Vaba eestlane , February 5, 1980

              Nr. 10
eniaar
Ih viimastel aastatel
õristide ohvriks lange-itukümmend
inimest,
^degä terroristid on
mõrvaaktsioonideks
aJikii ettevalmistuse,
ohvriteks langenud
ja teised punastele
ud isikiid piiratakss
pstide poolt ümber
eit väljatöötatud
aselt, külvatakse üle
aiig mõrvarid kaovad
ti mootorsõidukitel
l i . - ; -
ijani ei räägitud Itaa-
:, kes on nende täna-
[laga ja kus saavad
mä professionaalse
e ja relvad. Terro-ti
esinenud Punabri-all,
kuid Itaalia või-,
nagi suvatsenud neid
nende tegevust seo-
Lüduga Ja KGB poolt
d terroriüksustega.
isid lõpuks nö kaug€-
üks Itaalia valitsuse
taastu võitlemise eks-õnaselgelt
välja oma
ajirigaädi tõelise pa­ppe
ja eesmärgi koh-inine
on hä\1tav N.
äbilgaad ei ole mida-
Tshehhoslovakkias ja
Ingu saanud grupp
es tegutsevad Mosk-tatud
plaani kohaselt
jpa terroriseerimi-kaose
tekitamiseks,
itsuse ekspert Cons-scio
andis hiljuti aja-pole
intervjuu, milles
vaate Iraagis organi-eninglaagrite
kohta,
ud isegi reisüennukid,
ai õpetatuse prakti-ennukite
ülevõtmist
r ja meeskonna terro-
Belluscio kinnitas, et
tsevad terroristide
ites instruktoritena
idasakslased ja pales-helased
ise hoiavad
asti taktikalistel põh-st,.
tööst'* kõrvale
küllalt käsiiasi, kes
need sünged operat-räkendavad.
mäletame oli m'üsti-i
taha varjatud ka
naal aktüvselt tegut-
|aritö grupp, mis oM
er-Meinhof gängi ni-iidid,
kes mõrvasid ja
itme aasta jooksul
aal silmapaistvaid
[inimesi, olid hästi rel-olid
saanud ilmselt
fjaliku ettevalmistuse
ioonide sooritamiseks,
Irroristid kandsid põ-
I punaarmee nimetust,
imud ei sidunud neid
uduga j a kommunist-vaid
pidasid neid
kelle peamiseks
oli maksva rezhiimi
j a kõrvaldamine,
miseks neil ei olevat
plaane,
avaterroristide taga-k
paljastamine laseb
1^ Baader-Meinhofi
s samasuguste iiles-gu
itaalia bandiidid:
evuse eesmärgiks oli
ne^äksamaa demo-litsuse
terroriseerimi-diteerimine
ning neÜ
plaanid Lääne-Saksa^
e upitada kommüms-jalehed
kubisevad ar-
Jdrjeldayad üksikas-le
ühendriikide saat-p
i k u põgenemist Te-
^asse Kanada saatkon°
varjati novembri al-ik
ning võeti sellega
ristidelt võimalus nen-inimeste
arreteerimi-jitvangideks
võtmiseks,
ted toimetati nüüd Ka-
|hna abil valedokumen-list
välja ning nad
?elt ja vigastamatult
^See on kahtlemata tä-yapper
tegu ja selle
tuleb hinnata Kanada
^adiku Ken Taylorl al-t,
kes enda ja Kanada
|personali julgeolekuga
Iviis läbi selle kardeto-loom.
Nr. 10: }!KLfflE teisipäeval, 5. veebruaril 1980 — Tuesday, Febmary 5, 1980
9o Ja 10. veebr. dr. T.
tel 751-6141. ' '
16. j a 17. veebr, dr,
532-9863.
sõjalisi baqse
Äcsfrikcisse
WASHINGTON ~ Ühendriildde
sõjalised eksperdid on uurinud 6hu-ja
mereväebaaside ' rajamise või­malusi
Keenias, Somaalias ja Oma-nis,
et koondada suuremaid jõudu­sid-
Pärsia lahe piirkonda. Baaside
asukohtadena tulevad kõne alla
Mombasa sadamalinn Keemas.
Berbera sadam Somaalias ja Ma-sira
saar Omanis. Berbera oli va­rem
venelaste baasiks kuid Somaa­lia
valitsus sundis nad maalt lah­kuma
põhjusel, et Moskva hakkas ^
Samaalias Ogadeni kõrbes toimuva­te
võitluste kestel toetama Etioo-piat.
. .
(Algus lk. 2)
oome yyri|€icl RüõScicivcid hapnikkiis
TAMPERE ( A l ) — Soome M^Murimisasutus usub, e4-Lääne- ,
mere hapnikusis^davus on paremas olukorras kui seda süani OB
mainitud. Mereuurimisasutus on selgitanud hapnikntasakaaln siiani
peaasjalikult teoreetiliselt. Mõõtmd^^ põhjaveei hapniku mäarasl
Läänemere süvendeis.on uuritud koos rootslastega.
LäMemeri on laiem veebassein aaistat tagasi. Kuid vajalike raha°
kogu maailmas. Eriti tähtis selle de puudus oli takistuseks sette»
eluühiskomia tegevuses pn hap- hapniku ehk veepõhja hapniku uu-niku
tasa&aai ja seda mõjustavad irimise käiku laskmiseks.
Laupäeval, 26. jaanuaril toimus Scarboro College'is eesti korporatsioonide vaheline võrkpalli ja sqnas-
Mvõistlised. Pildil, moment võistlusest kuis Eaivo Remmel on surunud palli kaitsest läbi. , '
Foto: Tommy Tömson
tegurid, peamiselt just süvendi
piirkondades. '
Soome Mereuurimisasutuse
ametnik Kalervo Mäkelä seletab,
et rootslastega tehtud uurimised
tõesti näitavad põhjavee hapniku
tarbimise sama suurust ikui teoo­rias
arvestati. Ebakindlust tule­mustes
põhjustab see, et neis uu-
Hapfliku olukord on halb muu-hulga,
s Norra fjordides ja ka Mus­tas
meres. Norra fjordides on olu­kord
selleftõttu vüets, et need OB
pooleldi suletud, mistõttu vee hajp=
nikuga rikastumine pole edukas.
Mustas meires on ohmd nüöedda
väävelvesinikukiht juba 7000 aas­tat
umbes 2000 alumist meeirit ja
rimistes kasutatud aparaat on hapnikuline kiht ainult umbes 150
puudulik. —200 m paks. i /
r Läänemere hapniku olulkord
See ei anna täpseid teateid muutub selle järele, 'kuidas Atlaa-põhjas
valitsevaist looduslikest
olukordadest.
Kogia • lugu tundub. Kanada aja­kirjanduses
süsM iUedimensionee-rituna
j a sensatsiooniliselt suureks
puliutuna nmg selle* avalikuks te­gemisel
tekib isegi küsimus, müks
Quebeei prantsuskeelne , J a Pres­se"
pidas vajalikuks kogu seda
afääri praegusel momendil päeva­valgele
tuua, kuna. see äMtab Te-j
:. DARTMOUTII, Nova Seotia — K u i suuremates eestlaste keskustes kõneldakse suvisesi, vÕi
hooajast, kerkib silme ette hoolikalt täidetud kalender: kontserdid, koosolekud, koolipäevad jä palju,
^ I j u muud. Neile on tore kaasa elada, kas siis tegelikult mõnest üritusest osa võttes, või vaid leh^t
lugedes, nagu kahjuks suurem osa meist siin tegema peavad.. Kuid ka sün väikeses Atlandi-äärses pro­vintsis,
kus vaM 25—30 ©esti perekonda, juhtub vahest m^nda millest tahaks peatada.
feeranis võimul olevaid poolsega
seid valitsejaid, kes võivad oma kui sün aset leidis kaks nädalat
võimetut viha välja valada nende kestnud „Canadian Heritage Fes-küüsis
olevale 50-le ameeriklasest ^ival". See. kujudes ka isiklikult
pantvangid. „La Presse" toimeta-; huvitavaks,,kuna mu,tütar seUest
Alustan juttu möödunud suvest; üiies varasemas kirjutises lehe- miseks koosviibimine, millest osa­le
nimetasin, et lisaks Vabariigi i võtt oli poolesaja ümb6r.*KM
Lisaks olevat uurijad muuhulgas
leidnud, et vee" ja õhu vaiietüs on
varem olnud üiearvestaitud.
Mereuurunisasutuses arendatak­se
parajasti aparaati, mida või­dakse
lasta Läänemere süvendite
põhja kuni kuudeks hapniku olu­korda
mõõtma. SeHe järef apa­raat
tõuseks automaatselt põihjast
veepinnale ja tulemused oleksid
käes.;- '
Aparaadi prototüüp saiadaikse
vabnis selle aasta jooksul. Seda
hakatakse ikatsetama võimalikuit
juba suve lõpul, aga alisfl madalas
Jad ei arvestanud nähtavasti hel­lega,
et riiklikud ja ülased huvid
on sageli tähtsamad kui ajalehes
esimesena Me sensatsioonilise lm
^avaldamine' • .'. ]• " - •: •
• / Iraani valitsuse,' -äge. ja, vibaKie"
reag:eeriniine sellele päästmisföole
näitab, milüste meestega on va­bal
maäümal Iraani juhtimisel te-gemi^.
Iraani välisminister Sa-degh
Ghotbza<deh otse Vahutas vi­hast
kui talle ameeriklaste pääst­misest
teatati Ta ähvardas Kaia-dale
kätte maksta/ süüdistas Ka­nada
saadikut l^aylori rahvusva­heliste
seaduste rikkumises ning
deklareeris, et Kanada peaminis­ter
Joe Clark olevat Iraani valit­susele
saatnud kogu äfžuiri pärast
vabanduse. Iraani välisministri
andmetel saabus see I vabandus
„kolmanda riigi valitsuse kaudu",
kuid Ghötbzadeh jättis nimetama
selle kolmanda müstilise riigi ni­me.
Kanada peaminister 0ark ei­tas
kategooriliselt sellise vabaniU'
K,§e;-saatimst • ;.• ' i ,
Huvitav — Iraani terroristlikule
valitsusele hakkab äkM selguma,
et maailmas valitsevad ka rahvus­vahelised
õigused, mida Iraanis
võunul olevad fanaatikud kunagi
pole tunnistanud, hoides pantvan­gidena
kuude kaupa Mnni ilmsüü­tuid
Ühen&ükide saatkonnaamet-nikke.
Kui Kanada saatkond ühe
grupi ÜhehdriiWde' saatkonna;
ametnikest humainistlikel põhjus­tel
neid ähvardava traagilise saa^
tuse käest päästis, toimetad^ mSid
valepaberitega maalt väljab siis
leiavad Iraani võimumehed äkki,
et Kanada ori rikkuni|d rahvusva­helisi
seadusi.; Kanada saatkonna
fcegevus on moraalselt kõigiti õi­gustatud
kui ta. varjas Iraani ter­roristide
poolt põhjusetult" taga-
Musatud ilmsüütuid põgenikke ja
toimetas nad vabadusesse. Vasta­sel
korral oleksid nad langenud
terroristide küüsij kbš on jalgade
alla tallanud kõik rahvusvaheli-
• sed seadused, tavad ja tradltsloo-md.;-
; Ja .lõpuks: ;lraam;väMsmiM^^^^
Ghotbzadehi sõnavõtust ja ähvar­dustest
jääb seMne mul^^^
Iraan on valmis isegi välismaale
saatma oma mõrvameeskonnad,
et kätte maksta neid ninapidi ve­danud
ja narriks teinud kanada-lastele.
Kuld ükski puu ei kasva
taevani. Iraan on lõ^pude-lõpuks
siiski ainult välke ja sisemiselt
laostunud riik ning tema võimu-pürid
ei ole nii suured, et ta suu­daks
oma terrorilaineidl külvata
eestlaste esindajana võttis osa.
Nende pidustuste raames tõidl
kiilakösti mitmesse Noya S^cotia
linna ja külla esindusgrupid
tsist j a . Y u -
Suure menuga esinesid • ukraina
rahvatantsijad^
rahvalaoljad- ja tantsijad Qüebe-cist
ja New Bnmswickist; rahva­rõivastes
marionetid Älbertast,
Nova Seotia kava oli vast kõige
omapärasem, sest kava valmista­jad
j a läbivüjad d i d lapsed, üks-
'teist noort 12—17 a. vanuses. Idee
algatajaks ja jiuihataijaks oli kohar
liku repertuaarteatri näitleja John
Dunswõrth, kes muuhuligas tunneb
erilist huvi noorte teatri Vastu.
Tema ipöördüs isiklifcut „mitme-kultuüri
keste kaasabiga eri.
rahvustest: perekondade poole ja
otsis hobri kes oleks huvitatud ka­va
läbiviimisest. Nii moodustus
grupp sakslastest, hindudest,
prantsus-akaadialastest, neegrist,
eestlasest, iirlastest, itaallastest.
See oli kahjuks vaid murdosa
siin elunevatest eri rahvustest,
' • mMliseid: tõeliset on •.Nova Sco-
:: tias üle kuuekümne! ,
Mitmest -provintsi osast koiiale-
4:tdnud noored valmistasid ja vii­mistlesid
oma kava kaks nädalat
enne kui asusid ringreisüe. Prog-ranmi
kooste seitsmest pildike­sest
mis kürjeldasid eri rahvusgru­pi
lahkumise põhjust nende kodu­maalt.'-:
..
Aastapäeva koosviibünisele, tule­vad
Nova Sootia eestlased kokku
ka eestikeelseks jumalateenistu­seks,
Palju aastaid külaks meid
piiskop Karl Raudsepp; viunati
oli meil rõõm kohata j a kuulata
pastor Heino Laaneotsa Montrear
list.
.Pastor Laaneotsa •õhutusel oleks
siin peaagu aset leidnud nädala­lõpu
„Eesti Päevad*', mis aga
kahjuks mitmesugustel põhjus­tel
pidid, ära jäänaa.
Lootsüne saada külafcosti Mont­reali
noortelt rahvatantsijatelt ja
lauljatelt ja lö)rraldada siinsele
rahvale huvitava ja meeldejääva
nädalalõpu. Samuti lootsime tut­vustada
toülak(M-tc>ojaitel0 meie
ilusat provintsi.' Kuna meie pole
organiseerunud klubina, süs pol­nud
võimalik saada valitsuselt
majandusliklm toetust ,4nitmekul-tuuri"
ettevõtte raames, vaid eri-üTitusena.
See osutus väga keeru­liseks
ja aegayõtyaks toiminguks,
kuigi täideti igasuguseid pabereid
ja pöörduitJi isiklikult mõjukate
inmieste poole. Vahepeal aga sel­gus,
et Montreali noorte grupil oli
paljude liikmete linnast lahkumi­se
tÕttu vpimatu tulla süa esme-ma.
Sellest oli meil väga kahju.
hulgas oli ümbruskonna kanadala­si;
samuti eestlastega samal ajal
sisserännanud sakslasi, austerlasi,
poolakaid -kelledega ön arenenud
hea läbisaamine. Aukülalisteks
olid hr. Wilson abikaasaga ja K a ­nada
valitsuse üks ministritest E l ­mar
MacKay ja ta isa.
Vanahärra MacKay abiga leid­sid
paljud uued töökohad kui
eelnimetatud ettevõte raskustes­se
sattus ja sellest ajast on eest­lastel
head sidemed MacKay pe­rekonnaga.-
Vihjates oma sõnavõtus ;'praegus-tele
Vietnami põgenikke, ütles
min. MacKay muuhulgas, et „ena-mik
kanadalasi on ,paadi-inime-sed'
eri põlvkondadest".
minnakse mõõtma
aasta
Süvendisse
hiljem,
pärast. . / • ,' .
Soome Mereuurimisasutusel oli
mõte alustada Lääneniere hapniku
olukorra uurimisega juba paar
Insurance
Agency
dist tuleb sisse soolast vett. Hap:
niku sisaldusega kihi paksus tõu­seb
Läänemeres parimal juhul ku­ni
60 meetrmi. Selle all on eriline
soolane j a tihenenud kiht, mis ta­kistab
hapniku ja muude amete
vahetust alumiste kihtidega. Kui
hapniku sisaldavusega kihi paksus
Läänemeres on 60 m, on olukord
hea. Aga kui see kiht on Õhem
kuid siiski vaheldub, süs on olu­kord
veel rahuldav.
Läänemere vees on üldiselt su-velõpul
ja varasügisel vähem hap­nikku
kui muul ajal. Nü ca ka tal­vel,
mü jääkatte tõttu difusioon
on takistatud. \
© Roanoke, Virginia TV-saatjas
esines äsja Eevi Owen Vasti küm­neaastane
tütar Eevi Owen. Ta on
selles TY-saatjas esinenud juba
mitu korda. Viimasel esinemisel oli
ta teemaks eestlaste elu Eestis ja
võõrsil. Öma teema käsitluses tut-.
vustas ta ka Eesti kombeid ja
rahjvarõiyaid. Viunane esmemme
oli seotud ka võistlusega ja 10-a.
Eevi Owen tuli selles 1. kohale. Ta
võitis auhinnad nii endale kiii ka
oma koolile.
23 WESTMORE Dr., Süite 2®8
Rexdale. Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Inimene on Ju niisuke loom, et
kui tal midagi on, siis ta on selle
vang.' : .( 'J:
A.H. Tammsaare. •
Mitmed eestlaste keskused ja
grupid tähistasid möödunud aastal
30. aastapäeva, kas Kanadasse või
Ühendriikidesse saabumise või or­ganisatsioonide
loomise puhul. K a
siin ei puudunud põhjus pühitsemi­seks,
üks esimesi suuremaid eest­laste
gruppe: tuli Nova Scotiasse
1949. a. hilissügisel ja asiiš elama
Pictou^ valda." ,•
Uue aasta algiis kutsub
eestlasi kogunema meie Eesti Va-barügi
aastapäeva täiustamiseks.
Korraldame oma peoõhtu — aktu­se
ja seltskondliku koosviibimise­ga
— Dartmouthis, 23. veebruaril.
Kutsun kõiki kohalikke eestlasi
meiega seda päeva pühitsema. Ja
südamlik teretulenast neile, • kes
juhuslikult siin viibivad voi on
kavatsemas Nova Scotiasse külas-
AET SANDSTRÖM,
Dartmouth, N.S.
Eanate.v
Lapsed ise kirjutasid sõnalise
osa, kus igas pildis peategelaseks
oli tolle rahvuse esindaja. Igalt
maalt oli muuhulgas tervitus ema­keeles,
rahvalaul, rahvatants ja
lühike ülevaade päritolumaa koh-
Rõom oli vaadata.' kuidas' mi
mitmed
noored
niif.
:Sele grupi moodustasid; uinbes
60 rakenduskunstnikku-perekõn-da
ja nende käendajaks ja hool­dajaks
oli üks mees, koolitege­lane
hr. George Wilson, kes sõja
ajal teenis ohvitserina Inglise
armees ja peale sõda töötas
tJNRRA's. . ^
® Sycüieys tähistas 8. dets. 75-a,
sünnipäeva õigusteadlane Andrus
Nittim, pärit Hüumaa,lt. Lõpetas
Tartu Ülikooli õigusteadlasena.
Töötas 1928. a. alates E . Maapanga
arveosakomiaš, olles hüjem selle
juhataja. 1944 lahkus Eestist, vee­tes
põgenikuaastad Briti tsoonis
Saksamaal, kust asus 1948 Aust­raaliasse.-
Töötanud seal mitmel
alal,, sai. temast viimaks orhideede
kasvataja. Akadeemiliselt kuulub
ta ÜS Liivikasse.
$30.5©
$16.—
ÜSA-sj
$61
$32.50
$17
en nao ja värvusega , Tema võttis enesele südameasjaks
tantsisid koos Kaera-!leida põgenikele uus kodukoht ja
tööpõld., Kohalike elanike abiga
Noored esinejad olid rahvariietesi^^^^i^^^^ maale väi-
LõpüpiidiksMdi uuesti kesed elamud ja eestlased hakka-rahvuslippudega
vastavate hdide^^^^^ mitmesuguste
saatel, noored moodustasid sõp-1 puutööde, ehisnahatööde, kootud
rusringi ja laulsid ühislaulu loode- j esemete jä muude ihiasjade val-tud
'ja soovitud sõprusest ja.koos^-^^stamisega. Esemete müümiseks
kõlast kõikide maailma rahvaste Ns^^i^^^^^^^^^ >
vahel.
See oli visti üks haruldasi juhu-smirem
osa eestlasi lahkus Nova
Scotiast suuimatesse keskustes-
Ik. 3)
seid kus Eesti sini-must-valge lipp ! f{ süsM paigale
l ^ v i s nü mitmes Nova S c o t l a ^ P i l k a d e aastateloö
keskuses. on neil kena ja rahulik elamine.
13. oktoobril m.ä. toimius New
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:
$36r-, veerandaastas $19ir->r
Aadressi muudatus 50 centi. üyiknmnbri hind 45 c eÄ
b i a d a aadressidele palume märMda »POSTAL
USA aadressidele„ZIP CÖDE"
«
Fangat£^ekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
OSI ' l l l l f l
VÄBÄIES
on valvel eestlaskoima
üldhuvide eest J
PaluH mulle saata VABA EESTLANE aastaks / fodaastaks /
veeraadaastaks — tayalis© / kirippstiga alates „
19 Tellimise katteks lisan $ -
.rahas. / tsheMga /
Nimi, -—-
\