1985-10-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nati6nal Liorary 55253
Gcn. Acquisiticns Scction
0114
SecoiiS dsuss
registratioii mnoSser
mLMUB IGAL TMSDPÄEVAIL
JANEUAPÄEVAL
t)ksiknumbri hind 70 centi
Eesti Orgamsatsioonide Xni Kongr^^^ vasakult Lilian Esop,
lu, Lembit Savi, Aarand Rops, Vaike Eiin, Vaike Luges, Jüri Virkus, Bruno
Endel Reinpõld, Virve
Velly Kerjan,
Foto: H-Xaru
st
uss, mis OM
.—13.
isdtstooniele Kongi^s^^^
kilomeetirit kagu poole asuvas Lakewöodi
üheks siiiasei^^
13. Eesd EahvusoigaiMsa
lestisloodi
[arskusiihing
Kokku oli tulnud ligikaudu sada- Kiiniga Läkevw Lu^ tegevus. Kuna; ' samane ettevõte
kõiid igasuguste' Ühendriikides te-: gusegä Cöonec& osariigist. käib loomulikult siin ma^l in^ise
gutsevate eesti örganisatsKKmide^^^^^ keeles, siis saavad selles kaasa lüüa
Pärast käksikmaaväriiiat Mehhikos,
kus surmasaanute arv on tõus-l^
jjljljjg^ nud tuhandeisse, oU m ö ö d^
dalat, viimase viiekümne aasta tugevaim
maavärin Jäapams, Tokio
ümbruskonnas, kuid vigastused olid
väiksed. Värina tugevus oli 5.8
Richter skaalal. Möödunud lau-justanud.
B O B • D 91 D B B a * . B B n D a B n B B B B D B B B B D D B B D • • D
esindajat, alates Eesti Rä^^^
tee ühendriikides ja tJlemaailmne satsioonide esindajaid kohtumise oskus mõnikord lonkab, aga kes oö 'Kanada põhiaosis ja teine nõr-
Eesti Kesknõukogu kuni kohalike peakorraldaja Jüri Virkus, palvuse siiski Väga hüvitatud oma päritolu- ' -^^^ Brmiswickis. Mõlemad
koguduste:; ja huviala rühmitusteni: pida^^ ega inimohvreid ei põh-
Kongress leidis aset
Eesti Majas. Reinaru; Siis anti kordamööda sõ- noored palju rohkem kohaiienud
Iga kahe voikohifle aasta tagant na tervitajate^^^ Eesti -Vabariigi siinses ühiškpimas, Ms teeb nende
toimuva Eesti Ralwusorganisatsioo-konsW
nide Kongressi oli kokku kutsunud Roos, Ülemaailmse E^šti Kesknöu- konnas tihti efektiivsemaks kui va-
Eesti Rahvuskohiitee Ühendriiki- liogu esimees Lembit Savi, Eesti -nemategen^
^es.^^^^^^- 1^ Kogir laupäevase päeva peeti et-
Vabadusvoiüejate tekandeid; Mari-Arin Rikken käsit-
Ma juhatajaks oü Jüri yi^^^ Pedak, eesti poliitiliste vangide küsi-
• keda - abistasid Hanry Must, toimuvate vESII) 88 j^ust, m Esop eestluse alalhoid-
Kersti Mäniniik ja Juhan gimon^ ^^^^^"^"^^"^^.^^f^^^^^ mist;VÕÕrsil,G.Randvee eesti koo-mat
laadi organisatsioomde juhtide Kujalik tervitus oH ka saabunud ^^5^ |a nende
nõupidamine,^te^^
tegevusmeetoditeule..Simohkesk- n i a s M ^ : ; des tege^^^^^
Parast Kongressi rakendamist pi- neles Balti Tribunalist ja Vabadus- pühap., 1. dets. kell 15.00
dasjuhtkõne Martin Suuberg, kes ristlem^^
ongi ühdks näiteks nendest ^ väga oh resolutsioonide esitamine ja vasest
noorema generatsiooni tuvõtmme; inandaatkomisjon esitas
Tiallinnas Ametiühingute
konverentsisaalis toimus. 11* okt
Eesti NSV ^^atahüiku Karskusühingu
asutamüskonverents. Päevakorras
oU Eesti NSV Vabatahtliku
Karskusühingu ülesannete arutami^
ne N. Liidu KommunistlSbi Partei
Keskkomitee! otsuse jjAMiiöudest
joomarlusest ja alkoholismist^ j^
saamiseks** äiuisel. Ettekande tiegi
organiseerimistoimkomia.; esimees
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogia-iteaduste
Osakonna akadeemiasek-retär
Anto Raukas. Ettekande järele
tuli valimisele Eesti NSV Va.
batahtllku Karskusühingu vabariiklik
nõukogu ja revisjonikomJsjon.
prganiseerimistoinikonna liikmed
esimees
Asendamised on jõudnud ka
Eestisse. 27. septembril peetud Väliseestlastega
Kultuurisidemete
Arendamise Ühingu presiidiumi
laiendatud istungil valiti uueks
VEKSA ühingu e^hneheks ReiB
Arnoldi p. Freiberg. ^ Miks senine
esimees ü. Koit kahalt tagandati
seda esialgseist lühikestest andmetest
ei selgu.
Rein Freiberg" on sündinud 20.
mail 1937. a. Tallinnas ja juba
1969. a. sai N. Ludu Kommunistliku
Partei liikmeks. tTa on k9rg©-
ma juriidiüse hariduse omandanud
aastail 1956—1961 Tartu ülikoohs,
müle lõpetamise järel on töötanud
Eesti NSV Kultuurrniinisteeriumisj,
Eesti NSV Välisministeeriumis ja,
EKP Keskkomitees. Nendel kohtadel
tehtud tööga ta pole teatme-teoseisse
pääsenud.
On olnud kuuldusi, et Välismaaga
Sõpruse ja Kultuurisidemete
Arendamise Nõukogude ÜMngu
. Eesti osakond on ammugi tahtnud
rivaalitsevat asutust oma kõrvalt
kaotada, kuna mõlemal oii samad
KGB poolt saadud tööjuhised.
Uue rangekäelise juhi määramine
võib tähendada muudatust väHs-eestlastega
suhtlemisel, mille suund
on esialgul selgumatu.
Küll läheb Eestist kuni 70-liik-melme
griipp novembris Belgias
peetavaiie N . Liidu jpäevadele ja
esinevad sealses Tallinna sõpruslinnas
Genfis. Millistest kunstian-sambleist
sinnaäõitjad on pärit pole
esialgul teada, kuid need ei lähe
sinna mitte VEKSA, vaid Moskva
organisatsiooni Eesti osakonna korraldusel.
olid kirjanik T. Kallas, kunstnik
I. Paul, näitleja-lavasfaja A.-E<,
Kerge,. kultuuriminister. J. Lott,
spordikomitee esimees M. Markp
prof. J. Saarma, toimetaja H.
Mõttus, psühhiaater H. Kadastik^
sportlane, korvpallur. V. Loor jtto
Kõik kultuuriala inimesed, .. ..
BALTI UURIMUSED LÄÄNES
J A N.LnDlI HOIAK.NENDE
SUHTES.:'.;
Hcins Kivisild kasutab jääd ehitusmaterjalina
aktivistidest.
Martin Suüberg m siin
nud, alla 30-aastane noor ädvö
lannast ema rändasid välja
eDnme-Teist
seks arutlusteemaks noorema generatsiooni
j uuidetõmbamine
ameerika-eestlas^e organisatsiooni
desse,mida raskendab assimileerumisest
tulenev liihk vähenev eesti
keele oskus ja ralivusgrupi noöre-
;mate liikmete; kasvav laialipillatus
üle terve suure Ühendriikide tem-
.tooriumi.;- ;...:V.V
Samal ajal on kuulda^ et sarnastes
väiksemates eestlaste keskustes,
nagu San Francisco ja Portland
' Oregoni: osariigiS:':
©IH just vjimaste aastate Jooksul i^asvatades oma kaks poega üles
: kohaUke eiasti selt^ iuhtimisse eesti vaimus ja keeles. Martin Suu-
Jirakendunud nopired, siin maal be^^ praegu Ühendriikide
sündinud inimesed.. ; : Esind^ Vabariiklikusse
Katiks ei olnud neil osutunud Parteisse kuijhiVa Mikme l Ä a m
võimalikuks kontinendi teisest ser- ^arney staabisr
väst se^ordl^ohale tulla. Kaugel- Kõneleja rõhutas oma sõnavõtus.
maks ddegaadiks oh Los Angeiese. viimastel a süvenenud koos-
Eesti Šelši e$indaja I Bnino Laan, töp^ balti noorte vahel, inille
kes valiti laupäeval ka üheks üheks ümmguks on mõni aasta ta-
Kongressi juhatajaks koos Vaike gasi loodud Balti Noorte Kongressi
oma aruande, misjärel kongress lõ-jalvušega.
Kongressil korraldas Lilian Esop
liaat, kelle Muhu saarelt pärinev raamatute ja keeleõpikute näituse,
kaugesõidukaptenist isa ja eest- • ;••' ';"-^-' , •
AKTUSE ;KÕNELEM; • ; •
astronoom prof. Alar Toomre
• (M.I.T.)
KOHV, KESKUSTELU
B a i x a B D a a o n D a D o a a a o B a i i Q q a a D a B o q a D a B a
esinevad.ja mängivad
laupäeval, 9. novembirii 1985 kell 7 õhtul
Toronto Eesti
Laudade telümine: E. Liik — 421-1139
istlKo
Ave.
m
iCODÜJÄÄRTE ÕHT^
Pühapäevalt 10. aovem^
Kõneleb dr.
Saarte Koor Marika Wilbfc^^
solistid; HÜda Sepp ja Valve Tali
TEE-JÄ KOHVILAl^
EELK Väiiia Andrese kifilssisB 383 J«arvis St.
^^^^^^ 1 ^ 1.00 pj.
KOÖUDÜSE
Kõik teretulnud!
Calgarys elunevale eesti teadlasele
Hans Kivisillale, kes töötas
välja menetluse, kuidas kasutada
arktilist jääd purimissealdiste alus-platvormidena
Kanada põhjapiirkondades,
anti 25.000-dollariline
auhind — „Manning Award of
Merit for Innovation". Kivisild,
Layalin Offshore Inc, asepresident,
võttis auhinna vastu 26. septembril
Edmontonis.
Kui ta kuuekümendatel aastatel
tegi esmakordselt teoreetilise ettepaneku
kasutada ujuvaid jääplat-vorme
õü allikate puurimistel merel,
peeti seda võimatuks ja ebareaalseks,
pärast teooria praktilist
tõestamist on see menetlus leidnud
laialdast rakendamist õli otsimisel
Kanada põhjaaladel.
Platvormid ehitatakse merevee
kihtide kaupa külmutamisega loomulikul
merejääl, kuni need on
saavutanud piisava läbimõõdu ja
suudavad kanda konventsionaalseid,.,
maal kasutatavaid õli puuri-misseadeldeid
kuni 400 meetri sügavusel
veekogul, kaaludes kuni
ISOOtonni.
Esimene säärane puurimine leidis
aset 1973-74. aastal Melvü-ie'i
saare lähedal. .
Sellest ajast on ,Kivisilla jääplat-vorme
kasutatud edukalt 30 korda
Kanada arktise piirkonnas. Uus
menetius maksab ainult murdosa
teistest, konventsionaalseist. puuri-mišoperatsioonidest.
Emesl C. Manning . Awards
Foundation andis oma esimese auhinna
välja 1985. aastal. Praegu on
fondi põhikapital 2 miljonit doUa-
Hans Kivisild
rit. Rõhuv enamus auhindu on antud
teadlastele tehniliste innovatsioonide
eest.
Hans Kivisild on sündinud Tartus
1922. aastal. Omandas keskhariduse
Eestis ja alustas õpinguid Tallinna
tehnikaülikoolis.
; Siirdus 1943. aastaS Soome Ja
sealt Rootsi, kus lõpetas esimese
pagulasena ülikooli 1944. aastaS.
Saavutas doktori kraadi 1954. aastal
Stokholmi kuninglikus tehnikaülikoolis.
Kanadasse saabunult on
töötanud konsultandina oma erialal
(hüdraulika ja liiklustehnika) suurfirmadele,
valitsustele ja ÜRO-le.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 29, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851029 |
Description
| Title | 1985-10-29-01 |
| OCR text | Nati6nal Liorary 55253 Gcn. Acquisiticns Scction 0114 SecoiiS dsuss registratioii mnoSser mLMUB IGAL TMSDPÄEVAIL JANEUAPÄEVAL t)ksiknumbri hind 70 centi Eesti Orgamsatsioonide Xni Kongr^^^ vasakult Lilian Esop, lu, Lembit Savi, Aarand Rops, Vaike Eiin, Vaike Luges, Jüri Virkus, Bruno Endel Reinpõld, Virve Velly Kerjan, Foto: H-Xaru st uss, mis OM .—13. isdtstooniele Kongi^s^^^ kilomeetirit kagu poole asuvas Lakewöodi üheks siiiasei^^ 13. Eesd EahvusoigaiMsa lestisloodi [arskusiihing Kokku oli tulnud ligikaudu sada- Kiiniga Läkevw Lu^ tegevus. Kuna; ' samane ettevõte kõiid igasuguste' Ühendriikides te-: gusegä Cöonec& osariigist. käib loomulikult siin ma^l in^ise gutsevate eesti örganisatsKKmide^^^^^ keeles, siis saavad selles kaasa lüüa Pärast käksikmaaväriiiat Mehhikos, kus surmasaanute arv on tõus-l^ jjljljjg^ nud tuhandeisse, oU m ö ö d^ dalat, viimase viiekümne aasta tugevaim maavärin Jäapams, Tokio ümbruskonnas, kuid vigastused olid väiksed. Värina tugevus oli 5.8 Richter skaalal. Möödunud lau-justanud. B O B • D 91 D B B a * . B B n D a B n B B B B D B B B B D D B B D • • D esindajat, alates Eesti Rä^^^ tee ühendriikides ja tJlemaailmne satsioonide esindajaid kohtumise oskus mõnikord lonkab, aga kes oö 'Kanada põhiaosis ja teine nõr- Eesti Kesknõukogu kuni kohalike peakorraldaja Jüri Virkus, palvuse siiski Väga hüvitatud oma päritolu- ' -^^^ Brmiswickis. Mõlemad koguduste:; ja huviala rühmitusteni: pida^^ ega inimohvreid ei põh- Kongress leidis aset Eesti Majas. Reinaru; Siis anti kordamööda sõ- noored palju rohkem kohaiienud Iga kahe voikohifle aasta tagant na tervitajate^^^ Eesti -Vabariigi siinses ühiškpimas, Ms teeb nende toimuva Eesti Ralwusorganisatsioo-konsW nide Kongressi oli kokku kutsunud Roos, Ülemaailmse E^šti Kesknöu- konnas tihti efektiivsemaks kui va- Eesti Rahvuskohiitee Ühendriiki- liogu esimees Lembit Savi, Eesti -nemategen^ ^es.^^^^^^- 1^ Kogir laupäevase päeva peeti et- Vabadusvoiüejate tekandeid; Mari-Arin Rikken käsit- Ma juhatajaks oü Jüri yi^^^ Pedak, eesti poliitiliste vangide küsi- • keda - abistasid Hanry Must, toimuvate vESII) 88 j^ust, m Esop eestluse alalhoid- Kersti Mäniniik ja Juhan gimon^ ^^^^^"^"^^"^^.^^f^^^^^ mist;VÕÕrsil,G.Randvee eesti koo-mat laadi organisatsioomde juhtide Kujalik tervitus oH ka saabunud ^^5^ |a nende nõupidamine,^te^^ tegevusmeetoditeule..Simohkesk- n i a s M ^ : ; des tege^^^^^ Parast Kongressi rakendamist pi- neles Balti Tribunalist ja Vabadus- pühap., 1. dets. kell 15.00 dasjuhtkõne Martin Suuberg, kes ristlem^^ ongi ühdks näiteks nendest ^ väga oh resolutsioonide esitamine ja vasest noorema generatsiooni tuvõtmme; inandaatkomisjon esitas Tiallinnas Ametiühingute konverentsisaalis toimus. 11* okt Eesti NSV ^^atahüiku Karskusühingu asutamüskonverents. Päevakorras oU Eesti NSV Vabatahtliku Karskusühingu ülesannete arutami^ ne N. Liidu KommunistlSbi Partei Keskkomitee! otsuse jjAMiiöudest joomarlusest ja alkoholismist^ j^ saamiseks** äiuisel. Ettekande tiegi organiseerimistoimkomia.; esimees Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogia-iteaduste Osakonna akadeemiasek-retär Anto Raukas. Ettekande järele tuli valimisele Eesti NSV Va. batahtllku Karskusühingu vabariiklik nõukogu ja revisjonikomJsjon. prganiseerimistoinikonna liikmed esimees Asendamised on jõudnud ka Eestisse. 27. septembril peetud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu presiidiumi laiendatud istungil valiti uueks VEKSA ühingu e^hneheks ReiB Arnoldi p. Freiberg. ^ Miks senine esimees ü. Koit kahalt tagandati seda esialgseist lühikestest andmetest ei selgu. Rein Freiberg" on sündinud 20. mail 1937. a. Tallinnas ja juba 1969. a. sai N. Ludu Kommunistliku Partei liikmeks. tTa on k9rg©- ma juriidiüse hariduse omandanud aastail 1956—1961 Tartu ülikoohs, müle lõpetamise järel on töötanud Eesti NSV Kultuurrniinisteeriumisj, Eesti NSV Välisministeeriumis ja, EKP Keskkomitees. Nendel kohtadel tehtud tööga ta pole teatme-teoseisse pääsenud. On olnud kuuldusi, et Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Nõukogude ÜMngu . Eesti osakond on ammugi tahtnud rivaalitsevat asutust oma kõrvalt kaotada, kuna mõlemal oii samad KGB poolt saadud tööjuhised. Uue rangekäelise juhi määramine võib tähendada muudatust väHs-eestlastega suhtlemisel, mille suund on esialgul selgumatu. Küll läheb Eestist kuni 70-liik-melme griipp novembris Belgias peetavaiie N . Liidu jpäevadele ja esinevad sealses Tallinna sõpruslinnas Genfis. Millistest kunstian-sambleist sinnaäõitjad on pärit pole esialgul teada, kuid need ei lähe sinna mitte VEKSA, vaid Moskva organisatsiooni Eesti osakonna korraldusel. olid kirjanik T. Kallas, kunstnik I. Paul, näitleja-lavasfaja A.-E<, Kerge,. kultuuriminister. J. Lott, spordikomitee esimees M. Markp prof. J. Saarma, toimetaja H. Mõttus, psühhiaater H. Kadastik^ sportlane, korvpallur. V. Loor jtto Kõik kultuuriala inimesed, .. .. BALTI UURIMUSED LÄÄNES J A N.LnDlI HOIAK.NENDE SUHTES.:'.; Hcins Kivisild kasutab jääd ehitusmaterjalina aktivistidest. Martin Suüberg m siin nud, alla 30-aastane noor ädvö lannast ema rändasid välja eDnme-Teist seks arutlusteemaks noorema generatsiooni j uuidetõmbamine ameerika-eestlas^e organisatsiooni desse,mida raskendab assimileerumisest tulenev liihk vähenev eesti keele oskus ja ralivusgrupi noöre- ;mate liikmete; kasvav laialipillatus üle terve suure Ühendriikide tem- .tooriumi.;- ;...:V.V Samal ajal on kuulda^ et sarnastes väiksemates eestlaste keskustes, nagu San Francisco ja Portland ' Oregoni: osariigiS:': ©IH just vjimaste aastate Jooksul i^asvatades oma kaks poega üles : kohaUke eiasti selt^ iuhtimisse eesti vaimus ja keeles. Martin Suu- Jirakendunud nopired, siin maal be^^ praegu Ühendriikide sündinud inimesed.. ; : Esind^ Vabariiklikusse Katiks ei olnud neil osutunud Parteisse kuijhiVa Mikme l Ä a m võimalikuks kontinendi teisest ser- ^arney staabisr väst se^ordl^ohale tulla. Kaugel- Kõneleja rõhutas oma sõnavõtus. maks ddegaadiks oh Los Angeiese. viimastel a süvenenud koos- Eesti Šelši e$indaja I Bnino Laan, töp^ balti noorte vahel, inille kes valiti laupäeval ka üheks üheks ümmguks on mõni aasta ta- Kongressi juhatajaks koos Vaike gasi loodud Balti Noorte Kongressi oma aruande, misjärel kongress lõ-jalvušega. Kongressil korraldas Lilian Esop liaat, kelle Muhu saarelt pärinev raamatute ja keeleõpikute näituse, kaugesõidukaptenist isa ja eest- • ;••' ';"-^-' , • AKTUSE ;KÕNELEM; • ; • astronoom prof. Alar Toomre • (M.I.T.) KOHV, KESKUSTELU B a i x a B D a a o n D a D o a a a o B a i i Q q a a D a B o q a D a B a esinevad.ja mängivad laupäeval, 9. novembirii 1985 kell 7 õhtul Toronto Eesti Laudade telümine: E. Liik — 421-1139 istlKo Ave. m iCODÜJÄÄRTE ÕHT^ Pühapäevalt 10. aovem^ Kõneleb dr. Saarte Koor Marika Wilbfc^^ solistid; HÜda Sepp ja Valve Tali TEE-JÄ KOHVILAl^ EELK Väiiia Andrese kifilssisB 383 J«arvis St. ^^^^^^ 1 ^ 1.00 pj. KOÖUDÜSE Kõik teretulnud! Calgarys elunevale eesti teadlasele Hans Kivisillale, kes töötas välja menetluse, kuidas kasutada arktilist jääd purimissealdiste alus-platvormidena Kanada põhjapiirkondades, anti 25.000-dollariline auhind — „Manning Award of Merit for Innovation". Kivisild, Layalin Offshore Inc, asepresident, võttis auhinna vastu 26. septembril Edmontonis. Kui ta kuuekümendatel aastatel tegi esmakordselt teoreetilise ettepaneku kasutada ujuvaid jääplat-vorme õü allikate puurimistel merel, peeti seda võimatuks ja ebareaalseks, pärast teooria praktilist tõestamist on see menetlus leidnud laialdast rakendamist õli otsimisel Kanada põhjaaladel. Platvormid ehitatakse merevee kihtide kaupa külmutamisega loomulikul merejääl, kuni need on saavutanud piisava läbimõõdu ja suudavad kanda konventsionaalseid,., maal kasutatavaid õli puuri-misseadeldeid kuni 400 meetri sügavusel veekogul, kaaludes kuni ISOOtonni. Esimene säärane puurimine leidis aset 1973-74. aastal Melvü-ie'i saare lähedal. . Sellest ajast on ,Kivisilla jääplat-vorme kasutatud edukalt 30 korda Kanada arktise piirkonnas. Uus menetius maksab ainult murdosa teistest, konventsionaalseist. puuri-mišoperatsioonidest. Emesl C. Manning . Awards Foundation andis oma esimese auhinna välja 1985. aastal. Praegu on fondi põhikapital 2 miljonit doUa- Hans Kivisild rit. Rõhuv enamus auhindu on antud teadlastele tehniliste innovatsioonide eest. Hans Kivisild on sündinud Tartus 1922. aastal. Omandas keskhariduse Eestis ja alustas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis. ; Siirdus 1943. aastaS Soome Ja sealt Rootsi, kus lõpetas esimese pagulasena ülikooli 1944. aastaS. Saavutas doktori kraadi 1954. aastal Stokholmi kuninglikus tehnikaülikoolis. Kanadasse saabunult on töötanud konsultandina oma erialal (hüdraulika ja liiklustehnika) suurfirmadele, valitsustele ja ÜRO-le. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-29-01
