1978-03-30-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
~ läiufisday, M a r d i 3§, im
Nr. 24
MÄLESTAME UHKUOTB NAHKA-MÄMpT
KODUKÜLA TUTTAVAT
Sesti KyHstl de Keskuse
: Eesti Kunstide Keskuse' tegevus on ühelt poolt täitnud mitmeid eesti üMskoiEias ^
mikke, teiselt toit on aga algatanud fantastili^ maja ostuks ja eesti Runsüununseoim
asutamiseks. Veel on EKK (Eesti Kunstide Keskuse) Ja EKK (Eesti Kultuurikogu) kahe eriorgamsat.
siooninimelühendiä inimesi segadusse viinud, pealegi kuna samad tegelased on mõlemas w ^ a J .
siooÄis. Et neile kaua õhus olnul Mns&ustde vastuseid saada, andiski EKK president Steiia KersoB
meie leheleiiatervjffla/-.^; V
AINO, a
Kui ikiüsjme, siiilie&s üldse o l i
vaja E e k i Kunstide KesümS/t asutaba,
toim oli juba olemas Eesti
KisltuuiTlkogu, siis alustas Š. Ker-son
eesti 'kuituiiriprobleesmide
aruifclemised ot3se algusöst peaie.
Ta-iüÜ^s, et sageli šegaitaikse kaks
asja, esimeseks on e ^ i kuiltuuxi-pärand!
säilitamine Ja t e i s ^ ees-;
ti M t u i i r i areng. Mõleimiad on
olulised, sestt 'kuigi areng peab
olema, on Ä t i s ka säilitamMie,
etnogräMilised jm, kogud, 'kust
meie pealekasvavad noored saak.
sid andmeid või inspiratsiooni
rairvaip^an^^
; Kidtmrilhie aff©ffig oii aga meie
©tsene ülesanne, mida me õhutame
stipendiunüdega ja ergü-
•. tarne neid eesti
.ERICH
JUULI REMMELT kodumaa!
SUBMA IJiBI LAHKUNUD ARMAST ÕDE
kunsti aila j a ori näifeise osakonna
koordineerijaiks. •
Tööd aliistab fpeaiteelt nooi^
teatriring Mare Tiido j a Linda j
Pakri julisitusel, kuna. teatrios^
konna juiiäitaja on Anne Tüll.
Need, kes koonduvad seHe ümber,
cn professionaalsete ihuvidega
noored, kes loodavad, et k u i nad
suiidavad teaitri tööle paama, siis
kasvavad nad ise koos oma (trupiga.
Neist Karin Tari jä Alar
Aedmakavaitsevad jäädagi seJleie
aiaile. .Teatril m suuri eesmättee,
mis on Qsailt k a diainaturgiline.
: Eesti Kunstide Keskuse töö
käib, projektide ^nädl. Mõned oo-
\taväd E E K - l t üritusi, kuid üritu-
MeSe -oleme saanud. noore l a vastaja,
kes kasutab eesti Mi'-
jandusteost oma J^asrjaärlkg
ameeiika üMskomjas.
Ja lõpuks oileme siis seüite fantastilisema
projekti ymies, mil
loks on oünud oma kunsitsmuusö-um.
S. Kerson ütles, et 'ta ei talla
seteit loobuda. „ M e läihem^
seüles suunas kuigi ei itea, miltol
söUeni jõuame. Meü on oainettisi
•kunsti alal, meie tegevus on surn*.
Meie muuseuimi pole mõeldud
surnud majana, seail toimub tegevus
igaH päevad. Tulevikumuuse-um
ipole enam selline nagu o^^
nasti, nüüd näidaitcukse füme ja
muud, k a meE võiks' seal toimü-
Armast sõpruslüget lauluvendal
t 18. märtsil 1978 Stokholmis
mälestab leinas
Toronto Eesti Meeskoor
neiuna
VEND Ja VENNALAPSED
tlastö poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
Matusemaja on üle 108 aasta teemnud Metropolitan Torontot
^ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderaiseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal la
iCilMdaselt parkimiseruumi.
•Väärikasteenimine •••
t a
St, Toronto S,
Telefon S24-1408
M A U A K l V I
: Eesti ettevõte •
YONGE.MEMORIÄLS
2019 Yonge St., Toronto 7
(Davisville & Eglintoni
vahel)
487-2147, õhtuti l47-i2®S
Nigul Virro
Steiia Kerson mainis, ©t ühel
eesti noorel on 'kavas eesti ainetel
ooperi iooonine. Ta ori pöördunud
E K K poole, et. see annaks palve
sisse toetuse saamiseks 30 min.
kestvuse ooperi kirjutamiseks.
Kui toetust saadakse, siis saame
ka eesti ooperi, mis on, kiin kanada
ooper, aga samal ajal ka eesti
ooper. Sellised toetused abistavad
nii meie kui k a kanada kultuuritööd.
Samuti on E K K - l e tulnud
küsimusi, kust oleks võimalik
saada andmeid ralivamuusika ja
raiivaäaulude kobta, et sealt saada
materjali eesolevaks snagistri-tööks.
Tulevikus kui on loodud
oma arhüv j a muuseum, siis saa-daksejust
sealt vastuseid eelpoolnimetatud
järel'epärim!st©le.
S. Kerson ütles, et m t e d siinsed
eestlased on palju tähelepanu
' ' DSiLtanud sellele, ©t meie kultuuri
hädl asub Eestis, miline seisukoht
on ühele generatsioonile vahepeal
andnud pasiivse hoiaku,
nagu poleks meil siin vajamida-ühiskonnale.
Projektidega
takse n e i d kohti, mis vajavad
täitmist; Praegu teevad Paul
Kandla ja Harry Sildva filmi eesti
rahvakunsti aineH. Karin V a -
giste teeb eesti lasteaias diposi-tüvide
prograimmi. Keegi ei teeni
selega, vaid. neid tüvustab suur
vaimustus sellest e^iainelisest
sed on s t o i d a a r s e d j a määra^ ] da filmietendušed eesti; ajj^
tud meie tutvustamiseks kanada j ehetest, rahyarõivaist jna," seiLe-
'tas.b,.'•^
Kiisides, kas on ikpntoneeitsdjt.
miillegile ^ objektile peatuma jäädud,
ütles Steiia Kerson, et varem
põhja Torontos esile kerkinud
maja neid eaaam ei puuduita.
Vahepeal oli imüügü -Toronto
Muuslkaraamatükogu hoone väga
soodsas kohas soodsa hinnagvi,
aga eestlased said sellest üüig^a
hilja kuulda. 1/
.. K u i d on toimunud "kaiks koosolekut
muuseumi projekti psasv
Esimesel tehti täielik kavand om^i
mujüseumiks, kus on k Ä asjad
ettenähtud põrandapinna järgi
arvesse võetud.
Korrutades seda põrandapimia
hinnaga leiti et selle eMtamine
Ä e b ' maksma 700.000 dolla
•rit.. •..
PEH. CHAPEL 2180 Hurontario SK, i-!?-!'!)^
XONCEBVALiES CHAPEL 436 Ronceävalles Ave,
' , • \ 533-7954
362 Panforth A m
Toronto, Onft.
MIK1N8 : V
FLOWERS & G1FTS
gi teha, muudkui vaatame pealt,
mis kodumaal tehakse.
Kuid praegu ori pealekasvamas
aktiivne põlvkond, kes on valmis
kaasalööma j a jlooma. Kui seda
suudame edasi teha, siis on meie
plemasolu õigustatud.! E K K juures
on olemas kõik kunstialad.
Pöörame tähelšpanue^i noorte
juhtidele.
Kui 'eelmisel; aastal oli Trenti
seminar ette nähtud meie organisatsioonide
juhtide kasv^
tamiseks, siis tänavune on pü=-
hendatud meie kunstidele ja
kultuuri juhtide kasvatamiseks,
et nad teaksid mida tuleb teha.
Tegutsema on juba halkanud
enerilisi noori, nagu Mall Puhm,
kes korraldab balti skulptuuride
näituse A A B S l ajal. T a on oma
tööst vaimustatud ja tahab seda
jätkata. Samuti iOn tal abiks A l lan
Viinamäe, kes k a harrastab
Puudutades Eesti Kunstide
Keskuse ja Eesti Kultuurikogu
vahekorda; nentis Stelila Kerson,
et viimane on praegu vaikivas
olekus, kuna kultuuriline aktiivsus
kandus Eesti Kunstide Kes:
'kiise organiseerimisel selle juurde.
Ta arvas, et seies pole midagi
vääriti, ©t 'kultuurikogu On ootavas
ajajärgus. Praegu on muudatuste
aeg. K u i anda kultuurikogule
veel natuke aega ehk tuleb
sellest midagi välja.
Tt ütles, et näeij selles mingisugust
eest! Biltuuriorganisat-sioohide
keskkogu, kel puudub
ürituste korraldamise moodus,
kuid käiakse vajaduse korral
koos, et koordineerida ühiseid
Teisel kooseMM oli kaks arhitsediL"
ti, kes vaatasid plaanid läbi ja
leidsidj et ehitus on õieti plaanitsetud,
ikuna kava tehti Helen Petersoni
pikaajaliste kogemuste
Värsked Ja esmaMassiUsed igaks
eSited, merevaik, nahktööd,
keraanaika
eesti, läti ja inglise keeli
YORKE CHAPEU 2357 Bloor St.
. : . 767^153 :
t U N B A l B I R E C T O M I M IO
0£f-th«.-SlrceH!arking at all Cliapcls.
t W l i l B t H U I U
EESTI SIHTKAPITAL
meie ühiskonna
' •• •; Eesti Majas' ]
958 Broadview Ave. Toffonto,
Ont. M4K2R6
Puhastan keemiliselt (steamclea-ning)
Teie düvanid Ja toolid, vai-ibad
seinast sema Ja lahtised Teie
®ma kodus. Hei. Erik Lokbik
V •.447-9834':.::
Meeldiv, väärikas ja
set tähelepani! osutav teenimine.
Oma parkimisplatsid kõikide
matusemajade juures
© Stokholmis tähistas oma. 80.
sünnipäeva major Kurt Matson,
kes iseseisvuse ajal oli siseminist»; Rootsis, elades Borases, 'kus toor
i
Rootgiis suri 7. (märtsil
l a s k i u m m i l n M n e i ^ Harald K i vioja,
sund. 1908. a; Kursi vallas.
Võrumaal.
H. - Kivioja .teenis ül^jateeni-
Jana Ratsarügemendis Tartus.
Tähelepanu äratas lasikmises esmakordselt
1936. a . , r i i l l võitis
Eesti-Spome laskevõistliistel vä:i^
kekaliibrüisest püssist esikoha
Eiesti rekordiga. Järgnevalt võt»
tis Oisa maailmameistrivõistlustest
Helsingis j a Luzernis, tulles
maaümameistriks individuaalaM,
kui k a meeskonna koosseisus. '
Alates 1944 viibib põgenikuna
© Inglisms^ Eestlaste Ühirigu
Sõjamieeste Koondis pidas 11.
veebr, oma organite koosoleku.
Esmalt toimus juhatus- ja revisjonikomisjoni
koosolekud ja
selle järea Vanemaite Kogu koosolek.
Koosoleikuil arutleti Eest
Vabadusvõitlejate Keskuse esi
mehe A. Jürsi kirju mäiestusristi-de
asjus j a teise Koondise esindaj
a leidmiseks Ülemaailmse Kes
Imse juurde Kanadasse, üheks
esindajaks on V . Raiend, kes asus
v a i m i Inglismaal. Koondise üle
miaaline liikmete arv on näidanud
eehnisel aastal pidevait tõusu
ning kasvanud üle 200-liiterrieai-seiks
pereks, kuigi on olnud kaotusi
surmajuhtumiiite läbi. Mõlemad
koosolekud kestsid kokku
vüs tundi, siis asuti keha kingitama
ja - ' •
ilii»ii«up
Kas eesti ühiskond on praegu
valmis ^selliseks keskkoguks, kus
võidakse sõbralikult oma probleeme
arutleda, see on veel teadmata.
Kuid see on üks võimalus
tegevuse edasi viimiseks. Praegu
pole. aga midagi katki, sest selle
organisatsiooni all töötavad; kaiks
elujõulist allorgani, Eesti K u i -
tuuriauhinnalond j a Kontserbbü-roo.
K u i varem kuulus stipendiumide
väljajagamine viimasele,
siis see on läinud Eesti Kunstide
KÄüse juurde.
Peatudes lähemalt Kontsertbü-roo
juures t a ütles, et see kuulub
E. ^Kultuurikogu alla ja põhikirja
kohastelt revideerstakse Ee-sti Liit
Kaaiada revisjoiiikomisjoni poolt.
Summad on eraldi pangaarvel.
Eesti Kunstide Kföäkuse ja Kont-sertbüröo
vahekord on sõbralik.
Kui toimuvad kontserdid, siis
fuajees korraldatakse E. Kündide
Keskuse poolt kunstinäitus.
Kuna Kontsertbürood loetakse
nagu äriliseks ettevõtteks, siis
ei saa seda paigutada heategli-ku
organisatsiooni, nagii Eesta
Kunstide,.Keskuse, alla;
mmONTO EESTI ÄP.-ÕIGE1ÜSIJ
E . R . 5, Orangeville,Ontario
Praost E. Lepik
Tel. 1-519-941-4309
Pühapäeval, 2. aprillil kell 2
p l JUMALATEENISTUS Peetri
kirikus. Teenib ja jutlustab preester
E. Lepik, laulab koguduse
laulukoor hr. G. Raagi juhatusel.
LaoluMied.
ADVENTKOGTOUS
Ghristuskirdies,
Broadview Avenue
691-2848
Igal laupäeval kell 9.30 hommikul
HINGAMISPÄEVA KOOL,
Pübliuurimusir K e l 11 hommikul
JUMALATEENISTUS. Samas laste;
klass. LauUi. ja ;ettekandeid.
Kõik teretulemast! Vabadus küsimuste
esitamiseks.
Sirma kõ^rvale tuleb uus, ettevõte
„Artis!ts Management"
(ikunstnjike agentuur). See esindab
noori kunstnikke, mida esialgul
juhivad M. Puhm, R. Marten-
M i r , Š. Kerson j a U. Ramat.
See toimkond töötab välja oma
programmi. Ori käidud Ontario
Art Oouncll'i juures nõu küsimas.
'Esialgul katsutakse luua võrk
Ontarios, hiljem arendada see üle
Kanada, otsida inimesi, kes oleksid
valmis kontsertseeriaid korraldama
noortele. Sinna kuuluksid
etnilise päritoluga kunstni-kud,
esialgul samase saatusega
inimestest. Need oleksid siis
kontserdid koos kunstinäitusega,
diopositiivide programmiga jm.
Ka-va on alles ikujundamdšel. Sellest
on noored väga huvitatud
Praegu kavandab U. Ramat oma
koolitööna kataloogi . AABS'
kunstinäitusele. Teisetks on tule^
mas,,Vargamäe" U: Kärneri i a -
vaEtuselj mis on talle magistritööks.
• •
Samast koosolekust võttis osji
ka M. Renieney muujsilcaäri omanik,
kes soovib eestlastega koostööd
ühe hoone ostmiseks. See
on endine Hydro maja King Bt. ^
West asukohaga uue^ ehitatava'
kontserthoone vastas. Hoone on
viiekorruseline, igal korrusel .
4500 ruütjalga. Remeny vajab sel 3
lest 3 ja' annaks kak:s komist
eestlastele. Samal ajal tuleb sinna
klaveriäri; nootide j a heliplaa-^^ .
tide ärid, — kontsertsaal, jääks
kahele omanikule ühiseks, ühel
korrusel oleksid stuudiod. Saali
aga saaks kasutada stuudioteatr-r
t e \ ;
S. Kerson ütleb, et see hpone
sunnib Eesti Kunstide Kesirast
uuesti Idirest! mõtlema muu
seurai projekti teostamisele.
Remeny tahab teha pakkumise
550.000 dollarile, .t€^elikuJt m
m.aja hinnaks 7ÖO.0ÕO dollarit. E t
seda projekti teostada, tuleks lubaduste
korjaimjsega kohe alustada.
Samjuiti tuleb kohe moodustada
uuesti majanduskomisjon,
nii ei me oleksime valmis õigeks
momendiks. Majandamine oleoeb
seal kahest partnerist. '
S. Kerson arvas, et täiesti üksi
eestlastele ei julge seUist suuirt
algatust rajada j a tuntud Tofron-
•to muusikaäri oman^c, kel 00
eestlastest väga hea aryamine,
oleks sobivaimaks partneriks.
Nü on eesti ühiskionnalle jälle
uus fantastilisena kuulduv idee
arutlemissekš antud. S t e l a Keison
ise usub, et see projekt on teostatav,
kuna ta on rohkeid kontak.
te võtnud vastavate kanada orga
nisatsioonidega, kes on oana arvamusi
j a nõu andnud.
JAANÄLMER
uusi ja parandame vasiK
nii Unnas kai ka suvilates
TAIELIK R]
26S6PANFO|
KÖIKIDEKsI
RBBERVA1
BERTKI^
Räägitakse
(All
/ITa andis l i
deks võimali
mise Ja
le Bud Gull(
tuuriministei
mille järele
ruslik riigim
berts, kes pea
da uue kodal
juures. Ministe
dakondsus on
seda ei saa k
hi j a naisi koh
suse andmisel
nud immigr
aastase siinyü
ieerida kod
kondsuseie a;
ön vahendatu
duaastale ntn.
leorijaid kohe
Küsimuste j
dil esitati min
miisi, anis sag
pikkadeks tiri
se formuileen
isiklEve arväm'
See aega viite
ka teistele,k
läbirääkimiste'
Minister Ro
. rääikimiste a
sus näeb meeli
et uustulnul
kombed ja
taha, et siial
na kodmnj
Teravalt kerki
kodakondsusel
- suhtes xnitiiste
da ei saa teisi
suruda oma
fik omalt poe
I t o a d a valitsi
• s l Tshehlü võ|
topelt-kodälcor
kitiüd'problet
hendada,:
Järgnesid
gratsioonipolül
gitamiseks ett
siooni ja de
täidesaatvalt
ü t , ning ©rioi
ritelt L Timol
Üt, J . Oross'i(
R. Robülardli
SõnavÕttud
aastal rake
ooriiseaduse;
kuid uues
mendi pool
tud ning a;
on need kõ
E r i t i on uuesj
tud immigi
VAJATAKSE
65—67 a. vanuj
maal suvüas
võimeline ühe]
mistama. Vast
ressi ja telnt
sõnaj
5-tollised jj
• ••'ve
ALCAN Vi
valge, pruunj
met|
Varastame IŠi
kui
\m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 30, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780330 |
Description
| Title | 1978-03-30-04 |
| OCR text | ~ läiufisday, M a r d i 3§, im Nr. 24 MÄLESTAME UHKUOTB NAHKA-MÄMpT KODUKÜLA TUTTAVAT Sesti KyHstl de Keskuse : Eesti Kunstide Keskuse' tegevus on ühelt poolt täitnud mitmeid eesti üMskoiEias ^ mikke, teiselt toit on aga algatanud fantastili^ maja ostuks ja eesti Runsüununseoim asutamiseks. Veel on EKK (Eesti Kunstide Keskuse) Ja EKK (Eesti Kultuurikogu) kahe eriorgamsat. siooninimelühendiä inimesi segadusse viinud, pealegi kuna samad tegelased on mõlemas w ^ a J . siooÄis. Et neile kaua õhus olnul Mns&ustde vastuseid saada, andiski EKK president Steiia KersoB meie leheleiiatervjffla/-.^; V AINO, a Kui ikiüsjme, siiilie&s üldse o l i vaja E e k i Kunstide KesümS/t asutaba, toim oli juba olemas Eesti KisltuuiTlkogu, siis alustas Š. Ker-son eesti 'kuituiiriprobleesmide aruifclemised ot3se algusöst peaie. Ta-iüÜ^s, et sageli šegaitaikse kaks asja, esimeseks on e ^ i kuiltuuxi-pärand! säilitamine Ja t e i s ^ ees-; ti M t u i i r i areng. Mõleimiad on olulised, sestt 'kuigi areng peab olema, on Ä t i s ka säilitamMie, etnogräMilised jm, kogud, 'kust meie pealekasvavad noored saak. sid andmeid või inspiratsiooni rairvaip^an^^ ; Kidtmrilhie aff©ffig oii aga meie ©tsene ülesanne, mida me õhutame stipendiunüdega ja ergü- •. tarne neid eesti .ERICH JUULI REMMELT kodumaa! SUBMA IJiBI LAHKUNUD ARMAST ÕDE kunsti aila j a ori näifeise osakonna koordineerijaiks. • Tööd aliistab fpeaiteelt nooi^ teatriring Mare Tiido j a Linda j Pakri julisitusel, kuna. teatrios^ konna juiiäitaja on Anne Tüll. Need, kes koonduvad seHe ümber, cn professionaalsete ihuvidega noored, kes loodavad, et k u i nad suiidavad teaitri tööle paama, siis kasvavad nad ise koos oma (trupiga. Neist Karin Tari jä Alar Aedmakavaitsevad jäädagi seJleie aiaile. .Teatril m suuri eesmättee, mis on Qsailt k a diainaturgiline. : Eesti Kunstide Keskuse töö käib, projektide ^nädl. Mõned oo- \taväd E E K - l t üritusi, kuid üritu- MeSe -oleme saanud. noore l a vastaja, kes kasutab eesti Mi'- jandusteost oma J^asrjaärlkg ameeiika üMskomjas. Ja lõpuks oileme siis seüite fantastilisema projekti ymies, mil loks on oünud oma kunsitsmuusö-um. S. Kerson ütles, et 'ta ei talla seteit loobuda. „ M e läihem^ seüles suunas kuigi ei itea, miltol söUeni jõuame. Meü on oainettisi •kunsti alal, meie tegevus on surn*. Meie muuseuimi pole mõeldud surnud majana, seail toimub tegevus igaH päevad. Tulevikumuuse-um ipole enam selline nagu o^^ nasti, nüüd näidaitcukse füme ja muud, k a meE võiks' seal toimü- Armast sõpruslüget lauluvendal t 18. märtsil 1978 Stokholmis mälestab leinas Toronto Eesti Meeskoor neiuna VEND Ja VENNALAPSED tlastö poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud Matusemaja on üle 108 aasta teemnud Metropolitan Torontot ^ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. Moderaiseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal la iCilMdaselt parkimiseruumi. •Väärikasteenimine ••• t a St, Toronto S, Telefon S24-1408 M A U A K l V I : Eesti ettevõte • YONGE.MEMORIÄLS 2019 Yonge St., Toronto 7 (Davisville & Eglintoni vahel) 487-2147, õhtuti l47-i2®S Nigul Virro Steiia Kerson mainis, ©t ühel eesti noorel on 'kavas eesti ainetel ooperi iooonine. Ta ori pöördunud E K K poole, et. see annaks palve sisse toetuse saamiseks 30 min. kestvuse ooperi kirjutamiseks. Kui toetust saadakse, siis saame ka eesti ooperi, mis on, kiin kanada ooper, aga samal ajal ka eesti ooper. Sellised toetused abistavad nii meie kui k a kanada kultuuritööd. Samuti on E K K - l e tulnud küsimusi, kust oleks võimalik saada andmeid ralivamuusika ja raiivaäaulude kobta, et sealt saada materjali eesolevaks snagistri-tööks. Tulevikus kui on loodud oma arhüv j a muuseum, siis saa-daksejust sealt vastuseid eelpoolnimetatud järel'epärim!st©le. S. Kerson ütles, et m t e d siinsed eestlased on palju tähelepanu ' ' DSiLtanud sellele, ©t meie kultuuri hädl asub Eestis, miline seisukoht on ühele generatsioonile vahepeal andnud pasiivse hoiaku, nagu poleks meil siin vajamida-ühiskonnale. Projektidega takse n e i d kohti, mis vajavad täitmist; Praegu teevad Paul Kandla ja Harry Sildva filmi eesti rahvakunsti aineH. Karin V a - giste teeb eesti lasteaias diposi-tüvide prograimmi. Keegi ei teeni selega, vaid. neid tüvustab suur vaimustus sellest e^iainelisest sed on s t o i d a a r s e d j a määra^ ] da filmietendušed eesti; ajj^ tud meie tutvustamiseks kanada j ehetest, rahyarõivaist jna," seiLe- 'tas.b,.'•^ Kiisides, kas on ikpntoneeitsdjt. miillegile ^ objektile peatuma jäädud, ütles Steiia Kerson, et varem põhja Torontos esile kerkinud maja neid eaaam ei puuduita. Vahepeal oli imüügü -Toronto Muuslkaraamatükogu hoone väga soodsas kohas soodsa hinnagvi, aga eestlased said sellest üüig^a hilja kuulda. 1/ .. K u i d on toimunud "kaiks koosolekut muuseumi projekti psasv Esimesel tehti täielik kavand om^i mujüseumiks, kus on k Ä asjad ettenähtud põrandapinna järgi arvesse võetud. Korrutades seda põrandapimia hinnaga leiti et selle eMtamine Ä e b ' maksma 700.000 dolla •rit.. •.. PEH. CHAPEL 2180 Hurontario SK, i-!?-!'!)^ XONCEBVALiES CHAPEL 436 Ronceävalles Ave, ' , • \ 533-7954 362 Panforth A m Toronto, Onft. MIK1N8 : V FLOWERS & G1FTS gi teha, muudkui vaatame pealt, mis kodumaal tehakse. Kuid praegu ori pealekasvamas aktiivne põlvkond, kes on valmis kaasalööma j a jlooma. Kui seda suudame edasi teha, siis on meie plemasolu õigustatud.! E K K juures on olemas kõik kunstialad. Pöörame tähelšpanue^i noorte juhtidele. Kui 'eelmisel; aastal oli Trenti seminar ette nähtud meie organisatsioonide juhtide kasv^ tamiseks, siis tänavune on pü=- hendatud meie kunstidele ja kultuuri juhtide kasvatamiseks, et nad teaksid mida tuleb teha. Tegutsema on juba halkanud enerilisi noori, nagu Mall Puhm, kes korraldab balti skulptuuride näituse A A B S l ajal. T a on oma tööst vaimustatud ja tahab seda jätkata. Samuti iOn tal abiks A l lan Viinamäe, kes k a harrastab Puudutades Eesti Kunstide Keskuse ja Eesti Kultuurikogu vahekorda; nentis Stelila Kerson, et viimane on praegu vaikivas olekus, kuna kultuuriline aktiivsus kandus Eesti Kunstide Kes: 'kiise organiseerimisel selle juurde. Ta arvas, et seies pole midagi vääriti, ©t 'kultuurikogu On ootavas ajajärgus. Praegu on muudatuste aeg. K u i anda kultuurikogule veel natuke aega ehk tuleb sellest midagi välja. Tt ütles, et näeij selles mingisugust eest! Biltuuriorganisat-sioohide keskkogu, kel puudub ürituste korraldamise moodus, kuid käiakse vajaduse korral koos, et koordineerida ühiseid Teisel kooseMM oli kaks arhitsediL" ti, kes vaatasid plaanid läbi ja leidsidj et ehitus on õieti plaanitsetud, ikuna kava tehti Helen Petersoni pikaajaliste kogemuste Värsked Ja esmaMassiUsed igaks eSited, merevaik, nahktööd, keraanaika eesti, läti ja inglise keeli YORKE CHAPEU 2357 Bloor St. . : . 767^153 : t U N B A l B I R E C T O M I M IO 0£f-th«.-SlrceH!arking at all Cliapcls. t W l i l B t H U I U EESTI SIHTKAPITAL meie ühiskonna ' •• •; Eesti Majas' ] 958 Broadview Ave. Toffonto, Ont. M4K2R6 Puhastan keemiliselt (steamclea-ning) Teie düvanid Ja toolid, vai-ibad seinast sema Ja lahtised Teie ®ma kodus. Hei. Erik Lokbik V •.447-9834':.:: Meeldiv, väärikas ja set tähelepani! osutav teenimine. Oma parkimisplatsid kõikide matusemajade juures © Stokholmis tähistas oma. 80. sünnipäeva major Kurt Matson, kes iseseisvuse ajal oli siseminist»; Rootsis, elades Borases, 'kus toor i Rootgiis suri 7. (märtsil l a s k i u m m i l n M n e i ^ Harald K i vioja, sund. 1908. a; Kursi vallas. Võrumaal. H. - Kivioja .teenis ül^jateeni- Jana Ratsarügemendis Tartus. Tähelepanu äratas lasikmises esmakordselt 1936. a . , r i i l l võitis Eesti-Spome laskevõistliistel vä:i^ kekaliibrüisest püssist esikoha Eiesti rekordiga. Järgnevalt võt» tis Oisa maailmameistrivõistlustest Helsingis j a Luzernis, tulles maaümameistriks individuaalaM, kui k a meeskonna koosseisus. ' Alates 1944 viibib põgenikuna © Inglisms^ Eestlaste Ühirigu Sõjamieeste Koondis pidas 11. veebr, oma organite koosoleku. Esmalt toimus juhatus- ja revisjonikomisjoni koosolekud ja selle järea Vanemaite Kogu koosolek. Koosoleikuil arutleti Eest Vabadusvõitlejate Keskuse esi mehe A. Jürsi kirju mäiestusristi-de asjus j a teise Koondise esindaj a leidmiseks Ülemaailmse Kes Imse juurde Kanadasse, üheks esindajaks on V . Raiend, kes asus v a i m i Inglismaal. Koondise üle miaaline liikmete arv on näidanud eehnisel aastal pidevait tõusu ning kasvanud üle 200-liiterrieai-seiks pereks, kuigi on olnud kaotusi surmajuhtumiiite läbi. Mõlemad koosolekud kestsid kokku vüs tundi, siis asuti keha kingitama ja - ' • ilii»ii«up Kas eesti ühiskond on praegu valmis ^selliseks keskkoguks, kus võidakse sõbralikult oma probleeme arutleda, see on veel teadmata. Kuid see on üks võimalus tegevuse edasi viimiseks. Praegu pole. aga midagi katki, sest selle organisatsiooni all töötavad; kaiks elujõulist allorgani, Eesti K u i - tuuriauhinnalond j a Kontserbbü-roo. K u i varem kuulus stipendiumide väljajagamine viimasele, siis see on läinud Eesti Kunstide KÄüse juurde. Peatudes lähemalt Kontsertbü-roo juures t a ütles, et see kuulub E. ^Kultuurikogu alla ja põhikirja kohastelt revideerstakse Ee-sti Liit Kaaiada revisjoiiikomisjoni poolt. Summad on eraldi pangaarvel. Eesti Kunstide Kföäkuse ja Kont-sertbüröo vahekord on sõbralik. Kui toimuvad kontserdid, siis fuajees korraldatakse E. Kündide Keskuse poolt kunstinäitus. Kuna Kontsertbürood loetakse nagu äriliseks ettevõtteks, siis ei saa seda paigutada heategli-ku organisatsiooni, nagii Eesta Kunstide,.Keskuse, alla; mmONTO EESTI ÄP.-ÕIGE1ÜSIJ E . R . 5, Orangeville,Ontario Praost E. Lepik Tel. 1-519-941-4309 Pühapäeval, 2. aprillil kell 2 p l JUMALATEENISTUS Peetri kirikus. Teenib ja jutlustab preester E. Lepik, laulab koguduse laulukoor hr. G. Raagi juhatusel. LaoluMied. ADVENTKOGTOUS Ghristuskirdies, Broadview Avenue 691-2848 Igal laupäeval kell 9.30 hommikul HINGAMISPÄEVA KOOL, Pübliuurimusir K e l 11 hommikul JUMALATEENISTUS. Samas laste; klass. LauUi. ja ;ettekandeid. Kõik teretulemast! Vabadus küsimuste esitamiseks. Sirma kõ^rvale tuleb uus, ettevõte „Artis!ts Management" (ikunstnjike agentuur). See esindab noori kunstnikke, mida esialgul juhivad M. Puhm, R. Marten- M i r , Š. Kerson j a U. Ramat. See toimkond töötab välja oma programmi. Ori käidud Ontario Art Oouncll'i juures nõu küsimas. 'Esialgul katsutakse luua võrk Ontarios, hiljem arendada see üle Kanada, otsida inimesi, kes oleksid valmis kontsertseeriaid korraldama noortele. Sinna kuuluksid etnilise päritoluga kunstni-kud, esialgul samase saatusega inimestest. Need oleksid siis kontserdid koos kunstinäitusega, diopositiivide programmiga jm. Ka-va on alles ikujundamdšel. Sellest on noored väga huvitatud Praegu kavandab U. Ramat oma koolitööna kataloogi . AABS' kunstinäitusele. Teisetks on tule^ mas,,Vargamäe" U: Kärneri i a - vaEtuselj mis on talle magistritööks. • • Samast koosolekust võttis osji ka M. Renieney muujsilcaäri omanik, kes soovib eestlastega koostööd ühe hoone ostmiseks. See on endine Hydro maja King Bt. ^ West asukohaga uue^ ehitatava' kontserthoone vastas. Hoone on viiekorruseline, igal korrusel . 4500 ruütjalga. Remeny vajab sel 3 lest 3 ja' annaks kak:s komist eestlastele. Samal ajal tuleb sinna klaveriäri; nootide j a heliplaa-^^ . tide ärid, — kontsertsaal, jääks kahele omanikule ühiseks, ühel korrusel oleksid stuudiod. Saali aga saaks kasutada stuudioteatr-r t e \ ; S. Kerson ütleb, et see hpone sunnib Eesti Kunstide Kesirast uuesti Idirest! mõtlema muu seurai projekti teostamisele. Remeny tahab teha pakkumise 550.000 dollarile, .t€^elikuJt m m.aja hinnaks 7ÖO.0ÕO dollarit. E t seda projekti teostada, tuleks lubaduste korjaimjsega kohe alustada. Samjuiti tuleb kohe moodustada uuesti majanduskomisjon, nii ei me oleksime valmis õigeks momendiks. Majandamine oleoeb seal kahest partnerist. ' S. Kerson arvas, et täiesti üksi eestlastele ei julge seUist suuirt algatust rajada j a tuntud Tofron- •to muusikaäri oman^c, kel 00 eestlastest väga hea aryamine, oleks sobivaimaks partneriks. Nü on eesti ühiskionnalle jälle uus fantastilisena kuulduv idee arutlemissekš antud. S t e l a Keison ise usub, et see projekt on teostatav, kuna ta on rohkeid kontak. te võtnud vastavate kanada orga nisatsioonidega, kes on oana arvamusi j a nõu andnud. JAANÄLMER uusi ja parandame vasiK nii Unnas kai ka suvilates TAIELIK R] 26S6PANFO| KÖIKIDEKsI RBBERVA1 BERTKI^ Räägitakse (All /ITa andis l i deks võimali mise Ja le Bud Gull( tuuriministei mille järele ruslik riigim berts, kes pea da uue kodal juures. Ministe dakondsus on seda ei saa k hi j a naisi koh suse andmisel nud immigr aastase siinyü ieerida kod kondsuseie a; ön vahendatu duaastale ntn. leorijaid kohe Küsimuste j dil esitati min miisi, anis sag pikkadeks tiri se formuileen isiklEve arväm' See aega viite ka teistele,k läbirääkimiste' Minister Ro . rääikimiste a sus näeb meeli et uustulnul kombed ja taha, et siial na kodmnj Teravalt kerki kodakondsusel - suhtes xnitiiste da ei saa teisi suruda oma fik omalt poe I t o a d a valitsi • s l Tshehlü võ| topelt-kodälcor kitiüd'problet hendada,: Järgnesid gratsioonipolül gitamiseks ett siooni ja de täidesaatvalt ü t , ning ©rioi ritelt L Timol Üt, J . Oross'i( R. Robülardli SõnavÕttud aastal rake ooriiseaduse; kuid uues mendi pool tud ning a; on need kõ E r i t i on uuesj tud immigi VAJATAKSE 65—67 a. vanuj maal suvüas võimeline ühe] mistama. Vast ressi ja telnt sõnaj 5-tollised jj • ••'ve ALCAN Vi valge, pruunj met| Varastame IŠi kui \m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-30-04
