Vaba eestlane , February 19, 1986

              1 1 » (
5 -V S-
•J
•J.
Lk.-6 VABÄ:EESTMNE,:kj^
Nr. 14
SDWdiuudiS@idl onenteerumissektsioon moodustati
SLr ÄI iA 4. nov. 1960. Eesti orienteerumis-ÜCOaymaaiT
sektsioon oli esimene N . Liidus.
Tänavu möödus 25 aastat ajast, Nüüdseks kõikjal populaarseks saa-mil
Eestis hakati harrastama vibu- ""^ mitmepaevajooksude sunni
sporti. Sündmust tähistaval kokku- 1""^^^ '""'f mitmed kes sellele on
tulekul meenutati, kuidas lühikese l^^^^nenud teaduslikult kuna Tartu
aja^a on vibusport tõusnud esimes- .^«^ kaitstud kahte oneo-te
hulka N. Liidus. 1963. aastast teerumisalast väitekirja,
alates on Eesti vibukütid võitnud Edukamad orienteerujad on ol-
N. Liidu meistrivõistlustel 75 me- . ^ T . / w ' ^ f T.^^*'^'
dalit, millele lisanduvad 49 meda- f f ^5 kulda) ja Ira Saar (50 me-lit
juunioride ja noorte võistlustel, "^^h 16 kulda). Tähtpäeva
1985. aasta tulemuste kalendris '^l^, teenetemedaleid
on naiste poolel: FlTA-1 alal: ^^^^J To-
SCersti Veer 1275 silma. Eve Kivi- ^^"^ ja Arvo Veermäe.
lo 1261, A. Pikas 1254. FSTA-l
keerias: Eve Kivilo 2510, A. Pikas Gruusias. Galis jaanuaris toimu-
2493, K. Veer 2482; üksikaladest: vate N . Liidu talviste aerutamis-
30 m: K. Veer 343, A. Peetri 342, võistluste meistrivõistluste katse-
A. Pikas 342; 50 nm: K. Veer 315, võistlusel tuli läbi teha neli distant-
E. Kivilo 315, A. Pikas 310; 60 0111! sl: 250 m, 500 m. 1000 m ja
K. Veer 321, E. Kivilo 321, A . 10.000 m, seega mitmevõistlus. 20-
Pikas 319; 70 m: K. Veer 307, E. aastane tartlane Tiit Tikerpe oli g j j maletajaid. Pildi! paremal Ole^
Kivilo 306, A. Pikas 300. ^ahel distantsil parim — 500 m ^
Meestest FllTA-1 seeriass J. ajaga 2.01 ja 1000 m 4.10-ga, lü- mängijaga.
Lott 1288,' A. Kombe 1253, M . h i m a võistlusmaa lõpetas t^
Ruus 1220; FITA-2 §eeriffi§; J . mandana ja pikima viiendana, mis
Lott 2536, A. Kombe 2498, G. tagas üldkokkuvõttes esikoha. ^^^^ auhindadele.
Kitsingi 2404. iftr
Etobicoke mäleklubi
Foto: Vaba Eestlane
. . _li J. Uudmäe koos oma treeneri
Aasta parimaiks vibulaskureiks Saaremaal jooksti 12. korda S õ r - j ^ g ^ j^j^gg^steiniga. Torontos peetud kei
kanadalane Milt Qttey 2.|16-ga •
Naistest Stephänie Hightower
jooksis 50 j . tõkkeid ajaga 6.63,
tunnistati Kersti Veer ja laan Lott, ve kolme-päeva-jooksu. Möödunud võistlus oli mõeldud eeskätt sisevõistlustel joo^^^^^
noortest Aune Pikas iiaMeevo inntJ f^dmipst kf»rHa maratru- . . . . i : i . : . . . . . «• tn i^^ji: *xuUr.:A ^,,:««r. « O Ä D a « no nJvnn ^ H H in oJorto 1 i n C A J„
Ruus.
Meevo aastal jõuti esimest korda marato- noortele; kes seisavad^ ^o^^^^ Dixon 500 m ajaga 1.10,50 ja
nini (42.195 km kolme jooksuga). alguses. Tänavu olröšavõtjaid Johnson 50 jardi ajaga 6,27 (uus L
ic Võitjaks tuli Kalev Urbanik Valga- 172^ nende hulgas praegused pari- Kanada siserekördK
Möödunud aastal tähistati kodu- maalt, ajaga 2:15.31, kes ainsana ^lad Eesti kolmikhüppajad Tiit 11-^^^^^w^^
maal orienteerumisespordi tähtpäe- ületas Meelis Veilbergile kuuluva ^g^^ Sulev' Reele ja Kalle Lannet.oli^^^^^^^^^^^^^^ poolakas Wladyšlawnen, kes sa^^
va. Kuigi seda harrastati mõne- Eesti maratonirekordi. korrates pikima hüppe tegi Reelo15.04-ga.Kozakie^^^^^ Soome,
poolt juba enne sõda ja 1950-ndail mullust esikohta. Teiseks jäi Einar 4- Pursley 5.60; kõrgushüppes tuli esi- on asunud jälle tõsiselt sportima ja
aastail korraldati orienteerumiskal- Oimet 2:16.43, kolmandaks Dona- ^ m Sap-lakuga
võistlusi, loetakse orientee- tas Narmont 2:17.48> Parim naine Varssavis püstitas maailma tipp- tulemusega 2.35 (uus võistluste re-poros, Jaapanis oli ta esimene 7(1
fumise sünniks 16. juuni 1958, kui oli Vaike Milter. parim veteran V. ^^^^i naiste 50 km käimises Zofia kord), teine ameeriklane^^^^D
Viljandis peeti esimesed .,Kalevi-* Kangro ja parim noor Ivar Viks, Turosz, kes sai aja 5:13.49,8, üle- Lewis tõustes sellega maailmakarika
meistrivõistlused valikorienteerumi- ii ' ^^^^^ viis aastat ameeriklanna Ari-Patrict^^^^^^S^
ses. Alates 1959. aasta sügisest pea- Novembri lõpul oli Tartu üli- ne Variäenhoffi nimel ^Inud rekor- :' - ' -' Ernst Vettori ja jugoslaavlase Pri-le
esimesed Eesti orienteerumis- kooli spordihoone kergejõustiku- di ligi 16 minutiga; Ka tema 35 ^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ m^^
meistrivõistlused. ^ ' peol kolmikhüppajate kokkutulek, km ja 40 km vaheajad on maail- maailmarekordeid fikseerib IAAF punktid vastavalt 110, 105" ja 102.
T^^tus arenes, orienteerumine kus võisteldi viiendat korda mas parimad neil distantsidel, fesp. naiste käimises vaid 5 ja 10 km Nädalapäevad hiljem oli ta juba
matkamise rüpes; esimene iseseisev Moskva olümpiamängude võitja 3:33.35,4 ja 4:06.21,8. Ametlikke distantsidel. * ' e^^
sascD tundmatu Ümbrusega harjuda. Aga jõua talle õppimise tarvidust selgeks
vaevalt on ta koolis natuke koduse-
. 1
maks saanud, kui siin elu algab,
mis endisest koolielust vähe erineb,
lälie venivad igavad pikad enne-lõunad
pikkamisi igavas halli sein­tega
klassis mööda; kahe preina
asemel on siin mitu, aga kõigi sele- viis: tarvis klaveritund^ .
tused on ühesugused väsitavad jä Et sa ka ise millegi peale ei mõt-ebahuvitavad.
Õppida antakse veel l e ! ..
rohkem kui vanas kpolis. Kodus Leeni on juba viieteistkümne-lanibivalgel
tööd tehes unustab Lee- aastane. Ta ei unista- enam metsa­ni
vahel õppeained; mõtted lenda- piigadest ja näkineitsi kodust, ka
vad minevikku, tungivad tulevikku, randa minemisest ei unista Leeni
ja terve elu näib Leeni meelest iga- enam, sest saadik kui vanaema sur-va
poolpimeda klassitoa sarnane nud on. Ta ei ole mitmel suvel
olevat, kus määrdinud halli seinte enam maale saanud. Leeni p^^b
vahel kollaseks värvitud pinkidel koolis hästi edasi jõudma, sellepä-küüruvajunud
selgadega kogud is- rast on parem kui ta suvel ka
tuvad ja igavatesse raamatutesse õpib.„Ei õppimine tee kunagi kah-vaatavad.
Niikaugele kui ta mäle- ju,'' arvab ema; ja isa tuletab käi­tab,
on ta alati õppinud; nrikugele list kooliraha meelde.
_ kui ta tulevikku näha suudab, ei Viimasest sügisest saadik käib
~ ole seal midagi peale õppimise. Leeni kaks korda nädalas klaveri-
Igav ja vastik oh elu Leeni medest. tunnis: „Küll seda tarvis läheb, kui
Ta ei saa aru, miks ta just kooli- kord koolipreln oled," kinnitab
prelnaks peab saama, kuna ömsjti ema. Leeni usub ka, et seda tar­nu
paljud tema endistest seitsilis- vis on, — kui harjutamine aga nii
Kella neljast kuueni peab^^L^^ võetud. Šils ei oloudvä. test Lapsena
jalutama, preln käskis: niuiduol^ hemalt terve see vaevanägemine as- enam tarvis õppida ega raamaUtte kuulas Leeni heal meelel muusikat:
õppimine liig raske. Väsinult ja j ä t a . . . Kuidas Leeni kartis, et ta taga istuda. pühapäevane orelimäng kirikus lii-roidunult
hulgub Leeiii läbi tol- eksa jj
Tallinnas 1911
vana pesunaise õetütar ja kasvan­dik;
Olga vanemad on juba amniu
surnud. Tädi on teda „armu pä­rast"
nagu ta ütleb, oma juurde
võtnud, teda kasvatanud ja koolir
tanud ja tema eest muretsenud. Kui
,E.eeni, kuule, kell. juba varsti Olga algkooli läbi sai. arvas tädi,
et temale sellest haridusest küll on,
— kuhu tüdruk selle tarkusega ik­ka
pidi minema? Selle asemel, et
koolis aega viita, võis ta parem
tööd teha. Juba koolis käies oli Ol­ga
tööd teinud; nüüd pidi ta hom­mikust
õhtuni poolpimedas keldri-toas
väikse laua taga küürutama ja
pesu märkima. Olga on tugev tüd­ruk,
ainult nägu on alalisest paigal­istumisest
kahvatu ja väsinud, sil­made
all on hallid varjud. Peeni
särke ja õhukesi linasid märkides
on Olgal aega olnud mõtelda ja aru
pidada. Kui ta kooli lõpetas, oli ta
neljateistkümne-aastane, terve elu
oli alles ees, — pidi ta eluaeg nii­viisi
tööd tegema? Kas ta kunagi
keldritoast ei pidanud välja pääse^
ma, — sinna, kuhu tema m
muste tänavate, tüdinenuh istub ta päevadel oli tal tunne nagu ei nagu saksad kunagi," arutab ema: ne sõjaväemuusika pani silmad šä-pui^
tiku kidurate tolmunud leh^ tööd teha ega mi- rama. Aga sest saadik, kui ta kaks
dega {puude alla ja mõtleb sügisese mis ta s^^^^^ jooksulõppinud, mee- dagi, aitad mindki ku^^ ma vaha korda nädalas kuni läiluseni ühte
eksami peale. Siis läheb ta kuuma lest ära läinud. Surmani väsinult olein . . . Või see kef^^^ on sind nii ja neidsamu heliredelid ja harjutu-keldrikambrisse
tagasi ja õpib õh-jõudi koolitada; eks see maksa si kulunud häältega klaveril luge-tuhi.
Võõrad prantsuse keele sõnad ju;^p^ küll, aga sa oled ju mata kordi peab kordama, on talle
ei taha meelde j ä ^ pole igasugune muusika Vastikuks muu
ülesaiideid on raske lahen^^^ se nuttis ta ägedalt, kuni ta jõue- koolihiaridust saanud, mis ma olen, tunud. Elu näib Leenile veel palju
Mõtted kipiivad õppeainete juu- tult magama uinus. — va kojamehe naine!... Aga si- igavam ja tühjem olevat kui enne.
rest ära maale, metsa. Tuleb läinud Ja nü oa saad kord uhkeks prouaks.;. See õleks väljakannatäniatu kui
suvi meelde, Hans, kullerkupud,^^^k päevadel, kui Eks see ole meilegi siis isaga auks: Olgat ei oleks. Olga on Leeni õpi-vanaema
ja suur sinine meri. veel midagi ole,^ vaatab näe, tütar koolitatud inimene . ./^^ trööstija ja
Eksam oh^ möödas. Täna sai Leeni^^ uute Leeni kuulab ja tunneb südames õpetaja. Esimest korda nägi Leeni
kooli ajal olid teed otsima haka­nud?
. . . Küll ei olnud õpitavad ai­ned
palju huvitavat pakkunud, aga
noor, vaimustusega tööd tegev
kooliõpetaja oli laste südametesse
seemneid puistata mõistnud, niis
enam väärt olid kui ainult igavad
õppeained; ta oli lapsi o{
raamatutest vaimutoitu otsima ja
leidma, — ja mitte ainult küoiiraa-matust,:
(Järgneb)
Leeni teada, et ta .„
.VABA EESTLANE'
m valvel eestkskonna
üldhuvide md
Nr.
030
Pi
Rahvusvahelise PEN Klubi ro«
da Nikaraagua luuletajale, sell
rio Murillole. Pealt kuulavad II
eksekutiivdirektor Karen Kennl
PEN Kongressilt NeWYoi
on
kongressi arutlusliku osa põhi- tj
teemaks oli võetud: ^Kirjanike ja r i |
riigi kujutlusvõime**, mis jäi palju­dele
ebamääraseks ja kutsus esile
kommentaare selle väljamõtleja
^nese kujutlusvõime arvel. Laud- d
konnavestlustel oli see aga jaota-' (.jj
tud selgemalt defineeritud aiatee- s<
madeks nagu: Kuidas rakendab
riik oma kujutlusvõimet. Võõran^ ^^
dumine ja riik. Rahvusliku ident-suse
probleemid. Opositsioon, y]
Tseiisuur USA-s. Utoopiline kujut- g.
lus. Riigimeeste arvamus riigi ku­jutlusvõime
kohta. Teised sümpoo­sionid
vaagisid kirjanduse tõlki­mist,
teatri olevikku ja tuleviku­väljavaateid,
ulmekirjandust ja
mitmeid muid küsirnusi. Oli roh-kesti
vaimuvälgatusi, raskelt lahti- ^.
mõistetavaid abstraktsusi, ülerea- pJ
geeriniisi ja arvamuste kokkupõr- ü
keid. Viiteid konkreetsete lähen- j | |
duste suunas leidus aga muidugi A
kasinalt. dil
•': k i i
K I R J A N I K E J A R I I GI
K U J U T L U S V Õ I M E
ry ;:,ema arutused / o^,
.>,*l|.«n>(l<RÄ ««nMKBEMICllB II «III (KfflX)
iil
W
le
Enamus sümpoosionide liikmetest .si
üües kohe välja, et riikidel või.
valitsustel ei ole mingit kujutlus- s(
võimet üldises mõttes — seda võib 0 1
olla vaid neid juhtivatel indiviidi- kl
del. Siis päästeti olukord üldisema si
suhtumisega ja võeti vaatluse alla oli
kirjaniku ning riigi vahekorrad. se|
Sel alal oli juba päris palju süda- tü
melt ära ütelda. Ameerika popu- š(
laame roniaanikirjanik John Up- k\
dike ütles, et tema isiklikult ei k^
soovi valitsuselt muud kui vaid si
postiteeninduse sujuvat funktsio- l ii
neerimist; kuna selle kaudu saab ni|
kirjanik oma honoraritshekid ja ei
saadab välja 'käsikirjad. Lisaks MJ
muidugi veel sõnavabadust. Valit- lej
suse majanduslikku toetust kirjai-d- tu|
kule ta ei pooldanud. Seda oli Up- VJ
dSkeMl muidugi kerge ütelda, kuna m