Vaba eestlane , October 29, 1985

              Teisipäeval, 29. oktöobrii 1985 Tuesdsy, October 29,1985
Eesti Maja liiSisillus sivaldalis sniiiire-mat
Ja isiiramat tänu pr. Linda
Saamllfule Eesti Maja juubelil an-kiinigi-
eest.
Eesti Maja juhatug
24. oktoobril peetud Wintario
loosimisel langes peavõit $200.000
püetUe nr. A631384, $100.000 —
E297598, E786036, A647656,
$10.000 — 371056, 243780,
$1000 11396, $100 — 9372,
$50 segijärjekoras numbrid
687548, $10, — 654, tasuta pileti-raamat
— 06 ja nädala müstilise
preemiavõidu $10.000 — 400192.
CD
Monumendid konkreetses mõttes
lohistati BernardKoiigro^^7^
u Lepiku 65. sünnipäi^^
Liidetajate Bema^ ja Ealjiil ILepika siiiusl-tähistayast^^^^^^^^^^
l^^^
osavõtjad täitsid Tartii Cqllegel saali, kus lauale ase-tatud
rooside kõrval olid juubilaride fotod ja seitse kiiii»
nulle kava alguses süütasid Toronto eesti luuletaja'»
ja H. pja tiitred
Läänemaa Ühisgüninaasiumi
kuuekümne kuuenda aastapäeva
tähistamiseks korraldatakse kella­viietee
laupäeval, 7. detsembril
fca. algusega kell 17.00 9 Parra-vano
Court, Wülowdale, kuhu kõi­gi
Haapsalu koolide vilistlased
koos abikaasadega on . kutsutud.
Belregistreerimme hiljemalt 1. dets.
La. kas kirjateel: Roman Marley,
9 Parravano Gourt, Wülowdale,
Ontario, Canada M2R 3S8 või te-lefonU
(416) 223-0080.
Tee oma tegevuskalendris 7. det­sembri,
kuupäevale rõngas ümber
ja registreerunisega ära yiivita, et
hubase õhtupoliku veetmine oleks
kindlustatud.
iiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiUiiiiiiiiiiiiiiiiitiiHiiiiHiiiniiisiiiiti
Luuletajate Bemard Kangro ja Kalju Lepikii sünnipäevade tähistamise korraldajad
ja esinejad pärast sisurohketkirjandus-muusikalist pärastlõunat. Pildil vasakul Arved
Viirlaid, Hilja Viirlaid, Taavo Söödor, Margit Viia, Evi Valge, Linda Kukk, ümar
Mikiver ja Anneli Andre-Barret, Foto: Vaba Eestlane
Lembitu
Foiste skaudi\^ormidäie ..Kalevi" Yerevendcid®
Paljude alliiksustega skautüksuse tegevus ületab need piirid, mida me tavali­selt
omistame organisatsioonidele. Keskse töökavaga, eri juhtkonnaga kõikidele all­üksustele
ja kohusetundlikult teostatud tegevusega on niisugune skautüksus nagu min­gi
kasvatuslik ettevõte. Imetlusväärne selle juures on, et„ettevõte^V töötab vabataht­liku
personaliga. Üks niisugune skautüksus on Toronto Lembitu Malev. Maleva juht
skm MaroM. Mv! jutustab skautül^ese: tegevuses alanud tegevusaastal. .
Avasõnas A. Vürlaid tervitas roh­kearvulist
osaVõtjaskonda ja aval-.
,das kahjatsust, et juubilarid võivad
ise ainult fotodelt neid austavat
rahvahulka näha. Mõlemad hiule-tajad
on rikastanud eesti kirjandust
paljude teostega oma tööaja kõr=
vai, mis püsivad eesti kirjanduses.
RachelGauk kitarril, Omar Da-niel
klaveril esitasid Danieli oma­loomingut
,,Rännakuü"
mis oK pühendatud kitairristsle
ja esitati esmakordselt ee^ pub-
•Ukule,
kui näide tänapäevase helikeelega
õrnutsevast muusikast.
.. Taavo 'Söö^dor luges kaks katket
B. Kangro romaanist „Jäälätted",
andes meeleölupüdi kunagisest
Tartust, misjon jäänud peaaegu
enamuses Kangro loomingus, kas
reaaalseks või irreaalseks tegevus­kohaks.
• : \ \ : ;
B, Kangro ja K. Lepiku luulest
andis pikema ülevaate Washingtö-aist
tulnud Ilmar Mikiver, kes äna-uued
ja parandamine.
Soome ehitajad
Metro licence 2422
i{iirfninii!ii{iiiiii!(iiiH!ii»ii{iiniiii[ii!(nnHiii!i!!ii8!Siii
Sündmuste kalender
^ Neljapäeval, 31. okt. kell 7.30
õhtul Eesti Majas Vella Sootsi
loeng „Ontano metsaseened'*^.
Lembitu Maleva tegevus algas
ametlikult avakoondusega laupäe­val,
28. septembril. Tegelik algus
oli Lembitu Maapäev Kotkajärvel
laupäeval, 14. septembril, millest
võttis osa 19 aktiivset poistejuhti.
Samal ajal viibis kümmekond ven-durskauti
— mõõgameest nädala-lõpulaagris'
Uudismaal Alrek Mei=
poomi juhtimisel. Tegevuskavas
„kõva'' skautlus, nagu 14—17 va­nusele
kohane.
Pidulikul avakoondusel tervita­me
poisse ja juhte uue ^hooaja
alul ja teeme lühikese ülevaate
möödunud suvest. Noolepoisid
said möödunud suvel ainult näda-lalõpulaagri,
kuna skautrühmade ja
vendurskautide minek Kanada jam-boreele
ei õigustanud enam üksu­se
suvelaagri eraldi korraldamist.
Maleval sünnipäev
aastat vanaks;
saab 36.
J r Laupäeval, 2. nov. kell S
Eyersonl Teatris Põhja-Ameerika
Lauljate XI Meeskooripäevade ja
Toronto Meeslauljate X X X aasta­päeva
juubelikontsert. Tantsuõhtu
Ja õhtusöök kell 7.30 õ. Eesti Mst-
:jas.;-:.;:l,;
1^ Pühapäevas, 3o nov. päirast hom­mikust
jumalateenistust r EELK
Peetri Koguduse näitemüük. ^
ilr Pühapäeval, 3. nov. kell 3
Eesti Rahvusteatri esituses Veli Ta­li
„Soovm tutvusf * Castle Frank
Eäskkooli auditooriumis^
tJr Pühap., 3. novi — ree^e, 1.
dets. Bramptonis I The Region of
Peel kunstigalerii? kunstnik Tim-mase
„Uued tööd".
lAr Laupäeval, 9. nov.
Eesti Majas hiidlaste mardipidu. '*
Pühapäeval, 10. nov. keU 4 p.l.
Tubina helioomingu kontsert Wal^
ter Hall, Muusikafakplteedis.
^lÄr Laupäeval, 16. nov. kell 7.30 õ.
Eesti Majas '. Toronto Eesti Seltsi
gügispidi.
Pühapäeval, 17. mov. k e l l i p.L
Peetri kurikn saalis Cantate Domi-iffio
,,MuusiEcaliie pärastlõuna".
ij^ Laupäeval, 23, nov. kell 6.30 õ.
Eesti Majas TE õngitsejate ja Ja-
Mmeei^e Klubi sügispidu.
^ Pühapäeval, 24. nov. Eesti Ma­jas
„Meri ja rannad" — A. Mälgu
@5-^ninnipäeva tähistamine.
^ Pühiipäeval, S. dets. keÜ 8 õ.
Toronto Kuiinglikus Konservatoo-iriumis
Amas Maiste Ms^yeuJkoMt"
all-üksusi —-„väljakasvanud"
noolepoisid lähevad skautideläs,
skaudid venduriteks ja viiraiased
omakorda vanemskautidekso
Noolepoiste parvikust.. lahkus neli
poissi asemele tuli sama palju.
MeU on traditsiooniks, et üle-maäihnsetes
eesti skaudilaagrites
toimub pidulik verevendluse lepin­gu
uuendamine, mis paarikümne
aasta eest sõlmiti esimeste pagulas-lipkondade
vahel. Euroopas olid
esimesed „ Stokholmi kalevid 1944,
Ameerika mandril Toronto Lembi­tu
1949. Verevendluse lepingu tekst
on nahale kirjutatult ja verepiiska-dega
märgitult mõlema „venna"
lipuvarraste ümber mähitud. Poi­sid,
kes niisugusest pidulikust le­pingu
uuendamisest osa võtavad,
tohivad vornul kanda mõlema
„venna" märke. Viimane lepmgu
uuendamine toimus ,,Eesti lipu"
maaihnalaagris 1984, kui Stokhol­mi
kalevid õmblesid oma vormide­le
Lembitu märgid. Kalevid olid
siis„kuival" ja saatsid oma märgid
meie poistele alles nüüd. Nende
pidulik väljaandmine maaümalaag-rist
osavõtnuüe toimus avakoondu^
sel. Pärast pidulikku avangut harg-nesid
allüksused oma töö juurde.
Lembitu Maleva juhtide nõupi­damine
ja treeninguline rakendus-seminar
,,RAKS" tounub iga kuu
esunesel neljapäeval. See päev oli
3. oktoobril Ja arutlusel oli Kotka­järve
Lembitu küla ja seal asuva
üksuse varustuse kasutamine ja
laenutamine. Perekonna-üksusena
on kõik Lembitu perekonnad ja
Liikme staatuse määrab aga see,
kas perekond on tasunud liikme­maksu
või ei. Lükmemaks Lembi­tu
Malevas on esimeselt perekon­naliikmelt
$35.—, teiselt $2Ö;r-
— ülejäänud on maksuvabad.
. ^Liikmemaksud ei kata kõiki ku-lusid.
Kanada skautlusele tuleb
igalt liikmelt tasuda $19.~,
«Tulehoidja*^ tellunine perekon­nale
on $10.—, tasuta on kõik
õppematerjalid ja katsemärgid.
Et skautüksuse majandust ots-otsa-ga
kokku saada, selleks tuleb lisa
teenida, toetusi organiseerida ja
muidugi hästi majandada.
Laupäeval, 5. oktoobril olid kõi- Üks narr, kes seda uskuma jäi ja
kide allüksuste koondused Peetri ka tahtis skaudijuhiks hakata, sai
kiriku saalides. Siis toimus poiste täpsema seletuse: „Eesti kuld on
jaotamine salkadesse, katsete ra- meie poisid ja töörõõm . on selle
kendamine ja korraldused, mis on kulla protsendid."
tingitud katsesüsteemide muudatus- •
test. Uued poisid alustasid algõp-pust,
ihna milleta ei saa kuuluda
Lembitu Malevasse.
Pikad nädalalõpud jä pühad p@akOOSl©lek
ning puhkepäevad on meie skau-
Küsimusele — kas see juhtidele
paljuks ei lähe, sest kõikidel on ka
oma kutsetöö ja noorematel kooli-õpmgud,
vastab Harold Kivi: „Sel-lele
küsimusele andis vastuse juba
aastate eest meie kõige parema
suuvärgiga skaudijuht. Kui Heino:
Jõelt küsiti, kuidas ta seda suudab
ikna tasuta teha, vastas Heino
imestades --- kuidas tasuta? —
:''Ikas te ei tea, et
vad hästi makstud
hoiul oleva Eesti
saa-
Fort Knoxis
Vabariigi kulla
ja enjooni B.
ja K. L ^ i k u luules, '
öeldes et tänaised JuubUaiäd on
saanud monumentideks selle sõ­na
konkreetses mõttes.
Mikiver katsus oma järgnevas et­tekandes
vastata viiele küsimusele,
millele antud vastused ihnselt la­hendasid
teemas võetud ulatuse,
leides nii eri- kui ka ühiseid jooni
mõlema loomingus. (VE toob selle
huvitavaid lähtekohti sisaldava et-tefcahde
pikemalt ühes järgmises
numbris).
Linda Kukk etles Kangro luule­tused
,,Käolt ma läksm küsima",
„Küsimata küsimus" ja „Kell kau­gelt"
jä teises tsüklis „Nü tasa­selt",
„Kodulmnud'^ ja „Tuli kol­des",
mis eelneva.Mikiveri analüü­si
tõttu muutusid kuulaj aile ava­tuiks
luuletaja tunnetusväljendu-.
•Anneli Andre-Barret etles K
Lepiku luuletused „Linn sirelites"^
„Kahjutundinise kaevul" ja «Pro­loog
hoiatustega";
veidi humoorikamat Lepikut oll
esitatud memuaarpildis ,,Kaks
inglit rõõmsalt tuppa tulid".
Nende luuletsüklite vahel laulis
sopran Evi Valge Margit Viia kla­verisaatel
J. Aaviku laulu K. Lepi­ku
sõnadele „Me laulame karmi
laulu^, R^ Pätsi Villem Ridala sõ­nadele
loodud (ikel oli tänavu 100.
sünniaasta) „Kadarikus" ja J.
Aaviku Ernst Enno sõnadele loo­dud
„Kojuigatsus".
Lõppsõnas Tartu Instituudi ju^
hatüsliige Kaja Tehnet tänas esi­nejaid,
keda tänati lilledega juba
esinemiste järel,
eriti Hilja Viiriaidi, kes oli
sündmuse peakorraldajaks.
Siis kutsus 'kõiki sünnipäevakohvi-
Samal päeval sobib meenutada
B. Kangro loonungu jõudmist To­rontos
teatrüavale, kui Eesti Rah­vusteater
esitas 4 .nov. 1951. a.
B. Kangro „Linnuaiad". S^elles
mängisid Kaarel Söödor, Mahta
Söödor, Rem Andre, Valve Andre
ja Lydia Vohu, kes kõik võtsid osa
B.. Kangro nüüdsest sünnipäevast,
kiis ühe näitlejapaari pojapoeg Ja
teise näitleja;paari> Jütar esinesid
Armastus
vdimuhdiglqs
NEW YORK — John Hinckiey,
kes tulistas USA presidenti Ronald
Reaganit 1981. aastal, kihlus nai­sega,
kes tappis oma 7-aastase tüt­re.;
Mõlemad, ^ Hinckley ja tema
kihlatu, keÜe nime ei ole avalda­tud,
on Washingtoni vaimuhaiglas.
Hinckley olevat saanud üle- oma
kiindumusest häitlejatarisše Jodie
Fosterisse. • ^ •,'.; ^
Q «
ditöö kavast välja jäetud. Seda
päeva kasutavad perekonnad —
mi poiste kui ka juhtide omad —
perekondlikus ringis. Nii ei olnud
meü mingit tegevust lõikustänu-piiha
pikal nädalalõpul, 12.-14.
oktoobril. Viimasel aga — 19. ok­toobril
oli kaks lüritust korraga.
^kautrühmad ja noolepoisid võt­sid
osa skautide õunapäevast
Peetri kiriku piirkonnas. Lembi­tu
lelled vanad skaudid olid
Kotkajärvel sügistalgutel.
õunapäeval oli poisse sajule vaa­tamata^
22 ja raha saadi $200.—
ümberT juhtidena olid ametis Vel­lo
Soots, Luule Kann, Enno Agur,
Ingrid Kivi, Vüvi Hohnberg ja
Marcus Sihnberg. LeUede ' tälgu-rühm,
20 meest viibis Kotkajärvel
Asko Kütti juhtimisel jä'seadis
talvekorda Kotkajärve köögi .'hoo­netekompleksi,
Lembitu küla ja
mõned iaagriväljakud. Igal aastal
vajavad hoole-ali olevad ehitused
korrastamist ja vähemaid parandu­si.
Seekord ehitati lembitu külla
küttepuude kuur.
Nii see jätkub: 26. oktoobri! olid
poiste koondused, õhtul läksid ju­hid
skaudisõprade seltsi «Kotkajär­ve
ballüe", 2. novembrü on poiste'
koondused, 7. novembril juhtide
kogu koosolek ja 9. novembril
Vüme poisid orienteerumis-võistlu-
•sele...23o--novembril -on Lembitu
Skautüksus Lembitu Maleva va­nade
fautide pere „Lembitu lel­lede"
aastapeakoosolek toimus Kot­kajärve
kohvikus laupäeva, 1^.
oktoobri õhtul pärast talgu-õhtu-sööki.
Koosoleku avas peremees
Asko Kütti, tehti kokkuvõte möö­dunud
aasta tööst ja kavandati uut
tegevusaastat Lembitu lellede te­gevus
seisneb poistemaleva abis­tamises
nende töödega, millega poi-
M is@ h Ü toüne ei tule. Suur
osa Kotkajärve üldhooneid ja Lem­bitu
küla on lellede hoole dl; Pere
juhatus moodustati koosseisus: va­naperemees
Olev Trass, peremees
Asko Kütü, noorperemees Valden
Sadul, ikkjamees Endel Leis ja ra­hamees
Mihkel Lõugas. Uue liik­mena
i ^ i vastu Vello Salo. Lel­lede
talguid toitlustas ja peakoos­oleku
pidusööki serveeris Hilja
Jukkum.
EESTtASEp GEORGINA^TO^
Olen teiega aastaid koos töötanud sõbralikus
vahekorras probleemide lahendamist
Kandideerin Regional Counsillor kohale ja
. v a j ä n f e i e . h ä ä l t r ^
7 ;: ^ >Joe:baies'.; ^
Valimiste aeg 12. nov. keU 9 homm
CiVic Centre — Keskwickp
Udora Community Hall
Eelvallmised 2. nov; samades kbhtcides
EneMarteiis
kandideerib
23. novembril
materjalide levitamisega või muul
viisu. Iga väiksemgi abi on tänu­väärne.
Tema büroo telefon on
862-0070.
MÜÜGIL
1-magamistoaga, kondomimium,
ruumikas rõdu, Füich and Don
Müls, 3. korrusel. Külmutuskapp,
pliit, pesumasm, kuivataja. Harul­dane
läänevaade, saun, ujumisbas­sein,
sisemine parkimine. Lähedal
koolidele ja äridele. Vaba 15. jaa­nuarist.
Hind $65000.— '
Tel. 445-2254
ID04I!I>0«C90«DCMKaCZ»O«i:»O<!ZD<H^^
Eelolevatel omavalitsuse valimis­tel
kandideerib eestlane Ene Mar-tens
Toronto Haridusnõukogu .
(Board of Educätion) volimku ko­hale
Toronto valimispiu*konnas nr, .
6. Ene Martens on keskealine eest- I
lane, kes oma hariduse saanud Ka- \
nadas ja on Ontario provintsi juu- :
res töötanud poliitilise suuna aren- i
damise ja administratsiooni sek^. \
sk)oni juhatajana.
Ene Martens võitleb eriti mark- \
sistj^ike voolude vastu meie haridus- \
süsteemis ja ei pea õigeks, et Ha- \
ridusnõukogu arutab selliseid küsi- ;
musi nagu r^ettide katsetamine,
katoliku püskoppide arvamused
majanduse kohta, pühapäevane
ostmine, tööstuslÜc saast jne.
Palun aidake Ene Martensi võit­lust
vasiakpoolse ideoloogia vastu
sim Torontos Ene Martens