1981-11-26-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
LL 4
txammmtm
VABA fclbäõLAiME neljapäeval, 26. novembrü 1981 ~ Thursday, November 26, 1981 Nr. 84
ARMAST ABIKAASAT^ ISA JA VANAISA
Toomas Metsalo.
(Algus lk. 1)
sündinud 7. mail 1898 Emmastes,, Hiiumaal
surnud 12. novembril 1981 Vancouveris^B.Co
Euroopa-rändur jõuab Torontosse
Neeme JämI lõpeb 1981. aasta teine pool
NEW YORK (VE) — Suvepuhkuseks oü Järvü üsna vähe aega:
alates lõikuskuust on ta tegelenud Euroopa muusikalise vallutamisega^
Esmalt õpetas ta (poja Paavo assisteerides ja tõlgiks olles) Hollandis, Sini-must-valge komiteed juhib
Hflv^rsumis, noon dirigente ja korraldas nende töö tulemustega tutvus^'Eesti üliõpilaste Selts, konverent-tamiseks
kaks kontserti. Seejärel siirdus Göteborgi, Helsingisse ja sealt side sektor jäi veel vakantseks, pi-
MalBjtiösse. Need arvustused, millega on võimaldanud tutvuda, ei lakka dude sektori esimeheks O. Piil,
meie maestrole küdusõnu jagamast spordisektoris T. Romet, maaüma-
Juba nende pealkirjad räägivad Sealgi on teda saatnud edu. Ise pn
Sektorite esimeeste kinnitami-
§eh tekkis rida mõttevahetusi, kuni
iõpuks saadi kokku esialgne,
veel mittetäielik koosseis:
Üleistõusmise hommikul
näeme jälle!
abikaasa
:poeg ENDEL: perekoimagai
oosses väljaandes",„Iultunult, järr
sult ja värskendavalt", „Bartoki
Mandariin — haruldane jõuproov"
jne
ARMAST ÕEMEEST, KÄLIMEEST JA SUGULAST
MAIMU ja HANS SAAME
SnM SAARE perega
ANTS SAARE perega
Lahkus kallis kolleeg
agr.
Sündinud 11. detsembrü 1890 Läänemaal
Surnud 20, novembril 1981 Torontos
EESTI AGRONOOMIDE ]p:OONDI§ KANADAS
Kunstnik Erk l^ehap
surmad
laager skautide ja gaidide male-ise
endi eest: „Suui6htu sümfooni- ta kuuldavasti rahule jäänud nii ^ad, noorte üritused Kadi Kaljus-kutega",
„Kontsert õnnelike tähte- publiku^kui orkestriga. muusikasektoris SteUa Kerson,
de all", «Beethoveni Viies grandi- Eriti õnnestav on toUe olnud kuJutavkunsti sektoris A. Vomm,
suurearvuline eestlaste.osalemine rahvuskultuuri sektoris Avo Kit-kontsertidel.
^ask, kiriku;sektoris^püskop-K.•
Viimased „traadi4eelised" tea- Raudsepp, sõjameeste sektoris -
ted saabuvad juba Bergenist, Nor- K.E.V.ü.L. esimees K. Tori, aka-
Itäheks lausa igavaks kõike räs, ja taas Sfokholmist. Mõlemas deemiliste organisatsioonide sek-loetleda,
kuigi salajases südame- on vastuvõtt olnud maruline. Ter- toris Eesti Korporatšiooiüde Liit,
sopis hakkab lokkama rahvuslik vitusmarsid orkestrilt ja püsti-sei- teatris Lydia Vohu. Sõnavõttudes
uhkus — eriti, kuna kavas on sev publik! Nagu'ikka. Stokholmis soovisid veel teisedki omaette sek-
• korduvalt ka Tubina ja Pardi on Järvi austusavaldus! jaganud torit, mis jäi aga hüjem Peakomi-helitöid.
maaihngikuulsa viiuldaja Itshak tee lahendada.
Pärast Rootsit'ja Soomet andis Perlmäniga. I Pärast iga sektori eraldi toimu-
Järvi viis kontserti Shoti Rahvus- Nende ridade kirjutamisel jjseik-nud esimehe kiniütamist selgU
liku Orkestriga (Edinburgh, Glas- leb" meie dkigent juba Inglisn^aal. T. Tõsine raamkava struktuuri fi-gow,
Perth). Ka neid saatis era- Kavas kontserdid kolmes linnas, losoofiat, millega taheti luua püra-kordne
menu ja kriitika toonitas alates Birminghamiga. Novembri müditaoline organisatsioori, kus
tõlgenduste värskust ning puhast ja lõpus on ta aga juba Torontos, juhtkond saaks informatsiooni all-karget
kõlavärvingut. - ,„timmib" pille ja tutvub Kanada sektorite tööst ja vastavalt juhiks
Shotimaalt lendas Järvi taas eestlaste väärt pealinnaga. Pole yä- jj-^g^ ^^-^^
Rootsi T— sedapuhku Upsalasse ja hematki kahtlust, et seal teda ei ülestõstetud küsimuste all mär-
Stokholmi. Ta sooritas jälle hüppe seiraks samane poolehoid kui mu- ^ g Teder et Peakomitee oh
Üle lahe ^Soomegi, Turgu. Sellele jal maailmas,
järgnesid esinemised Ottawas. K. T.
Loengud ja
laudkonna vestlus elu
, AABS'i korraldusel toimub eel- ® Septembris toimus Adelaides
oleval nädalavahetusel Torontos, Rahvatantsurühma aastapidu, esi-juriidüine
isik, ja tuleks ettenägelikult
näha, et ta oleks majanduslikest
kohifstustest vaba. Teiseks
ta soovitas kongresside sektoris tõsiselt
kaalumisele võtta noorte
kongressi korraldamist alla 35-aas-tastele.
' H. Lupp mainis j et 1984 möödub
150 aastat Toronto linna asutamisest,
mil puhul on ettenäha suuremaid
üritusi, mida eestlased võik-sik
Baltimores toimunud päevade
Kauaaegset head perekonnasopra
Torontos Wellesley haiglas suri
möödunud pühapäeval raske haiguse
tulemusena maalikunstnik
Eric Pehap, kes ^J^^^ J^^P®^^/^^^ ^^^^ innis College'is huvitavaid loen- mene tõeline külasimman Adelai-seisvas
Eesti Pallase kõrgema ^, .' , n u ^ * -u J •
kunstikooli. Eric Pehap oU. juba guid ja laüdkonnavestlus. des Rahvatantsurühma noored 5a
Eestis tunnustatud ja hinnatud " ^ / f ° ? T " f Juhatuslukmed ohd paju vaeva _
1 , • -1 • v^r^^ir..r.. V^o^' Jaau Todd luglise keeles me- namud, et pakkuda noortele kui ka , v.,, .. .1
kunstnik ja jätkas oma loommgu- P ^^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^'^^^ kaasmaalastele igati ' ' ' ^ ^ ' ^ """^ ""'"^«S^-
(Galifornia) ÜHkooli ajaloo opeter nauditavat ja meeleoluk ohtüt.
ja, spetsialiseerides vana ajaloo Eeskavališe« osas oli rahvatantsu-alal.
Ta tegeleb ka ühe ülem^aüm- rühmalt Aime Kängun juhatusel
se grupi uurimistööga, uurides me- täntsüettekandeid, miUega rühm
revaigu teekonda ja kultuurilist lä- näitas oma iiead vormi,
bikäimist Vahemere ja Balti maa-teekonda
kd paguluses, luues endale
uue kodu Kanadas, Torontos.
Ta on sündinud 10. aprillil 1912.
Alfred Kukk surnud
Pärast mitmete mõistete selgitamist
ja täpsustamist tänas T.
Metsala talle osaks antud suure
töökoorma eest ja soovitas kõigil
mõelda, kuidas seda sündmust
igati mitmekülgseks kujundada.
de vahel. ® „Warana" pidustuste raames Praegu pole ^mõtted veel kristalli-
: G O H L Ü D I GI
HILDA • ,
KEIN ja MURUL
RUTH ja MATTI
Meelesteies Meega
lOANN SAARNHT
Lahkus jäädavalt minu unustamata sõbratar läbi aegade ja
meie kallis M
M E T A P Õ L I
§!Ündmnd BIIG
mälestavad kurbuses
HELLA LAARNE
HELE GELZINS abikaasaga
ELVA
. Lisaks hiljuti surnud suurlaskur Loeng käsitleb merevaigu täht- TT- .^.""^ .-f kuid lähemal ajal tuleb
Johannes Vilbergile saabus teinegi sust ajaloolistes uurimistöödes kus f käsitööde näitusest Brisbäne asuda tööle ja koosolekutega tööd
surmasõnum kodumaalt, kus ^31. muud andmed puuduvad. Viimas- raekojas võttis osa ka kohapeahie edasi viia.
oktoobril suri eesti laskespordi üks tel aegadel on tsivüisatsiooni algu- eestlaste rahvusgrupp. Rahvusgru- Lgp^ks tänas T. Tõsine ipMikult
tippe, viiekordne, maaihnameister se uurimistööd kontsentreerinud Pi vaikearvuüsusele vaatamata oma juhatuse liikmeid ja'abilisi,
Alfred Kukk. Lahkunu on sündi- teatud spetsiifiliste materjalide uu- oli eestiaste väljapanek rikkalik kes aitasid Kanada osa Rootsis
nud 4. veebruaril 1906 Otepääl, rimisele, mida vanaaegsed inimesed kunsti- ja käsitööde alal. Näituse täita.-Ta soovis õnne, edu ja head
Keskkoolipõlves köitis teda kerge- vajasid. Seni uurituist on raud, avas Brisbane'i linnapea abücaasa, uuele Peakomiteele suure ülesande
jõustik, alles Eesti sõjaväes ajatee- vask, tina ja obsidiaan andnud kes tutvumisringü peatus eestlaste täitmisel. Omalt poolt avaldas U.
nistuses hakkas ta tegelema lask- palju juurde meie teadmisele inim- väljapanekuid imetlemas ja jesitas Petersoo täriu senisele juhatusele,
misega. Ta oli üks väheseist, kes konna arengust. Nüüd on ka me- küsimusi väljapanekute kohta.) kuid suurimat tänu'juhatuse esi-täisis
süurmeistrinormi nii püssist revaik lisatud sellele nimekirjale. # Ganberra Eestlaste Koondise mehele T. Tõsisele,
kui püstolist laskmises. Eesti koon- Teises loengus esitab dr. ;^Vairakuituuriõhtul oktoobris oli kavas ESTO-84 algaks pühapäeval> 8.
dise liikmena võttis ta osa laskmi- Vikis-Freibergs oma uurimistööd K. Kaldmä loeng „Natuke Võru- juulü ja lõpeks järgmisel pühapäe-se
maailmameistrivõistlusist Lvo- merevaigust läti rahvaluules. ,Ku- maast, võrulastest ja võru kee- vai, 15. juulil 1984. Noorte maail-vis,
Helsingis ja Luzernis. Oma na merevaik esmeb väga sageli lä. lest". Pärast mitmekülgset ette- malaager on ettenähtud eelmisel
parima saavutas ta 1937. aastal ti rahvalauludes, pakub see häid kannet oli helilindüt võimalik kuul- nädalal, mis algaks laupäeval, 30.
Helsingis, kus Eesti võistkond es- .yqimdusi,uurida baltlaste^ühtekuu- keelnäitena Adelaide Meeskoori juuml.
mäkordselt võitis vabapüssist lask- luvust loodusega. Sellest nähtub ka ^^^^ sisselauldud Norbert Heinloo ühine töötahteline ja koostöövai-mises
kuulsa Argentiina karika, merevaigu tähtsust ühes vaga loo- j^^j^ j^^^ Võrumaa". 1 muga koosolek lõppes Eesti hüm-
Maailmameistriks tuli meeskond misvoimehses etmhses grupis eh- ««of? ni^a
püstiasendist,' põlvelt ja lamades, telia, mütoloogias ja ka praktilises ® JjJ^^ . ' t - ' . f'L^^Lf^
viies tiitel omandati väikepüssi elus ravivahendina, jne. Dr. Vikis- __ .
püstiasendis. Freibergs on psühholoogia profes- ti Aus raaha Eesti SeU^^^^
Oma laskesportlase karjääri ajal sor Montreali ülücoolis ja töötab poolt toetuseks $300. Samal ajal
on Alfred Kukk olnud 13-kordne koos prof. Toddiga merevaigu alal. õeta 1 sama suure summaga Ade-
Eesti meister Tema 1937 a va- Reede õhtu lõppeb seltskondliku laide'i Eesti Võitlejate ühmgu ja
bapüssi püstiasendi Eesti rekordi osaga veini ja suupistetega. - Eesti Seltsi poolt väljaantavat m-
365 silma Ületas Rein Hom alles Laupäeval, 28. nov. käsitab dr. formatsioonilehte. Noortelaagritele
1970. aastal ja 1938. aastal püsti- Isajiwi avaloeng kolme erinevat määrati .toetusi: Adelaide'i eesti
tatud vabapüstolirekordi 547 silma viisi kuidas etnilist identsust säüi- keele õpperühma nädalalõpulaagri-
Väino Kaasik 1963: aastal. tatakse — kas juurutamise kaudu, le $150, Melboume'i Ev. L. kogu-
A. Kukk teenis Eesti kaitseväes vastuhakkamise kaudu või uuesti- duse noortelaagrüe $100 ja Sydney
leitnandina. Kuuludes Eesti Xas- avastamise kaüdii. Ta esitab mõ-TMenduskooli„Sõrve'* suvelaagri-kurkorpušse
tuli tal selle koossei- ningaid andrfteid kolme generatsi- le $500. Tänavune rahvuskapitali
sus läbi teha ka' II maailmasõda, ooni ulatuses ja käsitleb iga gene- korjandus ori osutunud edukamaks
kus ta teenis välja majori auastme, ratsiooni eriprobleeme: eelmise aastaga võrreldes.
Pärast sõda tegeles ta veeld las- Noorte laudkond käsitleb seda .
kespordiga; Viimati 1976. a. ^^ttis probleemi edasi oma mitmesuguste
ILMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
958 Broadview Avenne, raam
Toronto, Ontario M4K2R6
Telefon 461-0764
Kunstinäitusel muudi
kolm tööd
tähistamiseks.
Besüa^ paolt eelistatud jä traditsiooniliseks kujim®^
MATUSEMAJÄ
iylatusema:^ <m Üle 115. aaste teeninud. Metropolitsta Torontot
$ama perekonna poplt väljakujimenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad niumidi kvalifitseeritud persojial Ja
küllaldaselt p®rkimiserumnl.
V^rikas teenimise
ROSAR-MORRISON
IFUNERAL HOMES LTD.
T. L. MORRISON ~ Franeral Director
_ ^ ^ ^^^^^^ ^ , _ ^ . - - i^sja Torontos lõppenud Eesti
ta osa^-Äistlusest^^ElVasrmTs'peeti kogemuste fjõhjal ja loodetavasti ® Canberra Eestlaste Koondis kqr- Kunstnike Koondise aastanäitust
Eesti laskespordi 50. aastapäeva annab juhtnööre kuidas nüüdne raldas kultuuriõhtu, kus Kristof feiilastas üle paarisaja kunstisõbra.
generatsioon saab tegeleda selle Kaldma esines referaadiga „Natu- Näitusel müüdi kohn tööd Er-probleemiga
oma lastega. ke Võrumaast, võrulasest ja võru vin Milv^
Laupäeva õhtii lõppeb seltskond- keelest", mülele järgnes käsitööde Kadaka ^jRoosaHÜia/' ja
liku osaga veini ja suupistetega. loterii; Loterii sissetulek läks eesti Mihkelsoo i,õhtusedväqud".
Loeng ja sümpoosion leiavad poliitvangide ja nende perekondade
aset Innis GoUegel peaauditooriu- abistaniseksr^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ : V
mis, mis kannab Town Hall'! ni- : ? (
p>oan>o<m>o<ia><MiiHKg><HBMi M ri ^ II m
~ Vajan
KAASASÕITJAT MAMPss®
jaannariknn keskpaikn
TeL 759-2670
me. Innis CoUege asub St. George
St.'i ja Sussex Ave. põhjalääne
nurgal. Epp Araja
362 Danforth Ave,
Toronto, Onfc.
M4K im
m Sberbonrae st.
Telefon 924-1498
M4X ms
FLOWERS & GIFTS
TeL 466-1951 v3! 466-1502
Värsked ja esmaklassfllsed lilled igaks sündmuseks.
Kunstkäsitöid Mnkideks: ehted, merevaik, nahktSSd,
pnnnikerdused, keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
SOBIV JÕULUKINK
ESTO-80 ALBUM
ülemaailmsed Eesti Päevadf
Stokholmis
Välis-Eesti väljaandel .
R^in Väfmo — fotU
Alex MiUts — tekst
Snur formaat, 95 lk*
Hind $45.^ saatekulu Eana
$1.—, USA-sse $1.50.
Saadava] .
VABA EESTLASE talitusest
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
I
H. LATER & CO.
Ltd.
"INSURANCE" .
1482 Bathorst St., 4 kord
(Bathurst-St. aau*)
Telefon kontoris S53-7815 jr.
S53-781i
Väiksemaid
REMONTTÖID
majade juures:
elekter, tomd, puutööd jne.
Helistage - Jv MEIUSI 225-3283
a<i]»<M]3HMn»o«rB><»(sap04B3oa»« I > 0 « D 0 4 m O « Z »
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 26, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811126 |
Description
| Title | 1981-11-26-04 |
| OCR text |
LL 4
txammmtm
VABA fclbäõLAiME neljapäeval, 26. novembrü 1981 ~ Thursday, November 26, 1981 Nr. 84
ARMAST ABIKAASAT^ ISA JA VANAISA
Toomas Metsalo.
(Algus lk. 1)
sündinud 7. mail 1898 Emmastes,, Hiiumaal
surnud 12. novembril 1981 Vancouveris^B.Co
Euroopa-rändur jõuab Torontosse
Neeme JämI lõpeb 1981. aasta teine pool
NEW YORK (VE) — Suvepuhkuseks oü Järvü üsna vähe aega:
alates lõikuskuust on ta tegelenud Euroopa muusikalise vallutamisega^
Esmalt õpetas ta (poja Paavo assisteerides ja tõlgiks olles) Hollandis, Sini-must-valge komiteed juhib
Hflv^rsumis, noon dirigente ja korraldas nende töö tulemustega tutvus^'Eesti üliõpilaste Selts, konverent-tamiseks
kaks kontserti. Seejärel siirdus Göteborgi, Helsingisse ja sealt side sektor jäi veel vakantseks, pi-
MalBjtiösse. Need arvustused, millega on võimaldanud tutvuda, ei lakka dude sektori esimeheks O. Piil,
meie maestrole küdusõnu jagamast spordisektoris T. Romet, maaüma-
Juba nende pealkirjad räägivad Sealgi on teda saatnud edu. Ise pn
Sektorite esimeeste kinnitami-
§eh tekkis rida mõttevahetusi, kuni
iõpuks saadi kokku esialgne,
veel mittetäielik koosseis:
Üleistõusmise hommikul
näeme jälle!
abikaasa
:poeg ENDEL: perekoimagai
oosses väljaandes",„Iultunult, järr
sult ja värskendavalt", „Bartoki
Mandariin — haruldane jõuproov"
jne
ARMAST ÕEMEEST, KÄLIMEEST JA SUGULAST
MAIMU ja HANS SAAME
SnM SAARE perega
ANTS SAARE perega
Lahkus kallis kolleeg
agr.
Sündinud 11. detsembrü 1890 Läänemaal
Surnud 20, novembril 1981 Torontos
EESTI AGRONOOMIDE ]p:OONDI§ KANADAS
Kunstnik Erk l^ehap
surmad
laager skautide ja gaidide male-ise
endi eest: „Suui6htu sümfooni- ta kuuldavasti rahule jäänud nii ^ad, noorte üritused Kadi Kaljus-kutega",
„Kontsert õnnelike tähte- publiku^kui orkestriga. muusikasektoris SteUa Kerson,
de all", «Beethoveni Viies grandi- Eriti õnnestav on toUe olnud kuJutavkunsti sektoris A. Vomm,
suurearvuline eestlaste.osalemine rahvuskultuuri sektoris Avo Kit-kontsertidel.
^ask, kiriku;sektoris^püskop-K.•
Viimased „traadi4eelised" tea- Raudsepp, sõjameeste sektoris -
ted saabuvad juba Bergenist, Nor- K.E.V.ü.L. esimees K. Tori, aka-
Itäheks lausa igavaks kõike räs, ja taas Sfokholmist. Mõlemas deemiliste organisatsioonide sek-loetleda,
kuigi salajases südame- on vastuvõtt olnud maruline. Ter- toris Eesti Korporatšiooiüde Liit,
sopis hakkab lokkama rahvuslik vitusmarsid orkestrilt ja püsti-sei- teatris Lydia Vohu. Sõnavõttudes
uhkus — eriti, kuna kavas on sev publik! Nagu'ikka. Stokholmis soovisid veel teisedki omaette sek-
• korduvalt ka Tubina ja Pardi on Järvi austusavaldus! jaganud torit, mis jäi aga hüjem Peakomi-helitöid.
maaihngikuulsa viiuldaja Itshak tee lahendada.
Pärast Rootsit'ja Soomet andis Perlmäniga. I Pärast iga sektori eraldi toimu-
Järvi viis kontserti Shoti Rahvus- Nende ridade kirjutamisel jjseik-nud esimehe kiniütamist selgU
liku Orkestriga (Edinburgh, Glas- leb" meie dkigent juba Inglisn^aal. T. Tõsine raamkava struktuuri fi-gow,
Perth). Ka neid saatis era- Kavas kontserdid kolmes linnas, losoofiat, millega taheti luua püra-kordne
menu ja kriitika toonitas alates Birminghamiga. Novembri müditaoline organisatsioori, kus
tõlgenduste värskust ning puhast ja lõpus on ta aga juba Torontos, juhtkond saaks informatsiooni all-karget
kõlavärvingut. - ,„timmib" pille ja tutvub Kanada sektorite tööst ja vastavalt juhiks
Shotimaalt lendas Järvi taas eestlaste väärt pealinnaga. Pole yä- jj-^g^ ^^-^^
Rootsi T— sedapuhku Upsalasse ja hematki kahtlust, et seal teda ei ülestõstetud küsimuste all mär-
Stokholmi. Ta sooritas jälle hüppe seiraks samane poolehoid kui mu- ^ g Teder et Peakomitee oh
Üle lahe ^Soomegi, Turgu. Sellele jal maailmas,
järgnesid esinemised Ottawas. K. T.
Loengud ja
laudkonna vestlus elu
, AABS'i korraldusel toimub eel- ® Septembris toimus Adelaides
oleval nädalavahetusel Torontos, Rahvatantsurühma aastapidu, esi-juriidüine
isik, ja tuleks ettenägelikult
näha, et ta oleks majanduslikest
kohifstustest vaba. Teiseks
ta soovitas kongresside sektoris tõsiselt
kaalumisele võtta noorte
kongressi korraldamist alla 35-aas-tastele.
' H. Lupp mainis j et 1984 möödub
150 aastat Toronto linna asutamisest,
mil puhul on ettenäha suuremaid
üritusi, mida eestlased võik-sik
Baltimores toimunud päevade
Kauaaegset head perekonnasopra
Torontos Wellesley haiglas suri
möödunud pühapäeval raske haiguse
tulemusena maalikunstnik
Eric Pehap, kes ^J^^^ J^^P®^^/^^^ ^^^^ innis College'is huvitavaid loen- mene tõeline külasimman Adelai-seisvas
Eesti Pallase kõrgema ^, .' , n u ^ * -u J •
kunstikooli. Eric Pehap oU. juba guid ja laüdkonnavestlus. des Rahvatantsurühma noored 5a
Eestis tunnustatud ja hinnatud " ^ / f ° ? T " f Juhatuslukmed ohd paju vaeva _
1 , • -1 • v^r^^ir..r.. V^o^' Jaau Todd luglise keeles me- namud, et pakkuda noortele kui ka , v.,, .. .1
kunstnik ja jätkas oma loommgu- P ^^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^'^^^ kaasmaalastele igati ' ' ' ^ ^ ' ^ """^ ""'"^«S^-
(Galifornia) ÜHkooli ajaloo opeter nauditavat ja meeleoluk ohtüt.
ja, spetsialiseerides vana ajaloo Eeskavališe« osas oli rahvatantsu-alal.
Ta tegeleb ka ühe ülem^aüm- rühmalt Aime Kängun juhatusel
se grupi uurimistööga, uurides me- täntsüettekandeid, miUega rühm
revaigu teekonda ja kultuurilist lä- näitas oma iiead vormi,
bikäimist Vahemere ja Balti maa-teekonda
kd paguluses, luues endale
uue kodu Kanadas, Torontos.
Ta on sündinud 10. aprillil 1912.
Alfred Kukk surnud
Pärast mitmete mõistete selgitamist
ja täpsustamist tänas T.
Metsala talle osaks antud suure
töökoorma eest ja soovitas kõigil
mõelda, kuidas seda sündmust
igati mitmekülgseks kujundada.
de vahel. ® „Warana" pidustuste raames Praegu pole ^mõtted veel kristalli-
: G O H L Ü D I GI
HILDA • ,
KEIN ja MURUL
RUTH ja MATTI
Meelesteies Meega
lOANN SAARNHT
Lahkus jäädavalt minu unustamata sõbratar läbi aegade ja
meie kallis M
M E T A P Õ L I
§!Ündmnd BIIG
mälestavad kurbuses
HELLA LAARNE
HELE GELZINS abikaasaga
ELVA
. Lisaks hiljuti surnud suurlaskur Loeng käsitleb merevaigu täht- TT- .^.""^ .-f kuid lähemal ajal tuleb
Johannes Vilbergile saabus teinegi sust ajaloolistes uurimistöödes kus f käsitööde näitusest Brisbäne asuda tööle ja koosolekutega tööd
surmasõnum kodumaalt, kus ^31. muud andmed puuduvad. Viimas- raekojas võttis osa ka kohapeahie edasi viia.
oktoobril suri eesti laskespordi üks tel aegadel on tsivüisatsiooni algu- eestlaste rahvusgrupp. Rahvusgru- Lgp^ks tänas T. Tõsine ipMikult
tippe, viiekordne, maaihnameister se uurimistööd kontsentreerinud Pi vaikearvuüsusele vaatamata oma juhatuse liikmeid ja'abilisi,
Alfred Kukk. Lahkunu on sündi- teatud spetsiifiliste materjalide uu- oli eestiaste väljapanek rikkalik kes aitasid Kanada osa Rootsis
nud 4. veebruaril 1906 Otepääl, rimisele, mida vanaaegsed inimesed kunsti- ja käsitööde alal. Näituse täita.-Ta soovis õnne, edu ja head
Keskkoolipõlves köitis teda kerge- vajasid. Seni uurituist on raud, avas Brisbane'i linnapea abücaasa, uuele Peakomiteele suure ülesande
jõustik, alles Eesti sõjaväes ajatee- vask, tina ja obsidiaan andnud kes tutvumisringü peatus eestlaste täitmisel. Omalt poolt avaldas U.
nistuses hakkas ta tegelema lask- palju juurde meie teadmisele inim- väljapanekuid imetlemas ja jesitas Petersoo täriu senisele juhatusele,
misega. Ta oli üks väheseist, kes konna arengust. Nüüd on ka me- küsimusi väljapanekute kohta.) kuid suurimat tänu'juhatuse esi-täisis
süurmeistrinormi nii püssist revaik lisatud sellele nimekirjale. # Ganberra Eestlaste Koondise mehele T. Tõsisele,
kui püstolist laskmises. Eesti koon- Teises loengus esitab dr. ;^Vairakuituuriõhtul oktoobris oli kavas ESTO-84 algaks pühapäeval> 8.
dise liikmena võttis ta osa laskmi- Vikis-Freibergs oma uurimistööd K. Kaldmä loeng „Natuke Võru- juulü ja lõpeks järgmisel pühapäe-se
maailmameistrivõistlusist Lvo- merevaigust läti rahvaluules. ,Ku- maast, võrulastest ja võru kee- vai, 15. juulil 1984. Noorte maail-vis,
Helsingis ja Luzernis. Oma na merevaik esmeb väga sageli lä. lest". Pärast mitmekülgset ette- malaager on ettenähtud eelmisel
parima saavutas ta 1937. aastal ti rahvalauludes, pakub see häid kannet oli helilindüt võimalik kuul- nädalal, mis algaks laupäeval, 30.
Helsingis, kus Eesti võistkond es- .yqimdusi,uurida baltlaste^ühtekuu- keelnäitena Adelaide Meeskoori juuml.
mäkordselt võitis vabapüssist lask- luvust loodusega. Sellest nähtub ka ^^^^ sisselauldud Norbert Heinloo ühine töötahteline ja koostöövai-mises
kuulsa Argentiina karika, merevaigu tähtsust ühes vaga loo- j^^j^ j^^^ Võrumaa". 1 muga koosolek lõppes Eesti hüm-
Maailmameistriks tuli meeskond misvoimehses etmhses grupis eh- ««of? ni^a
püstiasendist,' põlvelt ja lamades, telia, mütoloogias ja ka praktilises ® JjJ^^ . ' t - ' . f'L^^Lf^
viies tiitel omandati väikepüssi elus ravivahendina, jne. Dr. Vikis- __ .
püstiasendis. Freibergs on psühholoogia profes- ti Aus raaha Eesti SeU^^^^
Oma laskesportlase karjääri ajal sor Montreali ülücoolis ja töötab poolt toetuseks $300. Samal ajal
on Alfred Kukk olnud 13-kordne koos prof. Toddiga merevaigu alal. õeta 1 sama suure summaga Ade-
Eesti meister Tema 1937 a va- Reede õhtu lõppeb seltskondliku laide'i Eesti Võitlejate ühmgu ja
bapüssi püstiasendi Eesti rekordi osaga veini ja suupistetega. - Eesti Seltsi poolt väljaantavat m-
365 silma Ületas Rein Hom alles Laupäeval, 28. nov. käsitab dr. formatsioonilehte. Noortelaagritele
1970. aastal ja 1938. aastal püsti- Isajiwi avaloeng kolme erinevat määrati .toetusi: Adelaide'i eesti
tatud vabapüstolirekordi 547 silma viisi kuidas etnilist identsust säüi- keele õpperühma nädalalõpulaagri-
Väino Kaasik 1963: aastal. tatakse — kas juurutamise kaudu, le $150, Melboume'i Ev. L. kogu-
A. Kukk teenis Eesti kaitseväes vastuhakkamise kaudu või uuesti- duse noortelaagrüe $100 ja Sydney
leitnandina. Kuuludes Eesti Xas- avastamise kaüdii. Ta esitab mõ-TMenduskooli„Sõrve'* suvelaagri-kurkorpušse
tuli tal selle koossei- ningaid andrfteid kolme generatsi- le $500. Tänavune rahvuskapitali
sus läbi teha ka' II maailmasõda, ooni ulatuses ja käsitleb iga gene- korjandus ori osutunud edukamaks
kus ta teenis välja majori auastme, ratsiooni eriprobleeme: eelmise aastaga võrreldes.
Pärast sõda tegeles ta veeld las- Noorte laudkond käsitleb seda .
kespordiga; Viimati 1976. a. ^^ttis probleemi edasi oma mitmesuguste
ILMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
958 Broadview Avenne, raam
Toronto, Ontario M4K2R6
Telefon 461-0764
Kunstinäitusel muudi
kolm tööd
tähistamiseks.
Besüa^ paolt eelistatud jä traditsiooniliseks kujim®^
MATUSEMAJÄ
iylatusema:^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-26-04
