1984-01-31-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.Mudasid jälle Kalev
Ealev Estienne v a l ^
sirutuste ee^mo<^v5iiiüemise propageerib ja saavutusile
Maailmatasemel, te JseMega seoses^ ^o^ ksi Eesü HBime Jäi
õhtul loeti ette terve rida saa^
vutusi Kalev Estienne ajaloo jookr^
sol. Kalev Estiemie asutati 1951/
a/ Evelyn Koopi E^
tienne; võimlejad ou pidevalt esinenud
Kanadas, USiVs
pas, niiÜega on nende kuulsus kas-vanud,
kuna neid on tutvustatud
Eesti nime all. Nad on tähelepanu
leidnud ka Kanadas, 1970. aastal
nimetas Kanada välisminister Kaklev
Estienne võimlejaid oma riigi
saadikuiks.
Aastate jooksul on Kalev Estienne
saavutanud silmapaistvaid
tulemusi. 1968. aastal maailma
vöimiemispidustustel Shveitsis var
liti Kalev Estienne võimlejad maa^
ilma parimate hulka.
1971. aasta
vöisüastel
lond kopsnt
enne natsvõim
Kanada rahvustreemer
poolt. 1980. a. sai ta kuninganna
Elizabeth II hõbejuubeli medali ja
1981. a. E K N hõbedase teenetemärgi;
Air Ganada andis talle auhinna
kui „iExeeutive of the year"
Canada Amateur Sports alal.
See kõik on minevik ja tunnustused
suuris töö eest Evelyn Koo-pile
ja Kalev Estiennele, kes on
Eesti nime -edasi 'viinud :mitriie!
Austraalia eesti ajalehes j,^ele
Kodu" (16^ 2/ Š3) kirjutas G.S
nime all,,Masters Glub ESTONIA''
kohta: Kanadas ^sub, väljaspool
kodumaad kõige aktiivsem
Ja edukam e^šti sportlaste grupp/
Lühikese, natuke üle ühe Võistitis-booaja
jooksul, on Kanada eesti
veteranide saavutused olnud enam
kui välijapaistvad".
Mainitud sõnumis oli juttu üle
40-aastastešt kergejõüstiüastest,
kdlede kohta Harri Kivila kirjutab:
«Eestlaste edu mitmetel veteranide
spordivõistlustel on olnud
ihämmästania panev. On saavutatud
esikohti ja purustatud rekordeid
•r— nii piirkondlikel jõuproovirais-tel:
kui ka tuhandete osalejatega
mäaihnaineistrivõistlüstel".
Alljärgnevalt ülevaade estoon-.
laste esinemistest 1983. aastal.
aga oH eess. 1983. • a,
mvani korratdamüie Tallinn Panime
AogMst, Kanada Masterite esi-võistlus
Torontos, 9 12, 9, 4;
September, Kanada heidete viie-yõistlus
Torontos, 1 — 0, 0,1;
põhja-Ameerika esivõistlus New
Js, N...Y., 6 — ö,'?, 1;
Veteranide Maailmamängud San
Juan'is Portoriikos, 2 —- 2, Oy 0;
•'Oktoober, Läti TFC 6-e võist-'
lus Stõuffville's, 1 — 1, 0, 0;
Kanada Klubide murdmaa teatejooks
Torontos, 3 —- 3, 0,0;
November, .Kanada-—USA kõn-nivõistlus
Beaver Is., N.Y., 3 ala,
1-3,0,0; , ^
Ontario TF tJhingu sisevõistlus
tiorontös, 1 ~ 1, 0, 0.
Peale loetletud rahvusvaheliste
võistluste osaleti edukalt kahel
põhja-Ameerika eestlaste spordi-üiitusel:
juunis. Lääneranniku
Eesti päevadel San Franciscos, 1
osaleja Torontost, juulis, Eesti
Män^d, Lakewood, N. J., 2 osalejat
Torontost.
Eesü Päevalehe kirjastus Stokholmis im 25$ lk.
Km, 29 illustratsiooni ja lay-ont Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajiüoo eriaegaddst aatori visandite järgi Joonistanud Vello KaOas.
Raamat sisaldab kroonika knjnl (aastj^aastalt) eesti rahya aja»
Inga selle lUgasest tänapäevani koos tähtsamate sfindninfteKt
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjastaaud eesti aja^
logo. Teos kirjcidah eesti rahva ajaloo pS^joonl, sflidmaili
esitamiso kõrv^ kommenteerib antor olukordi, teeb Jireldul
|si oletusi. Eriti sobiv noortele klnketeoselkSo
MBd 128^ n.09 saatd^
BOTÜGHiVÄBAE
1978. aastal Kalev Estienne võimlejad
esindasid Eestit ja tutvustasid
võimlemist Hiinas. Sellega
päi^di äius Hiinas moodsale võimlemisele,
kusjuures Kalev Estienne
sar Hiina valitsuse tunnustuse.
1982;-aastal Kalev Estienne võimlejad
esinesid Briti Maaihnariigi
mänfeudel Austraalias.
Kalev Estienne ridadest on kasvanud
Kanada moodsa võimlemi-;
ss naiskonda Mari Vähi (oli Kanada
meister 1975/76), Susan
Himmel (1978/80) ja Kati Tiha-ne
(1?76—).
Kalev Estienne juhataja-alustaja
; Evelyn Koop alustas oma võimle-
\mist juba Rootsis. 1969, a. asutas
Kanada Moodsa Võimlemise Xii°
du, kuhu ta valiti 1970. aastal e§i°
naiseks.
Seda kohta p i t e E. Koop väga
kohnsefnndt kümme aastat taini
1979. aastani, mil astus kohalt
tagasi ja valiti aulükmekSo
1984. a. Eesti Päevade vj
võimlemislävastüse üldjuhtimine Ja
koreograafia. Samal aastal Kalev
Estienne võimlejad sõitsid Põhja-
Ameerika läänerannikule ringsõidule,
Kaliforniasse ja Briti Ko-lunibiasse.
Kalev Estienne vanematekogu
koosneb peamiselt võimlejate vanemaist,
kes omakorda, on valinud
juhatuse. Eestlasist kuulusid juhatusse
Maie Kindlam, Reet Peter-soo,
Laine Anderson, Dagmar Pa-jos,
Lia Viinamäe ja Leida Rüht-iaaniBsir,
()ntario sise-esivõistlus
Torontos; 7 osalejad — medaleid
6 kulda, 5 hõbedat, 1 pronks;
Yeefer«5 Konapaniide sisevoist-lus
Torontos; 3—0, 2, 0;
Mai, Rahvusvaheline võistlus
i*is, N.a; 6 ^ 6, 5, 5; t
d, Läti TFC katsevõistius
Stoujffville's, 7 osalejat; Ontario
esivõistlus Sudburys, 9 — 11, 11,
Juuli, Ontario viievõistlus Torontos,
3 2, 1, 0;
'Kanada Klubide karikavõjstlus
Torontos, 11 — neljas
Johan Pitk©
ajal oli E. Koop Ontario
Moodsa Võimlemise Liidus esinaiseks
kümme aastat,
f Aastate jooksul on talle määran
ä d palju diplome ja tänukirju tema
saävutuke eest Kanada riigi
ja Ontario provintsivalitsuste
Edukust on olnud ka meistritiitlite
võitmisel. Tähtsamaist võiks
nentida: kaks maaihna-, kuus
põhja-Ameerika ja 12 Kanada
meistritiitlit.
Estonia nimi Ja tulemused on
jäädvustatud rahvusvahelise kergejõustiku
ajalukku peamiselt Kanada
Master Atleetide Ühingu (CM-AA)
ajakirja „MASTERpiece"
kaudu. Suurvõistluste korraldajad
tavaliselt saadavad igale osalejale
spetsiaalraamatukesed. Võiks arvata,
et mõned tänavused estoonlaste
tippmargid satuvad ka maaihna
statistikasse mida toimetatakse
Hollandis. : Järgneb
Kohesest pirast Eesti Vabadussõda kfa^tatud mfilestnsraamai
,,yär8k«te<* elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
I914-I9i§. Raamat ümus 1972. a. admiral J. Fitfca m. sfimil-aastaks.
m lk. » Ekd $8.89 plass 5® centt saatekoli
oma
Evald Unstak
OR FREEDOM ONLY
Htaid $7.09 pluss 56 c saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE jTALITUSES
imax
parem a;
Soovitage
¥ABA EESTLAST
oma sõpradele! OB
Hann^ KompusV
KUSTUTAMATA NJiLG KUNSTI
• 4 0
Hind $11.°»^ saatekulu 85 c
Müö«U „Vaba Eesaase" taUtnses
mm
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi korralme aastapea-koosolek
toimub pühapäeval, 5.
veebr. 1984. a. algusega kell 12 p.
Toronto Eesti Maja väikses saalis,
958 Broadview Ave. Toronto.
Kõikidele seltsi liikmetele saadetakse
välja koosolekukutsed ühes
1983. a. majandusaruannetega.
Juhul kui mõnele liikmele mingil
põhjusel koosolekukutše ei saabunud,
palutakse käesolevat teadaannet
võtta
EVELYN KOOP
Prof/PiUX OINAS
.KALEVIPOEG Kü^^
muld esseid etstlrahvafaiylesC
®€id@¥Cii VABA EESTLASE tdttiisei
Ifiod $13^ + saaMniii $1.-^
tääe»^0fifd; kodi
^''if'^!''^^ neid nüüd igapäev
lega õpetati ja harjuiati.
ha murdsid — rieed närtsisid kii- ridmürtsusid ja koorid laulsid ala- se... Naine ütles murelikult:
jcimar lüuiis puiöucKwuiib, Mati resti ja visati siis maha — said tasa. Aga ta oli ka nagu lilleaed, ,,Seisaksid need laulusõnad sui
oli ,,Vitamiini" ansamblimees, aga nad 10 mbla trahvi j oli neid toodi tulijaile ja neid tõid tu- nüüd ometi hommikuni peas!"
just see ^,Vitamiin" oli regati ava-^ 1^^^^ lijad v a s t u v õ t j a i l e . , , T o h o o pime!" vastas kavaler,
ja lõputseremoonial esinema mää- givahid ja rahvamiilitsad loodust Ühel põlvalasest laulumemmel „kuhu nad siis peaksid minema!"
ratud. Ruttki oh samadele tsere- armastasid, aga jõud ja õigus olid oli vägev sületäis pojenge, millised Nii ja teisiti rääkisid tühistest aš-mooniatele
esinema pandud tant- neil nädalail^^e^^^ poo- ta suure rõõmuga ettejuhtujaile jadest tuhanded paarid ja rühmad
woä lel! Tavalise livani. pea enam sa- kinkis. Kohvreid enamasti lahti ei —• aga kõigil oli mitte enam tun-Äkki
oli aga pealinn täis ilusais geU ei jaganudki, kes selle maa ja pakitud — kohe rutati lauluvälja- ne, vaid kindel teadmme: meid on
uutes hallides vonnipluusides mii- sefe^^ õigesti siis vabastanud kule, üksi, kaksi, rühmiti. Värvist veel palju! Ei suuda nad teha mei-litsaidvjämiilitsahakatisi.
Pärast olid, igatahes mitte nagu tema, veel lõhnavate pmgiridade vahelt le midagi, me oleme alles! Ja nal-nähti
neid pärispidul valgeis pluu- vaid ei tea kes! Aga ka alamad tuli ronida Lasnamäe nõlvale. Hi- jakas küU, viie aasta eest oli seda
sides. Kjõigil rippusid rihmapidi agitaatorid sisendasid vene inimes- lisõht ja lauldi läbemata tuntud, tunti nüüd ja viie aasta
kaelas raadioaparaadid --miüits tele, et asi on ajutine, ainult olüm- oodata pidu ametiikku algust. Oli pärast jälle! Mis see luges, et
oli ,,radiofitseeritud". Mehed ise pia^^ regati ajaks, aga pärast, tekkinud ja aina kasvas mingi 1980. a^ta laulupidu oli korralda-olid
toodud teistest liiduriikidest, noh, siis... loopis iseäralik tunne, oma rahva tud neljakümne aastase orjuse tä-
Uuralite tagant, Leedust, Valgeve- ^ '•\ Mgas olemise tunne, pidulik nagu histamiseks? Vene keelde tõlgiti
nest ja mujalt. Koolid olid nende Laulupeo ettevalmistused TaUiiir kirikus, aga vaUatu hagu puhnas. orjus vabastamiseks. Aga kas vana
ühiselamuiks, mehed ise aga Tal- nas olid kestnud juba pool aastat. OH vaja ainult tühist ettekäänet, Jannsen' ei laulnud tsaari auks:
linnast suurt mida^ ei teadnud, õpilastele-lauljatele olid ööbimis- sõna või põhjust, kui see välja Nüüd üles Vene alamad! Mida siis
mispärast neid nüüd igapäev hoo- paikadeks valitud kõik vähegi so- plahvatas vägevaks naeruks voi mõeldi ja mida praegu mõeldak-ia
õpetati ja harjuiati. bivad koolunajad, nende sooklad taas —lauluks. ^V hoopis teine jutt.
Õppuste peamiseks vormiks — ja köögid jäid töötama laulupeo tab ^ e g a ,,torupill!" ja seda- Laula aga pealegi, sõnad ei loe,
nagu Venemaal ikka — oli nn. ajaks, sest toideti lapsi hommikul maid panevad pillimehed pasunad loevad mõtted. Ja mõte on teistis.
Keegi ei tea ja õhtul, kuna lõunat sai lauluväl- suule ja mängivad tüdruku ja ise- sugune, mõte on „Nüüd maha
r^., ^ Heikki kui Väino. Rutt Oli pärast ven& .
,,Tore poiss oled, Hillar, aitäh!"^^ ^k^^ Võrust, Ve- seda julgenud.
Äga seda öeldes pühkis Rutt süsfci ho vend Matr sai Polütehnilise Ins- tuli selgeks %etada, ^t nad ei tohi rioralt, Valgast, Jõhvist, Pärnust Mõned 10—12-aastased poisid,
tituüdi II kursuse tudengiks. noMM sihnapaistvalt pere j"?^^' siniste lintidega laulupeomärgid
loigu pealegi. Kiirustamise tiheks põhj^^^^^ i>.iu*- _ « . . rr„ii i:rn,lm tundi hiliem tuli Balti laa- rinrias. ürifaÄid Mustamäelt sõita
oli vajadus kooliruumid vabastada. ,
Ja linna j ^ u d poistele tööd jät- mees aga vene vend ainult
pfõšelt pisara. ,,Sa ütlesid, et pii- to niuuasiunapaisivaii peremehetses^ J Y n j u - x x ^ - o , . — j — — aiix^cw iiimviwöc* ^ « « . « ^ w ™ . , . ^ .^
kad on pkad ~ kgu 1^ jaa^ rinnas, üritasid Aga meie ütleme nüliidüksteisele^^^o näidata, et eesüane on maa P^^e- ma 1300 peoHst Tartust. Tulijaid vanaUnna vaatama. Kohe pakkus
kui kiijä saame, dcs?"^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^J^^^ lauhiga vastu TPI mees- keegi ennast juhiks ja kahju tund-
(Järgneb)
ametit treeniti nüüd igapäev Kesk- tariina-aegne. Kui vehe^mehed ja --ilusat rõõmsat eesti keelt. 2. tuhämaruses jalutas üks paar Rae-i
^ i a a s t a kevad Tallinnas oli linnas. Narva m^^^ õhtuks olid kõik tulijad ko- kojplatsu, naise käsi üsna õrnalt
väga iius.^^ 1^ parkides ja puistutes suured hai. Balti jaam oli kaks päeva jär- mehe peos. Nad olid pealtnäha
..it M^rivalinl väga palju 00=^ EÜüdparMaiks iiimetama oli hÄa- vihad^^^^^ toomingaoksi ma- jest Mgu kontserdiväljak, orkest= seitsmekümnesed, mitte seitsmetei-
Jdiglge eesti
©rganlsotsioonide
tegevust
VABA EESTLASES!
New Y on
New Yorgi
nib mõneti enel
bama noorem,
kond. Eriti me|
te osas. Eesti
geli nn. kabar(]
mi ja sisu am
red (ja hingel
kauboi-mütsid'
cörni*'* (õlut ji
ritavad laule
tantse. Tulid
vana-aasta õhl
kuulduste järi
„Kes saab nol
tahab hullata'*
nai õndsal
omanäolise kl
ga: hakkasid
ja „Esto Amt
on ilmunud vj
siis on vara
muses ingliskJ
kujutab ja kd
Muidugi kuulij
kultuuripanust
Kultuuripäevaj
Vanem põh
vaprusega täi
eesti kultuuril
sel, mis ta ei
juba ammu
see seotud
sest read hõH
tempoga.
Kõneldes
kultuurielust,
kaheldajnatult
On südantsoc
millist furooril
oma Rootsi RJ
orkestriga koil
ulatus. Isegi
Chicago, miili
. tundjate arva|
sümfooniaorke
Laineid jõi
Boris Baggeri
Stephani debi
gi E. Majas. (I
tonis, Balti k(
le kahtlust,
oleme rikasti
ala meistriga]
tes voolab eel
omaga ja Stej
olid nad võii
haaravalt ka
enese seades)!
va kogenud se|
gut kui sel õl
Ülinauditav
nameister" H|
tegevusjuubelil
Lex. Ave. kiri
et Riivaldi koi
ma üks-kõilc
tud ooperilavj
teisiti — mei
Nii muutus td
igas eesü ül
Ameerikas,
Rootsis, publi
kuulamisest i |
nenud, kuigi
osa saanud 11
pole oma and
tujudega pilla
VABA
TOIMETJ
avatud
reeden
Toimetaj
tel]
Telefonid:
KüUl
OÜ tmiv
üks toll m
kuulutuste
tekstis ..
esiküljel .
Kunhtti
nädala esii
emasp. hor
nädala teise
map. hoil
tel.
Väljasj
Leida MJ
Postiaadrel
9 Parravai
Willowdalc
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 31, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-01-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840131 |
Description
| Title | 1984-01-31-06 |
| OCR text | .Mudasid jälle Kalev Ealev Estienne v a l ^ sirutuste ee^mo<^v5iiiüemise propageerib ja saavutusile Maailmatasemel, te JseMega seoses^ ^o^ ksi Eesü HBime Jäi õhtul loeti ette terve rida saa^ vutusi Kalev Estienne ajaloo jookr^ sol. Kalev Estiemie asutati 1951/ a/ Evelyn Koopi E^ tienne; võimlejad ou pidevalt esinenud Kanadas, USiVs pas, niiÜega on nende kuulsus kas-vanud, kuna neid on tutvustatud Eesti nime all. Nad on tähelepanu leidnud ka Kanadas, 1970. aastal nimetas Kanada välisminister Kaklev Estienne võimlejaid oma riigi saadikuiks. Aastate jooksul on Kalev Estienne saavutanud silmapaistvaid tulemusi. 1968. aastal maailma vöimiemispidustustel Shveitsis var liti Kalev Estienne võimlejad maa^ ilma parimate hulka. 1971. aasta vöisüastel lond kopsnt enne natsvõim Kanada rahvustreemer poolt. 1980. a. sai ta kuninganna Elizabeth II hõbejuubeli medali ja 1981. a. E K N hõbedase teenetemärgi; Air Ganada andis talle auhinna kui „iExeeutive of the year" Canada Amateur Sports alal. See kõik on minevik ja tunnustused suuris töö eest Evelyn Koo-pile ja Kalev Estiennele, kes on Eesti nime -edasi 'viinud :mitriie! Austraalia eesti ajalehes j,^ele Kodu" (16^ 2/ Š3) kirjutas G.S nime all,,Masters Glub ESTONIA'' kohta: Kanadas ^sub, väljaspool kodumaad kõige aktiivsem Ja edukam e^šti sportlaste grupp/ Lühikese, natuke üle ühe Võistitis-booaja jooksul, on Kanada eesti veteranide saavutused olnud enam kui välijapaistvad". Mainitud sõnumis oli juttu üle 40-aastastešt kergejõüstiüastest, kdlede kohta Harri Kivila kirjutab: «Eestlaste edu mitmetel veteranide spordivõistlustel on olnud ihämmästania panev. On saavutatud esikohti ja purustatud rekordeid •r— nii piirkondlikel jõuproovirais-tel: kui ka tuhandete osalejatega mäaihnaineistrivõistlüstel". Alljärgnevalt ülevaade estoon-. laste esinemistest 1983. aastal. aga oH eess. 1983. • a, mvani korratdamüie Tallinn Panime AogMst, Kanada Masterite esi-võistlus Torontos, 9 12, 9, 4; September, Kanada heidete viie-yõistlus Torontos, 1 — 0, 0,1; põhja-Ameerika esivõistlus New Js, N...Y., 6 — ö,'?, 1; Veteranide Maailmamängud San Juan'is Portoriikos, 2 —- 2, Oy 0; •'Oktoober, Läti TFC 6-e võist-' lus Stõuffville's, 1 — 1, 0, 0; Kanada Klubide murdmaa teatejooks Torontos, 3 —- 3, 0,0; November, .Kanada-—USA kõn-nivõistlus Beaver Is., N.Y., 3 ala, 1-3,0,0; , ^ Ontario TF tJhingu sisevõistlus tiorontös, 1 ~ 1, 0, 0. Peale loetletud rahvusvaheliste võistluste osaleti edukalt kahel põhja-Ameerika eestlaste spordi-üiitusel: juunis. Lääneranniku Eesti päevadel San Franciscos, 1 osaleja Torontost, juulis, Eesti Män^d, Lakewood, N. J., 2 osalejat Torontost. Eesü Päevalehe kirjastus Stokholmis im 25$ lk. Km, 29 illustratsiooni ja lay-ont Otto Pajult, 17 kaarti Eesti ajiüoo eriaegaddst aatori visandite järgi Joonistanud Vello KaOas. Raamat sisaldab kroonika knjnl (aastj^aastalt) eesti rahya aja» Inga selle lUgasest tänapäevani koos tähtsamate sfindninfteKt maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjastaaud eesti aja^ logo. Teos kirjcidah eesti rahva ajaloo pS^joonl, sflidmaili esitamiso kõrv^ kommenteerib antor olukordi, teeb Jireldul |si oletusi. Eriti sobiv noortele klnketeoselkSo MBd 128^ n.09 saatd^ BOTÜGHiVÄBAE 1978. aastal Kalev Estienne võimlejad esindasid Eestit ja tutvustasid võimlemist Hiinas. Sellega päi^di äius Hiinas moodsale võimlemisele, kusjuures Kalev Estienne sar Hiina valitsuse tunnustuse. 1982;-aastal Kalev Estienne võimlejad esinesid Briti Maaihnariigi mänfeudel Austraalias. Kalev Estienne ridadest on kasvanud Kanada moodsa võimlemi-; ss naiskonda Mari Vähi (oli Kanada meister 1975/76), Susan Himmel (1978/80) ja Kati Tiha-ne (1?76—). Kalev Estienne juhataja-alustaja ; Evelyn Koop alustas oma võimle- \mist juba Rootsis. 1969, a. asutas Kanada Moodsa Võimlemise Xii° du, kuhu ta valiti 1970. aastal e§i° naiseks. Seda kohta p i t e E. Koop väga kohnsefnndt kümme aastat taini 1979. aastani, mil astus kohalt tagasi ja valiti aulükmekSo 1984. a. Eesti Päevade vj võimlemislävastüse üldjuhtimine Ja koreograafia. Samal aastal Kalev Estienne võimlejad sõitsid Põhja- Ameerika läänerannikule ringsõidule, Kaliforniasse ja Briti Ko-lunibiasse. Kalev Estienne vanematekogu koosneb peamiselt võimlejate vanemaist, kes omakorda, on valinud juhatuse. Eestlasist kuulusid juhatusse Maie Kindlam, Reet Peter-soo, Laine Anderson, Dagmar Pa-jos, Lia Viinamäe ja Leida Rüht-iaaniBsir, ()ntario sise-esivõistlus Torontos; 7 osalejad — medaleid 6 kulda, 5 hõbedat, 1 pronks; Yeefer«5 Konapaniide sisevoist-lus Torontos; 3—0, 2, 0; Mai, Rahvusvaheline võistlus i*is, N.a; 6 ^ 6, 5, 5; t d, Läti TFC katsevõistius Stoujffville's, 7 osalejat; Ontario esivõistlus Sudburys, 9 — 11, 11, Juuli, Ontario viievõistlus Torontos, 3 2, 1, 0; 'Kanada Klubide karikavõjstlus Torontos, 11 — neljas Johan Pitk© ajal oli E. Koop Ontario Moodsa Võimlemise Liidus esinaiseks kümme aastat, f Aastate jooksul on talle määran ä d palju diplome ja tänukirju tema saävutuke eest Kanada riigi ja Ontario provintsivalitsuste Edukust on olnud ka meistritiitlite võitmisel. Tähtsamaist võiks nentida: kaks maaihna-, kuus põhja-Ameerika ja 12 Kanada meistritiitlit. Estonia nimi Ja tulemused on jäädvustatud rahvusvahelise kergejõustiku ajalukku peamiselt Kanada Master Atleetide Ühingu (CM-AA) ajakirja „MASTERpiece" kaudu. Suurvõistluste korraldajad tavaliselt saadavad igale osalejale spetsiaalraamatukesed. Võiks arvata, et mõned tänavused estoonlaste tippmargid satuvad ka maaihna statistikasse mida toimetatakse Hollandis. : Järgneb Kohesest pirast Eesti Vabadussõda kfa^tatud mfilestnsraamai ,,yär8k«te<* elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail I914-I9i§. Raamat ümus 1972. a. admiral J. Fitfca m. sfimil-aastaks. m lk. » Ekd $8.89 plass 5® centt saatekoli oma Evald Unstak OR FREEDOM ONLY Htaid $7.09 pluss 56 c saatekulu MÜÜGIL VABA EESTLASE jTALITUSES imax parem a; Soovitage ¥ABA EESTLAST oma sõpradele! OB Hann^ KompusV KUSTUTAMATA NJiLG KUNSTI • 4 0 Hind $11.°»^ saatekulu 85 c Müö«U „Vaba Eesaase" taUtnses mm Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi korralme aastapea-koosolek toimub pühapäeval, 5. veebr. 1984. a. algusega kell 12 p. Toronto Eesti Maja väikses saalis, 958 Broadview Ave. Toronto. Kõikidele seltsi liikmetele saadetakse välja koosolekukutsed ühes 1983. a. majandusaruannetega. Juhul kui mõnele liikmele mingil põhjusel koosolekukutše ei saabunud, palutakse käesolevat teadaannet võtta EVELYN KOOP Prof/PiUX OINAS .KALEVIPOEG Kü^^ muld esseid etstlrahvafaiylesC ®€id@¥Cii VABA EESTLASE tdttiisei Ifiod $13^ + saaMniii $1.-^ tääe»^0fifd; kodi ^''if'^!''^^ neid nüüd igapäev lega õpetati ja harjuiati. ha murdsid — rieed närtsisid kii- ridmürtsusid ja koorid laulsid ala- se... Naine ütles murelikult: jcimar lüuiis puiöucKwuiib, Mati resti ja visati siis maha — said tasa. Aga ta oli ka nagu lilleaed, ,,Seisaksid need laulusõnad sui oli ,,Vitamiini" ansamblimees, aga nad 10 mbla trahvi j oli neid toodi tulijaile ja neid tõid tu- nüüd ometi hommikuni peas!" just see ^,Vitamiin" oli regati ava-^ 1^^^^ lijad v a s t u v õ t j a i l e . , , T o h o o pime!" vastas kavaler, ja lõputseremoonial esinema mää- givahid ja rahvamiilitsad loodust Ühel põlvalasest laulumemmel „kuhu nad siis peaksid minema!" ratud. Ruttki oh samadele tsere- armastasid, aga jõud ja õigus olid oli vägev sületäis pojenge, millised Nii ja teisiti rääkisid tühistest aš-mooniatele esinema pandud tant- neil nädalail^^e^^^ poo- ta suure rõõmuga ettejuhtujaile jadest tuhanded paarid ja rühmad woä lel! Tavalise livani. pea enam sa- kinkis. Kohvreid enamasti lahti ei —• aga kõigil oli mitte enam tun-Äkki oli aga pealinn täis ilusais geU ei jaganudki, kes selle maa ja pakitud — kohe rutati lauluvälja- ne, vaid kindel teadmme: meid on uutes hallides vonnipluusides mii- sefe^^ õigesti siis vabastanud kule, üksi, kaksi, rühmiti. Värvist veel palju! Ei suuda nad teha mei-litsaidvjämiilitsahakatisi. Pärast olid, igatahes mitte nagu tema, veel lõhnavate pmgiridade vahelt le midagi, me oleme alles! Ja nal-nähti neid pärispidul valgeis pluu- vaid ei tea kes! Aga ka alamad tuli ronida Lasnamäe nõlvale. Hi- jakas küU, viie aasta eest oli seda sides. Kjõigil rippusid rihmapidi agitaatorid sisendasid vene inimes- lisõht ja lauldi läbemata tuntud, tunti nüüd ja viie aasta kaelas raadioaparaadid --miüits tele, et asi on ajutine, ainult olüm- oodata pidu ametiikku algust. Oli pärast jälle! Mis see luges, et oli ,,radiofitseeritud". Mehed ise pia^^ regati ajaks, aga pärast, tekkinud ja aina kasvas mingi 1980. a^ta laulupidu oli korralda-olid toodud teistest liiduriikidest, noh, siis... loopis iseäralik tunne, oma rahva tud neljakümne aastase orjuse tä- Uuralite tagant, Leedust, Valgeve- ^ '•\ Mgas olemise tunne, pidulik nagu histamiseks? Vene keelde tõlgiti nest ja mujalt. Koolid olid nende Laulupeo ettevalmistused TaUiiir kirikus, aga vaUatu hagu puhnas. orjus vabastamiseks. Aga kas vana ühiselamuiks, mehed ise aga Tal- nas olid kestnud juba pool aastat. OH vaja ainult tühist ettekäänet, Jannsen' ei laulnud tsaari auks: linnast suurt mida^ ei teadnud, õpilastele-lauljatele olid ööbimis- sõna või põhjust, kui see välja Nüüd üles Vene alamad! Mida siis mispärast neid nüüd igapäev hoo- paikadeks valitud kõik vähegi so- plahvatas vägevaks naeruks voi mõeldi ja mida praegu mõeldak-ia õpetati ja harjuiati. bivad koolunajad, nende sooklad taas —lauluks. ^V hoopis teine jutt. Õppuste peamiseks vormiks — ja köögid jäid töötama laulupeo tab ^ e g a ,,torupill!" ja seda- Laula aga pealegi, sõnad ei loe, nagu Venemaal ikka — oli nn. ajaks, sest toideti lapsi hommikul maid panevad pillimehed pasunad loevad mõtted. Ja mõte on teistis. Keegi ei tea ja õhtul, kuna lõunat sai lauluväl- suule ja mängivad tüdruku ja ise- sugune, mõte on „Nüüd maha r^., ^ Heikki kui Väino. Rutt Oli pärast ven& . ,,Tore poiss oled, Hillar, aitäh!"^^ ^k^^ Võrust, Ve- seda julgenud. Äga seda öeldes pühkis Rutt süsfci ho vend Matr sai Polütehnilise Ins- tuli selgeks %etada, ^t nad ei tohi rioralt, Valgast, Jõhvist, Pärnust Mõned 10—12-aastased poisid, tituüdi II kursuse tudengiks. noMM sihnapaistvalt pere j"?^^' siniste lintidega laulupeomärgid loigu pealegi. Kiirustamise tiheks põhj^^^^^ i>.iu*- _ « . . rr„ii i:rn,lm tundi hiliem tuli Balti laa- rinrias. ürifaÄid Mustamäelt sõita oli vajadus kooliruumid vabastada. , Ja linna j ^ u d poistele tööd jät- mees aga vene vend ainult pfõšelt pisara. ,,Sa ütlesid, et pii- to niuuasiunapaisivaii peremehetses^ J Y n j u - x x ^ - o , . — j — — aiix^cw iiimviwöc* ^ « « . « ^ w ™ . , . ^ .^ kad on pkad ~ kgu 1^ jaa^ rinnas, üritasid Aga meie ütleme nüliidüksteisele^^^o näidata, et eesüane on maa P^^e- ma 1300 peoHst Tartust. Tulijaid vanaUnna vaatama. Kohe pakkus kui kiijä saame, dcs?"^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^J^^^ lauhiga vastu TPI mees- keegi ennast juhiks ja kahju tund- (Järgneb) ametit treeniti nüüd igapäev Kesk- tariina-aegne. Kui vehe^mehed ja --ilusat rõõmsat eesti keelt. 2. tuhämaruses jalutas üks paar Rae-i ^ i a a s t a kevad Tallinnas oli linnas. Narva m^^^ õhtuks olid kõik tulijad ko- kojplatsu, naise käsi üsna õrnalt väga iius.^^ 1^ parkides ja puistutes suured hai. Balti jaam oli kaks päeva jär- mehe peos. Nad olid pealtnäha ..it M^rivalinl väga palju 00=^ EÜüdparMaiks iiimetama oli hÄa- vihad^^^^^ toomingaoksi ma- jest Mgu kontserdiväljak, orkest= seitsmekümnesed, mitte seitsmetei- Jdiglge eesti ©rganlsotsioonide tegevust VABA EESTLASES! New Y on New Yorgi nib mõneti enel bama noorem, kond. Eriti me| te osas. Eesti geli nn. kabar(] mi ja sisu am red (ja hingel kauboi-mütsid' cörni*'* (õlut ji ritavad laule tantse. Tulid vana-aasta õhl kuulduste järi „Kes saab nol tahab hullata'* nai õndsal omanäolise kl ga: hakkasid ja „Esto Amt on ilmunud vj siis on vara muses ingliskJ kujutab ja kd Muidugi kuulij kultuuripanust Kultuuripäevaj Vanem põh vaprusega täi eesti kultuuril sel, mis ta ei juba ammu see seotud sest read hõH tempoga. Kõneldes kultuurielust, kaheldajnatult On südantsoc millist furooril oma Rootsi RJ orkestriga koil ulatus. Isegi Chicago, miili . tundjate arva| sümfooniaorke Laineid jõi Boris Baggeri Stephani debi gi E. Majas. (I tonis, Balti k( le kahtlust, oleme rikasti ala meistriga] tes voolab eel omaga ja Stej olid nad võii haaravalt ka enese seades)! va kogenud se| gut kui sel õl Ülinauditav nameister" H| tegevusjuubelil Lex. Ave. kiri et Riivaldi koi ma üks-kõilc tud ooperilavj teisiti — mei Nii muutus td igas eesü ül Ameerikas, Rootsis, publi kuulamisest i | nenud, kuigi osa saanud 11 pole oma and tujudega pilla VABA TOIMETJ avatud reeden Toimetaj tel] Telefonid: KüUl OÜ tmiv üks toll m kuulutuste tekstis .. esiküljel . Kunhtti nädala esii emasp. hor nädala teise map. hoil tel. Väljasj Leida MJ Postiaadrel 9 Parravai Willowdalc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-31-06
