Vaba eestlane , March 30, 1978

              Nr. 24
Nr. 24 TABA aeiyapäöVEl, 30. märtsi Thuisday, Lk.
Ltud lumi,
te itumi. ;
jõuiu lumi,
Ihulik lumi,
juusa lumi,
lumi.
ikka Iiuhi!
kdunud lumi.
IV lumi,
|ne limii.
le lumi,
lukese lumi.
|A MAKK
ja salajase
^ijaks ühend-
\\ olnud päris
pusius sellega
tas tegevuses
lumis ta oli
ühendriikide^
töötava suur-
^dera nõustus
teda soojalt
lasel tuli ise
örotar kirju-leyle
ja palus
kiiseks. Suur­ila
päevaraa-
Isi selgeks^ ja
|küriiripostiga
li. juba raõr
)ustuv vastus
)%liku kutse
llt perekonna-
Vil sinna asu-ligi
vaid kör-jirotari
kohtu-
[olnud mingit
täpsemaist
ei tea. Aga
I, Kirotar oli
I Jhendriikiäe
Iie ja iisna
dndraliga et-jdes
õnnestus
(odera täielik
lise järel oli­tegi
ettep-suursaadik
^agi vana sõ-ümatägi,.
©t
|iud onia osa
Stokholirii.
(Järgneb;
Toronto Eesžl Täi
Inimestel on paüju põhjusi
miks nad oma kodumaalt lahku­te
Kanadasse. Eriti vähe lasti sis­se
musti ja aasia päritoluga. Koi­vad
ja asuvad elama teisele maar mekiimnendates aastates ©li ka
Eesti noorus tunneb rõõmu oma esivanemate tantsudest.
• Mina leian,, et,Noorte-Aasta on, toimuvad; ^amutl; kp!
iiks huvitav ja hea idee. Kahjul^s aastatel. Sellepärast tmidüb te­ma
usun, iet see Jääb ainult gutsevatele noortele, et tõsiselt
suur tööpuudus.
Peale II Maailmasõda Kanada
muutis oma imimigratsiooni sea­le.
Paljud immigreeruvad Kana-daisse,
©t leida paremat elu ja töö­võimalused
on suuremad. Kõige
suurem põhjus on. Kanada -on
vaba maa ja siin on võimalus kõr­gemat
haridust saada. Ka võib
iga inimene oma usku ja kultuuri
hoida ilma hirmu tundmata.
Kanadat kutsut^ksie Immigraai-tide
maaiks. Paljud teadlased ütle­vad;
et indiaanlased on ka "kuna­gi
ise olnud immigrandid. Arva­takse,
et nen^ad tulid Aasiast
Põhja-Ameeirikasse, üle silla, hiis
sidus Siberit Alaskaga.
Mõlemad: prantslased ja ingla­sed
tulid Kanädassie maapõueva­rasid
otsima. Nad elasid gruppi­des
koos, et organiseerida ja ma-jandiuslikult
oma maad rikka»
maiks teha.
..Aastal 1760, toi T O T
Jitsesid Kanadat, suurendati briti j saa head tööd. Aga inimesed
immigratsiooni, "karsti oligi kõige j pealksid ise sellest kõigest üle
düst peamiseilit, et aidata inimesi,
kes sõja ajal jäid Ilma kodudeta
või ihna kodumaata. Ja paljud tu­lid,
et paremat elu saada. Ka ena­mus
meie vanemaid- emigree­rusid
viimase kolmetoümne aasta
jooksul Kanadasse. Sel ajal tulid
enamuses ..immigrandid ..iEuroo-past'>
, \
Tänapäeval meie kõige suurem
grupp immigrante ei de enam
BuiToopast, vaid Lõuna-Ameeri-kast
ja Aasiast. Kanada pii vanas­ti
enam-vähem valgete inimeste
mää, aga nüüd on siin kõik rah­vused
koos. Selega koos tulevad
ka suured probleemid. Eriti nuri­sevad
pakistanlased, ett kamda-lased
ei salli neid ja nemad ei
rohkem briti Immgirante." 1867.
aastal taheti^ Kanadat suurenda­da.
Selleiks oli vaj a raudteed, ©t
asustada Lääne-Kanadat. Oli va-ja
tiihandeid töölisi, kes ehitavad
raudtee. Valitsus soovitas immi-grantidel
jääda Kanadasse, mitte
Ameerikasse elairna minna. Lääne-
Nagu utlesm. , probleem t.u ndj,u:b. A,.m, ,e erika me. el. d;i s a. ga, I^m. mT i.gr. än- o,le ne^va t, aja. puud^u sest,. Vanaema"i,t^id eleJ p aremmi^ k usJ . i•k ulm Laan•,e -
nasti tolmus Vabariigi Aastapäe-j^J'^^^
va aktus Massey Haas. k u s 4 a l ? n ' ^ « * ^
oli nii.täis. et vabat isfeböKta. eii'''^'*' '•^^^^^
leidunudki. Kõik organisatsioonid
midagi erinevat ei juhtu Noorte-Äasta
puhul.;
ideeks. .
Ema, ja isa on muEe seletanud,
et Noorte-Äasta ei ole ainult mei­le,
vaid rohkem nendele, kes ei' olenevat ajapuudusest. Vanaema
käi eesti koolis, ega rahvatpntsiiSj
gaidides või skautides, ega ku­sagilgi
eesti teg^vtisešt osi võt­mas.
Idee olevat ohiUd, et Noor­te-
Aastaga saavad kõik organi­satsioonid
endile rohkem eestil olevat koos töötanud> et seda ak-saama.
: : . ^ ;V.:
üks isuurlni probleem on täna­päeva
illegaalsed immigrandid.
Need on inimesed, kes tulevad
IMastusloaga, aga jäävad süa
elama. • •• •
Kanada oleks ammu pidanud
kontrollima oma immigratsiooni.
Praegune Kanada maj andus ei
ole hea ja töötatööllsi on väga
nooi i kaas4 haarata. See on küll
tore Idee, aga kas siis ei tekil^s
suur võistlus kirikukooli, rahva­tantsu
ning skautlike organisatsl-tust
läbi viia. Kõik eestlased To­rontos
ja ümbruskonnas olevat
tulnud sellele ühele koosviibimi­sele.
Äga nüüd iga kirik, gaid-külmale
klümale vastu. Praegu on
aga palju inimesi, kes on immi-greerunud
lõunamaadest.
1920. aastast alates, kuni umbes
1945. a. lasti väga vähe immigran-'
oonide vahel, et kes sWkS kõige või skautüksus, kool jne. peab
palj . Kõigepoalt peaks tööd and­ma
iniunestele, kes juba. siin ela­vad,
mitte immigrahtidele. Võib­olla
meie peaminister saab ühel
päe i aru, et tööpuuduse vähen­dan:
seks tuleb valitsusel kontrol­lida
immigratsiooni.
RICHARD LAAOTERE "
..• Ii Mass.;:
Kanada, üks maailma suure-niaid
maid, võitleb praegu raske­te
probleemidega: maa jaguneb
pikkamööda kaheiks, kuna ta ei
ole enam küHalit suur ja avar, ©t
mahuibada mõlemaid rahvuseid,
kes tema asustasid.
Peaminister Rene Levesquie ta^
hab eraldada Quebeci föderaal­sest'
rügist ja moodustada prant­suse
vabariiM St. Lawrenoe kal­lastel.
Levesque on veendunud, ©t
Quebec peab kontrollima ise oma
poliitikat ja majandust. Ta kavat­seb
korraldada rahvahääletust
kahe 'kuni nelja aasta jooksul, ©t
sellega, oma ideid läbi viia.
Hääletuse tulemused olenevad
isikutest, kes valitsuse eesotsas
on. ühel pool on Levesque, viis­kümmend
vüs aastat vana, kind­lalt
veendunud oma ideedes, kes
sai'võimule 1976. aasta novembri
rahvahääletusel ja sellest ajast
on tema populaarsus kanada
prantsiaste hulgas pidevailt tõus-
Teisel pool on peamMster Tru-deaü,
vüskümmend seitse aastat'
vaha, 'kes usub, et a.inult föderait-sipoinis
võivad mõlemad kultuu­rid
püsima jääda.
See osa Quebeci elanikest,' kes
eraldumist pooddiavad, usuvad, et
nende elu seüe tagajärjel para­neb.
Nad arvavad, et Isesieisev
Quebec oleks saja ndjakünme
seitsmest rügist maailmas kahe­kümne
kolmas produktsiooni ja
üheteistkümnes isiklilm sissetule­ku,
poolest.
Levesque usub, et kui Quebec
Kanadast eraldub, süs areneb
kahe riigi vahel par^ ja sõbrali­kum
vahekord..:. Siiski, majan­dusteadlased
.ennustavad, et lah­kumine
põhjustab madalamat
elustandardit ja suurendab tööta-oleku
probleemi. Kui provintside
vaheline kaubavahetus ikatkeks,
süs kaoks sada. seitsekümmend
kaks tuhat töökohta Quebeci vab­rikutes.'\
1968. aasital, kui Tmdeau pea^
ministriks sai, andis 'ta quebec-rolikem
uusi osavõtjaid?
Mõtleme sellele eesti noorele,
kes pole ennem kuskü eesti ühis­konnas
tegutsenud. Ta eesti keel
oma Vabariigi aastapäeva kokku­saamise.
Ja^ see juhtub jõühidelji
lihavõttel, emadepäeval jne
Muidugi osavõtjate arv: on iga Et ühte referaati korralikult oleks õpetajat rahuldanud. Ja
ainult 6,8 ja isiklikud sissetule­kud
Ontarios on 21% kõrgemad
kui Quebecis. 1Ö75. aastal maksis
Quebec viissada miljonit doiMfc
tööt,aoleku : kindlustuspreemiat, .
aga sai üle bilj oni ddiaai tööta-oleku
abiraha.
Konföderatsioonil oü omad
nõrgad küljed.. Inglise känadala-sed
unustavad tahti prantslaste
õigused. Föderaalvalitsuse pro­grammid
ei aita kuUaldaselt Que>,
beci proMeeme. Quebecis elab
27% - kanada, rahvast, aga föÄe^;
raaine valitsus annab sinna ai­nult
15,S% üldsummaslt, mis on
mõeldud' uute töökohtade .loomi-:
seks. Föderaalne majanduspolii­tika
on kahjustanud Quebeci mjt-mel
alal, näiteks: Ottawa ener­gia
poliitika, St. Lawrenee kanal,
Kanada-Ameerilca autoleping ja
põllumajanduspoiliitika. Selle ta­gajärjel
on Quebecist saanud
provints, mis vajab majanduslik-^
ku abi. Kui Quebec föderaitsic»»-
nist lahkub, siis kaotab 'ta. kesk-vailitsuse
poolt antava toetuse.:
Uits Quebeci ikeeieseadus on te-kitanud
palju poleemikat. „Cha^
ter of ithe Prench Language" tun­nustab
prantsuse ke^e. ametli­kuks
keelelss kohtus, seadusand­luses
ja tööl. Firmad, millel viis­kümmend
või rohkem töölist on
kohusitatM järk-järgult prantsu­se
'keelele üle minema või neid
karistatalkse raskete trahvidega.
Inglise kooli on lubatud miima
ainult neil lastel, kMei^y^
liiks vanematest oli käinud Quie-'
beci inglise algkoolis. ||
• 1960rnendatel: aastatel haMcasid
paljud inglise :perekohnad Que-becist
lahikuma, viies endaga kaa«
sa ralia ja varandused ja see lah­kumine
ikestab edasi. 1976. aastal
elumajade väärtUjS Montreali ing­lise
linnaosades langes 12% wr-ra;
näha võis sadu müügiisilte.
Montreali ärimeestele ei meeldi
iseseisvuse ega keelte polütika.
Nad kardavad, et see eraldab
neid ülejäänud rügist. Metropo­litan
iiife Insurahce loobus aju-lastele
õiguse oma valitsusasja- [ öiselt igasuguistest hüpoteekide
desprantsiise keelt tarvitada. Ta
kutsus prantslasi; kõrgematele ja j jete^ Quebecis. Canar
pareniateie kohtadele v ä l t e dian Pacific tiihistas plaani rsaja
aga tekitas endale palju vaenlasi j ]^ahd?ü^^ ametia^--
inglise^kanadalaste hMgas, kulu-; tiste kompleksi ehitamiseks; ja :
tades üle seitsmesaja vüekümne j ^^si selle Torontosse, üiite. äride
miljoni dollari, et tsivülvalltsust' ehitamine Quebecis langes 34% :
on kindlasti vilets, kui ta saab i aasta langenud» Inimesed lihtsalt \ ette^ valmistada^ see ei ole mitte lihtsalt sõnu paberile panna, see
seUest üldsegi aru. See muidugi' ei suuda kõikidest üritustest osa ^^rge töö. Tavaliselt juhtub nii, oleks ^muutunud .kuulajatele iga.
ei peaks palju tähendama, ..aga
kõik kiffjad, lehed ja Noorte-Äas­ta
kutsed on kirjutatud eesti kee­les!
Ma usun, ei see probleem on
Aastate jooksM on see koostöö;
organisatsioonide vahel ära ka­dunud.
Tänapäeval örganisatsaoo-tekkinüd
sellesi et kõik vanemad nid kõik kutsuvad ,,tule minuga,
ei õpeta enam eesti keelt, et! tule miniiiga!" Kui meie, eestl^-
Bad arvavad, et imi noor astub seCsaafeime nii palju koos töö­organisatsiooni,
ta õpib sealt tada, et saaksime hüüda „tulge
eesti keele. See on võimatul
Kui see üksSk astub ühte orga-et
päev ennp eesti kooli õhtu^ kui ;val^ ja oleks teemast liiga palju
sinu kord hx referaati pidada,; kõrvale läinud.
meiega", siis saame ka hakata
nlõtlenia asjadele iiaguNoorte-nisatsioöni,
süs järsku ^lütakse' Aasta ja kuidas teisi kaasa toa-tedakõüadesse
teistesse ka. Kui ^ a ^ J ^
ta ei ole ettevaatlik, siis see nöör
leiab, et ta käib pühapäeval kiri­kus,
esmaspäeval võimlemas, tel-1
sipäeval kooris, koimapäeyal rah­vatantsus,
neljapäeval eest! õpe­tajaga
klaveritunnis, reedel^ (eesti
koolis ja laupäeval gaidides või
skautides. Rui see noor juhusli­kult
otsustab, et ei, ta kuuhib ai.
nult ühte või ktoe organisatsi­ooni,
siis teda iidsa Initsutakse
„mitte väga aktüvsefcs eesti noo­reks".
Mitmed vist leiavad, et kui
hoor ^ ole kõUddes organisatsi­oonides,
siis ta ei tööta ja rais­kab
enda aega kuskil televiisori
ees. Nad ei usu, ei on võimalik,
et kõik enda aega ühte organisat­siooni
panna.
Vahepeal on ka inglise kool ko­dutööga,
sportidega, orkestisitega
Jä klubidega, aiele ©lame Kana­das
ja meie ei saa lihtsalt unusta­da,
et me oleme samal ajal kana-dalased.
Kanada ühiskond nõuab
meilt ka aega ja meil on kõikidel
Inglis® sõbrad kellega me soovi.
'. me koos olla. \
,KõiMde kalendrid .on. eesti ja
inglise asjade vahel täis topitud.
Väbät päeva pole kuskilt leida.
Äga tegutsevatelt noortelt nõu-talcse,
ei nad teeksid eri asju
Noorte-Äasta puhul, mis võtaksid
rohkem aega kui tavalisel aastal.
Mitmed organisatsioonid cjn sel­lele
probleemile lahendusi leid­nud.
Nad lihtsalt kirjutavad ta­valisteürituste
nimede ette
v.Noort0-Äasta". See on hea la-
IsendTffls,. aga need üritiisedl Ikka
INGRID KÜTT
III klass
Käieis kaugeid feõnniteesid-laingevaid
lehti lennutades,
tuuletõmbust tõrjudes,
talvetuleikut tunnetades.
Tule talve tuisates,
lumega laialt laiutades,
pehme, puhas paitades,
puhudes,
Liuväljal liuglemassa,
iumi laisalt langemassa,
saaifcsin saanil sõitemassa,
Ivaugele, kaugele kaugustesse.
Avatleb kaugel suusamägi,
unistab, kau??u&fces, nägi,
kuidas mägedest alla tuli,
kõrvus vihiseb tuul vali.
KAY TÜLL
•• III A Mass
Ärkasin liommlkui ülesse
ja kuulsin linnulaulu.
Kevad kipub talvesse .
Päike paneb suule naem
Kesk-ttalvel juba ootan
ssda laiska suve ilma,
seda aega imistan,
aga lund veel sajab silma! '
ANITA NIPPAK
'•m\B-(klass • '.
ruttad koolist koju ja häikkad;
suure ähmiga' mõtlema ettekande
teemale. Istud }a mõtled ja kor­raga
seisad probleemi ees, sest
' midagi-ei tiüe pähe, millest võik­sid
rääkida, f •
....Mind ikutsTis ema teisipäeva Õh­tul
sõbra juurest koju. Ise seisis
uksel ja te võite juba ette kuju­tada,
et mu kõrvad olid temast
mööda iminnes rohkem luikus kiü
ühe. halva orkestri kõrval istud
Mu emal ei ole Just alati kõige
[meeldivam hääl!
Kui ma olin oma kõrvakuulmi­se
ja mõtlöthisevõime tagasi s^^^
nud, läksin Miresti oma tuppa,
panin ukse 'kinni, istusin toolile
ja hakkasin mõlema.
Mõned ideed teema valiku osas
tulid pähe. Panin need kohe pa­berile.
Nagu näiteks spordi alal:
,jKas jalgaHlaskimine kuulub
lasfeespordi alla?" ,
,^iks ei ole varvast^viskaimine
oliihnpiaspordi kavas?''
Ehk ärilisel teemal:
„Kuu pealt kuikkunud kurgi-müüja".
„Kas on kasulik väljamüügilt
sisseoste teha".
Või tehnilisel alal:
„Sõnade jahvatamine seltskon­nas".
Siis jälile muusika alal:
„Lood piripiim".
Või (keeleteaduslikul teemal:
,JEe3ti keele nästamine õiges
kohas".
Siis veel kodumajaaduslikul
teemai:
„Erinevusi hapukurgi ja välls-trepi
vahel".
Ja siiska veel elulisel teemal
Siis tuli mõte pähe, et kirjutan
sellest ka kuidas sellel aastal
kõik me klassi õpilased' tahtsid
oma referaati kohe esimestena
pidada, sest. hr. Ründva ütles, et
need, .ikes hiljem peavad, neil tu-eb
referaat pähe õppida. Mul oli
õnne,; sest mina tõmbasin järje­korra
numbri 2 ja see tähendas.
kahe keele .rääkij aiksiteha. -
Levesque lahkus liberaalide
'parteist 1907. aastal jä sai „Par-ti
Qubecois" juhiks 1968. aastal.
võrra esimese kuue kuu jooksul
aastal 1977, 'kuna Ontarios tõusis
see samal ajavahemikul 49% võr­ra.
Kolmteist suurt korporatsioo-et
pidin oma referaadi teisena pi­dama
ja nü pääsesin päheõppimi­sest.
: , .'•
Kui selle jutukese ka olin pa­berile
kirjutanud, siis korraga
m4rkasin, et olin juba kaks lehe-ilge
tais kirjutanud ja siis m.õt-lesin,
et kui ma: nüüd veel ühel
või teisel teema! plkenialt kii*jü-taksin,
et süs läheks mu referaat
hoopiski pikaks ja ei jõuakski se­da
ühe tunni j ooksui ära rääkida.
Lõpuks arvasin, et sellele, mis
olin kirjutanud tuleks ka üks
peaükiri leida ja nü saigi mu re­feraat
nimetuse ,Jleferaadi ebtö-valmistamine''.
:.
Olin kõige selega päris rahul
ja mõtlesin kaastundlikult nende
peale, kes edaspidi peav^ oma
päid murda, 'et referaadi teemat
leida ja et neü siis sellel teemal
kirjutada tuleb ja mis veel kõige
hulliem, et neü see referaat tuleb
pähe õppida.
M. TOOMES
Peammister Bourassa liberaal- \ ^ nagu .Bell Canada ja Domtax
ne valitsus kaotas usiaiduse oma, giivardasid Quebecist • laMmda.
skandaaUde, üleliigsete kuhitus- Kui see sünniks,, sus kaotaksid
te ja keele kitsenduste pärast. ^ sada tuhat inimest oma
See ei meeldinud ei pranjutslaštele j ij^öökchad
patoselt raa&,vate ^õrö^eid .õigusi ja võimalusi Ä
)^^_^<m^-mm.^ adele praoteuse-Ice* Äivatete
suse keele tarvitaimine Quebeci T. i , . , ^ . - , . i-}^^^^^ ^uüucoji omavalitsustele ja konstitutsioow
l e ^ ^ s j a ^ t e ä * . : ni, ä s t a f f l Ä b KanadakÄ^^
1976. aasta vaJmspro^gandas keetet. K M see « säavutetud,
i^esque.lubas rahyale^lB^ tAtat. s W i sm pmbleÄe lm
m ia vote vArused 41% po- j^le^fc^ ^ mõlemaid
Tänapäeval on Quebecis fes.x K>>^ +„v»v. ,^,.^K^ aelerv^aAd^A raliv«s.gn«,id ni.l,m. e tfö.ö.p.u. ud,u s. Mööd„u nud, s ; tununevad -endid, ,^ta isoiguslike
v,li.e s1lt. , d2(15l-% Q^ uroebh,ek, cei•ms 2 «k,8n 5me.0. 0e0e ,ltm4 o...oi..-s .Lte a,lut .os. -uo- . -- ' jdp^aa.sm^e^le^t r i„rtue„un,ma^ .im Jl.aa a ltL&,a gk„au „vs aorans ikd,ü kH. o~ai.l--
vel. Quebeci töötatööliste arv on
selle artikli: kirjutamisel 10,3%,
kuna sama ptrotsent Ontarios cki
ANU JAATOS
III Mass
nagu:
on vüts
Vabadust võideldud aastaid sadu,
mälestused head Ja halvad
kadusid.
Lootus kadus.
Vanemate kodu võeti ära.
õhtune päike langes,
öö must vaip langes.
Kuhu jäi kõik?
„Kas , saapa-viksija
poiss".
HaMcasin süs kiiresti ühel või Hommik' võib mitte tulla..
teisel teemal'kirjutama, aga ithe-, aga ootame igatsedes
gi teema kohta ei saanud küllalt esimest hommikulcuma.
lauseid kokku, et seUest deks RALPH LEIS
.saanud referaati kirjutada, mis • •. • m j^ja-gg •.
Noortele pakuvad erüist huvi meie luhvapärimused ja tööintr-ditsiooiold..
PildM Ämie titolaps! ketramist demosssäreerimas.