1987-04-23-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.;3:i EESTLANE neljaiJäeval, 2^ tk.
iärig
lastanq: E K L :mä!etiirnHr
märtsil Tartu Colle^e^i
lones, Masters Cafete
Lvõtjaid oli kuus. Turniir
[.ruline, Shveitsi süstee-i-
mused olid järgmised:
punktiga) Jaak Järve,
iiernitas EsticH; '
lldemar Jaanberg, korp!
. Treifeldt, korp! Reve-mil
oli 3 punkti),
õistlesid Georg Orgü-lUgala,
Helmut/Aavik,
cffa ja Max Pentre, met-
Ipeab avaldama Toronto
leklubi esimehele Lembit
, ke^soli turniirikohtüni-
Id tuleb tänada Masters *
a mänadzheri Peter
s't kes serveeris kohvi ja
|d. terve päeva jooksul,
suuremat osavõttu tule-i
Korp! Fraternitas Estica
Kanada. Koondis
|Ehlvest parim
maletaja
|du maletajate individuaal-ndid
(reitingud) seisuga
1987 avaldati m
fc^ÖÖ punkti ^^^0
vicõfgeim on G. Kaspä- •
|9 punktiga. Eestlasist-on
cuid vpel 45. kohal, Jaan
le reiting on
Ollon 75--P 2451
iis on kokku 562 meös-
, Sinna kuuluvad veel
letajäistL Nei 2393v A;
i 2387, H. Kär^^^^^^^^
'2318,R. Etruk2314,^^
2302 , A .Vooremaa
|.. Vetemaa 2285, H . Liiik
H: Pohla 2263.
tabelis on 118 nirne; kõr-tingon
M . Tshiburdanid-
1 punktiga. Eesti maleta-tabelis^
t; Fomina: 20.
M p / ; M ; Ran^
puii jagab 52-54, kohta ^
M; 'Kinsigo 56-6 h ; kohta
•nktigä:X.->;:
'tiiiiiiiiiitiiOiiiiiiiiiiiiiiiiniu
t a a d i o j ä a m a g a , nii et .
1 i d , silriiäid tolmu täis,
:öhäl on küik. .S
ld: h ä d a o h u , j a varsti
h b ä h a a r a j a i l e , yastu.^
b: räsfepatarei: •
-lahingukava:^ ^^^'^^^^^
lole yäijakoÖk/^^^^ N
itja —• korstnast ajab
|uvad -hing lõdvemini-inat^
otsekui yec^^^
raudla11ide ^koormat.
etüb^ni;i^ kõige ^ees^^^^o
oma kahdam 11 ihust
rivanem Pension, kui
oleval •jüKulvSupii^ongi
: kinnikruX^itud; kaane:
culpikäeis Hoides; kor-iniikoörem;
kus peafe
si-iguste muude köogv-laskemoonaga.
S^d^
tšperkr Hurm.^^^^K
ces I va no V on varus-uBtayädypon
kaitse-^
isionil;; kökdl ja^^:I^^
^dv on kõilf hästi»
ja suunduda otse
|t köögi esitiiene
teisel pool jõge
tud raadiojaamale. Nii
ra selle täitmise.-
t^ion isiklikult. ;
' me
kunsf - muuslKa .P/^ff P P l^P W P^VIPPWP P iP P V^P % ^ P P
Ülikoolis — Jaan Tõnissoni Fond
JÄÄN fÖNISSON
Kavatsusel on eesti keele
lektoraadi loomine Toronto ülikooli
juuräe^ seoses seal juba oleva
Eestiainelise Õppetooliga. Selleks
andis esimese toetuse Jaan
Tõnissoni Fond, mis asutati
, Leonhard Kahro pärandusest
Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto
Koonduse juurde.
kaät kodumaal enne kui ta 1944 ,a.
põgenes, 1950. algul siirdus ta
Londonisse Ontarios, ku^^
kinnisvafa-õiguse tuvastamisega
(property title search). Ta võttis
aktiivselt osa eesti ühiskondlikust
tegevusest nii Londonis kui Torontos,
kuuludes ka RVN/EKN
koosseisu. Isiklikult hindas ta I.
Tõnissoni eriti kõrgelt ja oli
peakõnelejaks Torontos 1969.a.
yiiniasele pühendatud aktus ?
Suure osa onia'päfan
' testamendiga EÜS-ile, tingimusega,
et luuakse Jaan Tõnissoni
nimeline fond, millele edaspidi ka
mujalt pärandusi või annetusi võib
laekuda: Eriliseks testamendis
• väljendatud sooviks oli eesti keele "
õppimise ja valdamise õhutamine
eesti noorte seas. Seega ka äsja
loodud fondi esimene toetus ongi
Toronto ülikooli juurde eesti
keele lektoraadi.jaoks, mida Fon-
• di valitsus iibeks põhiliseks sammuks
pidas võitluses eesti keele
. püsimisel. :
JaanjTõnissoni Fond. loodi 11.
jaanuaril 1987 nii, et Leonhard
Kahro pärandus ja selle kasumid
; fondi loomisel, kokku 75,000
dollarit, said selle ! puutumatuks
põhikapitaliks. Sellele lisaks asuti
kohe ka uute toetiiste hankimisele,
miiledest märkimisväärsem Karl
Auna : lÖOP d^^
võimaldab peale eesti keele eden-damise
toe ta d a k a te i s i
rahvuslikke algatusi Jaan Tõnissoni
; puhta rahvusideolõogilise
võitluse mõtte ^eeskujul kui teised
Fondi. toetajad oma raha kasuta-mise
ü 1 dsuuna 1 ahtiseks jätavad
või kui teisteks otstarveteks selle-kohaseid
annetusi ja pärandusi
tehakse. See on, Fondi tegevuse
raadiuse ja ulatuse määravad annetajad^
jättes Fondi valitsuse^
ülesandeks vajalike program--
miiiste ja jai^el^^^^^^
• küsimuste lahendamise koostööd
vastavate ekspertidega. Ka eesti
keele lektoraadi loomise
toetamise otsus tehti pärast Eesti
õpetajate ühing Kanadas esinaise
:u ja Eest
külalisprofessori dr. Tõnu Par-mingu
arvamiste ära kuulamist.
EÜS-i 117. aastapäeva
pidulikul aktusel 4. aprillil Tartu
Kolledzhis Jaan Tõnissoni Fond ja
tehti teatavaks eelnimetatud toetus
kuue tuhande dollari suuruses.
Fondi juhatusse kuuluvad Robert
Kreem (esimees), Karl Aun (abiesimees),
Silver Kask (laekur),
Hanno Niidas (sekretär) ja järjekordne
Toronto Koonduse esimees
(praegu Mark Saar).
Dr. V. Salo, kes seni on Toronto
ülikoolis oma teiste ülesannete
kõrvalt õpetanud ühe kursuse ulatuses
eesti keelt, on teatanud et tal
ei ole oma otsese töökoormuse
tõttu enam võimalik seda jätkata
järgmisel aastal. Sellepärast ongi
tekkinud vajadus mitte ainult tema
asendamiseks vaid uue lektori
leidmiseks, kellel oleks võimalik
seda teha täie ajaliselt ja kes oleks
keele õpetamise alal ülikooli ettevalmistusega.
Selline lektor saaks
ka mitmeti edutada' meie laiemas
ühiskonnas^esti keele õppimist ja
õpetamist, näit. keeleõpikute ja
sõnastiek koostamisega, kursustega
täienduskoolide õpetajaile
ja eriti juhehdaniisega eesti keele
õppimimiseks või täiendamiseks
üliõpilas- ja pisut yanema-ealiste
noorte seas (aastad 20-30). See
nõuaks aga iseseisva lektoraadi
loomist ja vastava Õppejõu leidmist.
Vastava kvalifikatsiooniga
isik olekski juba olemas, kui
ainult leiduks küllalt raha temale
palgajä kulude nriäksmiseks, Eesti
Õppetooli Sihtasutus ei saa seda
oma praegustest summadest teha
ning vajab selleks mujalt lisa.
Nõnda Tõnissoni Fondi poolt
lubatud toetus kataks umbes veerandi
ettenähtud kuludest järgmise
õppeaasta jaoks ja Sihtasutus
ka ülejäänu laekumist.
6. märtsil suri eesti vanema
põlve maalikunstnik Lembit Rull.
Lahkunu oli sündinud 15. juulil
1904 Viljandimaal, Meleskis.
Kunstilise hariduse sai ta „Palla-se"
kunstikoolis ajavahemikul
1925-1943, olles õppeajal tegev
näitusist osavõtjana, karikatuuride
ja illustratsioonide loomisega,
töötades ,,Lastelehe''toimetuses,^^
samuti ,,Vanemuise''kunstnik-dekoraatorina.
Olulisema lõigu
tema tööst moodustavad lavaku-
9
26. veebruaril lahkus elust
graafik Raoul Koik, kes oli sündinud
26 .jaan; 1928. a. Tallinnas.
1956-1962. a. õppis ta Eesti Riiklikus
Kunstiakadeemias graafiku
eriala. Kooli lõpetamise järel töötas
pedagoogina Riiklikus Kunstiinstituudis,
õpetades kirja-ja raamatukujundust,
maali ning joonistamist.
Graafikuna kujundas ta
aastate jooksul arvukalt raamatu
id, samuti heliplaadiümbrüseid,
plakateid jne. Oma akvarellidega
ja kujunduskunsti alaste töödega
. esines
Eero Võit]
iseseisva
Toronto Kuninglikes Konservatooriumis
kõlasid 2, aprilli õhtul
ühe noore eesti kunstniku tshello-helid.
Eero Voitk, pärast seitsme
aastast treeningut Toronto Süm-foonia-
liikme David Heathering-toni
juures, astus iseseisvana
kontserdilavale. Teda oli tulnud
kuulama 100-liikmeline publik.
[Cavas oli Prelüüd Bachi viien-.
dast tshello-süüdist ja väga nõudlik
Beethoveni sonaat G-duuris.
Selleks palaks astus klaverisaatjaks
lavale 15-aastane Jeannie
Chung, kes oli käesoleval aastal
üle Toronto korraldatud Kiwanis
võistlusel kõige kõrgema auhinna
võitja klaveri alal. Beethoveni
sonaatidest on tihti juttu kui,,klaveri
sonaadid tshello saatel" ja
selle pala esituses oli kuulda et
klaver oli valjem kui saatja. Kahe
„solisti" tehnilised võimed kui ka
muusikaline koostöö olid
nauditavad.
Kava teises osas esitati Dvoraki
,,Rondo",; milles oli näha eriti
head tehnilist kontrolli, ja Boc-cherini,
,Concerto*'. terves kontserdis
jä eriti viimases palas oli
kuulda Eero väga väljendu^rikast
mängimist, mis on tagajärjeks
tõhusale harjutusele ja ta
juhendamisele.
Soovime Eero Voitkiie
tööle tema šilinapaistva tuleviku
suunas ja ootame järgmist kontserti
, mille paneme ,,hästi suure
kella" külge.
^ CHARLES KIPPER
Aprilli alguses avati York ülik€)OÜkuiM^
ülevaatlik Soome klaasikunsti näitus The Modern Spirit^S
50 aastat Soome klaasikujuudust ja meisterlikkust. Näitus osi
koostatud Soome Klaasimuuseumi poolt ja korraldatud National
Museum of Canada internatsionaalses
27. märtsil toimus Vancöuveri
„Meie Kodus" Eesti Kultuuri
Ühing Kanadas (EKÜK) järjekordne
loenguõhtu, mille sisustas
prof. dr. Jaan Timusk Toronto
ülikoolist, kes selle õppeaasta veedab
Briti Kolumbia ülikooli juures
uurimise otstarbel.
Elavalt ja pildirohkelt esitatud
loeng ehitustehnikast ja ehitusfüü-sikast
oli kokku toonud arvukalt
publikut. Seekord oli rohkelt esindatud
ehitajaskond ja arhitektid,
kuid teema oli nii paeluv, et peale
loengut küsitlejaid oli igast soost
ja suurusest.
'Prof; Timusk on eriti huvitatud
,,dünaamilise seina printsiibist"
energia säästmise eesmärgil ja on
seda rakendanud omaenese maja
ehitaniisel. Referent leiab, et autode
tehnoloogia on määratult arenenud,
ehitustehnika seevastu aga
üsna maha jäänud. Toronto ülikooli
täisprofessori ja Ehitustea-duse
Keskuse esimehena on tal
tähtis ülesanne edutada ehitusfüü-sikat
nagu seda Rootsis ja Jaapa-nis
juba tehtud on. Viibimine
Vancouveris on prof. Timuskit
aidanud uurida Kanadas täiesti
erineva kliima mõiu ehitustele.
Järgmine EKÜK loenguõhtu
toimub 24 aprillil, mis on pühendatud
kaladele. Ins. Boris Tesnov
annab ülevaate ,,Briti Kolumbia
lõhe", näidates ka kahte filmi
lõhejooksudest Adams River'il ja
Weaver Creek'is. Sellele järgneb
kirjanduslik osa — merele ja
Näitus toimub Soome saadiku
Jaakko Blombergi patronaazhi all
]a on käendatud Canadian Friends
of Finland organisatsiooni poolt.
Amedikul avaõhtul pidas enne
näituse avamist tunniajalise
loengu. Soome ja enese klaasi-kunsti
loomingust Soomest tulnud
kunstnik Jorma Vennola.
Kunstnik üdes, et sündmuse puhul
ta esindab kõiki soome klaasi-kunstnikke.
Ta on töötanud maailmakuulsas
littala klaasitööstuses
kaheksa aastat disainerina ja nüüd
osalise ajaga. Ta on vahepeal
olnud USA's Princetonis end
täiendamas. i
Slaidise abil viidi kuulajaskond
littaiasse, väikses keskuses asuvasse
klaasitööstusse, kus on ca
450 töölist, kuid mis Soomes on
saanud turistide atraktsiooniko-haks,
mida külastab aastas kurti
200.000 inimest.
Ta tutvustas enese ideede leidmist
ja nende kujundamist, mis ori
mõnikord nõudnud pikemat aega.
Kuusemets andis idee Kuuski"
nimelisele klaaside seeriale. Osa
lllliiS
lAI KÄiSRI©
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595
390 Princess Ave., Willowdale
iiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiii
Kinkige sünnipäevaks
,,¥ABA EESTLANE"
programmis,
tiarbekunsti esemeid olid koos
roostevabast terasest käepidemetega.
Kuid viimastel aastatel on ta
loonud kunstipäraseid komplekte,
mille üldnimetajaks on , ,Hiljainen
kylä" (Vaikne küla); kasutades
majade ja muude hoonete vormi
väljendab ta sellega küla ühiskonnas
leiduvaid ilminguid inimeste
vahel. On otse imetletav milliseid
võimalusi pakub klaasimass,
millele on antud maja kuju. Sellised
tööd on leidnud kohad
mitmesse Euroopa muuseumisse.
Ta ,,paljastas" Soome klaasi värvita
omaduse; klaas selleks
tuuakse Belgiast, kuna Soome
oma liiv on väga rauarikas ja annab
klaasile pruunika tooni.
Ametlikuks näituse avajaks oli
Soome saadik J. Blomberg.
Soome klaasitoodete imetlejaile
oli mõni ese tuntud^ aga ikka
enam on näitusel loovat kunsti
klaasist, skulptuuride ja mitmest
üksikosast koosneva kompositsiooniga.
Soome klaasimeistrid on
olnud Alvar Aalto (1898-1976),
Tapio Wirkkala (1915-1985),
Timo Sarpaneva (1926), Olye
Toikka (1931), Jorma Vennola
(1943) jt., kes jätkavad Soome
klaasi kujundamist maailmas, kus
on liigselt kopeerijaid, mistõttu
soomlased püüavad oma taset
säilitada ja uuendusi otsida nagu
on omane igale kunstiloomingu-lisele
protsessile.
Näitus jääb avatuks 2. maini
väljaarvatud laupäevad kell 10—5
õ., kolmapäeval, neljapäeval kell
Näide Soome klaasi Eäitiise väU
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 23, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870423 |
Description
| Title | 1987-04-23-07 |
| OCR text | Nr.;3:i EESTLANE neljaiJäeval, 2^ tk. iärig lastanq: E K L :mä!etiirnHr märtsil Tartu Colle^e^i lones, Masters Cafete Lvõtjaid oli kuus. Turniir [.ruline, Shveitsi süstee-i- mused olid järgmised: punktiga) Jaak Järve, iiernitas EsticH; ' lldemar Jaanberg, korp! . Treifeldt, korp! Reve-mil oli 3 punkti), õistlesid Georg Orgü-lUgala, Helmut/Aavik, cffa ja Max Pentre, met- Ipeab avaldama Toronto leklubi esimehele Lembit , ke^soli turniirikohtüni- Id tuleb tänada Masters * a mänadzheri Peter s't kes serveeris kohvi ja |d. terve päeva jooksul, suuremat osavõttu tule-i Korp! Fraternitas Estica Kanada. Koondis |Ehlvest parim maletaja |du maletajate individuaal-ndid (reitingud) seisuga 1987 avaldati m fc^ÖÖ punkti ^^^0 vicõfgeim on G. Kaspä- • |9 punktiga. Eestlasist-on cuid vpel 45. kohal, Jaan le reiting on Ollon 75--P 2451 iis on kokku 562 meös- , Sinna kuuluvad veel letajäistL Nei 2393v A; i 2387, H. Kär^^^^^^^^ '2318,R. Etruk2314,^^ 2302 , A .Vooremaa |.. Vetemaa 2285, H . Liiik H: Pohla 2263. tabelis on 118 nirne; kõr-tingon M . Tshiburdanid- 1 punktiga. Eesti maleta-tabelis^ t; Fomina: 20. M p / ; M ; Ran^ puii jagab 52-54, kohta ^ M; 'Kinsigo 56-6 h ; kohta •nktigä:X.->;: 'tiiiiiiiiiitiiOiiiiiiiiiiiiiiiiniu t a a d i o j ä a m a g a , nii et . 1 i d , silriiäid tolmu täis, :öhäl on küik. .S ld: h ä d a o h u , j a varsti h b ä h a a r a j a i l e , yastu.^ b: räsfepatarei: • -lahingukava:^ ^^^'^^^^^ lole yäijakoÖk/^^^^ N itja —• korstnast ajab |uvad -hing lõdvemini-inat^ otsekui yec^^^ raudla11ide ^koormat. etüb^ni;i^ kõige ^ees^^^^o oma kahdam 11 ihust rivanem Pension, kui oleval •jüKulvSupii^ongi : kinnikruX^itud; kaane: culpikäeis Hoides; kor-iniikoörem; kus peafe si-iguste muude köogv-laskemoonaga. S^d^ tšperkr Hurm.^^^^K ces I va no V on varus-uBtayädypon kaitse-^ isionil;; kökdl ja^^:I^^ ^dv on kõilf hästi» ja suunduda otse |t köögi esitiiene teisel pool jõge tud raadiojaamale. Nii ra selle täitmise.- t^ion isiklikult. ; ' me kunsf - muuslKa .P/^ff P P l^P W P^VIPPWP P iP P V^P % ^ P P Ülikoolis — Jaan Tõnissoni Fond JÄÄN fÖNISSON Kavatsusel on eesti keele lektoraadi loomine Toronto ülikooli juuräe^ seoses seal juba oleva Eestiainelise Õppetooliga. Selleks andis esimese toetuse Jaan Tõnissoni Fond, mis asutati , Leonhard Kahro pärandusest Eesti Üliõpilaste Seltsi Toronto Koonduse juurde. kaät kodumaal enne kui ta 1944 ,a. põgenes, 1950. algul siirdus ta Londonisse Ontarios, ku^^ kinnisvafa-õiguse tuvastamisega (property title search). Ta võttis aktiivselt osa eesti ühiskondlikust tegevusest nii Londonis kui Torontos, kuuludes ka RVN/EKN koosseisu. Isiklikult hindas ta I. Tõnissoni eriti kõrgelt ja oli peakõnelejaks Torontos 1969.a. yiiniasele pühendatud aktus ? Suure osa onia'päfan ' testamendiga EÜS-ile, tingimusega, et luuakse Jaan Tõnissoni nimeline fond, millele edaspidi ka mujalt pärandusi või annetusi võib laekuda: Eriliseks testamendis • väljendatud sooviks oli eesti keele " õppimise ja valdamise õhutamine eesti noorte seas. Seega ka äsja loodud fondi esimene toetus ongi Toronto ülikooli juurde eesti keele lektoraadi.jaoks, mida Fon- • di valitsus iibeks põhiliseks sammuks pidas võitluses eesti keele . püsimisel. : JaanjTõnissoni Fond. loodi 11. jaanuaril 1987 nii, et Leonhard Kahro pärandus ja selle kasumid ; fondi loomisel, kokku 75,000 dollarit, said selle ! puutumatuks põhikapitaliks. Sellele lisaks asuti kohe ka uute toetiiste hankimisele, miiledest märkimisväärsem Karl Auna : lÖOP d^^ võimaldab peale eesti keele eden-damise toe ta d a k a te i s i rahvuslikke algatusi Jaan Tõnissoni ; puhta rahvusideolõogilise võitluse mõtte ^eeskujul kui teised Fondi. toetajad oma raha kasuta-mise ü 1 dsuuna 1 ahtiseks jätavad või kui teisteks otstarveteks selle-kohaseid annetusi ja pärandusi tehakse. See on, Fondi tegevuse raadiuse ja ulatuse määravad annetajad^ jättes Fondi valitsuse^ ülesandeks vajalike program-- miiiste ja jai^el^^^^^^ • küsimuste lahendamise koostööd vastavate ekspertidega. Ka eesti keele lektoraadi loomise toetamise otsus tehti pärast Eesti õpetajate ühing Kanadas esinaise :u ja Eest külalisprofessori dr. Tõnu Par-mingu arvamiste ära kuulamist. EÜS-i 117. aastapäeva pidulikul aktusel 4. aprillil Tartu Kolledzhis Jaan Tõnissoni Fond ja tehti teatavaks eelnimetatud toetus kuue tuhande dollari suuruses. Fondi juhatusse kuuluvad Robert Kreem (esimees), Karl Aun (abiesimees), Silver Kask (laekur), Hanno Niidas (sekretär) ja järjekordne Toronto Koonduse esimees (praegu Mark Saar). Dr. V. Salo, kes seni on Toronto ülikoolis oma teiste ülesannete kõrvalt õpetanud ühe kursuse ulatuses eesti keelt, on teatanud et tal ei ole oma otsese töökoormuse tõttu enam võimalik seda jätkata järgmisel aastal. Sellepärast ongi tekkinud vajadus mitte ainult tema asendamiseks vaid uue lektori leidmiseks, kellel oleks võimalik seda teha täie ajaliselt ja kes oleks keele õpetamise alal ülikooli ettevalmistusega. Selline lektor saaks ka mitmeti edutada' meie laiemas ühiskonnas^esti keele õppimist ja õpetamist, näit. keeleõpikute ja sõnastiek koostamisega, kursustega täienduskoolide õpetajaile ja eriti juhehdaniisega eesti keele õppimimiseks või täiendamiseks üliõpilas- ja pisut yanema-ealiste noorte seas (aastad 20-30). See nõuaks aga iseseisva lektoraadi loomist ja vastava Õppejõu leidmist. Vastava kvalifikatsiooniga isik olekski juba olemas, kui ainult leiduks küllalt raha temale palgajä kulude nriäksmiseks, Eesti Õppetooli Sihtasutus ei saa seda oma praegustest summadest teha ning vajab selleks mujalt lisa. Nõnda Tõnissoni Fondi poolt lubatud toetus kataks umbes veerandi ettenähtud kuludest järgmise õppeaasta jaoks ja Sihtasutus ka ülejäänu laekumist. 6. märtsil suri eesti vanema põlve maalikunstnik Lembit Rull. Lahkunu oli sündinud 15. juulil 1904 Viljandimaal, Meleskis. Kunstilise hariduse sai ta „Palla-se" kunstikoolis ajavahemikul 1925-1943, olles õppeajal tegev näitusist osavõtjana, karikatuuride ja illustratsioonide loomisega, töötades ,,Lastelehe''toimetuses,^^ samuti ,,Vanemuise''kunstnik-dekoraatorina. Olulisema lõigu tema tööst moodustavad lavaku- 9 26. veebruaril lahkus elust graafik Raoul Koik, kes oli sündinud 26 .jaan; 1928. a. Tallinnas. 1956-1962. a. õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias graafiku eriala. Kooli lõpetamise järel töötas pedagoogina Riiklikus Kunstiinstituudis, õpetades kirja-ja raamatukujundust, maali ning joonistamist. Graafikuna kujundas ta aastate jooksul arvukalt raamatu id, samuti heliplaadiümbrüseid, plakateid jne. Oma akvarellidega ja kujunduskunsti alaste töödega . esines Eero Võit] iseseisva Toronto Kuninglikes Konservatooriumis kõlasid 2, aprilli õhtul ühe noore eesti kunstniku tshello-helid. Eero Voitk, pärast seitsme aastast treeningut Toronto Süm-foonia- liikme David Heathering-toni juures, astus iseseisvana kontserdilavale. Teda oli tulnud kuulama 100-liikmeline publik. [Cavas oli Prelüüd Bachi viien-. dast tshello-süüdist ja väga nõudlik Beethoveni sonaat G-duuris. Selleks palaks astus klaverisaatjaks lavale 15-aastane Jeannie Chung, kes oli käesoleval aastal üle Toronto korraldatud Kiwanis võistlusel kõige kõrgema auhinna võitja klaveri alal. Beethoveni sonaatidest on tihti juttu kui,,klaveri sonaadid tshello saatel" ja selle pala esituses oli kuulda et klaver oli valjem kui saatja. Kahe „solisti" tehnilised võimed kui ka muusikaline koostöö olid nauditavad. Kava teises osas esitati Dvoraki ,,Rondo",; milles oli näha eriti head tehnilist kontrolli, ja Boc-cherini, ,Concerto*'. terves kontserdis jä eriti viimases palas oli kuulda Eero väga väljendu^rikast mängimist, mis on tagajärjeks tõhusale harjutusele ja ta juhendamisele. Soovime Eero Voitkiie tööle tema šilinapaistva tuleviku suunas ja ootame järgmist kontserti , mille paneme ,,hästi suure kella" külge. ^ CHARLES KIPPER Aprilli alguses avati York ülik€)OÜkuiM^ ülevaatlik Soome klaasikunsti näitus The Modern Spirit^S 50 aastat Soome klaasikujuudust ja meisterlikkust. Näitus osi koostatud Soome Klaasimuuseumi poolt ja korraldatud National Museum of Canada internatsionaalses 27. märtsil toimus Vancöuveri „Meie Kodus" Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) järjekordne loenguõhtu, mille sisustas prof. dr. Jaan Timusk Toronto ülikoolist, kes selle õppeaasta veedab Briti Kolumbia ülikooli juures uurimise otstarbel. Elavalt ja pildirohkelt esitatud loeng ehitustehnikast ja ehitusfüü-sikast oli kokku toonud arvukalt publikut. Seekord oli rohkelt esindatud ehitajaskond ja arhitektid, kuid teema oli nii paeluv, et peale loengut küsitlejaid oli igast soost ja suurusest. 'Prof; Timusk on eriti huvitatud ,,dünaamilise seina printsiibist" energia säästmise eesmärgil ja on seda rakendanud omaenese maja ehitaniisel. Referent leiab, et autode tehnoloogia on määratult arenenud, ehitustehnika seevastu aga üsna maha jäänud. Toronto ülikooli täisprofessori ja Ehitustea-duse Keskuse esimehena on tal tähtis ülesanne edutada ehitusfüü-sikat nagu seda Rootsis ja Jaapa-nis juba tehtud on. Viibimine Vancouveris on prof. Timuskit aidanud uurida Kanadas täiesti erineva kliima mõiu ehitustele. Järgmine EKÜK loenguõhtu toimub 24 aprillil, mis on pühendatud kaladele. Ins. Boris Tesnov annab ülevaate ,,Briti Kolumbia lõhe", näidates ka kahte filmi lõhejooksudest Adams River'il ja Weaver Creek'is. Sellele järgneb kirjanduslik osa — merele ja Näitus toimub Soome saadiku Jaakko Blombergi patronaazhi all ]a on käendatud Canadian Friends of Finland organisatsiooni poolt. Amedikul avaõhtul pidas enne näituse avamist tunniajalise loengu. Soome ja enese klaasi-kunsti loomingust Soomest tulnud kunstnik Jorma Vennola. Kunstnik üdes, et sündmuse puhul ta esindab kõiki soome klaasi-kunstnikke. Ta on töötanud maailmakuulsas littala klaasitööstuses kaheksa aastat disainerina ja nüüd osalise ajaga. Ta on vahepeal olnud USA's Princetonis end täiendamas. i Slaidise abil viidi kuulajaskond littaiasse, väikses keskuses asuvasse klaasitööstusse, kus on ca 450 töölist, kuid mis Soomes on saanud turistide atraktsiooniko-haks, mida külastab aastas kurti 200.000 inimest. Ta tutvustas enese ideede leidmist ja nende kujundamist, mis ori mõnikord nõudnud pikemat aega. Kuusemets andis idee Kuuski" nimelisele klaaside seeriale. Osa lllliiS lAI KÄiSRI© MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595 390 Princess Ave., Willowdale iiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiii Kinkige sünnipäevaks ,,¥ABA EESTLANE" programmis, tiarbekunsti esemeid olid koos roostevabast terasest käepidemetega. Kuid viimastel aastatel on ta loonud kunstipäraseid komplekte, mille üldnimetajaks on , ,Hiljainen kylä" (Vaikne küla); kasutades majade ja muude hoonete vormi väljendab ta sellega küla ühiskonnas leiduvaid ilminguid inimeste vahel. On otse imetletav milliseid võimalusi pakub klaasimass, millele on antud maja kuju. Sellised tööd on leidnud kohad mitmesse Euroopa muuseumisse. Ta ,,paljastas" Soome klaasi värvita omaduse; klaas selleks tuuakse Belgiast, kuna Soome oma liiv on väga rauarikas ja annab klaasile pruunika tooni. Ametlikuks näituse avajaks oli Soome saadik J. Blomberg. Soome klaasitoodete imetlejaile oli mõni ese tuntud^ aga ikka enam on näitusel loovat kunsti klaasist, skulptuuride ja mitmest üksikosast koosneva kompositsiooniga. Soome klaasimeistrid on olnud Alvar Aalto (1898-1976), Tapio Wirkkala (1915-1985), Timo Sarpaneva (1926), Olye Toikka (1931), Jorma Vennola (1943) jt., kes jätkavad Soome klaasi kujundamist maailmas, kus on liigselt kopeerijaid, mistõttu soomlased püüavad oma taset säilitada ja uuendusi otsida nagu on omane igale kunstiloomingu-lisele protsessile. Näitus jääb avatuks 2. maini väljaarvatud laupäevad kell 10—5 õ., kolmapäeval, neljapäeval kell Näide Soome klaasi Eäitiise väU |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-23-07
