saavad maksimaalselt nen-
(^es töökodades /töötada ainult 12
le maksetakse' • tasu
vangiatariifide järele, kuid on
ka neid, kes kuuluvad ameti­ühingutesse
ning kellede immi-tasuMatialj
5==? dofflaffiin!.-
Eestlasest orelikunstnik Carl Otto Mäitson ja tema saksSasa»
abikaasa sopran Eva Wllson ei o3e Toronto eestlastele võõ­rad
— nad on siin varemgi esinenud ja nende kõrgeiasemete
muusika on saanud sün sooja vastuvõtu osalises. Soe vastse
võtt kahele skureEe muuslksü^imesele kordus kü mõõdnond p i -
lapä^val Toronto Vana Andi^se Idrlkus, kus Eva WUsõn ja GasI
Otto Märtison esinesid kannatusaja kontsertjtn^ialaieenistuM
suurearvuliste MrikuUste pei^ ees esitades nrau"
sikat nii'rahvusvahelistelt .süumeistri^ ka meie oma he§-
. juvalt esile VMia Andrese •
ku kõrgekuplilises jumalako-
Koguduse õpetaija Andres Tau!
pidas päevakohase sisuika jutlu­se
rääkides app^tei Pauluseöt, ik^
nägi Jumala valgust, i mis oU tüge«
yäni kui keskiräeva i|>äike. Kuid
samal ajal puuduitas ta jutluses
ka keskpäeva tõbe, mis muudab
meid liiksikõikseiks, mis hävitab
meie edasipüüdlikikuse ja meie
värsiked ideed. Seda keskpäeva
tõbe näeme pidevalt oma igapäe­vases
elus, seda näeme paljud©
abielude juures, seda näeme ikiri»
kus ja iseda näeme oma- rahvusi!-
taiseSus.'-':. ' -^^ ""^••/•r';.-^
Meie peaksime' püüdma JumaSa
abiga selle suure valguse poole,
millega meie võidame keskpäe-
" va tõbe; .
:"õpetaja andislõpuiksedasisoo^
jad täniisõriad'
olid saabunud |^hja-^Ameerika.
mandrile esinemisreisile oma ala­lisest:
elukohast Lääne-Saksa-maalt.
Kirikumuusika suurustest ^m
Ilma mastaabis olid kavas Giro-iamo
Prescobaldi, Andre Campu-ra,
Bemando Pasquini, • J. S.
Bäch ja L: Böelloniann, kuna eesti
heHlöojatest esitati iRudolf To­biase,
Helen Buesberg-Tobiase,;
Roman Toi, Arthur Kapi ja Edgar
Arro muusikat.;
Originaalsdt; \. olnud:; Edgar
Arro loomingut kavas, Inüd ku­na
ta hljuti Eestis suri ja jäi-itis
järele kõi^elthinnatud teo-sld
orelimuusika alalt, s5ls
asendati kavas; üks Bachi' too
tema tööga.
Orelit peetakse üldiselt paindu­matuks
ja kohmaikaks instrumen­diks,
kuid sellise meistri^ käes
nagu beda on Carl Otto Mäptsoh,
muutub see suur pill paindlikuks
jä pisidetailideni kuulekaks muu­sikariistaks,
millest välja toodud
vägevad ja võimsad helide kas-teaadid
vahelduvad muusikateose
peenelt välja töötatud fragmenti-
Sppran Eva WHsonl hästikooli-tatud
ja tugev hääl pääses mõ-
Möödunud laupäevaõhtul toimus
Eesti Majas T.E. Segakoori tradit­siooniline
lõbus laupäevaõhtu. Esi­mene
tõeliselt kaunis kevadilm oli
juba ennegi innnestesse sisenda­nud
hea tuju, mida meeleolukas pi­du
;veelgi suurendas, andes üle
SOO-iisele osavõtjaskonhale meelde­jääva
õhtu.
õhtu ava^ koori esimees V. Rein,
avaldades headmeelt nii arvuka
osavõtjaskonna pärast, mis annab
koorüe huvi ja hoogu edaspidiseks
tegevuseks. Ta märkis, et seekord­sel
peol oli veidi kõrgem pääsme
hind, kuna koor tahab (eesolevale
ESTO-80-le minna täies koosseisus,
mispärast lõbusa laupäevaähtu tu­lust
läheb osa Rootsi sõidu fondi.
Ta vestles naljatoohis laulu või­mest,
mis aitab elus ja sütitab
hinge, kuid uued andmed näitavad,
et laul teeb ka inimest terve­maks.
Sellest tervenemisest võivad
kõik inimesed osa saada, tulles igal
nädalal lauluharjutuselev
f.E. Segakoorü on igal aastal
esitanud kavalises osas mingisugu­se
lavastuse. Seekordse nimetuseks
oli „Mustlaslaager". Nagu eelmi­sed
24, nii seekordne 25-es oli la­vastatud
Paul Kristall poolt. Enne
kava algust teadustaja Helle Jõgi
valmistas peolisi ette järgneva ka­va
osas, öeldes, et koor pole tege­lenud
ainult lauluga, vaid ka la­vastustega.
Seekordne on laul
mustlaslaagris, mida saadab müst-lasorkester.
"
„Mustlaslaager" oli laulupõimik
tuntud mustlasviisidest Seda saa­tis
mustlasorke^er, kuna kooriliik­med
mustlasteM ja laagrit külas-r
tavate külaelanikena laulsid koo­ris
vaheldumisi „mustlasprintses-si"
psas olnud Tamara Norheimi-ga.
Tshaardashi puhul oli tantsita-riks
Tiina Norheim. Mustlased olid
hävsti kostümeeritud ja jumesta-tud
omades eksootilise rahvatõu
omapära, kes vabadust armastajai-na
asuvad vabas looduses. Jumes-tamise
oli teinud Astra Tuidihä,
lavale ungari maastikuväate ja
lõkketule pii vahnistanld • Felix
Tamm. Mustlasorkestrit, kus män­gisid
Linda Laur viiulit, V. Gustav-son
klametti ja A. Kiilaspea kont­rabassi
juhatas ja saatis klaveril
koorijuht lj. Kook. Teiseks viiulda­jaks
oli tegelastest Ev Kass.
Mustlaste osades olid prouad L.
Uves, L. Kook, N. Hubel, V. Kass,
S.Ristmäe, Tamara Norheim, M:
Lehesalu, Tiina Norheim ja härrad
E. Kass, E. Rops,, V. Nurm, V. Si­bul
ja A. Arumäe. Mustlaslaagri
laste osades Lisa Norheim, Linda
•Norheim, Thomas Norheim ja Eric
Bumerang on säärane riistapuu,
mis nagu vanadel eestlastel kratt
või puuk, nõuab ta omanikult as­jatundlikku
ja osavat käsitamist.
Aintöt siis on tast kasu. Muidu
võib bumerang otsa ümber pöö­rata
ja Icäivitajale. endale vastu
pead lennata. Nü juhtub tihti
elus ja nü käib ka ühe abielume­he
käsi itaalia näiteldrjaniku Al­do
de Benedetti komöödias , .Bu­merang",
kirjutatud prantsusliku
kergusega ja suure lavavilumuse-
•ga.-v-
Näidend kulgeb elava ja lõbusa
ajaviiteteosena. Oma . põnevalt
areneva tegevusega ja situatsioo­nikoomikaga
hoiab ta vaataja tä­helepanu
pinevü algusest lõpuni,
„pidevalt lõbusate reageeringute
küU^es, ands kõigile naerusui
kaasaelamise", nagu kirjutas pär
rast Toronto esietendust. „Vaba
Eestlase" teatrikriitik HÖ.
Väljastpoolt Torontot on tulnud
teatÄle, mitmeid küllakutseid.
Töökohustuste .(tõttu pole näitle­jaskond
alati vaba pikemaid esi-nemismatku
ette võtma, kuid Ha­miltoni
minnakse ikkagi! .
LaHipäeval, 24: märtsü kell 8.00
õhtul toimub Kanada Eesti Teat­ri
külalisetendus Hamiltonis, ki­riku
saalis, 18 -Victoria Ave.
South. Pääsmed on saadaval ko­hapeal
enne etendust.
HANS KIVI
TORONTO EESTI MÄJA RM 102
Halling. Külarahvana A : Tuulma,
F. Vaikla, E. Naagel, A. Summa,
T. Koost, H. Jõgi, 0. Paju, E. Naa­gel
ja Ä, Nurm.
pärast hoogsat laulu- ja tantsu-lavastust,
mis publiku poolt suure
vaimustusega vastu võeti, anti
koori esimehe V. Reinu ja L. Jär-valti
poolt esinejaile punane nelgi-õis-
Koori esimees tõi esile lavas­taja
P. Kristall suurt tööd selliste
lavastuste korraldamisel ja talle
anti veerandsajase lavastuse puhul
tänutäheks kingitus.
õhtu Jätkus hoogsalt V. Gustav-soni
orkestri saatel. Olid rikkalike'
võitudega loteriid ja ve^eti nä^
rujsui kevadesse' jõudmist tähistav
tl
rrvn