1981-11-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
11. 6 VABA KESTLANB neljapäeval, 26. novembril 1 » - Thursday, November 26,1981 Hr. 84
iesti Munsti näitus ISÕNA Nr.
Juba fotograafilise tehnika alg-päevadest
(1826) peale on kqntro-versiaalseks
küsimuseks olnud,
kas seda aktsepteerida ioominguli-se
vahendina või mitte, kas resultaat,
mis sisaldab samad komponendid
nagu (naal või graafiline
leht, on ainult mehhaaniline või on
ta! kunstiline sisu. Inimese vaimne
võime nägemustele, emotsioonidele
ja fantaasia kogemustele ist
kupärase sisuga nähtavat vormi
anda on loov aktiivsus ning üks
lihtsamaid kujutavkunst! definatsir
oone.
Sellise täheleflanu tagapõhjal
aktsepteerime tänapäeval kaamerat
tõelise loomingulise instrumendina,
Fotograaf, kasutades kaame-ra
läätsa nagu akent välisilma,
haarab staatilisi ja liikuvaid vorme,
valguse ja varjude abstraktset
tekstuuri, lennates teleõbjetiga
kaugusse Ja lähiobjekiiivig:! kuni
mikromaailma. Ta võtab nähtu
kohta filosoofilise või emotsionaalse
seisukoha nmg sedit kaamera
akna raamistikus jäädavaks kompositsiooniks
seisatama sundides on
inspu^eeritüd loominguline aktiivsus.
Nagu joonistusosiius üksi ainult
objektide kirjeldamise näol
ei tee kunstnikku, nii peab ka kaamera
operaator omama hingest i -
tud loova idee, et resultaat oleks
loominguline. -
Niisugusel teoreetUisel tagapõhjal
vaatleme 15. nov. Tartu Col-lege%
toimunud pbolepäevalist fotokunsti
näitust, mis arvestades
eesti rahva huvig^i ja aktiivsusega
iFotograafia alal ja korraldajate
vaevaga, oli liiga lühiajaline. Esinejate
nimekiri oli enamvähem „who's
who^' eesti fotograafilises Torontos.
Näitus ise demonstreeris tehnilist
Ja loomingulist professionaalsust,
millest fotohuvilised võinuks õppida
erinevate isikupäraste stiilide
võrdlemisel.
Tähestikulises Järjekorras leiame
Naima Aeru, kelle \A]k oii ruunatud
alla, inspiratsiooniallikaks
on loodus j a lilled. Resultaadiks on
Intiim-meeleolulised ilma dekorat-tiivsuseta
ja dramaatikata kompositsioonid
tehnilise tandellkkusega,
mis on jätnud ka tugevatesse var-jutoonidesse
koloriidi nüansid.
¥aatlejäi on tunne, et Naima Aer
on erilises usaldasyahekorras lilledega
ning selle nägemuse jagami-l
e teistega on privaatn3 eesõigus.
• Enn Alfred, kellelt oleme varematel
näitustel näinud tõsiseid,
peaaegu pühalikke maastikuvaateid
ning huvitavaid lehekülgi ,rei-sialbumist,
esineb käesoleval näitusel
reporteeriva realistina, sihiteadlikult
on ta loonud fotorepordi
meie silmapaSsti^atesi' inlMeste^t
mitmesugustel legevusaladeL Ala-,
tes Eesti Vabariigi aupeakonsul I l mar
Heinsooga ämetlik-tormaalse
portreega, kandub galerii edasi
peaaegu ekslübrisliku karakteriga
isiku, müjöö ja tegevuse summa
kompositsioonidega. Paratamatult,
kuid' aktsepteeritava karakterina
tuleb niisuguse suurearvulise re-pordi
loomisel sisse otse valgustatud
materialistlikku kuivust ning
poseeritud kompositsioone paralleelselt
tundeliste isikuportreedele
nende miljöödes. Allakirjutanule
meenutb veelgi Siegfried^eMenban-mi
ajatult rahu sisendav figuur-portree.
Maie Liiv on esitanud 25-st fotost
kokkupandud mosaiikpannoo-lise
perekonnaportree. Mees, naime,
poeg, tütar ja koer on fotografeeritud
neljast eriküljest ning
lõppkvaliteedi annab idee huvitavusele
lisaks ka fakt, et kõik i l med
on säilinud ühtlaselt perekondlikult
igapäevastena harmoonias
must-valge efektitü tonaalsu»
sega, kus varjupinnad säilitavad
läbipaistvuse ja helentüused hoiavad
siiski vormi kooj».
Vello Muikma on kõndinud Toronto
linnas vaatftga üles ja tema
nägemus on imponeeriv, saavutatud
efekt muudab tänavatasemel
halli ja hingetu tsemendimassi mõnel
juhul materjaalituks osaks
mitteobjektilises kompositsioonis.
Vormide perspektiivilise koondamise
läbi kirjeldub tung avarusse ja
valgusse. Realistliku silmaga vaadeldes
kirjeldab esitatu ka omalaadselt
Toronto linna arengulugu.
Kuid et Muikma on rohkem poeet
kui arhitekt, ilmneb romantilisest
päikeseloojangu "kompositsioonist,
^ ka seal o i tänavastruktuurid
müütanud materjaalituks vormiks
ainult koha' Ja kauguse defineerimisel.
Jüri Pumno, olles silmapaistev
kunstnik, kasutab ta ka kaamerat
kujutavkunstilise tumeseepiailse
akvarelli või litograafilise lehe i l lusiooni
joomiseks. See illusioon
on väga lähedane Punno akvarelli-loomingu
siluetsete detailidega esiplaanil
ning lähidistantsi udiaatmos-fäärilise
õhuperspektiivigav
AUi Suuralliku must-valged visi^
oonid on kollektsioon momente nähtud
siin ja seal alati erksana kaameraga
kõndides nmg jäätivustades
momente linnast) inimestest ja
tekstuuridest. Mõnes kompositsioonis
tunnetame sümbolismi.
Karin Vagiste huvitavad mitme-laadilised
kompositsfoonid tunduvad
esimesel vaatlusel ilma siduva
teemata, kuid peagi ilninob, et
RAAMATUID
MüüOIL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Qind Saato-
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja maall|si
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
piibliteoloogiUsi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas yaUmft
2 v -
28—
18.-
10—
5—
Ž—
8—
ss
S l
71
« —
» —
Riik Aasias, 17. Tegevteenistusest
väljas, 18. Lahing Eesti Vabadussõjas,
20. Mehenimi, 23. Endine
linn Eestis, 26. Muinasjutuline
maa, 29. Hõige, 30. Kuujumalan-illllllilillillilllilüiSllllllllllie
^ 31. Looma häälitsus, 32. Pei-dus,
varjul, 33. Kuulus prantsuse
kunstnik, 34. Tsaari käskkiri.
i Põükead: 4. Halvasti lõhnav ollus,
7. Kalliskivi, 9. Jõgi Itaalias,
11. Vesõiduk, 12. Magades, 13.
Mänguese, 14. Edenes, kasvas, 16.
. E e s i SlhtkapitaS Kanadas.
Annetused, testamendi-pärandused
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisatsioonidele
; Eesti Sibtkapital Kanadais
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Bröadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6
IIIIIIBIIMIIIH^
selleks on valgus. Valgus ongi te-nomeen
millega lotogra&f loob ja
Vagiste kasutab seda erinevana
erikobtades ja >aegadel tema poolt
tunnetatud meeleolude kirJRidami-seks.
Need meeleolud ei põMne valguse
dekoratiivsel, vald ennem on
Beis kerge vihje müstilisse Ja romantilisse.
Eriefektidega on maalilises
futurismis võimlejate grupp.
Kahjatsetav on, et näitus oli nii
lühiajaline ning huvitavad stiililised
ja tehnilised saavutused foto-alal
jäid paljudel nägemata. Näitus
tõendas veenvalt, ti }m kaamera
mehaaniliselt registreeriva
silma taga on isikupäraselt nägev
ideiega opereerija^ võib resultaat
olla täiesti kunstiUne.
ABEL L EE
Füstreads L Shotlase riietusese,
2. Malend, 3. Koolipoiss, 4. Egip:
tuse valitseja minevikus, 5. Pesupesemisel
tarvitatud aine, 6. Jõgi
Saksamaal, 8. Hinnaline ese, 10.
Hästi — ladina keeles, 13. Endine
„Vaba Eestlase" toimetaja, 14.
..i .leib — meie esivanemate toit,
15. Riik Euroopas, algkeeles, 19.
Lõunamaine puuvili, 21. Saabuv,
22. Sugulased, 24. Ind, tuhin, 25.
Kuulus prantsuse kunstnik, 27.
Sarvloom, 28. Vorm sõnast laskma.
31.
RISTSÕNA nr. 1082 •
LAHENDUS
Põikreaö: 1. Pangarööv, 7. Alk,
9. Sarnia, 10 Nudi, 11. Hees, 12.
Lament, 13. Kaneel, 15. Aser, 16.
Ilmarine, 19. Talumees, 21. Ette,
23. Teguri, 24. Argoon, 27. Siga,
28. Ilma, 30. Eneses, 31. Don, 32.
Sudermann.
! 1. Pan, 2. Arukas, 3.
Geiser, 4. Roheline, 5. Ösel, 6.
Vasara, 7. Anne, 8. Kantselei, 13.
Kahtlased, 14. Neil, 17. Mustlane,
18. Istu, 20 Mooses, 21. Egoism,
22. Truman, 25. Glen, 26. Nisu,
29, Aun.
vaimulikke vaatlusi)
TERR KUNGLA J U U B E L I A L B U M (TJ:. RahTa-tantsijate
Rühm)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5§
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE ll-^
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM 3^
Herbwt Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE lOr-
Herbert Michelson — SKAUTLIKÜL TEEL 3.—
Herbert Mkhelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL $ * r -
Herbert iMichelson — EESTI RADADELT
ECTONIAN OFFIOAL GUIDE ^
Paul Laan — MÕTTELEND — ^ t e )a peegeldusi 5 ^
Eduard Kmis LUMELIITLAS$:D (laoletaskoga) 3.—
August Kabja — KADUNUD KODUD — mätestosed 4 ^
August Kabja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2^
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luoieto»-
kogu) ' S*-
Aarand R o i » J U M A L A G A , KARS JA ERZURUM 4 ^
Ants Vomm — VARJUD (luuletoskogu)
Salme Skbaum ^AJATARduoletaskoga) 4r-
Leho Uuniste — ALAMUSE ANDRES (biograafflins
jatostofi ktrjanik Oskar Lutsust) 6J5
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51
Ants Vomm - RISTSÕNAD D 2^
Ants Vomm - RISTSÕNAD m 2^
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25
Ants Vomm — MINU HING (lauletuskogoi) 20<-
Aarand Roos - JUUTmE KUNINGAS TALLINNAS 6 v -
Johan P i ^ - RAJUSÕLMED
Urve Karubs — KODAKONDUR Xfoaletuskogu)
Hannes OJa-^ KOPUTUSED ENESES (laoletaskogu)!.»
Hannea 0|a ^ TUNNETE PURDEL (luuletttskoga) 2.75
Andres Kttng - MIS TOIMUB SOOMES? 14v-
Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNALT
16^
VARRAKU J U T U L E H T K U S ON N E E ME
VANAVAARA? .
85
8d
40
31
31
3»
-91
59
56
10
RAAMATUID LAjSTELE1:0
KAI^VIPOEG (Õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tdõraeon
koolie^tele lastele värvltrflkis)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tõõr
eelkootiesdistele lastele värvKrÜIds)
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
PIEKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsafoa
4 . - 40
t ^
5 ^ 1»
8>- »»
2.50 50
2%
Põgenemist tuli jätkata. Juvonen
valis kivistiku nõlvaku /lõunaserva,
kus liikumine oli mäpgatavamalt
hõlpsam j a nähtavus hea. Kaugel
ees tä nägi va^lguse kajastust ja ta
arvas, et seal oli valvurite maja,
kuid ta ei tasandanud minekuhoo-gu.
Alles kui maja oli temast vasakul,
tugeva 100 m kaugusel, ta
peatus varjatud kohta ja jäi ümbrust
vaatlema. Udu hakkas tihenema
väheseks uduvihmaks. See kergendaks
ehk olukorda, üksik hall
nägu sulaks hommikuhallusse, aga
teiselt poolt oli temalgi sama raske
eraldada paigal olevat valvurit. Püsiv
valvepost võis üllatuseks olla
otse tema ees ja siis oli,kõik hilja.
Nähtavus oli sel hetkel pii halb, ,et
ta veel ei näinud ees valvetorni,
kuigi teadis täpselt selle asukoha.
Juvonen käis nüüd päris kivistiku
serval, mõeldes et vajaduse
korral võiks hüpata sinna varjule.
Natukese aja pärast ta märkas, et
kivistik hakkas suunduma järsult
paremale ja ees oli nüüd pikk langev
nõlvak, mis viis tuleku suunas.
Jälle tuli seisatada ümbruse vaatlemiseks.
Ta istus kivi äärde ja
võttis taskust ergutustablettide too^
si. Nüüd, kui kunagi üldse, olid
need tabletid vajalikud, sest peagu
nädal kestnud vahetpidamata närvipinge
ja väsimus võiksid muuta
jõuetuks just sel hetkel,] km tuli
pingutada otse elu eest.
Mitte midagi alarmeerivat ppl-nud
veel näha ega kuulda. Juvonen
tõusis Jalgadele.
— Nüüd otsemat teed piirile! otsustas
ta ja hakkas liikuma. Ta
jõudis lagendiku keskpaika kui paremalt
kostis lask. Juvosele tundus,
et lasti päris tema kõrvalt.
Sammal ja rohututid lendasid hirmutavalt
lähedal ja samas kuuldus
kõva karjatus: Stoi! ja selle järel
ägedaid venekeelseid hüüdeid. Ju-
VöneE -ei • mõistnud muud, kui • pea--
tumiskäsklust ja püssiluku kolksatust.
Seda kuuldes ta tulistas kaks
lasku hääle suunas ja pöördus tagasi
oma tulekusuunda. Uut lasku
enam ei kuuldunudki, võib-olla tema
lasud tabasid õigesse kohta.
Nüüd hakkas siiski kuulduma
hüüdeid Jäämere suunast ja seal
lasti kaks märguande pauku.
— Nüüd siis tsirkus algab! k i rus
Juvonen jookstes kiyistikulist
nõlvakut. Udüvõrk kaitses veel tagant
ja sealt poolt polnud karta üllatust.
Valvurite maja paistis Jälle
ähmasena ees. Ta jalutas nüüd otse
selle poole j a mõtles, et ehk arvavad
omaks kui näevad teda tulemas.
Jõudes maja lähedale ta
märkas väikest laudaputkat ehituse
taga. See oli mingisugune kuur
Ja selle seinas oli koer ketis. Koer
hüppas hambad irevil ja katsus
end lahti kiskuda nähes Juvost. lähedal,
õnneks hästi koolitatud verekoer
ei haugu nagu tavaline kutsikas,
vaid see katsub ketist end
lahti kiskuda ja rünnata võõrasta
Juvonen lootis, et kett ei annaks
järele, sest hea koera laskmine ei
tundunud sobiv mehele, kes ise oli
suur koerte sõber. Aga mis siis,
kui koer hakkaks lärmama? Juvonen
hiilis maja nurgale ja samas
sellest mööda teele, millises suiiiias
oli näha vähest taimestikl^u. Seal
ta päasis varju silmanähtavusest.
Samas tuli tal siiski hoida silmad
seljataga, sest koer võidakse lahti
lasta ja teda üllatavalt rünnata seljatagant.
Koolitatud verekoertega
ei ole mängimist, need olid ohtlikumad
kui tavalised piirivalvurid:
Koer oli jäänud siiski vaatlusaluse
maja taha milles polnud märgata
mingisugust liikumist.
Magavad kui põrsad põhus,
kuigi võõras jalutab õuel, kommenteeris
Juvonen. Pöördudes jälle
pea minekusuunda, ta nägi oma
ees piirivalvurit kel oli veepang
käes. Sõdur oli ilmunud teeraja
käänaku tagant üllatuslikult Juvo-se
ette. Sõduril olid jalas^kalifei-püksid
ja särgi pikkune pluuse
pükste peal. Tal ei olnud mütsi ja
pealegi ta oU paljajalu. Ihnselt oli
sõdur naasmas vee toomiselt, kut
ta sattus vastamisi Juvosega. Sõdur
ehmus ja jäigistus liikumatuks.
— Nüüd tuleb ettevaatlik olla,
et see ei heida veepange silmile,
nagu Sortavala marjuska heitis
omal ajal seened, meenus Juvosele.
Sõdur seisis siiski liikumatuna ja
põrnitses Juvose käes olevat ähvardavalt
talle suunatud Golti. Ilmselt
see sundiski sõdurit paigal
seisma. Mehed vaatasid hetkeks
teineteist, sest üllatus oli olnud
mõlemapoolne. Vähehaaval sõduri
huuled hakkasid liikuma, ta avas
suugi kui kala kuival, aga ühtki
heli ei kuuldunud. K a Juvonen ei
lausunud sõnagi. Nüüd langes sõduril
pang käest ja Juvonen vaatas
mehele silma, kust paistis hirm
ja surmakartus. Juvonen viipas
käskivalt valvurite maja suunas.
Näis selliselt, et mees oli kaotanud
oma liikumisvõime, sest ta seisis
jahmununa paigal, nagu mõistmata
mida Juvonen selle käeviipega
mõtles.
— Hakka:kurat liikuma! sähis-tas
Juvonen ja näitas uuesti valvurite
maja suunas. Nüüd sõdur
mõistis tähendust ja liakkas kangestunud
jalgadega näidatud suunas
liikuma, kartes muidugi, et iga
hetk saab kuuli kuklasse. Juvonen
hakkas energiliselt astuma Liina-hamari
suunas, et viia sõdurit eksiarvamisele,
kes kindlasti alarmee-riks
koheselt lisaüksusi kohale.
Ka Juvose närvid olid pingul.
Ta vilksatas pilgu pidevalt seljataha
ja selletõttu juhtuski, et tä märkas
end olevat takerdunud alarmid
traati. Samuti ta kuulis alarmikel-la
helinat valvurite maja suunast.
-r- Nüüd need saatanad peaksid
ärkama! mõtles ta vih'asena.
Nüüd tuleb kiiresti tegutseda, iga
Ä a p i l k oh kallis. Siin on varsti
kihinat nagu sipelgapesas päiksepaistelisel
suvepäeval..
Nüüd ei tundunud enam jalga-delgi
viga olevat; võib-olla mõjus
sõdurite Ügiolu. Igal juhul tundis
Juvonen end erguna ja heas vormis.
,
Juvonen tegi väikse ringi teest
idapoolele ja pöördus siis uuesti
piiri suunas. Ta jooksis põõsastiku
alal valvetornide suunas ja sõdureid
ei sattunud enam t ^ ette.
Varsti ta oligi torni juures, aga jälle
tuli peatuda, sest tornisi kuuldus
kõva ja hädaliselt kuulduvat juttu.
Valvur rääkis telefoniga. Valvetorni
taga oli kitsas lagendik ja aega
kaotamata Juvonen libistas end la-gendikulej
hoides samas silma peal
tornis olevail valvureil. Ilmselt jätkas
valvur oma kõnet ega vaadanud
samaaegselt oma ümber ning
Juvonen pääsis üle lageda ja oh
kohe heas varju andyais põõsastes.
•— Vaata saatan nüüd või oma
silmad I peast välja, mind sa enam
ei näe! irvitas Juvonen.' Nüüd ta
suunas matka samale künkale, kus
oli tulles veetnud päeva. Seal ta
nägi elavat liikumist suunasj kus
teda oli vasakult tulistatud ja kust
tal tuli taanduda valvurite maja'
juurde. See oligi piisav seks korraks.
Ta laskus kiiresti kaljult ja
pääsis oja juurde ning hakkas sellest
lääne poole jooksma. Peagi ta
oli telefoniliinil ja sama teed selle
taga. Nüüd ta oligi samal kohal,
kust matk oli alanudki. Maastik
oli tuttav ja minna oli veel kilomeetri
ringis. Nüüd oU põhjust
hoogu vähendada ja silmad lahti
hoida, et ei tormaks enam piirivalvuritega
kokku^ Juvonen oli selles
kindel, et piirivalvurid ei hüüaks
enne peatumislcäsku vaid tulistaksid
kohe kuji satuksid peale.
Hääli ja hüüdeid hakkas,tagapool
kuulduma^ aga need kuuldusid
nii kaugelt, et neist polnud va^
ja hoolida. Juvonen pääses soo-maastikku,
kust oli tulnudki ja nägi,
et tema tulekujälgedel oli sügavaks
tallatud rada.
Ta ei läinud samale rajale^ vaid
liikus 60—70 m põhja pool ja
hakkas sealt sood ületama. Soo ala
oli üsna väike^ umbes saja meetri
kaugusel oli soo taga juba näha
afumaastikku. Nüüd teadis Juvo-.
nen, et piirini on veel paarsada
meetrit. Jõudes üle soo, ta märkas
jälle alarmitraate, mis keerles soo
serval. Veel kord tuli binokliga
ümbrust vaadelda, et enam ei satuks
üllatusi, kuna siiani oli Õnnestunud
niigi hästi. Aega.ei olnud
siiski palju raisata, sest tagaajajad
võiksid ilmuda nähtavale mil hetkel
tahes. Kindlasti nad katsuvad
sulgeda piiri ja takistada teda
Norrasse tagasi pääsemast. Eesolev
maastik näis olevat rahuhk.
Enne minekut otsustas Juvonen
siiski kõigest kiirusest hoolimata
jätta kkjaliku hüvastijätu piirival-vureile.
Ta rebisi lehe oma märkmikust
ja kirjutas blokk-kirjädega:
(Järgnebj
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 26, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811126 |
Description
| Title | 1981-11-26-06 |
| OCR text | 11. 6 VABA KESTLANB neljapäeval, 26. novembril 1 » - Thursday, November 26,1981 Hr. 84 iesti Munsti näitus ISÕNA Nr. Juba fotograafilise tehnika alg-päevadest (1826) peale on kqntro-versiaalseks küsimuseks olnud, kas seda aktsepteerida ioominguli-se vahendina või mitte, kas resultaat, mis sisaldab samad komponendid nagu (naal või graafiline leht, on ainult mehhaaniline või on ta! kunstiline sisu. Inimese vaimne võime nägemustele, emotsioonidele ja fantaasia kogemustele ist kupärase sisuga nähtavat vormi anda on loov aktiivsus ning üks lihtsamaid kujutavkunst! definatsir oone. Sellise täheleflanu tagapõhjal aktsepteerime tänapäeval kaamerat tõelise loomingulise instrumendina, Fotograaf, kasutades kaame-ra läätsa nagu akent välisilma, haarab staatilisi ja liikuvaid vorme, valguse ja varjude abstraktset tekstuuri, lennates teleõbjetiga kaugusse Ja lähiobjekiiivig:! kuni mikromaailma. Ta võtab nähtu kohta filosoofilise või emotsionaalse seisukoha nmg sedit kaamera akna raamistikus jäädavaks kompositsiooniks seisatama sundides on inspu^eeritüd loominguline aktiivsus. Nagu joonistusosiius üksi ainult objektide kirjeldamise näol ei tee kunstnikku, nii peab ka kaamera operaator omama hingest i - tud loova idee, et resultaat oleks loominguline. - Niisugusel teoreetUisel tagapõhjal vaatleme 15. nov. Tartu Col-lege% toimunud pbolepäevalist fotokunsti näitust, mis arvestades eesti rahva huvig^i ja aktiivsusega iFotograafia alal ja korraldajate vaevaga, oli liiga lühiajaline. Esinejate nimekiri oli enamvähem „who's who^' eesti fotograafilises Torontos. Näitus ise demonstreeris tehnilist Ja loomingulist professionaalsust, millest fotohuvilised võinuks õppida erinevate isikupäraste stiilide võrdlemisel. Tähestikulises Järjekorras leiame Naima Aeru, kelle \A]k oii ruunatud alla, inspiratsiooniallikaks on loodus j a lilled. Resultaadiks on Intiim-meeleolulised ilma dekorat-tiivsuseta ja dramaatikata kompositsioonid tehnilise tandellkkusega, mis on jätnud ka tugevatesse var-jutoonidesse koloriidi nüansid. ¥aatlejäi on tunne, et Naima Aer on erilises usaldasyahekorras lilledega ning selle nägemuse jagami-l e teistega on privaatn3 eesõigus. • Enn Alfred, kellelt oleme varematel näitustel näinud tõsiseid, peaaegu pühalikke maastikuvaateid ning huvitavaid lehekülgi ,rei-sialbumist, esineb käesoleval näitusel reporteeriva realistina, sihiteadlikult on ta loonud fotorepordi meie silmapaSsti^atesi' inlMeste^t mitmesugustel legevusaladeL Ala-, tes Eesti Vabariigi aupeakonsul I l mar Heinsooga ämetlik-tormaalse portreega, kandub galerii edasi peaaegu ekslübrisliku karakteriga isiku, müjöö ja tegevuse summa kompositsioonidega. Paratamatult, kuid' aktsepteeritava karakterina tuleb niisuguse suurearvulise re-pordi loomisel sisse otse valgustatud materialistlikku kuivust ning poseeritud kompositsioone paralleelselt tundeliste isikuportreedele nende miljöödes. Allakirjutanule meenutb veelgi Siegfried^eMenban-mi ajatult rahu sisendav figuur-portree. Maie Liiv on esitanud 25-st fotost kokkupandud mosaiikpannoo-lise perekonnaportree. Mees, naime, poeg, tütar ja koer on fotografeeritud neljast eriküljest ning lõppkvaliteedi annab idee huvitavusele lisaks ka fakt, et kõik i l med on säilinud ühtlaselt perekondlikult igapäevastena harmoonias must-valge efektitü tonaalsu» sega, kus varjupinnad säilitavad läbipaistvuse ja helentüused hoiavad siiski vormi kooj». Vello Muikma on kõndinud Toronto linnas vaatftga üles ja tema nägemus on imponeeriv, saavutatud efekt muudab tänavatasemel halli ja hingetu tsemendimassi mõnel juhul materjaalituks osaks mitteobjektilises kompositsioonis. Vormide perspektiivilise koondamise läbi kirjeldub tung avarusse ja valgusse. Realistliku silmaga vaadeldes kirjeldab esitatu ka omalaadselt Toronto linna arengulugu. Kuid et Muikma on rohkem poeet kui arhitekt, ilmneb romantilisest päikeseloojangu "kompositsioonist, ^ ka seal o i tänavastruktuurid müütanud materjaalituks vormiks ainult koha' Ja kauguse defineerimisel. Jüri Pumno, olles silmapaistev kunstnik, kasutab ta ka kaamerat kujutavkunstilise tumeseepiailse akvarelli või litograafilise lehe i l lusiooni joomiseks. See illusioon on väga lähedane Punno akvarelli-loomingu siluetsete detailidega esiplaanil ning lähidistantsi udiaatmos-fäärilise õhuperspektiivigav AUi Suuralliku must-valged visi^ oonid on kollektsioon momente nähtud siin ja seal alati erksana kaameraga kõndides nmg jäätivustades momente linnast) inimestest ja tekstuuridest. Mõnes kompositsioonis tunnetame sümbolismi. Karin Vagiste huvitavad mitme-laadilised kompositsfoonid tunduvad esimesel vaatlusel ilma siduva teemata, kuid peagi ilninob, et RAAMATUID MüüOIL „VABA EESTLASE" TALITUSES Qind Saato- EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT ESTONIAN SCOUTING Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik Ja maall|si A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD piibliteoloogiUsi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas yaUmft 2 v - 28— 18.- 10— 5— Ž— 8— ss S l 71 « — » — Riik Aasias, 17. Tegevteenistusest väljas, 18. Lahing Eesti Vabadussõjas, 20. Mehenimi, 23. Endine linn Eestis, 26. Muinasjutuline maa, 29. Hõige, 30. Kuujumalan-illllllilillillilllilüiSllllllllllie ^ 31. Looma häälitsus, 32. Pei-dus, varjul, 33. Kuulus prantsuse kunstnik, 34. Tsaari käskkiri. i Põükead: 4. Halvasti lõhnav ollus, 7. Kalliskivi, 9. Jõgi Itaalias, 11. Vesõiduk, 12. Magades, 13. Mänguese, 14. Edenes, kasvas, 16. . E e s i SlhtkapitaS Kanadas. Annetused, testamendi-pärandused mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele ; Eesti Sibtkapital Kanadais kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Bröadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 IIIIIIBIIMIIIH^ selleks on valgus. Valgus ongi te-nomeen millega lotogra&f loob ja Vagiste kasutab seda erinevana erikobtades ja >aegadel tema poolt tunnetatud meeleolude kirJRidami-seks. Need meeleolud ei põMne valguse dekoratiivsel, vald ennem on Beis kerge vihje müstilisse Ja romantilisse. Eriefektidega on maalilises futurismis võimlejate grupp. Kahjatsetav on, et näitus oli nii lühiajaline ning huvitavad stiililised ja tehnilised saavutused foto-alal jäid paljudel nägemata. Näitus tõendas veenvalt, ti }m kaamera mehaaniliselt registreeriva silma taga on isikupäraselt nägev ideiega opereerija^ võib resultaat olla täiesti kunstiUne. ABEL L EE Füstreads L Shotlase riietusese, 2. Malend, 3. Koolipoiss, 4. Egip: tuse valitseja minevikus, 5. Pesupesemisel tarvitatud aine, 6. Jõgi Saksamaal, 8. Hinnaline ese, 10. Hästi — ladina keeles, 13. Endine „Vaba Eestlase" toimetaja, 14. ..i .leib — meie esivanemate toit, 15. Riik Euroopas, algkeeles, 19. Lõunamaine puuvili, 21. Saabuv, 22. Sugulased, 24. Ind, tuhin, 25. Kuulus prantsuse kunstnik, 27. Sarvloom, 28. Vorm sõnast laskma. 31. RISTSÕNA nr. 1082 • LAHENDUS Põikreaö: 1. Pangarööv, 7. Alk, 9. Sarnia, 10 Nudi, 11. Hees, 12. Lament, 13. Kaneel, 15. Aser, 16. Ilmarine, 19. Talumees, 21. Ette, 23. Teguri, 24. Argoon, 27. Siga, 28. Ilma, 30. Eneses, 31. Don, 32. Sudermann. ! 1. Pan, 2. Arukas, 3. Geiser, 4. Roheline, 5. Ösel, 6. Vasara, 7. Anne, 8. Kantselei, 13. Kahtlased, 14. Neil, 17. Mustlane, 18. Istu, 20 Mooses, 21. Egoism, 22. Truman, 25. Glen, 26. Nisu, 29, Aun. vaimulikke vaatlusi) TERR KUNGLA J U U B E L I A L B U M (TJ:. RahTa-tantsijate Rühm) Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5§ Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE ll-^ Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM 3^ Herbwt Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE lOr- Herbert Michelson — SKAUTLIKÜL TEEL 3.— Herbert Mkhelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL $ * r - Herbert iMichelson — EESTI RADADELT ECTONIAN OFFIOAL GUIDE ^ Paul Laan — MÕTTELEND — ^ t e )a peegeldusi 5 ^ Eduard Kmis LUMELIITLAS$:D (laoletaskoga) 3.— August Kabja — KADUNUD KODUD — mätestosed 4 ^ August Kabja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2^ nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luoieto»- kogu) ' S*- Aarand R o i » J U M A L A G A , KARS JA ERZURUM 4 ^ Ants Vomm — VARJUD (luuletoskogu) Salme Skbaum ^AJATARduoletaskoga) 4r- Leho Uuniste — ALAMUSE ANDRES (biograafflins jatostofi ktrjanik Oskar Lutsust) 6J5 Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.51 Ants Vomm - RISTSÕNAD D 2^ Ants Vomm - RISTSÕNAD m 2^ Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25 Ants Vomm — MINU HING (lauletuskogoi) 20<- Aarand Roos - JUUTmE KUNINGAS TALLINNAS 6 v - Johan P i ^ - RAJUSÕLMED Urve Karubs — KODAKONDUR Xfoaletuskogu) Hannes OJa-^ KOPUTUSED ENESES (laoletaskogu)!.» Hannea 0|a ^ TUNNETE PURDEL (luuletttskoga) 2.75 Andres Kttng - MIS TOIMUB SOOMES? 14v- Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNALT 16^ VARRAKU J U T U L E H T K U S ON N E E ME VANAVAARA? . 85 8d 40 31 31 3» -91 59 56 10 RAAMATUID LAjSTELE1:0 KAI^VIPOEG (Õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tdõraeon koolie^tele lastele värvltrflkis) ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe-ja tõõr eelkootiesdistele lastele värvKrÜIds) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIEKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsafoa 4 . - 40 t ^ 5 ^ 1» 8>- »» 2.50 50 2% Põgenemist tuli jätkata. Juvonen valis kivistiku nõlvaku /lõunaserva, kus liikumine oli mäpgatavamalt hõlpsam j a nähtavus hea. Kaugel ees tä nägi va^lguse kajastust ja ta arvas, et seal oli valvurite maja, kuid ta ei tasandanud minekuhoo-gu. Alles kui maja oli temast vasakul, tugeva 100 m kaugusel, ta peatus varjatud kohta ja jäi ümbrust vaatlema. Udu hakkas tihenema väheseks uduvihmaks. See kergendaks ehk olukorda, üksik hall nägu sulaks hommikuhallusse, aga teiselt poolt oli temalgi sama raske eraldada paigal olevat valvurit. Püsiv valvepost võis üllatuseks olla otse tema ees ja siis oli,kõik hilja. Nähtavus oli sel hetkel pii halb, ,et ta veel ei näinud ees valvetorni, kuigi teadis täpselt selle asukoha. Juvonen käis nüüd päris kivistiku serval, mõeldes et vajaduse korral võiks hüpata sinna varjule. Natukese aja pärast ta märkas, et kivistik hakkas suunduma järsult paremale ja ees oli nüüd pikk langev nõlvak, mis viis tuleku suunas. Jälle tuli seisatada ümbruse vaatlemiseks. Ta istus kivi äärde ja võttis taskust ergutustablettide too^ si. Nüüd, kui kunagi üldse, olid need tabletid vajalikud, sest peagu nädal kestnud vahetpidamata närvipinge ja väsimus võiksid muuta jõuetuks just sel hetkel,] km tuli pingutada otse elu eest. Mitte midagi alarmeerivat ppl-nud veel näha ega kuulda. Juvonen tõusis Jalgadele. — Nüüd otsemat teed piirile! otsustas ta ja hakkas liikuma. Ta jõudis lagendiku keskpaika kui paremalt kostis lask. Juvosele tundus, et lasti päris tema kõrvalt. Sammal ja rohututid lendasid hirmutavalt lähedal ja samas kuuldus kõva karjatus: Stoi! ja selle järel ägedaid venekeelseid hüüdeid. Ju- VöneE -ei • mõistnud muud, kui • pea-- tumiskäsklust ja püssiluku kolksatust. Seda kuuldes ta tulistas kaks lasku hääle suunas ja pöördus tagasi oma tulekusuunda. Uut lasku enam ei kuuldunudki, võib-olla tema lasud tabasid õigesse kohta. Nüüd hakkas siiski kuulduma hüüdeid Jäämere suunast ja seal lasti kaks märguande pauku. — Nüüd siis tsirkus algab! k i rus Juvonen jookstes kiyistikulist nõlvakut. Udüvõrk kaitses veel tagant ja sealt poolt polnud karta üllatust. Valvurite maja paistis Jälle ähmasena ees. Ta jalutas nüüd otse selle poole j a mõtles, et ehk arvavad omaks kui näevad teda tulemas. Jõudes maja lähedale ta märkas väikest laudaputkat ehituse taga. See oli mingisugune kuur Ja selle seinas oli koer ketis. Koer hüppas hambad irevil ja katsus end lahti kiskuda nähes Juvost. lähedal, õnneks hästi koolitatud verekoer ei haugu nagu tavaline kutsikas, vaid see katsub ketist end lahti kiskuda ja rünnata võõrasta Juvonen lootis, et kett ei annaks järele, sest hea koera laskmine ei tundunud sobiv mehele, kes ise oli suur koerte sõber. Aga mis siis, kui koer hakkaks lärmama? Juvonen hiilis maja nurgale ja samas sellest mööda teele, millises suiiiias oli näha vähest taimestikl^u. Seal ta päasis varju silmanähtavusest. Samas tuli tal siiski hoida silmad seljataga, sest koer võidakse lahti lasta ja teda üllatavalt rünnata seljatagant. Koolitatud verekoertega ei ole mängimist, need olid ohtlikumad kui tavalised piirivalvurid: Koer oli jäänud siiski vaatlusaluse maja taha milles polnud märgata mingisugust liikumist. Magavad kui põrsad põhus, kuigi võõras jalutab õuel, kommenteeris Juvonen. Pöördudes jälle pea minekusuunda, ta nägi oma ees piirivalvurit kel oli veepang käes. Sõdur oli ilmunud teeraja käänaku tagant üllatuslikult Juvo-se ette. Sõduril olid jalas^kalifei-püksid ja särgi pikkune pluuse pükste peal. Tal ei olnud mütsi ja pealegi ta oU paljajalu. Ihnselt oli sõdur naasmas vee toomiselt, kut ta sattus vastamisi Juvosega. Sõdur ehmus ja jäigistus liikumatuks. — Nüüd tuleb ettevaatlik olla, et see ei heida veepange silmile, nagu Sortavala marjuska heitis omal ajal seened, meenus Juvosele. Sõdur seisis siiski liikumatuna ja põrnitses Juvose käes olevat ähvardavalt talle suunatud Golti. Ilmselt see sundiski sõdurit paigal seisma. Mehed vaatasid hetkeks teineteist, sest üllatus oli olnud mõlemapoolne. Vähehaaval sõduri huuled hakkasid liikuma, ta avas suugi kui kala kuival, aga ühtki heli ei kuuldunud. K a Juvonen ei lausunud sõnagi. Nüüd langes sõduril pang käest ja Juvonen vaatas mehele silma, kust paistis hirm ja surmakartus. Juvonen viipas käskivalt valvurite maja suunas. Näis selliselt, et mees oli kaotanud oma liikumisvõime, sest ta seisis jahmununa paigal, nagu mõistmata mida Juvonen selle käeviipega mõtles. — Hakka:kurat liikuma! sähis-tas Juvonen ja näitas uuesti valvurite maja suunas. Nüüd sõdur mõistis tähendust ja liakkas kangestunud jalgadega näidatud suunas liikuma, kartes muidugi, et iga hetk saab kuuli kuklasse. Juvonen hakkas energiliselt astuma Liina-hamari suunas, et viia sõdurit eksiarvamisele, kes kindlasti alarmee-riks koheselt lisaüksusi kohale. Ka Juvose närvid olid pingul. Ta vilksatas pilgu pidevalt seljataha ja selletõttu juhtuski, et tä märkas end olevat takerdunud alarmid traati. Samuti ta kuulis alarmikel-la helinat valvurite maja suunast. -r- Nüüd need saatanad peaksid ärkama! mõtles ta vih'asena. Nüüd tuleb kiiresti tegutseda, iga Ä a p i l k oh kallis. Siin on varsti kihinat nagu sipelgapesas päiksepaistelisel suvepäeval.. Nüüd ei tundunud enam jalga-delgi viga olevat; võib-olla mõjus sõdurite Ügiolu. Igal juhul tundis Juvonen end erguna ja heas vormis. , Juvonen tegi väikse ringi teest idapoolele ja pöördus siis uuesti piiri suunas. Ta jooksis põõsastiku alal valvetornide suunas ja sõdureid ei sattunud enam t ^ ette. Varsti ta oligi torni juures, aga jälle tuli peatuda, sest tornisi kuuldus kõva ja hädaliselt kuulduvat juttu. Valvur rääkis telefoniga. Valvetorni taga oli kitsas lagendik ja aega kaotamata Juvonen libistas end la-gendikulej hoides samas silma peal tornis olevail valvureil. Ilmselt jätkas valvur oma kõnet ega vaadanud samaaegselt oma ümber ning Juvonen pääsis üle lageda ja oh kohe heas varju andyais põõsastes. •— Vaata saatan nüüd või oma silmad I peast välja, mind sa enam ei näe! irvitas Juvonen.' Nüüd ta suunas matka samale künkale, kus oli tulles veetnud päeva. Seal ta nägi elavat liikumist suunasj kus teda oli vasakult tulistatud ja kust tal tuli taanduda valvurite maja' juurde. See oligi piisav seks korraks. Ta laskus kiiresti kaljult ja pääsis oja juurde ning hakkas sellest lääne poole jooksma. Peagi ta oli telefoniliinil ja sama teed selle taga. Nüüd ta oligi samal kohal, kust matk oli alanudki. Maastik oli tuttav ja minna oli veel kilomeetri ringis. Nüüd oU põhjust hoogu vähendada ja silmad lahti hoida, et ei tormaks enam piirivalvuritega kokku^ Juvonen oli selles kindel, et piirivalvurid ei hüüaks enne peatumislcäsku vaid tulistaksid kohe kuji satuksid peale. Hääli ja hüüdeid hakkas,tagapool kuulduma^ aga need kuuldusid nii kaugelt, et neist polnud va^ ja hoolida. Juvonen pääses soo-maastikku, kust oli tulnudki ja nägi, et tema tulekujälgedel oli sügavaks tallatud rada. Ta ei läinud samale rajale^ vaid liikus 60—70 m põhja pool ja hakkas sealt sood ületama. Soo ala oli üsna väike^ umbes saja meetri kaugusel oli soo taga juba näha afumaastikku. Nüüd teadis Juvo-. nen, et piirini on veel paarsada meetrit. Jõudes üle soo, ta märkas jälle alarmitraate, mis keerles soo serval. Veel kord tuli binokliga ümbrust vaadelda, et enam ei satuks üllatusi, kuna siiani oli Õnnestunud niigi hästi. Aega.ei olnud siiski palju raisata, sest tagaajajad võiksid ilmuda nähtavale mil hetkel tahes. Kindlasti nad katsuvad sulgeda piiri ja takistada teda Norrasse tagasi pääsemast. Eesolev maastik näis olevat rahuhk. Enne minekut otsustas Juvonen siiski kõigest kiirusest hoolimata jätta kkjaliku hüvastijätu piirival-vureile. Ta rebisi lehe oma märkmikust ja kirjutas blokk-kirjädega: (Järgnebj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-26-06
