1979-07-10-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 51
Nr. 51
k luaietuskogu
71
pg& LÕDoa-Eesti va-
Soomest, selle sha-
Itikast, aga ka oma
is ja tähelepanuerk.
lUmnnad kogutet.
I I
|;50 centa
:ALITUSE§
la 50c
Igi tänapäevast ola-
(Uitikat, Soome valit^
taoes Sööme saaiü-andmeid.
biituses
ses
jd kirjeldavad seda^
kd. Teos ön hea tiit-
|ee ennegi on teada,
imata ja aus, mille
V6 v e ^ sanreiiisiia
kteteik
JTUSES
jve Saksamaal. Lisaks
IvÕistiusvõimlemine oh
id 89-s eri riigis, kes
luvad rahvusvahelisse
tatsiooni FIG. Selle
on:. 1) võistlusreeglite
(e, 2) treeningmeetodite
Ivõistlusvõimlemist Ka»
Itakse föderaalvalitsuse
kui ettenähtud prog-üle-
Känadaline. Prog°
/intside ulatuses toeta-
Dtsivalitsuse pooltv
}ksin järgnevad prog-
[da on toetatud provint-poolt:
1) treeno-ite I,
|-gu kursused, 2) kestused,
3) võistlused, 4)
ite arendamine ja 5)
jhnilised koosolekud.
blMLEMISE ARENG.
[TA: EESTLASTE^ :
. E L E ;;(.;•-.
õimlemist on tutvustaks
mitmete etnilise
ilt. Neist • populaarse-iud
eestlaste: grupid,
ist Kanada võimlemis-teada
olevatel and-aste
grupp, kelle esi-
[1 esinemine oli Toron-
1932.
on veel teada Sokoli
b d i m a., H. Tütee
[hm 1949 a., Spordiselts
ti, kus naisrühm alus-
1950. ai, ja Montreali
1952. a. :
VABA JESSTLM^E teisipäeval, 10. juulil W - Tuesday, M y 10,1979
KylfytsrBkiB^i New
Tegevusrohke hooaja kunstüi-^ du^õMu, tähistamaks Juhan Liivi
seks lõppaikordiks New Yorgis i 115. ja Jaan Oksa 95. sünniaasta-oli
Portlandi lauluansambli ,)Ka-| päeva. Palake õhtust langes ka
ja" esineonine täisajalise kavaga
E. Haridusseltsi tavapärasel lõpu-pjeoi.
See S-^liikmeline andökas
noortegrupp laulis enese ka siin,
nagu kõikjal fern|e seda, saaJi täitnud
publiku südameisse.
Jaanilaupäeval sulgus taas E.
Maja uks külastajaile — väljaarvatud
reedene päev, mil pakutakse
kehakinnitust ja marjukestki
söögi alla-'kõigile, kes suvatsevad
neil päevil läve ületada.
Pilguheit möödunud poolaasta-^
ku lõpule kergitab kirkaima sündmusena
mälupilti taas Neeme
Järvi külaskäigu „Metropolitani"
koos sellbie järgnenud Kultuuripäevadega.
Seda järellainetust ei
koge üksnes siinne eestlaskond:
ema austamiseks, kuna juhtus
olema just Emadepäev. Retsensentideks
olid ikirjandusteadlane
Hildegard Rink Wilmingtonist ja
mag. Paul Reets Bostonist. S/Euu-sikalise
osa täitsid Heinz Riivald
ja Liina Purje; etlejana toimis Kar
dl Taniloo; õhtu ava- ja lõppsõ-.
nad olid V i l l i Kangrolt ja Mall
Jürmalt.
•: Eripäraseks ÖrJaMusIikuks
sündmuseks osutus akadeemiliste
naisorganisatsioonide kirjanduslik
pärastlõima — sel
aastal ENÜS-1/ eestvõttel; .,üri.
ttised tolmuvad rotatsiooni kor-
•raso •
Tegeldi eesti naise loominguga
„ka ameerika muusikakriitikud on j sõnas kui värsis. Valieipeal' pakuti
sellest näilisest „üllatuses" veelgi, kunsti- ja rahvapärast kandle-rabatud.
Nii kirjutab Robert Ja-; mängu ja sekka pisut lavaitantsu-cobson
aj akirf „Opera News"
juimikuu väljaande^: „Teisetes h i liseks
lisandiks oli „Eugen One-gi:
Esinemisvõimalus oli kõigil,
kes tundsid kutsumust — kas vastava
ettepanekuga või ilma — ja
gin", (mis olr) sel sesoonil era- neist polnud sugugi puudu. Oma
südamlik-hapraid värsse luges ka
külaline Kanadast, luuletaja Heli
kordselt võimekais kätes.
Tshäikovski ooper valmistas
ülimalt nauditava teatriõlitü, tä^
mu debüteeriva eestlasest dirigendi
Naami ..Karv! (Neeme
Kopti.
Ka muusika alail toimus mõndagi
meeldejäävat. Meeskoor tõi
, , , , ^ oma kevadkontserdil välja pool-
Jar.1) osavusele (kuulatud 3. ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ üllatusmehe, tshellist
^^^'h \ Andrew Cox'i, kelle õel Elizabetil
„Onegin" seab j püüniselä igal' on^ pianistina juba mitmeid aas-sammul,
äga Järvi on nähtavasti 'taid teenitud kuulsus. See noor
põhjalikult. süvenenud teose. par-' muusika^magister (Nashville'!
tituuri j a evib erilise armastuse sümfooniaorkestri luge alates 15-
iga noodi vastu. Tema tööl oli eluaastast) tegi oima suure piUi-hoogu
j a ^Ivavust, ent ka küllal- ga lausa imet. Repertuaar oli uud-daselt
lüürikat j a rahu, n i i et iga selt nõudlik, sisaldades peamiselt
itseen ikulges loomulikul — ilma eesti helitöid ja kuulaja4 süttisid
ülemääraselt pingutamata ja k i i - kiiresti. Vaene n^eeskoor, nende
rustaniata. Muusika helises ja j hoolikalt ettevalmistatud repertu-voogas
ning keelpillid evisid selle! aari! mängis sohst oma professio-teraliselt
sumeda pehmuse, mis ;naalsušega surnuks!
on omane vene hingelaadile". Kevad tõi E . Majja ka ühe an-
N.Y. eestlaste elus toimus aga: deka ja rea ihaldatavad auhihdu
muudJdpe^u^at j a seda enam- võitmid pianisti, S y l m . M l ^ i .
vähem rutiin^ära^t. V Kultumi- Polnud taas km^da uhtki Jaidu-iond
korraldas ulatusliku kiriah^ paxalleel^n-itiJste t o t ^
vaid kuulajaid napivõitu. Ent seda
johtub siin sageli. Rääkides helikunstist
ei pääse; seekord kuidagi
mööda Tobiaste perekonnst.
Maaja läks oma ameerika õpilaskooriga
Rooma j a tõi võistlustel
ära hõbemedaii;
Umbes' samal ajal võttis ema He-len
kätte j a võitis Kultuurfondi
poolt korraldatud klaveri-helitöö-a
n n a
2
ua
ST-U
i
2:
Ci
sa
N
VABA iESUMS
Kim st u
Km te ostate või müüte autosid eraviisiliselt, s is
käepigistus ja müügitõend ei ole küllaldase^
selleks tehinguks. '
Kui olete müüja, süs o i teie kohuseks kindlaks
teha, et omandiõigus on ümberkirjutatud ja
korrapäraselt registreeritud Ministry of
Transportation ämdGommunicatioiis asutuses.
Kui ei, süs ebaseaduslUniSt autoparkimise
karistüsteated saadetakse töile. Kui teie
inieid ignoreerite, süs võib veel juhtuda,
et teid arreteeritakse või tuleb teU kanda mmä
karistust lüklusmääms^ vastu eksimiste pärast.
Teid võidakse kä segada tsiviüvahekordadessis
autoõnnetuste puhul pärast auto müüM.
Kui te olete ostja, ka siis on teie huviks
-Mndlaks teha, et. apto omandiõigis om.registreentrad
teie nimele. Mõlemadl, nii ostja kui müüjai peavaii
Müiema Ministry of Transportation and
Communications autolöa asutusse et ülekanda
omandiõigust isüdüiult.
Tasuta informatsioon, „Buying or Selling a Car
Privately", on saadaval igas MTC autoloa asatases
või kirjalüjulti Public and Safety Information
Branch, Ministry of Transportation and
Communications, 1201 Wison Äve«,
Ontario MSMlJS.; • .
James Snow;
Min ister of Transportatioi
Ontario
Of
3
eo
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaaa
: •TOIMETUS;JA TALITUS ;
aWtud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus ! 364-7675
_ kodiis
jaspool tööaega'
Karl Ärro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutus! võetakse vastuj
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. honlm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-m.
• .. KUULUTAMINE
: VAB^ E E ^ A S E S
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
$3.25
$3.75
$3.50
de võistlusel kakS; esimest auhinda.
Ja zhurü ei teinud teps- mitte
sohki! Mis mmd, Imi elagu Tobi-aste
suguvõsa! .
Kujutavkunstil oli oiuline osa
täita Kultuuripäevadel, nagu on
olnud juba vareiii juttu. Kaunil
lehekuul eksponeerisid oma graafikat
ja skulptuuri aga ka kolm
balti rahvast üheskoos ja seda
eriti õnnesturiiult; Eestipoolselt
osalesid näitusel graafia alal
Agaate Veeber; Tise Leetaru, Pau-line
Leps, Epp 'Ojamaa, Endel
Kolks ja Eduard Rüga. Skulptuure
eksponeerisid Ädele Ulm-Augus-tas;
Karl Pehme ja seni graafikuna
tuntud Hans Tsirk.:,3altika"
tõestas selle näitusega oma elu^
üks toll ühel veenil
esiküljel
tagaküljel .
1.
KUULUTUSI
:. - ; VAST^^^^^^^
Vaba Eestlase taltBis:
135 Tecumšeth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tcföaega:
Helmi Liivandi 251-6^5
2. Mrs.
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont;
Telefon: 223-0080
Kultuumrituste vahepeal' (või
vastupidi) tehti E . Majas polüti-kat,
peeti pidusid ja moenäitusi,
korraldati aktusi ning arutati Ise-
' omaenda ja maailma probleeme.
Elevust^tetkitavamad neist olid
kahtlematult ÜE Kesknõukogu
aastapeakoosolek, millest kaugeimate
esindajaitena osalesid Viima
Belinfantö Hollandist ja A. Estra
Rootsist: E.V. Sõjaiköoli 60. j u u bel
ja Balti Naisliidu 32. aastapäev.
Viimase .^staariks" osutus
tunnustajaid konservatiivne : TV
kommentaator dr. Martin Abend,
keileit oli aktuse kõne. Dr. Abend
Cfh tuntud balti rahvaste sõber ja
nende huvide kaitsja.
• Nüüd siis seisab too majakene
34. tänaval pooltühjana, paneb
uut värvi sinna, kus see on
nud ja uneleb
i •
•r .
:.T.
(D Henno Tarikas, kes elab Hcffio-lulus,
kus ta töötab röntgenoloo-gina,
jätkates samaaegselt" õpin-
1 guid ülikoolis, saadeti mõni aeg
tagasi abistama Saipani, Mikro-
;neesias. Saipan asub Quaki saarelt
põhja pool.
Mööcltiriud sügisel Ärgentiinast
Torontosse M a l i s e n a tulnud . ja
siinses kunstielus oma skuüptuu-ridega
silma paistnud kujur Rudolf
Saaring tähistas 4. juuin
oma 75-ndat sünnipäeva kolleegide
ja sõprade ruigis.
R. Saaring (endise nimega Sõrmus)
sündis 4. juulil 1904. a.
Västseliuias. Alg- ja. keskhariduse
onmndas Võru linna algkoolis ja
õpetajate Seminaris 1914—1923.
aastail. Kunstilise hariduse aga:
Tallinnas, Riigi Kunsttööstuskool \
lis l » — 2 5 ja 1928—32, lõpetades
kooli kuueaastase kursuse meistri
kutse diplomiga kujutava kunstnikuna
ralkenduskunsti alal. ..
Juba kooli ajal töötas 'ta skulptuuri
alal, kuid pärast kooli lõpetamist
aastail 1932—40 töötas ta
ehitusskulptuuri aladel küll iseseisvalt,
küll abijõududega suuremate
tööde teostamisel ja mitmete
ettevõtete juures. Kui ta
esimese ehitusskulptuürilise praktika
omas Tallinnas „Seltskondli-ku
Maja" saali ikaunistustöödel,
süs hilisemad tööd toimusid Tallinna
Toompeal Riigikogu hoones,
Oru lossis presidendi suveresidentsis
jä paljude teiste ehitusobjektide
juures. Iseseisvalt töötas
ta Kopli Rahvamaja sise- ja
välisskulptuuride juiires, tegi Võru
linnapanga esikülje ja mitmeid
hauamonumente Võru kalmistul.
Viimane Suurem ehitustöö Eestis
oid Tartu Kaitseliidu Maja fassaadi
iküjundamine, mis aga jäi venelaste
Eesti okupeerimise tõttu lõpetamata.
Saanud võimaluse Saksamaale
põgenemiseiks, sai ta kõrgema
kunstihariduse Münohenis Kiyu-
Oma leiutistega rauasulatamise
alal on E n n Vallak tuntud üle
maailma rauatööstuse ringkonnis.
Nüüd on tema tööd hinnatud ühe
Ameerika ülikooli poolt. Saint Au-gustine's
College Raleigh's; Põhja-
Oärolinas, valis Enn Vallaku oma
audoktoriks. Vastav diplom anti
üle hiljuti', mis puhuks värske audoktor
OÜ kohale sõitnud Shveit-si&
t, kus ta alaliselt elab. .
. Genfis on E n n Vallak olnud ka
Etioopia peakonsuliks pikemat
aega.
tavate Kunstide Akadeemias, mille
lõpetas 1945. a. tiitliga „Akade-mische
Büdhauer". Akadeemilise
töö kõrval töötas ta G; Häusšleinl
ettevõttes marmorist hauamonu-mentide
vaiknistamisel. Peale sõja
lõppu töötas prohksivalaja A.
Züppale abüisenä vaha kadumise
meetodil ja tsiseleerimisel.
Ta töötas Münchenis 1949. aastani,
mil emigreerus Argentiinasse,
kus ei leidnud erialalist tööd,
mistõttu kunstitöö jäi vaid jõu-deaja
tegevuseks. Ometi jätkas ta
loomingut, millisest ajajärgust on
olnud ka Toronto näitusel esitatud
tööd.
Ta töid on olnud ©sitatud ka
mitmes linnas Saiksamaal, kus antud
hinnang on olnud heatahtlik
j a kiitev, tuues esile ta tööde haprust
ja õmaloomulist laadi, head
piimakäsitlust, vormi j a materjali
vahekorda kujutatava objektiga.
• •
R. Saaring tähistas oma tähtpäeva
Torontos, tundes tõsist
headmeelt kui saaiks oma pensionieas
olevaid loovaid päevi veeta
just siinses suuremas eestlaste
Logansportis, Ind. tähistab 1.
juulil 80-ä. sünnipäeva masinaehituse
insener Eduard Läte, pärit
Vaivara-Auverest, kus ta isa oli
sepp ja puusepp. Siirdunud vabatahtlikuna
Vabadussõtta j a teeninud
soomusrongidel, jätkas ta
pärast sõda õpinguid Sõjaväe
Tehnikakoolis. Lõpetanud hiljem
lennukooli, teenis ta lendur-oh-vitserina,
kust komandeeriti
Varssavi politehnikumi täiendama
end lennukite ehitamise alal. H i l jem
lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli
masinaejhituse insenerina.
Vene okupatsiooni algades vabanes
ta majorina, kui ebausaldatav
lennuväest, liitus sellega aga jälle
II maailmasõja ajal. Põgenikuna
Šaiksamaal,. Memmingenis, oli
ta seal autokursuste juhataja,
hiljenpi; töötades USA armee töö-kompaniis.
Emigreerus 1949. a.
USA-sse koos perega, töötades
siin Micro Switch, Honeywell
juures elektromehaanikuna ja
konstruktsiooni insenerina.
KMMmammmutm ADVOKAADID
ENNÄLFRED
ADVOKAÄT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toront®
Ont. (Bay & King) M5K IKI
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
T E D R O L A N D L A AM
133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
® Austraalia N.S.W. osariigi L i beraalse
Partei Etnilise Nõukogu
poolt korraldatud rahvaste kontsert
tolmus Sydney raekojas.
Kontsert algas kõigi osavõjate
rahvuslippude sisse toomisega
rahvarõivais noorte poolt. Lippude
defilee algul Austraalia lipu
üks kahest kandjast oli Liberaalse
Partei Etnilise Nõukogu liige
eestlane Peeter Randma. Eesti
lippu kandis Anita Tmber. Kontserdi
kavas esines Sydney Eesti
Seltsi segakoor „ Vanemuine" kolme
lauluga. . '
J O H N E. S O O S A A R .
Chartered Acconntant
55 University Ave., Ste. 6§®
Tel. 862-7115'
Toronto, Oai M5J 2H7
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 10, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790710 |
Description
| Title | 1979-07-10-07 |
| OCR text | Nr. 51 Nr. 51 k luaietuskogu 71 pg& LÕDoa-Eesti va- Soomest, selle sha- Itikast, aga ka oma is ja tähelepanuerk. lUmnnad kogutet. I I |;50 centa :ALITUSE§ la 50c Igi tänapäevast ola- (Uitikat, Soome valit^ taoes Sööme saaiü-andmeid. biituses ses jd kirjeldavad seda^ kd. Teos ön hea tiit- |ee ennegi on teada, imata ja aus, mille V6 v e ^ sanreiiisiia kteteik JTUSES jve Saksamaal. Lisaks IvÕistiusvõimlemine oh id 89-s eri riigis, kes luvad rahvusvahelisse tatsiooni FIG. Selle on:. 1) võistlusreeglite (e, 2) treeningmeetodite Ivõistlusvõimlemist Ka» Itakse föderaalvalitsuse kui ettenähtud prog-üle- Känadaline. Prog° /intside ulatuses toeta- Dtsivalitsuse pooltv }ksin järgnevad prog- [da on toetatud provint-poolt: 1) treeno-ite I, |-gu kursused, 2) kestused, 3) võistlused, 4) ite arendamine ja 5) jhnilised koosolekud. blMLEMISE ARENG. [TA: EESTLASTE^ : . E L E ;;(.;•-. õimlemist on tutvustaks mitmete etnilise ilt. Neist • populaarse-iud eestlaste: grupid, ist Kanada võimlemis-teada olevatel and-aste grupp, kelle esi- [1 esinemine oli Toron- 1932. on veel teada Sokoli b d i m a., H. Tütee [hm 1949 a., Spordiselts ti, kus naisrühm alus- 1950. ai, ja Montreali 1952. a. : VABA JESSTLM^E teisipäeval, 10. juulil W - Tuesday, M y 10,1979 KylfytsrBkiB^i New Tegevusrohke hooaja kunstüi-^ du^õMu, tähistamaks Juhan Liivi seks lõppaikordiks New Yorgis i 115. ja Jaan Oksa 95. sünniaasta-oli Portlandi lauluansambli ,)Ka-| päeva. Palake õhtust langes ka ja" esineonine täisajalise kavaga E. Haridusseltsi tavapärasel lõpu-pjeoi. See S-^liikmeline andökas noortegrupp laulis enese ka siin, nagu kõikjal fern|e seda, saaJi täitnud publiku südameisse. Jaanilaupäeval sulgus taas E. Maja uks külastajaile — väljaarvatud reedene päev, mil pakutakse kehakinnitust ja marjukestki söögi alla-'kõigile, kes suvatsevad neil päevil läve ületada. Pilguheit möödunud poolaasta-^ ku lõpule kergitab kirkaima sündmusena mälupilti taas Neeme Järvi külaskäigu „Metropolitani" koos sellbie järgnenud Kultuuripäevadega. Seda järellainetust ei koge üksnes siinne eestlaskond: ema austamiseks, kuna juhtus olema just Emadepäev. Retsensentideks olid ikirjandusteadlane Hildegard Rink Wilmingtonist ja mag. Paul Reets Bostonist. S/Euu-sikalise osa täitsid Heinz Riivald ja Liina Purje; etlejana toimis Kar dl Taniloo; õhtu ava- ja lõppsõ-. nad olid V i l l i Kangrolt ja Mall Jürmalt. •: Eripäraseks ÖrJaMusIikuks sündmuseks osutus akadeemiliste naisorganisatsioonide kirjanduslik pärastlõima — sel aastal ENÜS-1/ eestvõttel; .,üri. ttised tolmuvad rotatsiooni kor- •raso • Tegeldi eesti naise loominguga „ka ameerika muusikakriitikud on j sõnas kui värsis. Valieipeal' pakuti sellest näilisest „üllatuses" veelgi, kunsti- ja rahvapärast kandle-rabatud. Nii kirjutab Robert Ja-; mängu ja sekka pisut lavaitantsu-cobson aj akirf „Opera News" juimikuu väljaande^: „Teisetes h i liseks lisandiks oli „Eugen One-gi: Esinemisvõimalus oli kõigil, kes tundsid kutsumust — kas vastava ettepanekuga või ilma — ja gin", (mis olr) sel sesoonil era- neist polnud sugugi puudu. Oma südamlik-hapraid värsse luges ka külaline Kanadast, luuletaja Heli kordselt võimekais kätes. Tshäikovski ooper valmistas ülimalt nauditava teatriõlitü, tä^ mu debüteeriva eestlasest dirigendi Naami ..Karv! (Neeme Kopti. Ka muusika alail toimus mõndagi meeldejäävat. Meeskoor tõi , , , , ^ oma kevadkontserdil välja pool- Jar.1) osavusele (kuulatud 3. ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ üllatusmehe, tshellist ^^^'h \ Andrew Cox'i, kelle õel Elizabetil „Onegin" seab j püüniselä igal' on^ pianistina juba mitmeid aas-sammul, äga Järvi on nähtavasti 'taid teenitud kuulsus. See noor põhjalikult. süvenenud teose. par-' muusika^magister (Nashville'! tituuri j a evib erilise armastuse sümfooniaorkestri luge alates 15- iga noodi vastu. Tema tööl oli eluaastast) tegi oima suure piUi-hoogu j a ^Ivavust, ent ka küllal- ga lausa imet. Repertuaar oli uud-daselt lüürikat j a rahu, n i i et iga selt nõudlik, sisaldades peamiselt itseen ikulges loomulikul — ilma eesti helitöid ja kuulaja4 süttisid ülemääraselt pingutamata ja k i i - kiiresti. Vaene n^eeskoor, nende rustaniata. Muusika helises ja j hoolikalt ettevalmistatud repertu-voogas ning keelpillid evisid selle! aari! mängis sohst oma professio-teraliselt sumeda pehmuse, mis ;naalsušega surnuks! on omane vene hingelaadile". Kevad tõi E . Majja ka ühe an- N.Y. eestlaste elus toimus aga: deka ja rea ihaldatavad auhihdu muudJdpe^u^at j a seda enam- võitmid pianisti, S y l m . M l ^ i . vähem rutiin^ära^t. V Kultumi- Polnud taas km^da uhtki Jaidu-iond korraldas ulatusliku kiriah^ paxalleel^n-itiJste t o t ^ vaid kuulajaid napivõitu. Ent seda johtub siin sageli. Rääkides helikunstist ei pääse; seekord kuidagi mööda Tobiaste perekonnst. Maaja läks oma ameerika õpilaskooriga Rooma j a tõi võistlustel ära hõbemedaii; Umbes' samal ajal võttis ema He-len kätte j a võitis Kultuurfondi poolt korraldatud klaveri-helitöö-a n n a 2 ua ST-U i 2: Ci sa N VABA iESUMS Kim st u Km te ostate või müüte autosid eraviisiliselt, s is käepigistus ja müügitõend ei ole küllaldase^ selleks tehinguks. ' Kui olete müüja, süs o i teie kohuseks kindlaks teha, et omandiõigus on ümberkirjutatud ja korrapäraselt registreeritud Ministry of Transportation ämdGommunicatioiis asutuses. Kui ei, süs ebaseaduslUniSt autoparkimise karistüsteated saadetakse töile. Kui teie inieid ignoreerite, süs võib veel juhtuda, et teid arreteeritakse või tuleb teU kanda mmä karistust lüklusmääms^ vastu eksimiste pärast. Teid võidakse kä segada tsiviüvahekordadessis autoõnnetuste puhul pärast auto müüM. Kui te olete ostja, ka siis on teie huviks -Mndlaks teha, et. apto omandiõigis om.registreentrad teie nimele. Mõlemadl, nii ostja kui müüjai peavaii Müiema Ministry of Transportation and Communications autolöa asutusse et ülekanda omandiõigust isüdüiult. Tasuta informatsioon, „Buying or Selling a Car Privately", on saadaval igas MTC autoloa asatases või kirjalüjulti Public and Safety Information Branch, Ministry of Transportation and Communications, 1201 Wison Äve«, Ontario MSMlJS.; • . James Snow; Min ister of Transportatioi Ontario Of 3 eo „Vaba Eestlase" toimetuse Ja talituse asukoha plaaa : •TOIMETUS;JA TALITUS ; aWtud esmaspäevast reedeni kella 9—4-ni. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus ! 364-7675 _ kodiis jaspool tööaega' Karl Ärro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 Kuulutus! võetakse vastuj nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. honlm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-m. • .. KUULUTAMINE : VAB^ E E ^ A S E S on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. $3.25 $3.75 $3.50 de võistlusel kakS; esimest auhinda. Ja zhurü ei teinud teps- mitte sohki! Mis mmd, Imi elagu Tobi-aste suguvõsa! . Kujutavkunstil oli oiuline osa täita Kultuuripäevadel, nagu on olnud juba vareiii juttu. Kaunil lehekuul eksponeerisid oma graafikat ja skulptuuri aga ka kolm balti rahvast üheskoos ja seda eriti õnnesturiiult; Eestipoolselt osalesid näitusel graafia alal Agaate Veeber; Tise Leetaru, Pau-line Leps, Epp 'Ojamaa, Endel Kolks ja Eduard Rüga. Skulptuure eksponeerisid Ädele Ulm-Augus-tas; Karl Pehme ja seni graafikuna tuntud Hans Tsirk.:,3altika" tõestas selle näitusega oma elu^ üks toll ühel veenil esiküljel tagaküljel . 1. KUULUTUSI :. - ; VAST^^^^^^^ Vaba Eestlase taltBis: 135 Tecumšeth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tcföaega: Helmi Liivandi 251-6^5 2. Mrs. 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont; Telefon: 223-0080 Kultuumrituste vahepeal' (või vastupidi) tehti E . Majas polüti-kat, peeti pidusid ja moenäitusi, korraldati aktusi ning arutati Ise- ' omaenda ja maailma probleeme. Elevust^tetkitavamad neist olid kahtlematult ÜE Kesknõukogu aastapeakoosolek, millest kaugeimate esindajaitena osalesid Viima Belinfantö Hollandist ja A. Estra Rootsist: E.V. Sõjaiköoli 60. j u u bel ja Balti Naisliidu 32. aastapäev. Viimase .^staariks" osutus tunnustajaid konservatiivne : TV kommentaator dr. Martin Abend, keileit oli aktuse kõne. Dr. Abend Cfh tuntud balti rahvaste sõber ja nende huvide kaitsja. • Nüüd siis seisab too majakene 34. tänaval pooltühjana, paneb uut värvi sinna, kus see on nud ja uneleb i • •r . :.T. (D Henno Tarikas, kes elab Hcffio-lulus, kus ta töötab röntgenoloo-gina, jätkates samaaegselt" õpin- 1 guid ülikoolis, saadeti mõni aeg tagasi abistama Saipani, Mikro- ;neesias. Saipan asub Quaki saarelt põhja pool. Mööcltiriud sügisel Ärgentiinast Torontosse M a l i s e n a tulnud . ja siinses kunstielus oma skuüptuu-ridega silma paistnud kujur Rudolf Saaring tähistas 4. juuin oma 75-ndat sünnipäeva kolleegide ja sõprade ruigis. R. Saaring (endise nimega Sõrmus) sündis 4. juulil 1904. a. Västseliuias. Alg- ja. keskhariduse onmndas Võru linna algkoolis ja õpetajate Seminaris 1914—1923. aastail. Kunstilise hariduse aga: Tallinnas, Riigi Kunsttööstuskool \ lis l » — 2 5 ja 1928—32, lõpetades kooli kuueaastase kursuse meistri kutse diplomiga kujutava kunstnikuna ralkenduskunsti alal. .. Juba kooli ajal töötas 'ta skulptuuri alal, kuid pärast kooli lõpetamist aastail 1932—40 töötas ta ehitusskulptuuri aladel küll iseseisvalt, küll abijõududega suuremate tööde teostamisel ja mitmete ettevõtete juures. Kui ta esimese ehitusskulptuürilise praktika omas Tallinnas „Seltskondli-ku Maja" saali ikaunistustöödel, süs hilisemad tööd toimusid Tallinna Toompeal Riigikogu hoones, Oru lossis presidendi suveresidentsis jä paljude teiste ehitusobjektide juures. Iseseisvalt töötas ta Kopli Rahvamaja sise- ja välisskulptuuride juiires, tegi Võru linnapanga esikülje ja mitmeid hauamonumente Võru kalmistul. Viimane Suurem ehitustöö Eestis oid Tartu Kaitseliidu Maja fassaadi iküjundamine, mis aga jäi venelaste Eesti okupeerimise tõttu lõpetamata. Saanud võimaluse Saksamaale põgenemiseiks, sai ta kõrgema kunstihariduse Münohenis Kiyu- Oma leiutistega rauasulatamise alal on E n n Vallak tuntud üle maailma rauatööstuse ringkonnis. Nüüd on tema tööd hinnatud ühe Ameerika ülikooli poolt. Saint Au-gustine's College Raleigh's; Põhja- Oärolinas, valis Enn Vallaku oma audoktoriks. Vastav diplom anti üle hiljuti', mis puhuks värske audoktor OÜ kohale sõitnud Shveit-si& t, kus ta alaliselt elab. . . Genfis on E n n Vallak olnud ka Etioopia peakonsuliks pikemat aega. tavate Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1945. a. tiitliga „Akade-mische Büdhauer". Akadeemilise töö kõrval töötas ta G; Häusšleinl ettevõttes marmorist hauamonu-mentide vaiknistamisel. Peale sõja lõppu töötas prohksivalaja A. Züppale abüisenä vaha kadumise meetodil ja tsiseleerimisel. Ta töötas Münchenis 1949. aastani, mil emigreerus Argentiinasse, kus ei leidnud erialalist tööd, mistõttu kunstitöö jäi vaid jõu-deaja tegevuseks. Ometi jätkas ta loomingut, millisest ajajärgust on olnud ka Toronto näitusel esitatud tööd. Ta töid on olnud ©sitatud ka mitmes linnas Saiksamaal, kus antud hinnang on olnud heatahtlik j a kiitev, tuues esile ta tööde haprust ja õmaloomulist laadi, head piimakäsitlust, vormi j a materjali vahekorda kujutatava objektiga. • • R. Saaring tähistas oma tähtpäeva Torontos, tundes tõsist headmeelt kui saaiks oma pensionieas olevaid loovaid päevi veeta just siinses suuremas eestlaste Logansportis, Ind. tähistab 1. juulil 80-ä. sünnipäeva masinaehituse insener Eduard Läte, pärit Vaivara-Auverest, kus ta isa oli sepp ja puusepp. Siirdunud vabatahtlikuna Vabadussõtta j a teeninud soomusrongidel, jätkas ta pärast sõda õpinguid Sõjaväe Tehnikakoolis. Lõpetanud hiljem lennukooli, teenis ta lendur-oh-vitserina, kust komandeeriti Varssavi politehnikumi täiendama end lennukite ehitamise alal. H i l jem lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli masinaejhituse insenerina. Vene okupatsiooni algades vabanes ta majorina, kui ebausaldatav lennuväest, liitus sellega aga jälle II maailmasõja ajal. Põgenikuna Šaiksamaal,. Memmingenis, oli ta seal autokursuste juhataja, hiljenpi; töötades USA armee töö-kompaniis. Emigreerus 1949. a. USA-sse koos perega, töötades siin Micro Switch, Honeywell juures elektromehaanikuna ja konstruktsiooni insenerina. KMMmammmutm ADVOKAADID ENNÄLFRED ADVOKAÄT-NOTAR Room 1912, Royal Trust Tower Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toront® Ont. (Bay & King) M5K IKI Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus T E D R O L A N D L A AM 133 Richmond St. W., Ste Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7072 ® Austraalia N.S.W. osariigi L i beraalse Partei Etnilise Nõukogu poolt korraldatud rahvaste kontsert tolmus Sydney raekojas. Kontsert algas kõigi osavõjate rahvuslippude sisse toomisega rahvarõivais noorte poolt. Lippude defilee algul Austraalia lipu üks kahest kandjast oli Liberaalse Partei Etnilise Nõukogu liige eestlane Peeter Randma. Eesti lippu kandis Anita Tmber. Kontserdi kavas esines Sydney Eesti Seltsi segakoor „ Vanemuine" kolme lauluga. . ' J O H N E. S O O S A A R . Chartered Acconntant 55 University Ave., Ste. 6§® Tel. 862-7115' Toronto, Oai M5J 2H7 Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-10-07
