Vaba eestlane , August 27, 1981

              . 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 27. augustil 1981 - Thursday, August 27, 1981 Nr. 60
Nr.
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA GeSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sž. Tostmtofi.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bps 70, Stn. C, Toroato Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused.
ekspeditsiooQ) 364-7675
TELLIMISHINKAB Kanadas: aastas $38.—.poolaastas $21.— ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33.—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja v^randaastas $18.50
WINNUPOSTIGA tildmere-maadesse: aastas $76.—, poolaasta
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 e. — Üksiknumbri hind SO c.
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecums®tb St.,
Toroüto Ont. M6J 2H2
. ta xa
ca.
Ühendriikide president Ronald
Reagani äsjane otsus neutronipom­mi
produktsioomi andmiseks on te­kitanud
palju tolmu ja ärevust nii
siin- kui sealpool raudeesriiet.
Lääne-Euroopas kardetakse, et
Ühendriikide relvaladude suuren­damine
neutronipommidega suu­rendab
praegust võidurelvastamise
tempot ja takistab Moskvaga edu­kate
läbirääkimiste alustamist rel­vastamise
piiramiseks, kuna N.
Liidus lüüakse käsi kokku ja ha-lisetakse,
et ühendriigid kavatse­vad
kasutamisele võtta „kõige eba-inimlikumat"
relva, mida inimese
a!iu«][ välja on mõelnud ja süüdista­takse
president Reaganit maailma­rahu
ohustamises ning tuumasõja
propageerimises.
N. Liidu hädakisa „ebainimliku
relva" tarvitusele võtmiseks on
loomulikult puhtakujuline propa­ganda,
kuna neutronipomm pole
sugugi „ebainimlikum" kui tohutu
lõhkejõuga ja purustamisvõimega
aatom- ja vesinikupommid, kahuri-kuulid,
tankid:või lennukid ja soo­mustatud
helikopterid, mida vene­lased
edukalt on kasutanud Afga­nistanis
sealsete rahulike külade
hävitamisel ning elanike tagaaja­misel
ja mõrvamisel. Moskva hä­dakisa
Ja krokodillipisarate vala­misel
on hoopis teised põhjused ja
neid ei tule otsida moraaliprintsii-pidest
vaid sõjatehnilistest põhjus­test
lähtudes. Koer on sinna mae­tud,
et neutronilaeng omab väike­se
lõhkevõime kuid seda suurema
radioaktiivse kiirguse, mis on või­meline
läbi tungima ka vene soo­musmasinate
kaitsvast kestast ning
surmama nende surmamasinate
meeskonnad. Ja kui võtta arvesse,
et venelastel on Ida-Euroopas val­mis
tuhanded tankid Lääne-Euroo-pa
üle rullimiseks ja vallutami­seks,
siis on Moskva mured uue
relva mahategemisel ja atakeeri-misel
täielikult mõistetavad.
Paljud lääneriikide poliitilised
vaatlejad ja sõjaliste küsimuste
analüüsijad on asunud koos vene­lastega
Reagani otsust maha tege­ma
ja kibedalt arvustama. Arvus­tajatega
ön liitunud ka paljud Lää-ne-
Euroopa poliitikud, kes vene
propaganda survel kardavad,^ et
neutronipommi produktsiooni and­mine
ajab nurja kõik katsetused
desarmeerimiseks, eriti tuumasõja
ohi^ vähendamiseks. Selle propa­ganda
mõjul loobus ühendriikide
endine president Carter neutroni­pommi
käiku laskmisest kuigi ta
esialgu seda relva pooldas ja selle
tähtsust õieti hindas. Ronald Rea­gan
on ilmselt teisest puust tehtud
mees, kes ei lase end heidutada tü­histest
ähvardustest ega Moskva
vastuaktsioonidest. vaid teostab
oma kavatsused vastavalt oma
tõekspidamistele ja hinnangutele.
Kahtlemata on Reaganil Ja tema
nõuandjatel õigus kui nad väida­vad,
et neutronipommi produktsioo­ni
andmine ei suurenda vaid just
vastupidi vähendab sõjaohtu. Pre-sident
käitub siin vanade üldtuntud
teooriate järele — kui tahad rahu,
siis valmistu sõjale ja suurendab
Ühendriikide sõjalist tugevust, et
panna venelasi kaks korda mõtle­ma
enne kui nad, rünnakule asuvad.
Neutronipommi produtseerimine on
venelastele kõige mõjuvamaks
signaaliks, et president Reagan ei
räägi tühje sõnu kui ta lubab
Ühendriikide relvastuse suurenda­miseks
ja tõhustamiseks võtta tar­vitusele
kõik võimalikud abinõud.
Ühtlasi on see selgeks mänguan-deks
ka ühendriikide NATO liitlas-tele,
et Ühendriikide praegune rez-hüm
on selja pööraimd endisele
kõhklevale poliitikale ja Valge Ma­ja
võtab jälle enda kätte ohjad va­ba
maailma juhtimisel, jättes tä­hele
panemata Lääne-Euroopa pea­linnadest
ja ajalehtede veergudelt
kostva kriitika. President Reagan
mainis nende kritiseerivate sõnade
kohta külmalt, et need teenivad
ainult N. Liidu propaganda huvi­sid/
Presidendi kategooriline ja
siiras sõnavõtt on seda rohkem
põhjendatud, et ühendriikide neut­ronipommi
poliitika kritiseerijad on
alati vaikinud kui N. Liit on suu^
rendanud oma hävitusrelvade arse­nali
ja paigutas Venemaa lääneos-sa
kakssada keskmise lennukaugu-sega
raketti, mis on suunatud Lää­ne-
Euroopa suurematele linnadele.
Kui mõned Reagani kritiseerijad
väidavad, et presidendil puudub
välispoliitika, siis vähemalt suhtle­misel
N. Liiduga on ta esitanud
väga selged seisukohad, milliseid
ühes oma hiljutises kõnes üksik­asjaliselt
analüüsis välisminister
Alexander Haig. Selle poliitika ko­haselt
nõutakse N. Liidult jõu pii­ramist
oma välispoliitiliste ambit­sioonide
rahuldamiseks. Samuti
soovib Washington, et Kreml suh­tuks
suurema respektiga teiste rii­kide
iseseisvusesse ning austaks
tema poolt alla kirjutatud rahvus­vahelisi
lepinguid ja kokkuleppeid
ning Helsingi konverentsil antud lu­badusi.
See poliitika on kindlakujuliselt
ja küllalt selgelt formuleeritud ja
peaks arusaadav olema kõige
skeptilisematele poliitlistele vaat­lejatele.
Samuti peaksid nurisejad
arusaamisele jõudma, et neutroni­pomm
ei ole mõeldud rünnakrel-vaks
vaid kaitserelvaks, mille ees­märgiks
on aidata kaasa Washing­toni
välispoliitika rakendamisele
N. Liidu edasitungi ja võimupolii-tika
pidurdamiseks,
KA.
Kiimentirii
^isogu maailmas erakordset imet-iuttl^^
' ä^^
heaoiüiliik hakkab avaldama pehas-tumise
tunnuseid, rai^ on toonud
kaasa ka lahkheüsid Bonnis või­mul
öleVasptsiaüsttikupartel^
liitlase vabade demokraatide (libcv
raalid) partei vahel. Näib, et ka
praegusel Lääne-Saksamaal on
maksvusele pääsenud vana tpdev et
kui majja saabub majandu
sikus, siis toob see paratamatult
' kaasa tülid ja pahariduscdy niida
küiluse päeyil ei tunta.
Suuremaks tüliküsimuseks Bon­nis
on valitsuse kokkuhoiupmiitika
rakendamine, mis taotleb hüpleva
ja kõikuva majanduspoliitika kont­rolli
alla saamist. Möödiinud kuu
otsustas valitsus suurendada järg­mise
aasta valitsuse väljaminekuid
ainult 4,2 protsenti, mis on vastu­olus
seni ptkemas perspektiivis pla­neeritud
kulutuste tegemisega ja
lieaolupoliitikaga. Sotsialistid ja va­bad
demokraadid saavutasid kok­kuleppe
arstiabi, vanusekindlustu-se,
üüride toetuse ja laste abiraha-
Stokholmis toimus kevadel Kuninglikus Hallis võimle mis juhi Ernst Idla mälestamiseks Idla-mälestusgala, pj|j.^j^-ggjjg -kuid nad ei jõud-kus
esinesid ka võimlejate järelkasvu esindavad noored tüdrukud. (Foto: Trummer) —ü k s m e e l s e l e otsusele nende
— abinõude rakendamiseks, mis tii-vustaksid
erayiisilisi investeerin­guid.
Vabad demokraadid pooldai-vad
vä^amiiiekute suuremaid rer
dutseerimisi, maksukoormuse alan­damist
— eriti tööstustele — ja
konservatiivsemat rahanduspoliifi-
1980. a» ilmus Tallinnas Herberf-Armin Lebblni' raamat „Antikommunismi teenistuses", milles hai- j^j^^ kuid sotsialistidele on need
vMstataksfr iseseisvusaegseid riigitegelasi ja samuti eesti tegevust praegu vabas maailmas. nõudmised Vastuvõtmatud.
Lebbin on sünd. 18. nov. 1913 Haapsalus. On kompartei liige 1946. a. Oli sõja ajal mobiliseeritud Vastuolud mõlemate parteide sei-punaväkke.
1971. a. sai ajaloodoktoriks. Ta on avaldanud mitmed propagandaväljaandeBd, mis kuidagi ei sutQijtade vahel on paisunud juba
anna paigutada teaduse alla. ^j. guiireks, et vabad demokraadid
Muidugi — Lcbbin tsiteerib ja (Kiiduavaldused). Sõlmisime rahu- ma, et meie arusaamised riikliku hakkavad rääkima koalitsiooni või-märgib
allikaid, aga ta tsiteerib lepingu, kus on deklareeritud iga- ja ühiskondliku elu korraldamisel inalustest opositsioonis olevate
selliseid katkendeid, mis sobivad vese rahu mõte. Muidugi võib öel- on suuresti lahkuminevad. Meie kristlik-demokraatidega, mis took^
kommunistlikule okupatsioonivõi- da, et ükski leping ei ole igavene, oleme kindlasti tunnistanud, et Lääne-Saksamaal kaasa täielikult
muie. Lebbin loodab, et ega prae- aga meie võime rahuldusega tun- need ideed, mis seal maksvad riik- uue poliitilise olukorra. Igatahes
gu keegi algallikate juurde ei p.ää- nustada, võime konstateerida, et liku ja ühiskondliku elu korralda-, vabad demokraadid on selles suu^
se ja ta võib suvaliselt talitada, möödaläinud aja jooksul on mõle- misel, ei ole meile vastuvõetavad, nas juba hakanud ääri-veeri mööda.
Lebbini „Antikommunispii teenis- mad pooled seda lepingut täitnud. Seda oleme mitmel korral tunnis- tegutsema ning on korraldanud
tüses" pakub selle kohta rohkesti Ma ütleksin veel rohkem — meie tanud ja selle juurde jääme ka rahva hulgas ringküsimuse, mille
näiteid. Olgu neist toodud üks eri- vahekorrad suure ida-naabriga ei nüüd. Aga meil ei ole mingit põh- tulemused kinnitavad, et partei säi-ti
drastiline. ' ole halvenenud, vaid on isegi pa- just sealjuures teisi kritiseerida ja litab oma senise populaarsuse kui
/ • • ^.j, ; . ranenud ja võime rahuldusega tun- kritiseerivalt vaadata teiste peale, ta sotsialistide asemel koostööd
NookogutJc okupanfidel OB vaja ^^^^^ ^ ^J;^^^,^, ^^3,^,^, ^ e i l on vabadus teha seda, mida alustab kristlik-deraokraatUku par-tõendada
_ eest; ™g»tegeWe ^^^^^ ^^^^ j^j^j^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^^.g^ ^
„saKsa onentaisioom ja iLe»Km ^^^^^ riigimees Stalin, on need va- Meie ei luba segada teisi oma Sotsialistidele veelgi häiriva-esitab
oma ynmases raanams ^^^^^^^^ j^^^j ^^^^^^ ^u^u- sisemistesse asjadesse ja meil ei maks uudiseks on vabade demo-l!
fi;!!l"„\^!?i, S!!T„="Z^ ""^ fe"' n^d olid alguses. juhataja kindral Johan Laidone- ^^.^ ^^^^ \^ ^ _ ole seepärast ka mingit õigust kraatide juhi ja Lääne-Saksamaa
n kõnest nagu see ilmus ajale- . - . , , , , segada teiste sisemistesse asja- praeguse välisministri Hähs-Diet.
desse. rich Genscheri kiri oma partei
Aga see ei käi mitte ainult meie liikmetele, müles partijuht mäi-
,,1937. aastal deklareeris J. Lai- Siiski, kui meie rahulikult vaata- ida-naabri kohta, vaid ka teiste et Lääne-Saksamaa on praegu
doner ajalehes „Uus Eesti" avali- me praegust Vene sisemist elu, Ve- naabrite kohta. majanduslike probleemide
kult, et „viimaste aastate jocksul, ne riigitegelaste Ja valitsuse men- ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ korraldamisel teelahkmel ja suuna
sellest ajast saadik, mil Saksamaal taliteeti, siis KÕLBA " vaükust oleneb Saksamaa saatus
on maksev natsionaal-sotsialistlik ^-.^^ ^^^^^^^^^ konstateerida, . , , , tulevane hea käekäik. Kantsler
kord, on meie vahekorrad muutu- suurriik praegu Euroopas' ^^^gmiseks puudutas Laidoner jjeimut Schmidtile ja teistele sot-ja
eriti siin meie pool küljes ta- ^esti suhteid Saksamaaga. Ajaleht siaUstlde partei juhtidele ei ole
hab kindlasti rahu. °" ^^^^^^^ P^"^"^ P^^lkirja vastuvõetavad kä Genscheri välis^
,,Meie ^ i vota osa ideoloogilistest poHitü^^^^
Ja see on meile üheks suure- paktidest." vad' täielikult ühendriikide plaane
munismi teenistuses", lk. 140). maks, nii öelda — poliitiliseks te- Laidoner ütles seoses Saksa- JI^^^Q sõjalise tugevuse iileisehita-
Nii seal tõepoolest seisab, aga guriks. Igal riigil on omad sisemi- maaga: miseks
seal seisab veel muudki, mida Leb- sed raskused ja ka meil on sisemi- „0n üks teine suur Euroopa Kristlik-demokraadid on seda
bin ei tsiteeri..Lebbin jätab ka lu- si muresid. Aga kui ümber vaada- riik. see on Saksamaa, kelle vastu g^j^j^-j y5i^J^^l olevate parteide
gejale seletamata, kus Laidoner se- ta, siis võib konstateerida, et ter- meil juba ajalooliselt oli suur omavahelist tüli Seni pealt vaada
da koike ütles. Kuna Laidoneri kõ- ves maailmas ei ole ühtki riiki, kus umbusaldus, ja- ^kellega teatavas silmatorkava tagasihoidlikku-ne
on praegu ka paguluses suurele sisemised raskused oleksid täiesti mottes Vabadussõja ajal tuli k o k - ^ . ^ ükskõiksusega kuna neil ei
osale kättesaamatu, siis on põhjust ühed ja samad. Vanasõnagi ütleb, kupõrge. verine kokkupõrge. Ma f, V. ^^^!^ /
seda siin pikemalt tsiteerida. - et igaüks ise on oma õnne sepp. mõtlen landesvääri. See suur umb- ^ ^ "^^^'^ " lantmisi nakata
1937. a. detsembri algul toimus Iga riik on õigustatud oma elu usaldus oli loomulik ja alguses probleeme, mida ne-
Tallinnas Isamaaliidu Kongress ja korraldama nii, kuidas ta seda tar- Eesti vahekorrad Saksamaaga ei ^^!. ^ee
nailme passuvsus voib kiiresti
nud paremaks... Suure Saksa rii­giga
oleme saavutanud vastastiku­se
arusaamise, ma ütleksin, isegi
hea läbisaamise..." („
seal pidas kindral Laidoner suure vilikuks leiab ja see ongi iga riigi tahtnud hästi sobida. Asa omaks "^"""'^ P^I ^ U V M U , vuiu Kiiies.ii
välispoliitilise kõne, mida ..Uus ja rahva iseseisvuse kõige suurem rahulduseks võime jällegi tunnista- aktuvspks tegevuseks kui
" sotsialistide ja nendega koalitsioo­nis
oleyate vabade demokraatide
et just viimasel ajal ka siin meie VaheUsedttilid süvenevad, milleks
Eesti" ilmselt täielikult edasi an- mõte, et temal on vaba võimalus dä,
nab. . • korraldada oma elu iseseisvalt.
— , Kui vaatame oma idanaabrit ja
•Laidoner vaatles kõigepealt olu- võrdleme tema korraldusi meie
korda Euroopas üldiselt ja pea- korraldustega, siis peame tunnista­tus
sus lähemalt Eesti suhetel
Couehichingi
jyubdikonvereüts
Couchiching (Canadian) Institu-te
on Public Affairs (CIPA), asu­tatud
1931. aastal, on Kanada ja
rahvusvaheliste probleemide ja. va­ba
mõttevahetuse foöruni. CIPA
üheks direktoriks on Valve Andre.
Tänavuse 50. juubeliaastapäeva
puhul toimus Geneva Park'is, On­tarios,
järjekordne rahvusvaheline
konverents.
Konverentsi kestvus oli 6 päe­va.
Delegaate ja külaliskõnelejaid
oli saabunud mitmelt mandrilt. Te­gevuskavas
oli palju loenguid, dis­kussioone,
töörühmade kokkutule­kuid,
seltskondlikke kosviibimisi ja
vastuvõtte.
Eestlastest võttis konverentsist
osa veel noor Anita Saar.
teiste riikidega, eeskätt meie lä­hemate
naabritega,
«VAHEKORRAD SUURE IDA­NAABRIGA
ON HEAD" v
Puudutades vahekorda Nõuko­gude
Venemaaga ütles kindral Lai­doner:
Kui meie vaatleme oma riiki.
Eesti ümbrust rahvusvahelises mõt-ieSy
siis arusaadavalt meie silmad
kõigepealt pöörduvad ida poole,
meie suure idanaabri poole, ja aru­saadavalt
seepärast, et meie selle
riigi ja rahva valitsemise all elasi­me
viimased 200, aastat ja pealegi
otse pärast iseseisvuse väljakuulu­tamist
tegime läbi raske sõja. Aru­saadavalt
seepärast tekib kohe kü­simus
kas mitte sealt jälle ei teki
mõnd hädaohtu." .
Peale üldisemat arutelu konsta­teerib
Laidoner:
,.Kui nüüd tagasi lähenle küsi­muse
selgitamise juurde suure ida­naabriga,
siis võime tunnistada, et
olime esimesed, kes selle suure
ida-naabriga sõlmisid rahulepingu.
oleme leidnud vastastikuse aru- on suuri võimalusi nii sise- kui vä-saamise
ja vahekorrad ou täiesti lispoliitilistest aspektidest lähtu-rahuldavalt
konsolideeninud. des. Kahtlemata on LääneSaksa-
Jällegi ma ütlen - meil on "^^^ lieaoluriik sattunud suurte
oma sisemine kord, oma arusaa- ^^^^"«^e kuusi, mis on mõjuvaks
mine rahva ja ühiskonna elust, ^'^^tiseks lahkhelide ja rahnlolema-
Saksamaal valitsevad oma arusaa- ^"s*^ "^"g seoses sellega ka suurte
mised. Arvame, et natsionaalsot- '"«"datuste tekkimisele,
sialism meile ei kõlba, seal ta on ^ ^
aga maksev.
Meie austame iga rahva ja riigi ^^^^ muusikal tegemist poliiti-õigust
ise luua ^oma sisemist korda ^^^^ • kardavad diktaatorid
ja meie nõuame ka, et teised meie muusikalist vabadust ja miks selli-sisemisse
korda end miski viisi ei sed heliloojad, kes kalduvad kõrva-segaks.
standard loomingust, satuvad N.
Ja ma ütleksin veel rohkem - ^^""^^ See kü-meie
seda ka mingil tingimusel ei ^'"^"^ ^^^^'^valt päevakorra-luba
ja ei taha lubada. Aga selle kerkinud pärast seda kui kuulsa
juures ma jällegi tähendan, et meil helilooja Dmitri Shostakovitshi
ei ole ka mingit mõtet oma vahe- P^eg Maxim ja pojapoeg Dmitri
kordasid ühe teatud riigi või rah- Põgenesid äsja läänes kontsertrei-vaga
seada rippuvusse sellest, mis- viibides vabasse maailma,
sugune on selle teise riigi sisemine Küsimuse võtab pikemalt „The
viis ja laad. Kui vahekorrad sellest New York Timesi'* veergudel püha-ärarippuvateks
teha, siis satume H- Päeval, 23. augustil vaatluse alla
bcdale teele. Kui hakkame teiste Edward Rotshstein, kes nendib, et
riikide sisemist korda kritiseerima, nieie demokraatlikus kultuuris on
siis anname sellega ka teistele õi- võimalik kirjutada muusikat igas
guse meie sisemiste asjade vahele vormis. Totalitaarsed rezhiimid
KINDRAL J. LAIDONER (Järg lk. 7) (Järg lk. 3)
•1^
29. ja
dr
5. 6:
dr
23
No
Yor
Kel
gustf
ja 16
mõrva
Siiling
kanad
•••-No
ma V
•kinno,
distajc
(linud,
mist.
Kui
mus 1
lo ycei
nud p
poliise
üksika
kahtla.
nuialt
henem
mus k
isiku
vatava
Mc
hakoti.
Ja viin
vatu 1
infon
maid
Edu
kõrval
noort
ja vei
Samre
Samre
Ko
naeva
sisten
seda
avaldi
sis aii
nilises
õhuta
türah
munsi
relda
Hiina.
latud
ining
Beeth
IVIa<
ta isa
vasta
soovid
oma
keskk
soluts
me n
Dmitr
kofjev
ning (
oonis
sika
et nen
sed ni
ga kii
Või
nuime
abstr
tavad
malis
teata
sellin
lihtsu
üheks
leidu
mi ja
rivad
Dm
ming
iga I
distsi
dele,
dumi
sed e
mata
lismü,
polit
ülesa