1986-04-11-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
BD nabade eesflasf® hmhk&ndf^ OBnaxD Reedel, Mvapirillil 1986 — Fdday, iwifyip>ywiPii] velyn Kmp inkler iC^I@y«Es|i@iigi@ möödu veist h^aaf^stg esinemisüsf mis 0 : : 9 aiemisriihmadele ja feäid ^tiBlensesi võistlejatele» Kalev-Estienne on saanid katnsorga- s ,äesid,müe peale ajah list/tehnilist teg M* Evelyn Koop Mis on möödumud hooaja sHiiare' mniaks- uudiseks Kalev-Eestiemne tantsEiansambel. Kõik kolnu on osnaette inkorporeeritud^ itiille kunsti-juhatavad Evelyn Koop kiii direktor ja Ann Ewen abidirektori^ Sel hooajal liitus Kalev-Eestien-nega ülemaailmse võimlemisliidu (FIG) juhtkonda kuulunud tuntud euroopa võimlemisjuht Ivanka Tchakarova, kes nüüd juhatab Kalev-Estienne võistlusvõimlemise ala. Ivanka Tchakarova oli pikemat aega FIG abiesinaine j£i Hispaania võimlemisliidu peatreener. Ta tuli Kanadasse koos oma pari-oia õpilase Marta Boboga, keda loetakse maaüma esimese kümne parima võistlusvõimleja hulka. Ivanka Tchakarova ja tema õpilase liitumine Kalev-Eestietnnega on lisanud uut jõudu ja hoogu võistlusvõimlemise tegevusse. Kuldas kohtusite oma uue- tree- Bneriga? Kohtasin teda Kanada esindaja^ na ülemaailmses võimlemisliidus. Meie mõlema sihiks oli siis moodsa võimlemise arendamine omal maal — minul Kanadas, temal Hispaanias. Saime tehniliste programmide välja töötamisel sõpradeks. Ivanka Tchakarova oli juba siis kogenud võimlemisjuht ja mitme maailmameistri treener. Miks tõite ta Kanadasse? Kalev-Eestienne peab säilitama oma koha kui rütmilise võimleiiii-se ja moodsa võistlusvõimleja arendaja Kanadas. Silmas pidades, et moodne võistlusvõimlemine on nüüd olümpiasport, tuleb eriti sellel alal otsida võimalusi kõrge tasemaga treeninguks. Kalev-Estien-lae võistlusvõimlemine on küllalt heal tasemel ja küllalt laialdane väärimaks maailma tasemega treenerit. Kuna Kanadas on treenereist suur puudus i siis tuleb neid tuua Euroopa maadest, kus sel alal on palju pikemad traditsioonid naisvõimlemises. Missugused olid Kalev-Estienne võistlusvõimlejate saavutused ku, tantsu mõju oli väga tugev ja pingutus ning lõdvestus vaheldusid tihti. Muusika oli üldiselt tujukas ja vahelduv, andes võistle j aile suured eneseväljanduse võimalused. Kanada saavutas 13. koha grupi-võistlustel. Individuaalvõistlusel saavutas 1984. a. olümpiamängude kuldmedali võitja Lori Fung üheksanda koha. See madal tulemus polnud üllatus, arvestades tugeva konkurentsiga Los Ängelese mänge boikoteerinud idabloki maadest. Esimese olümpiakulla võitjana pälvis Lore Fung aga tugeva kohtunike tähelepanu. Mida tegid lev-Estienne rü Seenior-kategoorias saavutas võistlusgrupp hõbemedali Ontarios ja ka Kanada ulatuses. Juunior-kategoorias saavutas võistlusgrupp hõbeda Ontarios ja pronksmedali Kanada ulatuses. See pole halb tulemus arvestades, et meie tüdrukud on veel 10—11- aastased ja võistlesid 14—15-aas-taste vastu. Nende hea tulemus näitab tugevat potentsiaali ja an-iftab loota häid tulemusi veel edaspidi, kuna tüdrukud saavad selles kategoorias võistelda veel kuni viis aastat. Individuaalvõistluses saavutati kuldmedal nn. „premaster"-kategoorias. Algajate kategoorias olid saavutused keskmised jagati esimest, teist, kolmandat kohta mitmel võistlusalal. Sellel aastal võistleb Kalev-Eestienne Ksinada meistrivõistlustel kahe seenior-rühmaga ja ühe juu-nior- rühmaga, taotledes muidugi kuldmedaleid. Kas võtsite osa 1985. a.Ma^iima- JjoojaS K a - võimlemise Valikrühm andis rea esinemisi Brasiilias, kuhu oleme tagasi kutsutud. Millal uus külaskäik toimub pole veel otsustatud, üheks meie suursündmuseks oli esinemine Roland Mitchenerile tema austamis-õhtul Roy Thomson Häiris. Esinejad selleks õhtuks olid korraldajate poolt hoolikalt valitud ja lava- ])roovide kaudu läbi sõela lastud. Tundsime, et olime elukutseliste hulgas. Möödunud detsembris andsid tüdrukud Sports Ganada kutsel esinemise Kanada spordiminister Otto Jelinek-ile. See esinemine qli antud ühenduses Hiina spordiministri külaskäiguga. Võimlejad said rinnamärgid tunnustuseks varema töö eest Hiina naisvõimlemise arendamisel. See oli austav esinemine Kalev-Eestiennele, mida jälgisid Kanada olümpiakomitee Mikmed ja suur hulk Sports Gana-, da juhtkonda. Oleme andnud palju esinemisi poliitiliseks ja heategevaks otstarbeks, esinedes näiteks poliitilistel rallidel, heategevatel üritustel, konverentsidel, vanadekodudes, haiglais jne. Meie esinemisrühmad ja tantsuansambel on pideva treeningu ja sagedaste esinemiste läbi alal hoidnud oma , professionaalse taseme. Nende kavasse on lisatud ka palju uut ja huvitavat koreograafiat. Hü-juti oli meil hea meel saades kutse esinemiseks eeloleval suvel kahe näadal jooksul EXPO'86 Ontario ja Kanada paviljonides Vancouve-ris. Kuidas jagate oma aega moodsa võistlusvõimlemise ja rütmilise naisvõimlemise vahel? Võistlusvõimlemisel nõuab minult suure osa aega tegutsemine Kanada rahvusliku kohtunikuna. See töö viib mind tihti võistlustele väljaspoole Torontot ja vähemalt neli korda aastas väljaspoole Kanadat; Kohtuniku töÖ kõrval pean end sel alal värskena hoidma ja osa võtma vastavaist seminaridest, või neid korraldama. Muidugi annan oma panuse ka Kalev-Estienne treenerina, koormus oleneb sellest kui palju Oli abi teistest treeneritest. Võimlemisjuhi ja koreograafina annan suurema panuse rütmüisele naisvõimlemisele, see tähendab esinemisrühmadele. Kalev-Estienne esinemisrühmades on veel üle poole eesti tüdrukuid ja seda positsiooni tahaks iga hinna eesti säilitada. Mulle meeldib eesti tütarlastega töötada, kuna mi algas me Kalev-Eestienne palju aastaid tagasi. Mida vel on oodata eesolevalt ajalt? Oleme kutsutud võistlema ja esinema Jaapanisse käesoleva aasta novembris. See tõotab kujuneda huvitavaks kultuurivahenduseks ja võimlejad on sellest väga huvitatud. Jaapan maksab kõik meie kohapealsed kulud, sõiduraha Jaapanisse ja tagasi peame ise maksma. Sõiduraha püütakse hankida eriürituste ja aktsioonidega, et võimlejate majanduslikku koormust vähen- Kalev-Estienne gümnastraada ja toimub 10. maü Minkler auditooriumis rikkaliku kavaga; Eesti publikul on võimalus näha esmakordselt Marta Bobo maailmaklas-silist taset! Kalev-Estienne gümnastraada ja vanemate õhtu toimub 13. juuml, millega märgitakse ka suvehooaja algust. o B O o o D O a a a •.m • B 10 0 o o 0 D O 0 o o Q B O D O 0 o a a : m a B) ' o o 0 0 o s o 0 a a 0 o . 0 D O O o o a • .0 a 9 a o o D a 0 0 0 Q a 0 0 - Q 0 0 0 0 0 .0 B 0 (D ID 0 . t ' a 0 0 0 a a a a B 0 OD 0 0 0 0 0 0 0 Q Q 0 0 a •a a ' m (D 0 0 D 0 a B B . B. 8 a o ID 0 0 0 0 0 0 0 D 0 0 o 0 o Need võistlused toimusid möödu: md aasta novembris Hispaanis. ^ Viibisin ineil võistlustel Kanada Onne kohtunikuna. Nendel võistlustel oH ^^^^ märgata suuri muudatusi kpreo-a B O EIuš on mõningaid põhilisi tÕ-lammas ei hakka — nad liMsalt kestavad läbi aegade ja põlvkondade, muutugu maailm nü palju kui tahes, üheks sääraseksi vamku-matuks aksioomiks oii, et laste silmis on vanemad alati pisut põrunud, kui mitte lausa lölUd. Säärased arusaamised laamen-dasid minu peas aastaid tagasi ja ma olen märganud või tunnetanud, et minugi lapsed on mind sageli paigutanud napakate; tsunfti.. Mäletan, ei see tunne oli eriti twgeV, kui vanemad mind sundisid klaverit õppima. Ilusatel suvepäevadel heliredeleid tampides ei osanud ma oma perekondlike päälikute lollust ära imestada, en^ vastuhakkamine oli lii? riskantne — mu emal oli vä^a kõva ja lahtine käsi, rääkimata isa püksirihmast, millele mõeldes lööb istmik praegugi tülitama. Siis sai aga Kanadasse tuMud ja kullakaevurina aasta läbi maakamara all tuhnitud, mis polnud just eriti meelepärane amet: Nüüd tulid kunagised klaveripünamised kasuks — minust sai moosekant. Välja arvatud hilised töötunnid oli uus amet päris põnev ja ei rikkunud konti. Kui?i elu tegi minust hiljem hoppiski tdse ametimehe, on hinge jäänud alaline huvi pillimängijate vastu ja ma jälgin nende askeldamisi ©äris huviga. Sellest ka järgnev lühike lookene. Olhi kutsutud ühele rahvuslikule simmanile Eesti Majas. Mingil põhjusel jõudsin sinna tublisti enne peo algust. Istusin siis omaette saalis ja jälgisin suud vesistades perenaiste tegevust, kes seadsid iiles einelauda tuues välja üha ahvatlevamaid ja isuäratavamaid kulinaarseid Järsku löödi saali uksed valla ja tõsiste nägudega noprmehed hakkasid lavale kandnia igasuguses suuruses kohvreid ja läikivate uuppudega aparaate. I^eid sai säärane hulk, et Eesti Maja kullaltki avar lava näis nagu kitsaks jäävat. Minu küsimuse peale, et kas täna õhtul on kavas mõni elektrooniliste aparaatide näitus vastasid perenaised, et oh ei, need härrad olevat muusikamehed Ja laval üha kasvav hulk nassvärki pn pillid ja muud muusika tegemise junn** de kuuluvad imemasinad. Seda juttu kuuldes tulid võrd^ luseks meelde omaaegsed pilli-ajad, mil võtsid lõõtsmoo-näpu otsa ja kõndisid tööle - - tänapäeva moosekandU on nähtavasti tarvis keskmise kan^ de jõuga veoautot oma ameti-riistade transporteerimiseks. Lavale tassitud kraami hulga põhjal arvasin, et tegemist on suurema orkestriga, ent selgus: pillimehi oli ainult kolm. Aga, vend, kui need kolm oma riistadele elu sisse lõid, siis oli tunne nagu puhuks kolmekordne ,,Estpnia" orkester oma pasunaid põsed pruntis ja silmad pungis. Kus oli ikka võimsus! ~ ja see oli alles rahva kogunemi-, se ajaks mõeldud tauštamuusi- • Eesti Maja; vibreeris nagu maaväringus ja kohkunult märkasin järsku lumetaolist piser-dust oma tumedal iUikonnal. Võimas muusika pii peksnud kõrvasoppidesse peitupugenud vaigu välja ja lisaks sellele põrutanud harvade juuste vahel pesitsevad kõõmaraasukesed mu saterkuue õlgadele. Põgenesin paanikas saalist, sest olen ju lõpuks noobel sell ja pesen korralikult pead. Ennast kohendanult saali tagasi jõudes oli tants alanud ja et tantsuhuvUised saaksid mängitava rütmist selge pildi, olid moosekandid oma pillid veel paari pügala võrra kõvemaks keeranud. Vüsaka inimesena püüdsin lauanaabriga juttu alustada, tantsijat minust pole, ent ükskõik kui kõvasti ja millise häälekooliga me oma keskustelu arendasime, ei jõudnud me hääled teineteise kõrvu ja me olime nagu kaks hääletult suud liigutavat näljast kuldkala akvaariumis. Kõnelemist raskendas ka ebameeldiv asjaolu, et mitte just hästüstuvad kunst-hambad kakasid chachacha rütmis orkestriga kaasa lõgisf-tama ja kuigi püüdsin kõneleda valsi taktis lõid hambad muusikameestega kampa ja sellest tuli igavene segadus. No oli ikka pardakk! Kõrvad ajavad veel praegugi püli, ent omajagu kasu o!i sellestki põrutavast elamusest -• nähtavasti on säärasel muusikal hea meditsiiniline mõju peanahale: kõõm on kadunud ja paljal pealael on udutsemas uued juukseudemed. Ootan igatsusega uut pidu ja olen veendunud, et mõne simmani järel olen jälle samasuguse üheda parukaga vend kui omal ajal, niil ma ise kiskusin lõõtsa ja olin enese arvates hiigla lai lauter — nagu tänapäevagi muusikamehed. Elus on asju, mille peale ajahammas ei hakka. • • o o o o o 0 Q 0 a '9 O 0 a. a a • m m a 0 fi o e o o a a :a fi ID o o o o o o m m • • . • 0 » a 0 9 m B 0 « 0 0 0 0 o o a o a a • a B fB B O 0 B n 0 0 0 0 a 0 8 a B' B ' a B B B O 8 0 D B B ' 0 0 0 B 0 a B 8 •'B B ' 8 • e o o 8 . 0 0 0 0 o 0 0 0 .B 0 o o 0 0 0 0 B 0 a 8 .8 8 8 8 ' 8 0 8 0 0 0 Q ai 0 0 (D 0 d 0 0 0 .0 8 B » - B 0 0 e 6 o 0 0 0 a 0 a 8 8 0 0 0 . B ' 8 : 8 8 8 " 8 . 8 . 8 . ' B 8 ' 8 B 8 o a o o B o o o i S B a f i O c B O i i o o e B o e a p o a a o i i i o a o a i D o a i D o a D B a a i o a i i i i D o d a J O B ^ B Sopran Õnne Laikve eelolev kontsert toimub reede õhtul, 18. apriS-lil 1986; kell 7.30 Helicom^^ 35 Hazelton Ave., Toronto (Bay tänava Sub-way lähedal). Lauljatar on hästi tuntud Toronto eesti muusikat ja laulu armastavale publikule. t . . Järjekordselt pakub iauljatar Laikve ettevalmistusi tegemas iseseisvaks kontser- oma kuulajaskonnale meeldiva ka- Pildil vasakult Onne Laikv^, klaverisaatja Asta va ja muusikalise elamuse mis hõlmab Vivaldi, Schuberti, Schuman-n\ Karindi, Oja, positsioone. Klaveril saadab sopran Õnne iLaikvet Torontos hästi tuntud muusikapedagoog ja koorijuht Asta Ballstadt. - Külaliskostiks on publikule lauljatari tütar Heidi Laikve, esinedes kahe flöödisoologa. Kontsert tõotab olla nauditav, andes hea võimaluse muusikat armastavale publikule veeta ilus reedeõhtu ajaloolises Toronto Kunstnikute Klubi saalis, kuulates meile hästi tuntud j a armastatud kunstnikke.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 11, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-04-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860411 |
Description
Title | 1986-04-11-12 |
OCR text | BD nabade eesflasf® hmhk&ndf^ OBnaxD Reedel, Mvapirillil 1986 — Fdday, iwifyip>ywiPii] velyn Kmp inkler iC^I@y«Es|i@iigi@ möödu veist h^aaf^stg esinemisüsf mis 0 : : 9 aiemisriihmadele ja feäid ^tiBlensesi võistlejatele» Kalev-Estienne on saanid katnsorga- s ,äesid,müe peale ajah list/tehnilist teg M* Evelyn Koop Mis on möödumud hooaja sHiiare' mniaks- uudiseks Kalev-Eestiemne tantsEiansambel. Kõik kolnu on osnaette inkorporeeritud^ itiille kunsti-juhatavad Evelyn Koop kiii direktor ja Ann Ewen abidirektori^ Sel hooajal liitus Kalev-Eestien-nega ülemaailmse võimlemisliidu (FIG) juhtkonda kuulunud tuntud euroopa võimlemisjuht Ivanka Tchakarova, kes nüüd juhatab Kalev-Estienne võistlusvõimlemise ala. Ivanka Tchakarova oli pikemat aega FIG abiesinaine j£i Hispaania võimlemisliidu peatreener. Ta tuli Kanadasse koos oma pari-oia õpilase Marta Boboga, keda loetakse maaüma esimese kümne parima võistlusvõimleja hulka. Ivanka Tchakarova ja tema õpilase liitumine Kalev-Eestietnnega on lisanud uut jõudu ja hoogu võistlusvõimlemise tegevusse. Kuldas kohtusite oma uue- tree- Bneriga? Kohtasin teda Kanada esindaja^ na ülemaailmses võimlemisliidus. Meie mõlema sihiks oli siis moodsa võimlemise arendamine omal maal — minul Kanadas, temal Hispaanias. Saime tehniliste programmide välja töötamisel sõpradeks. Ivanka Tchakarova oli juba siis kogenud võimlemisjuht ja mitme maailmameistri treener. Miks tõite ta Kanadasse? Kalev-Eestienne peab säilitama oma koha kui rütmilise võimleiiii-se ja moodsa võistlusvõimleja arendaja Kanadas. Silmas pidades, et moodne võistlusvõimlemine on nüüd olümpiasport, tuleb eriti sellel alal otsida võimalusi kõrge tasemaga treeninguks. Kalev-Estien-lae võistlusvõimlemine on küllalt heal tasemel ja küllalt laialdane väärimaks maailma tasemega treenerit. Kuna Kanadas on treenereist suur puudus i siis tuleb neid tuua Euroopa maadest, kus sel alal on palju pikemad traditsioonid naisvõimlemises. Missugused olid Kalev-Estienne võistlusvõimlejate saavutused ku, tantsu mõju oli väga tugev ja pingutus ning lõdvestus vaheldusid tihti. Muusika oli üldiselt tujukas ja vahelduv, andes võistle j aile suured eneseväljanduse võimalused. Kanada saavutas 13. koha grupi-võistlustel. Individuaalvõistlusel saavutas 1984. a. olümpiamängude kuldmedali võitja Lori Fung üheksanda koha. See madal tulemus polnud üllatus, arvestades tugeva konkurentsiga Los Ängelese mänge boikoteerinud idabloki maadest. Esimese olümpiakulla võitjana pälvis Lore Fung aga tugeva kohtunike tähelepanu. Mida tegid lev-Estienne rü Seenior-kategoorias saavutas võistlusgrupp hõbemedali Ontarios ja ka Kanada ulatuses. Juunior-kategoorias saavutas võistlusgrupp hõbeda Ontarios ja pronksmedali Kanada ulatuses. See pole halb tulemus arvestades, et meie tüdrukud on veel 10—11- aastased ja võistlesid 14—15-aas-taste vastu. Nende hea tulemus näitab tugevat potentsiaali ja an-iftab loota häid tulemusi veel edaspidi, kuna tüdrukud saavad selles kategoorias võistelda veel kuni viis aastat. Individuaalvõistluses saavutati kuldmedal nn. „premaster"-kategoorias. Algajate kategoorias olid saavutused keskmised jagati esimest, teist, kolmandat kohta mitmel võistlusalal. Sellel aastal võistleb Kalev-Eestienne Ksinada meistrivõistlustel kahe seenior-rühmaga ja ühe juu-nior- rühmaga, taotledes muidugi kuldmedaleid. Kas võtsite osa 1985. a.Ma^iima- JjoojaS K a - võimlemise Valikrühm andis rea esinemisi Brasiilias, kuhu oleme tagasi kutsutud. Millal uus külaskäik toimub pole veel otsustatud, üheks meie suursündmuseks oli esinemine Roland Mitchenerile tema austamis-õhtul Roy Thomson Häiris. Esinejad selleks õhtuks olid korraldajate poolt hoolikalt valitud ja lava- ])roovide kaudu läbi sõela lastud. Tundsime, et olime elukutseliste hulgas. Möödunud detsembris andsid tüdrukud Sports Ganada kutsel esinemise Kanada spordiminister Otto Jelinek-ile. See esinemine qli antud ühenduses Hiina spordiministri külaskäiguga. Võimlejad said rinnamärgid tunnustuseks varema töö eest Hiina naisvõimlemise arendamisel. See oli austav esinemine Kalev-Eestiennele, mida jälgisid Kanada olümpiakomitee Mikmed ja suur hulk Sports Gana-, da juhtkonda. Oleme andnud palju esinemisi poliitiliseks ja heategevaks otstarbeks, esinedes näiteks poliitilistel rallidel, heategevatel üritustel, konverentsidel, vanadekodudes, haiglais jne. Meie esinemisrühmad ja tantsuansambel on pideva treeningu ja sagedaste esinemiste läbi alal hoidnud oma , professionaalse taseme. Nende kavasse on lisatud ka palju uut ja huvitavat koreograafiat. Hü-juti oli meil hea meel saades kutse esinemiseks eeloleval suvel kahe näadal jooksul EXPO'86 Ontario ja Kanada paviljonides Vancouve-ris. Kuidas jagate oma aega moodsa võistlusvõimlemise ja rütmilise naisvõimlemise vahel? Võistlusvõimlemisel nõuab minult suure osa aega tegutsemine Kanada rahvusliku kohtunikuna. See töö viib mind tihti võistlustele väljaspoole Torontot ja vähemalt neli korda aastas väljaspoole Kanadat; Kohtuniku töÖ kõrval pean end sel alal värskena hoidma ja osa võtma vastavaist seminaridest, või neid korraldama. Muidugi annan oma panuse ka Kalev-Estienne treenerina, koormus oleneb sellest kui palju Oli abi teistest treeneritest. Võimlemisjuhi ja koreograafina annan suurema panuse rütmüisele naisvõimlemisele, see tähendab esinemisrühmadele. Kalev-Estienne esinemisrühmades on veel üle poole eesti tüdrukuid ja seda positsiooni tahaks iga hinna eesti säilitada. Mulle meeldib eesti tütarlastega töötada, kuna mi algas me Kalev-Eestienne palju aastaid tagasi. Mida vel on oodata eesolevalt ajalt? Oleme kutsutud võistlema ja esinema Jaapanisse käesoleva aasta novembris. See tõotab kujuneda huvitavaks kultuurivahenduseks ja võimlejad on sellest väga huvitatud. Jaapan maksab kõik meie kohapealsed kulud, sõiduraha Jaapanisse ja tagasi peame ise maksma. Sõiduraha püütakse hankida eriürituste ja aktsioonidega, et võimlejate majanduslikku koormust vähen- Kalev-Estienne gümnastraada ja toimub 10. maü Minkler auditooriumis rikkaliku kavaga; Eesti publikul on võimalus näha esmakordselt Marta Bobo maailmaklas-silist taset! Kalev-Estienne gümnastraada ja vanemate õhtu toimub 13. juuml, millega märgitakse ka suvehooaja algust. o B O o o D O a a a •.m • B 10 0 o o 0 D O 0 o o Q B O D O 0 o a a : m a B) ' o o 0 0 o s o 0 a a 0 o . 0 D O O o o a • .0 a 9 a o o D a 0 0 0 Q a 0 0 - Q 0 0 0 0 0 .0 B 0 (D ID 0 . t ' a 0 0 0 a a a a B 0 OD 0 0 0 0 0 0 0 Q Q 0 0 a •a a ' m (D 0 0 D 0 a B B . B. 8 a o ID 0 0 0 0 0 0 0 D 0 0 o 0 o Need võistlused toimusid möödu: md aasta novembris Hispaanis. ^ Viibisin ineil võistlustel Kanada Onne kohtunikuna. Nendel võistlustel oH ^^^^ märgata suuri muudatusi kpreo-a B O EIuš on mõningaid põhilisi tÕ-lammas ei hakka — nad liMsalt kestavad läbi aegade ja põlvkondade, muutugu maailm nü palju kui tahes, üheks sääraseksi vamku-matuks aksioomiks oii, et laste silmis on vanemad alati pisut põrunud, kui mitte lausa lölUd. Säärased arusaamised laamen-dasid minu peas aastaid tagasi ja ma olen märganud või tunnetanud, et minugi lapsed on mind sageli paigutanud napakate; tsunfti.. Mäletan, ei see tunne oli eriti twgeV, kui vanemad mind sundisid klaverit õppima. Ilusatel suvepäevadel heliredeleid tampides ei osanud ma oma perekondlike päälikute lollust ära imestada, en^ vastuhakkamine oli lii? riskantne — mu emal oli vä^a kõva ja lahtine käsi, rääkimata isa püksirihmast, millele mõeldes lööb istmik praegugi tülitama. Siis sai aga Kanadasse tuMud ja kullakaevurina aasta läbi maakamara all tuhnitud, mis polnud just eriti meelepärane amet: Nüüd tulid kunagised klaveripünamised kasuks — minust sai moosekant. Välja arvatud hilised töötunnid oli uus amet päris põnev ja ei rikkunud konti. Kui?i elu tegi minust hiljem hoppiski tdse ametimehe, on hinge jäänud alaline huvi pillimängijate vastu ja ma jälgin nende askeldamisi ©äris huviga. Sellest ka järgnev lühike lookene. Olhi kutsutud ühele rahvuslikule simmanile Eesti Majas. Mingil põhjusel jõudsin sinna tublisti enne peo algust. Istusin siis omaette saalis ja jälgisin suud vesistades perenaiste tegevust, kes seadsid iiles einelauda tuues välja üha ahvatlevamaid ja isuäratavamaid kulinaarseid Järsku löödi saali uksed valla ja tõsiste nägudega noprmehed hakkasid lavale kandnia igasuguses suuruses kohvreid ja läikivate uuppudega aparaate. I^eid sai säärane hulk, et Eesti Maja kullaltki avar lava näis nagu kitsaks jäävat. Minu küsimuse peale, et kas täna õhtul on kavas mõni elektrooniliste aparaatide näitus vastasid perenaised, et oh ei, need härrad olevat muusikamehed Ja laval üha kasvav hulk nassvärki pn pillid ja muud muusika tegemise junn** de kuuluvad imemasinad. Seda juttu kuuldes tulid võrd^ luseks meelde omaaegsed pilli-ajad, mil võtsid lõõtsmoo-näpu otsa ja kõndisid tööle - - tänapäeva moosekandU on nähtavasti tarvis keskmise kan^ de jõuga veoautot oma ameti-riistade transporteerimiseks. Lavale tassitud kraami hulga põhjal arvasin, et tegemist on suurema orkestriga, ent selgus: pillimehi oli ainult kolm. Aga, vend, kui need kolm oma riistadele elu sisse lõid, siis oli tunne nagu puhuks kolmekordne ,,Estpnia" orkester oma pasunaid põsed pruntis ja silmad pungis. Kus oli ikka võimsus! ~ ja see oli alles rahva kogunemi-, se ajaks mõeldud tauštamuusi- • Eesti Maja; vibreeris nagu maaväringus ja kohkunult märkasin järsku lumetaolist piser-dust oma tumedal iUikonnal. Võimas muusika pii peksnud kõrvasoppidesse peitupugenud vaigu välja ja lisaks sellele põrutanud harvade juuste vahel pesitsevad kõõmaraasukesed mu saterkuue õlgadele. Põgenesin paanikas saalist, sest olen ju lõpuks noobel sell ja pesen korralikult pead. Ennast kohendanult saali tagasi jõudes oli tants alanud ja et tantsuhuvUised saaksid mängitava rütmist selge pildi, olid moosekandid oma pillid veel paari pügala võrra kõvemaks keeranud. Vüsaka inimesena püüdsin lauanaabriga juttu alustada, tantsijat minust pole, ent ükskõik kui kõvasti ja millise häälekooliga me oma keskustelu arendasime, ei jõudnud me hääled teineteise kõrvu ja me olime nagu kaks hääletult suud liigutavat näljast kuldkala akvaariumis. Kõnelemist raskendas ka ebameeldiv asjaolu, et mitte just hästüstuvad kunst-hambad kakasid chachacha rütmis orkestriga kaasa lõgisf-tama ja kuigi püüdsin kõneleda valsi taktis lõid hambad muusikameestega kampa ja sellest tuli igavene segadus. No oli ikka pardakk! Kõrvad ajavad veel praegugi püli, ent omajagu kasu o!i sellestki põrutavast elamusest -• nähtavasti on säärasel muusikal hea meditsiiniline mõju peanahale: kõõm on kadunud ja paljal pealael on udutsemas uued juukseudemed. Ootan igatsusega uut pidu ja olen veendunud, et mõne simmani järel olen jälle samasuguse üheda parukaga vend kui omal ajal, niil ma ise kiskusin lõõtsa ja olin enese arvates hiigla lai lauter — nagu tänapäevagi muusikamehed. Elus on asju, mille peale ajahammas ei hakka. • • o o o o o 0 Q 0 a '9 O 0 a. a a • m m a 0 fi o e o o a a :a fi ID o o o o o o m m • • . • 0 » a 0 9 m B 0 « 0 0 0 0 o o a o a a • a B fB B O 0 B n 0 0 0 0 a 0 8 a B' B ' a B B B O 8 0 D B B ' 0 0 0 B 0 a B 8 •'B B ' 8 • e o o 8 . 0 0 0 0 o 0 0 0 .B 0 o o 0 0 0 0 B 0 a 8 .8 8 8 8 ' 8 0 8 0 0 0 Q ai 0 0 (D 0 d 0 0 0 .0 8 B » - B 0 0 e 6 o 0 0 0 a 0 a 8 8 0 0 0 . B ' 8 : 8 8 8 " 8 . 8 . 8 . ' B 8 ' 8 B 8 o a o o B o o o i S B a f i O c B O i i o o e B o e a p o a a o i i i o a o a i D o a i D o a D B a a i o a i i i i D o d a J O B ^ B Sopran Õnne Laikve eelolev kontsert toimub reede õhtul, 18. apriS-lil 1986; kell 7.30 Helicom^^ 35 Hazelton Ave., Toronto (Bay tänava Sub-way lähedal). Lauljatar on hästi tuntud Toronto eesti muusikat ja laulu armastavale publikule. t . . Järjekordselt pakub iauljatar Laikve ettevalmistusi tegemas iseseisvaks kontser- oma kuulajaskonnale meeldiva ka- Pildil vasakult Onne Laikv^, klaverisaatja Asta va ja muusikalise elamuse mis hõlmab Vivaldi, Schuberti, Schuman-n\ Karindi, Oja, positsioone. Klaveril saadab sopran Õnne iLaikvet Torontos hästi tuntud muusikapedagoog ja koorijuht Asta Ballstadt. - Külaliskostiks on publikule lauljatari tütar Heidi Laikve, esinedes kahe flöödisoologa. Kontsert tõotab olla nauditav, andes hea võimaluse muusikat armastavale publikule veeta ilus reedeõhtu ajaloolises Toronto Kunstnikute Klubi saalis, kuulates meile hästi tuntud j a armastatud kunstnikke. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-11-12