1987-02-17-04 |
Previous | 4 of 15 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 V/iBA.EESTlJ\NE^teisipäevai;^ . Nr. 13
Jaanuarikuu lõpul võidi saada
postkontoritest ;,Your 1986
general tax guide and return — for
residents of . . . . . " . S e l l e le
eelnevalt on paljud tulumaksu
maksjad, kes ise oma tulumaksu
deklaratsiooni ei täitnud, saanud
ainult nimelipiku aadressiga ja
sotsiaalkindlustuse numbriga,
selgitusega^ et neile käesoleval
aastal juhendeid ega
tulumaksulehe formulari 1986.
aasta kohta ei saadeta.
Selle moodusega on valitsus
säästnud suurel määral posti ja pa-berikulu,
kuna eriti suuremad
tulumaksulehti täitvad ettevõtted
niigi [kasutavad nende endi poolt
trükitud vorme ja valitsuse poolt
saadetud vormid ei tule üldse
kasutamisele. Samuti peaksid
nüüd tei.sed tulumaksulehtede täitjad
ise postkontorist saadavate
vormidega oma klienle
varustama.
Sirvinult 1986. aasta kohta
avaldatud juhendeid, võib panna
tähele teatud erinevusi, võrreldes
möödunud aastaga, mis võivad
tekitada küsitavaid kahtlusi või
arusaamatusi. Allpoolne käsitlus
püüab heita pilku mõnele neist.
KANADA SÄÄSTU-OBLIGATSIOONID
(CSB)
Teatud pettumuse valmistab
maksumaksjaile, et valitsus on
loobunud trükkimast eelmisel
aastal kasutatud ülevaatlikku
„Compound Interest Can^da Sa-vings
Bonds (CSB) Annual Ac-crual
Formi". Seda asendab
juhendite 7.-dal leheküljel kirjeldus
liitprotsentidega ,,bondi(Je"
jooksva aasta ja akumuleerunud
intresside määradest seisuga 1.
novembril 1986.
1986. aastal teenitud
sissetulekuna deklareerimisele
kuuluvate intresside arvutamisei
oleks soovituseks, et isikud jätkaksid
seda eelmisel aastal
kasutatud formulari kujul,: kuna
,,bondide'' tähtpäevumisel on see
vigu vältivaks aluseks. .
Samas sektoriks on põhjust veel
paarile seigale tähelepanu juhtida.
Teatavasti 1980. aastate algul
kehtestati nõue, et liitprotsentidega
investeerimise korral üle
kolme aasta tähtpäevumisega,
mille hulka kuuluvad ka CSB,
tuleb akumuleerunud intresse
sissetulekuna deklareerida kolmandal
aastal. Nii kuulus selle
kohustuse alla 1985. aastal CSB
seeria CS-37, mille akumuleerunud
intressid saja-dollariliselt
,,bondilt'V olid $36,64. Seega
kuuluvad 1986. aasta kohta deklareerimisele
ainult ühe aasta intressid,
mis samalt bondilt oleks
$12,30. Kui ei olda aga eelmisel
aastal seda kohustust täidetud, siis
olukord viitab sellele, et 1985.
aasta tulumaksuleht kuulub
ü m b e r - k a l k u k e r i m i s e l e ja
eksituse eest tuleb tasuda lisanduvaid
viivitusprotsente.
1986. aasta sissetulekute deklareerimisel
tuleb võtta arvesse ja
teha arvutus ka„bondide" seeria
CS-38 kohta. Kui seda on tehtud
juba varem, siis aasta intresside
määraks saja-dollariliselt ,,bon-dilt"
1986.'aastal oleks $10,98.
või esmakordsena kolme aasta
oma oleks $32,98.
Seeria CS-35 tähtpäevub 1987.
aastal ja nagu juhenditest nähtub
on selle intressid ja boonus juba
1986. aasta I. novcqibril ületanud
investeeritud summa väärtuse.
Siin ei ole kohustust enne tähtpäc-vumist
sissetulekuna deklareerimiseks,
kuid aastale sissetulekute
tasandamise huvides võib seda
teha (deklareerides kas või ainult
osa ,,bonde").
Seeria CS-36 põhjustab aga erilise
tähelepanu, kuna sejc seeria
tähtpäevub 1988. aasta l . novembril
ja kolme aasta sissetuleku
deklareerimise kohustus tekib
1987. aastal. Suuremas väärtuses
nende ,,bondidc" oniamiselon
juba nüüd põhjust kaaluda, kas ei
tuleks osa neist juba 1986. aasta
sissetulekuna näidata. Sajadollariliselt
,,bondilt'Voleks see
1. novembril 1986. aastal $81,81.
FÖDERAALSE MÜÜGl-
MAKSÜ KREDITEERIMINE
Tulumaksulehe juures on uueks
tabeliks (Schedulc) nr. 11, mis
käsitleb föderaalset müügimaksu
soodustust (Federal sales tax
credit). See soodustus hõlmab
isikuid alates 18. eluaastast, kes
omavad Kanadas elukoha
(residents) ja kelle sissetulek koos
toetustega on minimaalne, s.o.
enamjuhtumeil need isikud
tegelikult tulumaksu ei maksa.
N ä i t e k s , - p e n s i o n ä r i d e st
abielupaar, kes saavad lisaraha
(Guaranteed Income Supple-ment),
võivad saada soodustusena
müügimaksu hüvitust kokku kuni
$100. Üksikisikule on selleks $50
ja laste arvel võidakse saada kuni
$25 lapselt.
• Isikud, kes seda soodustust taot-'
' ©@sti |a inglise keele oskusega
Kirjalikud avaldused eluloo kirjeldusega sasita Toronto
Eesti Ühispanga juhatusele—
TORONTO EESTI ÜHIi
958 BroadviewAvenue, Toronto, Ont. fyi4K 2R@
695 ST. CLAIRAVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
Esindaja
Tel. kodus 653-0599
Austraalias 7.-15.
aanuarini
• : ; E E LK •Austraalia -praostkoooa
sinod peeti Eesti päevade ajal 30.
detsembril 1986. a. Sydneys Jaani
koguduse kirikusaalis. Sinodil valiti
praostkonna praost j a nõukogu
ning arutati praostkonna tegevusega
seotud küsimusi.
Sinodi oli kokku kutsunud
praosti kt..]. Aarik ja sinna olid
tulnud kõikide koguduste saadikud,
kelledeks olid: Nina
Kurelauk ja A. - Vainomäe,
Melbournelst; K. Kaldma ja J;
Pärn, Canberrast; V. Jaaniste ja
A. Ulk, Sydneyst; Ella Aarik ja
H. Lomp O.B.E. ning praosti kt.
I. Aarik, Adelaidest, kokku 9
saadikut. Kohal olid samuti õp.
Ü. Saar ja adjunkt H. H. Lüdig
ning mõned külalised,
Sinod algas palvusega, mille
praostki kt. pidas-. Kuna viimased
praosti ja praostkonna nõukogu
valimised olid toimunud 1978.a.,
siis sealt alates viie aasta möödumisel
valitud ametiisikute volitused
olid aegunud 1983. a. Seepärast
päevakorra kinnitamise järele
tuli valida praost, kes ameti tõttu
sai olla koosoleku juhataja. Praosti
kandidaadiks esitati praosti kt.
J. Aarik, kes praostiks valiti;
levad, peavad läitma tulumaksulehe
ja oma sissetulekut tõendama
vastavate dokumentidega. Abielus
olevad täidavad vaid ühe tulumaksulehe.
See soodustus põhjustab
suurema arvu tulentaksulehtede
täitmist, s.o. isikute poolt, kes
tegelikult tulumaksu kohustuse
alla ei kuulu. Kui isik kuulub
tulumaksu kohustuse alla, siis
selle soodustuse kaudu vastavalt
vähendatakse isiku tulumaksu
summat. Kui isik ei kuulu aga tegelikult
tulumaksu tasumise
kohustuse alla, siis peaks isik
saama selle hüvituse tsheki näol.
ABIELLUMINE A A S T A L 1986.
Ebameeldivaks üllatuseks aasta
lõpupoolel abiellunutele on muudatus,
et isiklike mahaarvamise
sektoris 1986. ja järgnevatel aastatel
tuleb võtta arvesse teise abielupoole
kogu aasta sissetulek.
Seni kuulus teise abielupoole sissetulek
abielulise mahaarvamise
arvestamisele ainult osas mis oli
saadud abielu kestel. Aasta
lõpupäevadel abiellujatele oli see
valitsuse poolt mitme tuhande
dollariline sissetulekust mahaarvamise
,,kingitus'\ mida aga
enam viimase aasta kohta ei saa
E. SOOMET.
Praostkonna nõukogu sekretäriks
valiti H. Lomp, laekuriks A . Vainomäe
ja liikmeks K.-Kaldma.
Protokollijaks valiti H . Lomp.
Praostkonna aruande esitas
ametisse valitud praost J. Aarik.
Ta nimetas, et 1981. a. haiguse
tõttu õp. A . M e e k s i lahkus Melbourne^
koguduse teenistusest.
Tema asemele valiti õp. A . Hans-son
1983. a. Samal aastal külastas
Austraaliast peapiiskop K. Veem
ühes abikaasaga juunis ja juulis
ning aitas usulist teenimist
elustada kogudustes, kus teenistusi
pidas. Varsti peale seda lahkus
ootamatult surma läbi õp.. A .
Hansson Melbourne'is. Tema
asemele valiti Usuteadusliku Instituudi
lõpetanud ja ordineeritud
õp. Ülo Saar. Kaotades surma läbi
abikaasa tal oli tervislikel põhjustel
raskusi Sydneyst elama asuda
Mclbourne'i ja ta lahkus koguduse
teenistusest 1986. a. Nõnda
sealsel kogudusel eesti vaimulike
puudumisel tuleks leida õpetaja
Austraalia kirikust, kuhu kogudus
EELK^kõrval kuulub.
Sydney kogudus kaotas surma
" praost E. Kiviste II. juunil
1986. a. Selle järele teenis kogudust
Instituudi lõpetamise ja ordi-neerimise
järele koguduse adjunk-tiks.
valifud H. H . Lüdig. Ta valiti
2. novembril täiskogu poolt õpetajaks
ja saab ametisse kinnitamise
järele kogudust teenida ning
Canberra koguduses tegev olla,
nagu praost E. Kiviste toda kogudust
varem oli teeninud.
Oma aruande järele praost
mälestas surma läbi lahkunud ustavaid
vaimulikke ja kõiki
kogudustes surma läbi lahkunud
liikmeid lugedes Mt. 25, 13-23.
Peale koguduste esindajate
poolt aruannete esitamist otsustati
järgmine sinod pidada eeloleva
Esto ajal 1988. a, Melbournels.
Juhul, kui Usuteadlaste konverentsi
ja Kirikukongressi eraldi ei
peeta, antakse võimalus nende
organite liikmetel sinodist osa
võtta ja kummagil ühe päevakorra
punkti ulatuses oma küsimusi
arutada, kui selleks soove peaks
olema. Samuti loodetakse, et ülemere
maadest õpetajad Estole tulles
saavad kaasa aidata jumalateenistuste
pidamisele ja peavad
ettekandeid sinodil.
Sinodit on kauguste tõttu peetud
Eesti Päevade ajal, millised toimuvad
iga kolme aasta järele
Leiti, et seda traditsiooni tuleks
edasi kanda, et praostkond edasi
oma ülesandeid täita võiks.
Praos! tänas kõiki sinodist osa-Üks
võimalus ESTO-hoos edasitegutsemiseks
on osa võtta Sydney
lähedal toimuvast Metsaülikoolist
7.-15. jaanuarini- 1989
kuhu oodatakse ka väliskulalisi
Metsaülikool on kõigile, vaatamata
vanusele ja hariduslikule
tasemele, kes soovivad: i '
® veeta 8 päeva omaette eesti ühiskonnas,
eemal suurlinna pineest
© parendada ja arendada oma^eesti
keele oskust /
© kuulata ettekandeid, mõtelda ja
vestelda eestlasi huvitavatel teemadel
0 laulda, ujuda ja olla rõõmus.
: Kuna Metsaülikoolile varutud
ruumid mahutavad ainult 60 osavõtjat,
toimub vastuvõtt põhimõttel:
kes ees, see mees!
Registreeride MÜA juhataja
aadressil: dr. Inno Salasoo, 75
Abingdon Rd.. Roseville. 2059.
Australia, mainides osa võtta soovijate
nimed, aadressid, vanused,
võimalikud soovid kava suhttrs |a
ettepanekud ise mingi ettekande
pidamiseks. Viimasel juhul lisada
lühike ülevaade ettekandest ja esitajast.
Peale osavõtumaksu (AS 100
täiskasvanutele ja $50 alla 12-aas-tastele
lastele) kättesaamist saadetakse
osavõtjatele täpsemat informatsiooni.
Kinkige sünnipäevaks
Soome uudiseid
HELSINGI — Soonie majanduslik
olukord on niivõrd hea, et
endised väljarändajad on hakanud
kodumaale tagasi minema; eriti
märgatav on see just Rootsis, kust
1981-1985 aastail läks Soome tagasi,
60.000 inimest. Üldine taga-siminejate
arv oli peaaegu
80.000. Soome valitsus on hoiatanud
immigratsiooniasutusi, et
Soome tagasitulejate arv võib
veelgi enam tõusta, mispärast
tuleks nende kodakondsuse tagastamise
eeskirju kergendada, kuna
üks osa neist on juba mõne teise
riigi kodanik.
Soome valitsus hindab tagasitu-lejaid
ja annab neile oma elu rajamiseks
teatud määral rahalist toetust.
Põhjuseks on Soome rahvaarvu
juurdekasvu tasakaalustamine,
sest aastaks 2020 nähakse ette
juba rahvaarvu vähenemist.
HELSINGI - Soomlased on
möödunud aastal tarvitanud eelmisest
rohkem alkoholi. Kui
joodud joogid arvestada 100%-li-seks
alkoholiks, siis tuleb iga inimese
kohta 6,8 liitrit ehk 0,4 1.
või 6% enam kui eelmisel aastal.
Soomes algab alkoholi ostuiga
18-aastaseIt. Endine Soome
rekord on pärit aastast 1974. Suurenenud
joomine on toonud kaasa
1,5% endisest rohkem vägivaldseid
kuritegusid. Aastal arrdteeri-ti
ca 25,500 joobnud autojuhti,
mis on 2000 juhtumit või 10%
enam eelmisest halvemast aastast,
1983. See ei toonud siiski mitte
kaasa liiklusõnnetuste suurenemist.
võtjaid ja soovis kogudustele
rohket Jumala õnnistust nende
edaspidises töös. Sinod lõppes
palvega.
Juubeli täi
laagris
Lembitu suvelaager „P
Tänavu suvel möödub 75 ai
Eestis. See toimus Pärnus linnal
maailmas püüavad teemant-juul
bitu Maleva juhtide kogus mÖö
üksuse suvelaager 4.-12. juulini
nu 1912^'-ks ja sisustada laager
Tänapäeva skautlusel, eriti aga ]j
poistel on väga nõrk side selle
s k a u d i t ö ö g a , mis algas
kolmveerand-sajandi eest Pärnus
ja toimus iseseisvas Eestis: Selles
oli aga väga palju omapärast,
mida kõlbab eeskujuks võtta ka
tänapäeval. Hoopis vastupidine
oli keeleküsimus. Pärnu skautlus
startis venekeelses koolis ja oH
ametlikult venekeelne, kuigi poisid
omavahel rääkisid eesti keelt.
Tänapäevane skautlus on eestikeelne
j a poistel on kalduvus
omavahel inglise keelt rääkida.
Lembitu juhtide kogus olid
kõne all paljud võimalused
juubeli-aasta tähistamiseks: Otsustati
elustada vanu skaudilaule
ja hüüdeid, mida poistele viivad
õpetada need juhid, kelle
,,juured'' sellesse aega ulatavad.
Üksuste tegevuses kavatsetakse
dramatiseerida üksikuid tüli-
Täna liugu 1;
hõissa, meil
vastlad • • •
Hellakeste-hundude
Laupäeval, 7. veebr, vee!
ennelõuna Sunnybrook pargisi
organiseeritud Gaid-Skauti
kevadiselt soe talveilm oli m(
Koos juhtide ja vanematega]
osavõtja.
Ammu enne kui lapsed metsa
jõudsid oli nskm. Jüi:i Laansoo
ametis lökkepesa ehitamisega nii
et peagi loitis leek hangeserval ja
kohvikannud aurasid meeldivalt.
Maleva juht, skm. Egbejrt Runge,
rakendas oma varahommikuse
energia pargilaudade puhast^mi-i
seks. Skautliku osavusega noolis i
ta kirveteraga puhtaks lauad jai
istmed, mis paksu jääkatte all kannatasid.
Hellakeste töö-ala juht
ngr.^ Astrid^ Jõgi kajtis laua nii
lastele kui ka teistele jWlisteleja|
varsti oli saadaval soe kakao j;
kuum kohv vastlakuklitega.
See oli ainult väikene eelmänj
juhtide poolt. Tõeline vastlapäev
leidis aset mäeküngastel, kus oli
käigus selle päeva tähtsam tegevus
— kelgutamine.
Skm. Jaan Roos, meie suuj
sainstruktor, vaatas mõtlikult omi
suusapaarile, rääkis midagi jäises!
lumest Ja soojast ilmast ja küsij
siis, et kas meil ehk on kaasaj
purk mett või marmelaadi — se
olevat sellise ilmaga kõige parei
suusamääreü! (Ja meie arvasime|
et Jaan on maiasmokk).
Ja siis läks lahti tõeliseks teg<
vusekSi.. Juhid-instruktorid omi
köhal ja sõit võis alata. Suusataja]
said õppust metsarajal ja kelgui
jad mõõtsid mäekülgi. Alul o|
küll 'mure poiste ja tüdrukut
pärast, sest kelguteel oi id ees mc
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870217 |
Description
| Title | 1987-02-17-04 |
| OCR text | 4 V/iBA.EESTlJ\NE^teisipäevai;^ . Nr. 13 Jaanuarikuu lõpul võidi saada postkontoritest ;,Your 1986 general tax guide and return — for residents of . . . . . " . S e l l e le eelnevalt on paljud tulumaksu maksjad, kes ise oma tulumaksu deklaratsiooni ei täitnud, saanud ainult nimelipiku aadressiga ja sotsiaalkindlustuse numbriga, selgitusega^ et neile käesoleval aastal juhendeid ega tulumaksulehe formulari 1986. aasta kohta ei saadeta. Selle moodusega on valitsus säästnud suurel määral posti ja pa-berikulu, kuna eriti suuremad tulumaksulehti täitvad ettevõtted niigi [kasutavad nende endi poolt trükitud vorme ja valitsuse poolt saadetud vormid ei tule üldse kasutamisele. Samuti peaksid nüüd tei.sed tulumaksulehtede täitjad ise postkontorist saadavate vormidega oma klienle varustama. Sirvinult 1986. aasta kohta avaldatud juhendeid, võib panna tähele teatud erinevusi, võrreldes möödunud aastaga, mis võivad tekitada küsitavaid kahtlusi või arusaamatusi. Allpoolne käsitlus püüab heita pilku mõnele neist. KANADA SÄÄSTU-OBLIGATSIOONID (CSB) Teatud pettumuse valmistab maksumaksjaile, et valitsus on loobunud trükkimast eelmisel aastal kasutatud ülevaatlikku „Compound Interest Can^da Sa-vings Bonds (CSB) Annual Ac-crual Formi". Seda asendab juhendite 7.-dal leheküljel kirjeldus liitprotsentidega ,,bondi(Je" jooksva aasta ja akumuleerunud intresside määradest seisuga 1. novembril 1986. 1986. aastal teenitud sissetulekuna deklareerimisele kuuluvate intresside arvutamisei oleks soovituseks, et isikud jätkaksid seda eelmisel aastal kasutatud formulari kujul,: kuna ,,bondide'' tähtpäevumisel on see vigu vältivaks aluseks. . Samas sektoriks on põhjust veel paarile seigale tähelepanu juhtida. Teatavasti 1980. aastate algul kehtestati nõue, et liitprotsentidega investeerimise korral üle kolme aasta tähtpäevumisega, mille hulka kuuluvad ka CSB, tuleb akumuleerunud intresse sissetulekuna deklareerida kolmandal aastal. Nii kuulus selle kohustuse alla 1985. aastal CSB seeria CS-37, mille akumuleerunud intressid saja-dollariliselt ,,bondilt'V olid $36,64. Seega kuuluvad 1986. aasta kohta deklareerimisele ainult ühe aasta intressid, mis samalt bondilt oleks $12,30. Kui ei olda aga eelmisel aastal seda kohustust täidetud, siis olukord viitab sellele, et 1985. aasta tulumaksuleht kuulub ü m b e r - k a l k u k e r i m i s e l e ja eksituse eest tuleb tasuda lisanduvaid viivitusprotsente. 1986. aasta sissetulekute deklareerimisel tuleb võtta arvesse ja teha arvutus ka„bondide" seeria CS-38 kohta. Kui seda on tehtud juba varem, siis aasta intresside määraks saja-dollariliselt ,,bon-dilt" 1986.'aastal oleks $10,98. või esmakordsena kolme aasta oma oleks $32,98. Seeria CS-35 tähtpäevub 1987. aastal ja nagu juhenditest nähtub on selle intressid ja boonus juba 1986. aasta I. novcqibril ületanud investeeritud summa väärtuse. Siin ei ole kohustust enne tähtpäc-vumist sissetulekuna deklareerimiseks, kuid aastale sissetulekute tasandamise huvides võib seda teha (deklareerides kas või ainult osa ,,bonde"). Seeria CS-36 põhjustab aga erilise tähelepanu, kuna sejc seeria tähtpäevub 1988. aasta l . novembril ja kolme aasta sissetuleku deklareerimise kohustus tekib 1987. aastal. Suuremas väärtuses nende ,,bondidc" oniamiselon juba nüüd põhjust kaaluda, kas ei tuleks osa neist juba 1986. aasta sissetulekuna näidata. Sajadollariliselt ,,bondilt'Voleks see 1. novembril 1986. aastal $81,81. FÖDERAALSE MÜÜGl- MAKSÜ KREDITEERIMINE Tulumaksulehe juures on uueks tabeliks (Schedulc) nr. 11, mis käsitleb föderaalset müügimaksu soodustust (Federal sales tax credit). See soodustus hõlmab isikuid alates 18. eluaastast, kes omavad Kanadas elukoha (residents) ja kelle sissetulek koos toetustega on minimaalne, s.o. enamjuhtumeil need isikud tegelikult tulumaksu ei maksa. N ä i t e k s , - p e n s i o n ä r i d e st abielupaar, kes saavad lisaraha (Guaranteed Income Supple-ment), võivad saada soodustusena müügimaksu hüvitust kokku kuni $100. Üksikisikule on selleks $50 ja laste arvel võidakse saada kuni $25 lapselt. • Isikud, kes seda soodustust taot-' ' ©@sti |a inglise keele oskusega Kirjalikud avaldused eluloo kirjeldusega sasita Toronto Eesti Ühispanga juhatusele— TORONTO EESTI ÜHIi 958 BroadviewAvenue, Toronto, Ont. fyi4K 2R@ 695 ST. CLAIRAVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2 Esindaja Tel. kodus 653-0599 Austraalias 7.-15. aanuarini • : ; E E LK •Austraalia -praostkoooa sinod peeti Eesti päevade ajal 30. detsembril 1986. a. Sydneys Jaani koguduse kirikusaalis. Sinodil valiti praostkonna praost j a nõukogu ning arutati praostkonna tegevusega seotud küsimusi. Sinodi oli kokku kutsunud praosti kt..]. Aarik ja sinna olid tulnud kõikide koguduste saadikud, kelledeks olid: Nina Kurelauk ja A. - Vainomäe, Melbournelst; K. Kaldma ja J; Pärn, Canberrast; V. Jaaniste ja A. Ulk, Sydneyst; Ella Aarik ja H. Lomp O.B.E. ning praosti kt. I. Aarik, Adelaidest, kokku 9 saadikut. Kohal olid samuti õp. Ü. Saar ja adjunkt H. H. Lüdig ning mõned külalised, Sinod algas palvusega, mille praostki kt. pidas-. Kuna viimased praosti ja praostkonna nõukogu valimised olid toimunud 1978.a., siis sealt alates viie aasta möödumisel valitud ametiisikute volitused olid aegunud 1983. a. Seepärast päevakorra kinnitamise järele tuli valida praost, kes ameti tõttu sai olla koosoleku juhataja. Praosti kandidaadiks esitati praosti kt. J. Aarik, kes praostiks valiti; levad, peavad läitma tulumaksulehe ja oma sissetulekut tõendama vastavate dokumentidega. Abielus olevad täidavad vaid ühe tulumaksulehe. See soodustus põhjustab suurema arvu tulentaksulehtede täitmist, s.o. isikute poolt, kes tegelikult tulumaksu kohustuse alla ei kuulu. Kui isik kuulub tulumaksu kohustuse alla, siis selle soodustuse kaudu vastavalt vähendatakse isiku tulumaksu summat. Kui isik ei kuulu aga tegelikult tulumaksu tasumise kohustuse alla, siis peaks isik saama selle hüvituse tsheki näol. ABIELLUMINE A A S T A L 1986. Ebameeldivaks üllatuseks aasta lõpupoolel abiellunutele on muudatus, et isiklike mahaarvamise sektoris 1986. ja järgnevatel aastatel tuleb võtta arvesse teise abielupoole kogu aasta sissetulek. Seni kuulus teise abielupoole sissetulek abielulise mahaarvamise arvestamisele ainult osas mis oli saadud abielu kestel. Aasta lõpupäevadel abiellujatele oli see valitsuse poolt mitme tuhande dollariline sissetulekust mahaarvamise ,,kingitus'\ mida aga enam viimase aasta kohta ei saa E. SOOMET. Praostkonna nõukogu sekretäriks valiti H. Lomp, laekuriks A . Vainomäe ja liikmeks K.-Kaldma. Protokollijaks valiti H . Lomp. Praostkonna aruande esitas ametisse valitud praost J. Aarik. Ta nimetas, et 1981. a. haiguse tõttu õp. A . M e e k s i lahkus Melbourne^ koguduse teenistusest. Tema asemele valiti õp. A . Hans-son 1983. a. Samal aastal külastas Austraaliast peapiiskop K. Veem ühes abikaasaga juunis ja juulis ning aitas usulist teenimist elustada kogudustes, kus teenistusi pidas. Varsti peale seda lahkus ootamatult surma läbi õp.. A . Hansson Melbourne'is. Tema asemele valiti Usuteadusliku Instituudi lõpetanud ja ordineeritud õp. Ülo Saar. Kaotades surma läbi abikaasa tal oli tervislikel põhjustel raskusi Sydneyst elama asuda Mclbourne'i ja ta lahkus koguduse teenistusest 1986. a. Nõnda sealsel kogudusel eesti vaimulike puudumisel tuleks leida õpetaja Austraalia kirikust, kuhu kogudus EELK^kõrval kuulub. Sydney kogudus kaotas surma " praost E. Kiviste II. juunil 1986. a. Selle järele teenis kogudust Instituudi lõpetamise ja ordi-neerimise järele koguduse adjunk-tiks. valifud H. H . Lüdig. Ta valiti 2. novembril täiskogu poolt õpetajaks ja saab ametisse kinnitamise järele kogudust teenida ning Canberra koguduses tegev olla, nagu praost E. Kiviste toda kogudust varem oli teeninud. Oma aruande järele praost mälestas surma läbi lahkunud ustavaid vaimulikke ja kõiki kogudustes surma läbi lahkunud liikmeid lugedes Mt. 25, 13-23. Peale koguduste esindajate poolt aruannete esitamist otsustati järgmine sinod pidada eeloleva Esto ajal 1988. a, Melbournels. Juhul, kui Usuteadlaste konverentsi ja Kirikukongressi eraldi ei peeta, antakse võimalus nende organite liikmetel sinodist osa võtta ja kummagil ühe päevakorra punkti ulatuses oma küsimusi arutada, kui selleks soove peaks olema. Samuti loodetakse, et ülemere maadest õpetajad Estole tulles saavad kaasa aidata jumalateenistuste pidamisele ja peavad ettekandeid sinodil. Sinodit on kauguste tõttu peetud Eesti Päevade ajal, millised toimuvad iga kolme aasta järele Leiti, et seda traditsiooni tuleks edasi kanda, et praostkond edasi oma ülesandeid täita võiks. Praos! tänas kõiki sinodist osa-Üks võimalus ESTO-hoos edasitegutsemiseks on osa võtta Sydney lähedal toimuvast Metsaülikoolist 7.-15. jaanuarini- 1989 kuhu oodatakse ka väliskulalisi Metsaülikool on kõigile, vaatamata vanusele ja hariduslikule tasemele, kes soovivad: i ' ® veeta 8 päeva omaette eesti ühiskonnas, eemal suurlinna pineest © parendada ja arendada oma^eesti keele oskust / © kuulata ettekandeid, mõtelda ja vestelda eestlasi huvitavatel teemadel 0 laulda, ujuda ja olla rõõmus. : Kuna Metsaülikoolile varutud ruumid mahutavad ainult 60 osavõtjat, toimub vastuvõtt põhimõttel: kes ees, see mees! Registreeride MÜA juhataja aadressil: dr. Inno Salasoo, 75 Abingdon Rd.. Roseville. 2059. Australia, mainides osa võtta soovijate nimed, aadressid, vanused, võimalikud soovid kava suhttrs |a ettepanekud ise mingi ettekande pidamiseks. Viimasel juhul lisada lühike ülevaade ettekandest ja esitajast. Peale osavõtumaksu (AS 100 täiskasvanutele ja $50 alla 12-aas-tastele lastele) kättesaamist saadetakse osavõtjatele täpsemat informatsiooni. Kinkige sünnipäevaks Soome uudiseid HELSINGI — Soonie majanduslik olukord on niivõrd hea, et endised väljarändajad on hakanud kodumaale tagasi minema; eriti märgatav on see just Rootsis, kust 1981-1985 aastail läks Soome tagasi, 60.000 inimest. Üldine taga-siminejate arv oli peaaegu 80.000. Soome valitsus on hoiatanud immigratsiooniasutusi, et Soome tagasitulejate arv võib veelgi enam tõusta, mispärast tuleks nende kodakondsuse tagastamise eeskirju kergendada, kuna üks osa neist on juba mõne teise riigi kodanik. Soome valitsus hindab tagasitu-lejaid ja annab neile oma elu rajamiseks teatud määral rahalist toetust. Põhjuseks on Soome rahvaarvu juurdekasvu tasakaalustamine, sest aastaks 2020 nähakse ette juba rahvaarvu vähenemist. HELSINGI - Soomlased on möödunud aastal tarvitanud eelmisest rohkem alkoholi. Kui joodud joogid arvestada 100%-li-seks alkoholiks, siis tuleb iga inimese kohta 6,8 liitrit ehk 0,4 1. või 6% enam kui eelmisel aastal. Soomes algab alkoholi ostuiga 18-aastaseIt. Endine Soome rekord on pärit aastast 1974. Suurenenud joomine on toonud kaasa 1,5% endisest rohkem vägivaldseid kuritegusid. Aastal arrdteeri-ti ca 25,500 joobnud autojuhti, mis on 2000 juhtumit või 10% enam eelmisest halvemast aastast, 1983. See ei toonud siiski mitte kaasa liiklusõnnetuste suurenemist. võtjaid ja soovis kogudustele rohket Jumala õnnistust nende edaspidises töös. Sinod lõppes palvega. Juubeli täi laagris Lembitu suvelaager „P Tänavu suvel möödub 75 ai Eestis. See toimus Pärnus linnal maailmas püüavad teemant-juul bitu Maleva juhtide kogus mÖö üksuse suvelaager 4.-12. juulini nu 1912^'-ks ja sisustada laager Tänapäeva skautlusel, eriti aga ]j poistel on väga nõrk side selle s k a u d i t ö ö g a , mis algas kolmveerand-sajandi eest Pärnus ja toimus iseseisvas Eestis: Selles oli aga väga palju omapärast, mida kõlbab eeskujuks võtta ka tänapäeval. Hoopis vastupidine oli keeleküsimus. Pärnu skautlus startis venekeelses koolis ja oH ametlikult venekeelne, kuigi poisid omavahel rääkisid eesti keelt. Tänapäevane skautlus on eestikeelne j a poistel on kalduvus omavahel inglise keelt rääkida. Lembitu juhtide kogus olid kõne all paljud võimalused juubeli-aasta tähistamiseks: Otsustati elustada vanu skaudilaule ja hüüdeid, mida poistele viivad õpetada need juhid, kelle ,,juured'' sellesse aega ulatavad. Üksuste tegevuses kavatsetakse dramatiseerida üksikuid tüli- Täna liugu 1; hõissa, meil vastlad • • • Hellakeste-hundude Laupäeval, 7. veebr, vee! ennelõuna Sunnybrook pargisi organiseeritud Gaid-Skauti kevadiselt soe talveilm oli m( Koos juhtide ja vanematega] osavõtja. Ammu enne kui lapsed metsa jõudsid oli nskm. Jüi:i Laansoo ametis lökkepesa ehitamisega nii et peagi loitis leek hangeserval ja kohvikannud aurasid meeldivalt. Maleva juht, skm. Egbejrt Runge, rakendas oma varahommikuse energia pargilaudade puhast^mi-i seks. Skautliku osavusega noolis i ta kirveteraga puhtaks lauad jai istmed, mis paksu jääkatte all kannatasid. Hellakeste töö-ala juht ngr.^ Astrid^ Jõgi kajtis laua nii lastele kui ka teistele jWlisteleja| varsti oli saadaval soe kakao j; kuum kohv vastlakuklitega. See oli ainult väikene eelmänj juhtide poolt. Tõeline vastlapäev leidis aset mäeküngastel, kus oli käigus selle päeva tähtsam tegevus — kelgutamine. Skm. Jaan Roos, meie suuj sainstruktor, vaatas mõtlikult omi suusapaarile, rääkis midagi jäises! lumest Ja soojast ilmast ja küsij siis, et kas meil ehk on kaasaj purk mett või marmelaadi — se olevat sellise ilmaga kõige parei suusamääreü! (Ja meie arvasime| et Jaan on maiasmokk). Ja siis läks lahti tõeliseks teg< vusekSi.. Juhid-instruktorid omi köhal ja sõit võis alata. Suusataja] said õppust metsarajal ja kelgui jad mõõtsid mäekülgi. Alul o| küll 'mure poiste ja tüdrukut pärast, sest kelguteel oi id ees mc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-17-04
