Vaba eestlane , July 10, 1979

              Nr. 51
sündmused hakkavad
iöda ja sanun-sammult
conio-eetsemat kiiju ning
istide suur osatähtsus
tutamisel kerkib seda-
)äeväv3lgele kuidas õige-
I muhameedlaste ja kom»
vahekorrad halvene-lünistide
rolli Iraanis toi-revolutšiooiü
läbiviimisel
Jf;savalt varjatud ja puna-lesid
Teheranis ja teistes
toiniimud veriste de*,
^sioonide ja kokkupõrge-ijatolläh
Khomeini pool-
I, kandes Marxi ja Brazh-
)de asemel seljas, ajatol-
^neini pilterSelle maske-
(s^tagused on hakanud
pikkamööda selguma
jrti praeguse õigeusklikest
ledlastest koosnev revo-lihe;
nõukogu laskis van-
Lommunistlilai partei kat-btsiooni
Mujahedin-e-
•juhi Mohammed Reza
I keda süüdistatakse spio-
3sN. Liidu kasxiks;
hmed Reza Saddati, kes
Itselt insener, mängis do-liit
osa shahhi kukutami-tema
löögiütosed olid
tänavatel toimunud ra­ja
kokkupõrgetes sõjä­ttega
kõige aktiivsemad.
>uutis seni oma tegevust
Inentset osa revolutsiooni
|sel varjata* oodates näh-
>odsaT; momenti Kohmei-ppbldäjate
kõrvaldami-voimu
üle võtmiseks,
|ld on tema põrandaalune
3ä salajased sidemed N .
itkonnaga hakanud ava-kerkima;
Kuna kogu
võtnud skandaalse pöör-rardab
hakata k a paljas­te
osa shahhi rezhii-leeriklaste
mõju mi-ei,
siis on punaste organi-
Mujahedin-e-Khalq'i pi-
^vjalikuks avalikult selgi-
Ilised olid Saddati side-
"iiidu saatkonnaga ja mil-elastega
kontakte otsiti,
kiitus on omamoodi müs-
|r,elle avalikkuse ette too-lioonist
võib järeldada, et
stid katsuvad oma juhti
[pesta j a tema sidemeid
ja vabandada Ühendrti-
|tase tegevusega. Niinelt
kommunistid, ej Sadda-
|. Ludu saatkonnas ainult
lärgiga, et hankida ve-tlhendriikide
salalüure-
GIÄ juhtivate agentide
See vabandus tundub
ipaistvana ja otsituna^
lis on üldiselt teada
tihedad sidemed venelas-ti
kuna Saddati töötas
la Isfahanls teirasetöÖs-imisel,
mis rajati N. Lii-sel.
E t venelastel on seo-
^ati arreteerimisega tuli
ihtub juba sellest, et N .
^javäeline atashee koi.
Lougpvikin kutsuti pa­lati
trellide taha paiguta­ks
korras Moskvasse,
ninased haistavad juba
lu. Saddati vabastamise
esitamiseks korraldati
möödunud teisipäeval
Jänavademonstratsioonid,
võtsid osa 20.000 ini-
|?Ilest võib järeldada, et
kavatsusi ja õiget palet
kommunistid hakkavad
|( ma jõudu ja õiget palet,
li on põhjust küsida —
|ni revolutsioon on jõud-ärengu
teise ja otsusta-isi?-
kde kokkukuivamine
Bddes on võtnud juba
jriõõtmed, et riigimehed,
ja leidurid on pannud
pead tööle uute e n e i ^ -
l&iutamiseks ning nende
lendamiseks, Rootslaste
on Kalifpmias mõned
Ihakanud hauduma ideid
[?.tama mõtteid, et tuule
tuleks s i s e s t suuremal
tasutada.
tanciscos onuks erakom-
Uikkuse ette tulnud plaa-flega
kavatsetakse tuuli-fornia
orus püstitada 20
dt, mis annavad energiat
[e inimesele ja võimaS-sta,
jooksul cli kokkuhoid
vaadi ulatuses.
• (Järg lk. 3)
I
0
t •
Nr. 51 VABA EESTLANE teisipäeval, 10. juulü 1»^^ Tuesday, M y 10, Lk. S
14. ja 15.
461-0912.
21. j a 22.
tel. 75ll6Ul.
djr..T. Sauks,
T. Kuutam,
New Yorgi eesti ühisikomias po-pulaaim^
seltäkönnat^elane Ülo
Lepik sukeldus tänavu kevadel k a
ämeeriika poliitiOlsse ellu ning kan­dideerib
praegu laiaulatuslikius
Huniterdiopi maafconns iEleading>-
toni linniavalitsii^. Eelvalimistel
ta üllatusltolt liuli hÄte aiTvuga
e s i m ^ e kohale, 'isasdes isegi
rohkem amäli, kui temaga feoos-kandideerija
republikanide par­teis,
senine lirmanõünilk Itere^
Martin.
Ajailisht ,3;underdon Review'*
kirjutab, et „uustulnuk t?lö Le­pik"
sai suurima häälitearvüga. m-publikahide
kandidaadiks j a lä­heb
xiüüd valimistele jkoos senise
iinnanõunikn Terese Martiniga.
Lepik sai 326 häält, Martin 319
häält. Republikanide järgmine
kandidaajt sai 223 Ääält ja nelj as
kandidaat vaid 60 häält. Derno-kraatide
kandidaadid said 90 ja
83 häält, mis näitab, et sealne
maakond; on /tugevalt repiiblika-nide
käes ja seega peaiks Ülo Le­piku
läbiminek sügisestel yaillmis-tel
olema kinclel.
Linnanõukogus vabanes tänavu ^
kaks kohta, mille täitmiseks nüüd j
¥anemä. põlve esinejate T Ä M : Festivali ,.<oM TJE. laulmas Haray
Wo: Vaba E^lan©
1
Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis pidas nelipühad^
kodus traditsioonilisi nõupäevi. Siiur osa ajast pühendati
misel aastal asetleidva ma£dl^ ettevalnüstamiseks. tihtlt^
sl ktnnitati huik ettepanekuid, mida mõõdmiud sügisel vafitad
planeerimlstoimkond oli väljatöötanud. Ühdiääls^tt otsnstati
laagri nimeks võtta VIKERKAARE. Laagiimärk, mille kavandi
e^tas G. IlvesJ ning mis kujutab eesti värvides vfikerksWi ühl&>
maleva malliga Mdis kõikide poolelwidn.^^^^^^ ^^^^^^^^^i '
Tegevus laagris on suunatud toimikonna juht on Rein Asu,
minevlfcule, oieivikulejä tuleviku- laagri ajal täidab ka juhtide aU-le:
E s i m t o vii]3 laagrielanikud laagri juhi kohta. Sfc^i^
vanaroesti Ränikivi nimelisse kül- de all-laagri üldjuhiks on Jaak
la. Nõupäeviadel tolmus külale Akker, šikautide laagri juht Hei-nurgakivi
paneminie, Ikuna nüüd nar Vaüfe, gaidide laiagri juli!
on kMa plistitaim^ juba teoksil.' koht oh veel selgitamata.
Sinna ipüütalfcse koondada eelmise HelUaikieste^iundude laagri üld-keskel
esinenud tarbe- ja juhiks on Leida Helbörg, hella^
voodinaabrid. Seda tõendab nüiid
N.'Liit.-:-
Selle aasta suvel toimub T a l i n -
republikanid kui kä demokraadid 'ria lahes suur eelolümpia regatt,
seadsid üleis omad kandidaadid.' millest võtab osa ipurješportlasi
Flemingtoni ajaleht „The De- 56-st rahvusest. Kutset osavõtuks
mocrat'• kirjutab, et Ülo Lepikut' pole saadetud Iisraeli purjesport-toetasid
rõhuvas enamuses farmi- iasteley: ehkki olümipiamängude
põhikir j as ön keelatud rahvaste
eemälejätmine rassilištel või po-dis
paremat kontrolli ja.planeeri-' liiitilistel põhjustel. Isegi natsid
mist looduslike ressursside säili-; alistusid nendele eeskirjadele ning
tarmseks. T a mainis k a oma lend-'feorvaldasid olüm,piamängude
lehes, "et Readingtöni vünibritseb j ajaks vaatekastidest j^u^
ilus loodus viljaka pinnase, väjrs-[a^^ ,yStürmer". See on eel-ke
vee ja i>uhta õhuga. Kahj.uks: maitseks, mis on oo^^^
see ümbrus^on, sattunud linnaks-1 tel 1980. a.Mos^^
tumise ohtu uute asunduste r a -
Laagri lÕpUs toimub lend tulevik­ku.
Nõupidamisel kinnitati' ame­tisse
k a hulk juhte. Organisatoor­selt
töötab juhtkond toimkonda-
• , . ^ „ . des. Osavõtjad jagunevad vanuse
^ o r t ja poimika on halvad alates 1. juulist ^to^ võiksid Hitleri SS-juhi j^^. . aiMaagritesse, kus on oma
.Ä\^^r.\^^Ac^^A^^.T^r.^Ar.^r.^v,v,Al>'\•r^\ Darre korraldused muutrnatu^ - - -
sõnastuses üle võtta.
KÖLN ( V E S ) - - H a m b u r g i s ilmuv n ä ^
milles TÕrreSdäkse venelaste olünapSa ettevsIMsüisi natside onMgä 1936. a.'ÄnMis, milles Juttu
. ka. Eestist,: öeldakse'koltovõtlikult: ^; ^; ;
tööriisfcu. Nü saab anda noortele
tiõetruu pildi meie vanarvaneonate
igapäevasest elust. Laagsris olejad
tutvuvad ketramisega, pastlale
valmistamisega, leivaMpsetamise-ga
j a võib-olla k a sep-ikoja tööga,
selle kõrval tutvutakse elavate
koduik)omadega. Olevikku peegel­dab
noorte poolt kavandatud
mis lõpeb
maade sä-iiitamise pooldajad. Le­pik
oma vaiimisprograanmis nõu-jamisega,
mida soodustab praegu­ne
maksupoliitika. Siinse kauni
looduse säüitamiseks tuleb .koha­pealsel
linnavailitsusel töötada efc-tenägelikiilt
j a vastutustundlikult.
Ülo Lepik on keamiainseneF
ning on töötanud paljude riiklike
ettevõtejte ja
sel.
rini einestada teede ääres.
Olgu rangeimalt sellele tähele­panu
juhitud, et laagerdumine tor
hib aset leida ainult 150 meetrit
maanteest. eemal. PürkOndades,
kus vangid töötavad põliutbödel,
ei tohi nad töötada teede lähedu­ses.
Poliibvange ei tohi 1. juulist
kuni' 15. septembrini üldse lasta
See korraldus on alla kirjuta­tud
Walther Darre poolt 23. mail
H.KIRIK
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 2Ö0
^lexdale, Ont. MSiV SYT
Tel. 7454622
gj:A|:tMTui,r:;v,-:
( lk. 2)
. Projekti tegelikuks teostajaks
on Massachusetts! osariigis asuv
firma U.S. Wiudpower Inc., kelle
tuuleveskite projekt lahel) esialg­sete
käl|nilatsio(>niäe kohaselt
maksma 75^ miljonit dollarit, K o l -
raediivalised veskid rajatakse 80
miili San Franciscost lõuna pooS
asuvasse Pacheco Psss'i. Kalku­leeritakse,
y 20 vesMt annavad
Igaüks maksimaalselt 50 kflovat-ti
elektriei^rgiat Veskid kujutžv-vadenfJist
150 jala kõrguseid tor­ne,
millede tiivad ringlevad 50 ja­lase
läbimõõduga ringis.
Kui projekt õnnestus, siis ka­vatseb
ettevõte rajada mitusada
sellist tuuleveskit Paoheco piir­konda
ja mujale. Pacheco piir­kond
ön selliseks ^ eksperimendiks
eriti soodne> kuna seal on tuule
kiirus pidevalt 16 kuni 20 miili
tunnis. Originaalse eksperimendi
Juhid ei hellita süsM surari lootu­si
lähemas^ tulpvikus tuuleenergia
abil pakilise einergiakriisi lahenda­miseks
j a kalkuleerivad, et tutale-veskid
hakkavad õli tarvidust mõ­juvalt
vähendama ales 15—2Ö
aasta pärast.
J a a . . . . Vpib-olia tõesti, on sits
Jõufiud nii kaugele, et iga auto
• . Mba nädaflaid pole Tallinnas,
on' Eesti NSV pealinnaks,
• peagu iiidse l i h a müügil.
Tallinna koduperenaised, keda
võib näha sabades potairhas liha-äride
ees, saavad mõnikord võib­olla
ainult sea feõhupeikki.
Mida nad aga kindlasti saavad,
need on Tallirina^^ ta
nääride küiinilised laused: „Tai-metoidu
tagajärjel pole veel kee­gi
surnud". Teiseks lööklauseks
elanikkonna trööstimiseks on:
Vajame liha välismaalastest pur-jesportlaste
jaoks".
Mitte ainult ümmarguselt
300.00Ö-de elanikuga vanas hansa­linnas
ei valmistata ette ölümpiar
mängudeks. Peagu kogu N. L i i ­dus
tehakse aegamööda etteval­mistusi,
et anda välismaalastest
külalistele väärpiltiröõ^nsast, ter­vest
j a rahulolevast elariikkon-nast.
N i i nagu seda praktiseerisid
natsid 1936. a. hea eduga, mille
andis tookordne Reichsbauern-führer
Darre maaelanikele
oliümpiamängude puhuks: '
./Eelseisev olümpia, kuhu tuleb
sadutuhaflideid välismaalasi, teeb
meüö kohustuseks talumehi ja
külasid kõige. paremast küljest
näidata. Annan seetõttu järgmise
korralduse:
Külad, • mis asuvad pealüMus-^
; teede ääres, tulevad põhjalikult
1936. SS-Gruppenführer Darre o l i
Reiohsbauernführer Kolmandas
Riigis.-
Umb^ samasugused määrused
ja korraldused on N. Liidus ette­valmistamisel.
Nõukogude fimkt^
Darre ; ja vene , .vürst •Grigori
Aleksandrovitsh Pötjonüdn-võiksid
olla sovettidele eesku­juks.
Potjomkin oli asehalduriks Krim­mis.
Ta laskis keisrinna Katarina
II' petmiseks püstitada 1787. a.
Volga kaldaile 'külade fassaadid,
mis veel praegugi mõisteks Pot-jomkini
külade nime; all.
Aastal 1980 ei kijiku Potjomki-hi
külade nägemisega sisse mitte
keisrjMa, • vaid välismaalastest
külalised, eelkõige kergeusiklikud
jiihtkonnad.
ÜJdtoiÄonda kuuluvad'
Tillu Hänson, laagrijuht,
Meerits ja Andres Merelaid, kes
keste laagrijijhiks Ann Varma ja
hundude laagri juhikfe Dea Raud,
Rajurite all-laagri juht on E ^ o
Paldrok, kuna külaiislaagrit juha­tab
Riho Raj ajmäe. Laagri tsei^e-mooniamefeter
on Harald Seipp.
Mitmesugustel aladel on lälagri et­tevalmistustöödega
raüoendatud
Inga Anderson, Triinu Wiiburg,
Merike Merelaid, Helv© Fiaju ja
Kristjan I%mo. Otsiistaitika^^i^^
dustada nn. Nõuandev Kogu, kus
muuhulgas on esmdatud välisana-levad
j a kõik all-laagrid. Peaie
selle on laagris Vanemate Kogu,
kuhu kutsutaikse kõikide malevas
esinevate Skaudisiõprade Seltside
ja, Ringide esimehed ning ESTO-
80 peakomitee esimees.
Nõupäevadel airutati ka laagri»
Hint kui ESNMR. juht, kes k^-
programmi
koordineerib.
laulu võistluse läbiviimist ja sa-on
laagri abijuhid ning Vlrg(^ „tööaineti" sisse seaxhnist.
' Nende päevade ajal tehti k a hulk
kehalist tööd, lammutati suur
palkmaja, mülest saab ehitusma-tenjali
Ränikivi külaäey määrati
ära laagrikohad ja süüdati ka V i ­kerkaare
kutsetuli osavõtjate
-u
Juunikuu • keskpaigu toimus
Tallinnas viis päeva kestnud Nõu­kogude
Liidu ,Noorsoo-organisat-šioönide
Komitee (komnoorte)
ja Ameerika Ühendriikide; Noorte
Kristlaste Associaitsioani (YMCA)
vaheline desarmeerirnisälane se­minar.
Sellist Seminari on^ kaks
koida vaOTi peetud — 1977. a.
Bakuus ja 1978. a. Houstonis,
Tänavad ja. teed tulevad piiiasta-da
ning külad Ise peavad k a vas­tava
mulje jätma.. Majad,' mis
asuvad otseselt teede ääres, tule­vad
valgeks värvida. Põlluitööli-
•sed,-:fces töötavad väljal,_:ei ^toh!
Tänapäevases paljudes möistmatuis ja arusaamatusi tekita-vats
suhetes on üks hänmiastama panevamaid kommunistide ja
kristlaste vaheline suhtlemine. Nü varustab Kirikute Maailma-ilit
nmilma ,,i^u*' liuvides konmiunistlikke partisaniüksusi, et
need võiksid oma terroriaktsiöonfi teosMa, kommimisfclikud W-Seminari,
üksmeelne lõppdo-imment
oM saadetud N . Liidu
Ülemnõukogule Ja USA senatile
sooviga, et nad ratifitseeriksid
SALT II kokkuleppe strate^-
listfi ründirelvade piiramiseks.
YMCA del-^atsiooni oli vastu
Võtnud ka Eesti ülemnõukogu
presiidiiaini Tallinna linna täitev­komitee
j a ELKNü kesild5omitee.
Külalistele oli tutvustatud eesti
koole ja noortelaagrit. Küsides^
mille poolest Ameörika j a Nõuko­gude
noored erinevad, vastas üli­õpilane
July Bonni üheaidriiki-dest,
et olevat väga raske esinevu-si
välja tuua. Nõukogude õpilased
olevat tõsiseana suhtumisega õp­pimisse
j a mõistvat paremini ha­riduse
vajiadu^, kuna ameerika
lioöred omavat laiema ettevalmis­tuse
ja alllesipäirast ülikooli lõpe-taniist
haikfcavad end s$>etsiaJise&-
rima kitsamale alale. •
Eestlastel on olnud Rootsis ja
varem ka Kanadas kontakte
YMCA organisatsiooniga. Kas po­leks
sobiv sellele polütifcast ee­male
hoidvale, M d .poliitikat te­gevale
kristlikule organisatsiooni-le^
tutvustada olukorda N. Liidus,
mida nad suures sapmse vaimus
tõeli^lt ei märganudki?
VanarEestl päeva tegevust ja Rä­nikivi
planeerimist kavandavad
Sigrid Põdrus ja Ao Vaks. Skau-ditehnüise
päeva eest vastutab
Harry Sepp, kes ühtlasi on laagri
sidetehnüise võrgu yäljaehitaja.
Noortepäeva kavandab Geo:
Metsalo. Administratsiooni, toim­konna
juht on Gustav Ilves, sek­retariaat
on Mart Kiiveri kätes.
Majandustoimkonda juhatab'tas tugev |maavärin&^ M-Evald
Antsmaä. Sinna toimkonda \ neosa ja Kostariika idaosa, pu-kuulub
k a laagri toltlustaja Madis; rustades aknaid, tekitades sedn-
Laaš. Tehnüises toimkonnas vas-| tesse pragusid ja tõugates mõned
tutab Metsaködu vajalike väljsr i müürid .ümber, samuti puirusta-ehituste
©est Arnold Pundi. Valis-! des veejuhtmeid. r
PANAMA — Pühapäeval rapu-raa
»a?a«B»asDarH>
$18.
$ 9 .
$35..
9.-
EŠTO MUTUAL FUND,.LTD.:
Aktsia, hind^-29.
145 Külg St. W., Eoom 1900
Toronto, Ont. M
katusele on kulutatud väike tuE-leveski
ja sõit Torontost Musko-kasse
läheb ima^
354-1131
925-6812
Mõlemat maad esindasid kfiun-me
noÄ.'-;
Kuna see toimus -Eesti pinmai
siis kuulus N . I^du delegatsi­ooni
ka kolm eesti esindajat.
Eesti' Leninliku Kommunistlikifi
, Nopi^ühihgulElLKNÜ on kom­noorte)
keskkomitee sekretär
Ännela Laht, Balti Manufak^
tuuri kangur Ludmilla Stepano-va
Ja TaUiima Riikliku Kunsti-
: instituudi esindaja Indrek Sa-
. musenko. \
Seminari töö toimus sektsiooni­des,
kus arutati praktüisele des-anmeerimisele
üiemmekuvõimalu-si
nüig ühiskondlike jõudude osa
võitluses rahu ja pingelõdvendus-protsessi
edasiarendamise eest.
Kõne all oli k a N . Liidu Noorte­organisatsioonide
Komitee ja
YMGA tegevus rahu, desarmeeri-mise,
rahvaste üksteisemõistmise
ja sõ»pmse saavutamise huvides,
Fropagandalehe „Kodumaa"
andmetel olid Ameerika noored
seminariks hästi ette valmistatud. HONOLULU — USA president
Leht ütleb, et komnoorte ja Jimniy Carter ütles siin tehtud
YMCA organisatsioonide vahel peatusel, et ta ikavatseb selle aas-olevat
erinevusi, s^t YMCA on ta vümase reisi teha Kanadasse,
end kuulutanud polütikast kõrval- Ta on valinud külaskäiguks aja,
seisjaks, millist seisukohta- aga mil Kanada parlament on koos,
N. Liidu noo5:sooorganisatsioonidvõiimaB oktoobris. See õleks
ei jaga, kuid see ei takistavat tei- ^ esimene külaskÄ Kanadasse
netesse mjõistmlst. : . . pärast, presidendiks^
laiiadsisr
$10.56
U S A * :
$58.—
$30.—
$53.
$28.
$15.
LENNUPOSTIGA i]lemere-maa(3®^
$6S),-^, poolaastas $34^, Teerandaa8t&§ 018.—
Aadressi muudatus 40 ceiiti. Üksiknumbri hind 4Dcei^.
. Kaiäia aadressidele palnme. märMis ,JPOSTALC
Parigatshekk või posti rahakaart
Free Estoiüan Pnblishers nimele.
-
PaluB mull© saata VABA EESTLANE aast£^ / pm^laa^a&s /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alat^
- - - - - - - - 197--^TeH^ katteks lisan $
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Ralia saate
Nimi: : . :
„..__ ,• .