1978-03-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 24 Nr. 24 TABA aeiyapäöVEl, 30. märtsi Thuisday, Lk. Ltud lumi, te itumi. ; jõuiu lumi, Ihulik lumi, juusa lumi, lumi. ikka Iiuhi! kdunud lumi. IV lumi, |ne limii. le lumi, lukese lumi. |A MAKK ja salajase ^ijaks ühend- \\ olnud päris pusius sellega tas tegevuses lumis ta oli ühendriikide^ töötava suur- ^dera nõustus teda soojalt lasel tuli ise örotar kirju-leyle ja palus kiiseks. Suurila päevaraa- Isi selgeks^ ja |küriiripostiga li. juba raõr )ustuv vastus )%liku kutse llt perekonna- Vil sinna asu-ligi vaid kör-jirotari kohtu- [olnud mingit täpsemaist ei tea. Aga I, Kirotar oli I Jhendriikiäe Iie ja iisna dndraliga et-jdes õnnestus (odera täielik lise järel olitegi ettep-suursaadik ^agi vana sõ-ümatägi,. ©t |iud onia osa Stokholirii. (Järgneb; Toronto Eesžl Täi Inimestel on paüju põhjusi miks nad oma kodumaalt lahkute Kanadasse. Eriti vähe lasti sisse musti ja aasia päritoluga. Koivad ja asuvad elama teisele maar mekiimnendates aastates ©li ka Eesti noorus tunneb rõõmu oma esivanemate tantsudest. • Mina leian,, et,Noorte-Aasta on, toimuvad; ^amutl; kp! iiks huvitav ja hea idee. Kahjul^s aastatel. Sellepärast tmidüb tema usun, iet see Jääb ainult gutsevatele noortele, et tõsiselt suur tööpuudus. Peale II Maailmasõda Kanada muutis oma imimigratsiooni seale. Paljud immigreeruvad Kana-daisse, ©t leida paremat elu ja töövõimalused on suuremad. Kõige suurem põhjus on. Kanada -on vaba maa ja siin on võimalus kõrgemat haridust saada. Ka võib iga inimene oma usku ja kultuuri hoida ilma hirmu tundmata. Kanadat kutsut^ksie Immigraai-tide maaiks. Paljud teadlased ütlevad; et indiaanlased on ka "kunagi ise olnud immigrandid. Arvatakse, et nen^ad tulid Aasiast Põhja-Ameeirikasse, üle silla, hiis sidus Siberit Alaskaga. Mõlemad: prantslased ja inglased tulid Kanädassie maapõuevarasid otsima. Nad elasid gruppides koos, et organiseerida ja ma-jandiuslikult oma maad rikka» maiks teha. ..Aastal 1760, toi T O T Jitsesid Kanadat, suurendati briti j saa head tööd. Aga inimesed immigratsiooni, "karsti oligi kõige j pealksid ise sellest kõigest üle düst peamiseilit, et aidata inimesi, kes sõja ajal jäid Ilma kodudeta või ihna kodumaata. Ja paljud tulid, et paremat elu saada. Ka enamus meie vanemaid- emigreerusid viimase kolmetoümne aasta jooksul Kanadasse. Sel ajal tulid enamuses ..immigrandid ..iEuroo-past'> , \ Tänapäeval meie kõige suurem grupp immigrante ei de enam BuiToopast, vaid Lõuna-Ameeri-kast ja Aasiast. Kanada pii vanasti enam-vähem valgete inimeste mää, aga nüüd on siin kõik rahvused koos. Selega koos tulevad ka suured probleemid. Eriti nurisevad pakistanlased, ett kamda-lased ei salli neid ja nemad ei rohkem briti Immgirante." 1867. aastal taheti^ Kanadat suurendada. Selleiks oli vaj a raudteed, ©t asustada Lääne-Kanadat. Oli va-ja tiihandeid töölisi, kes ehitavad raudtee. Valitsus soovitas immi-grantidel jääda Kanadasse, mitte Ameerikasse elairna minna. Lääne- Nagu utlesm. , probleem t.u ndj,u:b. A,.m, ,e erika me. el. d;i s a. ga, I^m. mT i.gr. än- o,le ne^va t, aja. puud^u sest,. Vanaema"i,t^id eleJ p aremmi^ k usJ . i•k ulm Laan•,e - nasti tolmus Vabariigi Aastapäe-j^J'^^^ va aktus Massey Haas. k u s 4 a l ? n ' ^ « * ^ oli nii.täis. et vabat isfeböKta. eii'''^'*' '•^^^^^ leidunudki. Kõik organisatsioonid midagi erinevat ei juhtu Noorte-Äasta puhul.; ideeks. . Ema, ja isa on muEe seletanud, et Noorte-Äasta ei ole ainult meile, vaid rohkem nendele, kes ei' olenevat ajapuudusest. Vanaema käi eesti koolis, ega rahvatpntsiiSj gaidides või skautides, ega kusagilgi eesti teg^vtisešt osi võtmas. Idee olevat ohiUd, et Noorte- Aastaga saavad kõik organisatsioonid endile rohkem eestil olevat koos töötanud> et seda ak-saama. : : . ^ ;V.: üks isuurlni probleem on tänapäeva illegaalsed immigrandid. Need on inimesed, kes tulevad IMastusloaga, aga jäävad süa elama. • •• • Kanada oleks ammu pidanud kontrollima oma immigratsiooni. Praegune Kanada maj andus ei ole hea ja töötatööllsi on väga nooi i kaas4 haarata. See on küll tore Idee, aga kas siis ei tekil^s suur võistlus kirikukooli, rahvatantsu ning skautlike organisatsl-tust läbi viia. Kõik eestlased Torontos ja ümbruskonnas olevat tulnud sellele ühele koosviibimisele. Äga nüüd iga kirik, gaid-külmale klümale vastu. Praegu on aga palju inimesi, kes on immi-greerunud lõunamaadest. 1920. aastast alates, kuni umbes 1945. a. lasti väga vähe immigran-' oonide vahel, et kes sWkS kõige või skautüksus, kool jne. peab palj . Kõigepoalt peaks tööd andma iniunestele, kes juba. siin elavad, mitte immigrahtidele. Võibolla meie peaminister saab ühel päe i aru, et tööpuuduse vähendan: seks tuleb valitsusel kontrollida immigratsiooni. RICHARD LAAOTERE " ..• Ii Mass.;: Kanada, üks maailma suure-niaid maid, võitleb praegu raskete probleemidega: maa jaguneb pikkamööda kaheiks, kuna ta ei ole enam küHalit suur ja avar, ©t mahuibada mõlemaid rahvuseid, kes tema asustasid. Peaminister Rene Levesquie ta^ hab eraldada Quebeci föderaalsest' rügist ja moodustada prantsuse vabariiM St. Lawrenoe kallastel. Levesque on veendunud, ©t Quebec peab kontrollima ise oma poliitikat ja majandust. Ta kavatseb korraldada rahvahääletust kahe 'kuni nelja aasta jooksul, ©t sellega, oma ideid läbi viia. Hääletuse tulemused olenevad isikutest, kes valitsuse eesotsas on. ühel pool on Levesque, viiskümmend vüs aastat vana, kindlalt veendunud oma ideedes, kes sai'võimule 1976. aasta novembri rahvahääletusel ja sellest ajast on tema populaarsus kanada prantsiaste hulgas pidevailt tõus- Teisel pool on peamMster Tru-deaü, vüskümmend seitse aastat' vaha, 'kes usub, et a.inult föderait-sipoinis võivad mõlemad kultuurid püsima jääda. See osa Quebeci elanikest,' kes eraldumist pooddiavad, usuvad, et nende elu seüe tagajärjel paraneb. Nad arvavad, et Isesieisev Quebec oleks saja ndjakünme seitsmest rügist maailmas kahekümne kolmas produktsiooni ja üheteistkümnes isiklilm sissetuleku, poolest. Levesque usub, et kui Quebec Kanadast eraldub, süs areneb kahe riigi vahel par^ ja sõbralikum vahekord..:. Siiski, majandusteadlased .ennustavad, et lahkumine põhjustab madalamat elustandardit ja suurendab tööta-oleku probleemi. Kui provintside vaheline kaubavahetus ikatkeks, süs kaoks sada. seitsekümmend kaks tuhat töökohta Quebeci vabrikutes.'\ 1968. aasital, kui Tmdeau pea^ ministriks sai, andis 'ta quebec-rolikem uusi osavõtjaid? Mõtleme sellele eesti noorele, kes pole ennem kuskü eesti ühiskonnas tegutsenud. Ta eesti keel oma Vabariigi aastapäeva kokkusaamise. Ja^ see juhtub jõühidelji lihavõttel, emadepäeval jne Muidugi osavõtjate arv: on iga Et ühte referaati korralikult oleks õpetajat rahuldanud. Ja ainult 6,8 ja isiklikud sissetulekud Ontarios on 21% kõrgemad kui Quebecis. 1Ö75. aastal maksis Quebec viissada miljonit doiMfc tööt,aoleku : kindlustuspreemiat, . aga sai üle bilj oni ddiaai tööta-oleku abiraha. Konföderatsioonil oü omad nõrgad küljed.. Inglise känadala-sed unustavad tahti prantslaste õigused. Föderaalvalitsuse programmid ei aita kuUaldaselt Que>, beci proMeeme. Quebecis elab 27% - kanada, rahvast, aga föÄe^; raaine valitsus annab sinna ainult 15,S% üldsummaslt, mis on mõeldud' uute töökohtade .loomi-: seks. Föderaalne majanduspoliitika on kahjustanud Quebeci mjt-mel alal, näiteks: Ottawa energia poliitika, St. Lawrenee kanal, Kanada-Ameerilca autoleping ja põllumajanduspoiliitika. Selle tagajärjel on Quebecist saanud provints, mis vajab majanduslik-^ ku abi. Kui Quebec föderaitsic»»- nist lahkub, siis kaotab 'ta. kesk-vailitsuse poolt antava toetuse.: Uits Quebeci ikeeieseadus on te-kitanud palju poleemikat. „Cha^ ter of ithe Prench Language" tunnustab prantsuse ke^e. ametlikuks keelelss kohtus, seadusandluses ja tööl. Firmad, millel viiskümmend või rohkem töölist on kohusitatM järk-järgult prantsuse 'keelele üle minema või neid karistatalkse raskete trahvidega. Inglise kooli on lubatud miima ainult neil lastel, kMei^y^ liiks vanematest oli käinud Quie-' beci inglise algkoolis. || • 1960rnendatel: aastatel haMcasid paljud inglise :perekohnad Que-becist lahikuma, viies endaga kaa« sa ralia ja varandused ja see lahkumine ikestab edasi. 1976. aastal elumajade väärtUjS Montreali inglise linnaosades langes 12% wr-ra; näha võis sadu müügiisilte. Montreali ärimeestele ei meeldi iseseisvuse ega keelte polütika. Nad kardavad, et see eraldab neid ülejäänud rügist. Metropolitan iiife Insurahce loobus aju-lastele õiguse oma valitsusasja- [ öiselt igasuguistest hüpoteekide desprantsiise keelt tarvitada. Ta kutsus prantslasi; kõrgematele ja j jete^ Quebecis. Canar pareniateie kohtadele v ä l t e dian Pacific tiihistas plaani rsaja aga tekitas endale palju vaenlasi j ]^ahd?ü^^ ametia^-- inglise^kanadalaste hMgas, kulu-; tiste kompleksi ehitamiseks; ja : tades üle seitsmesaja vüekümne j ^^si selle Torontosse, üiite. äride miljoni dollari, et tsivülvalltsust' ehitamine Quebecis langes 34% : on kindlasti vilets, kui ta saab i aasta langenud» Inimesed lihtsalt \ ette^ valmistada^ see ei ole mitte lihtsalt sõnu paberile panna, see seUest üldsegi aru. See muidugi' ei suuda kõikidest üritustest osa ^^rge töö. Tavaliselt juhtub nii, oleks ^muutunud .kuulajatele iga. ei peaks palju tähendama, ..aga kõik kiffjad, lehed ja Noorte-Äasta kutsed on kirjutatud eesti keeles! Ma usun, ei see probleem on Aastate jooksM on see koostöö; organisatsioonide vahel ära kadunud. Tänapäeval örganisatsaoo-tekkinüd sellesi et kõik vanemad nid kõik kutsuvad ,,tule minuga, ei õpeta enam eesti keelt, et! tule miniiiga!" Kui meie, eestl^- Bad arvavad, et imi noor astub seCsaafeime nii palju koos tööorganisatsiooni, ta õpib sealt tada, et saaksime hüüda „tulge eesti keele. See on võimatul Kui see üksSk astub ühte orga-et päev ennp eesti kooli õhtu^ kui ;val^ ja oleks teemast liiga palju sinu kord hx referaati pidada,; kõrvale läinud. meiega", siis saame ka hakata nlõtlenia asjadele iiaguNoorte-nisatsioöni, süs järsku ^lütakse' Aasta ja kuidas teisi kaasa toa-tedakõüadesse teistesse ka. Kui ^ a ^ J ^ ta ei ole ettevaatlik, siis see nöör leiab, et ta käib pühapäeval kirikus, esmaspäeval võimlemas, tel-1 sipäeval kooris, koimapäeyal rahvatantsus, neljapäeval eest! õpetajaga klaveritunnis, reedel^ (eesti koolis ja laupäeval gaidides või skautides. Rui see noor juhuslikult otsustab, et ei, ta kuuhib ai. nult ühte või ktoe organisatsiooni, siis teda iidsa Initsutakse „mitte väga aktüvsefcs eesti nooreks". Mitmed vist leiavad, et kui hoor ^ ole kõUddes organisatsioonides, siis ta ei tööta ja raiskab enda aega kuskil televiisori ees. Nad ei usu, ei on võimalik, et kõik enda aega ühte organisatsiooni panna. Vahepeal on ka inglise kool kodutööga, sportidega, orkestisitega Jä klubidega, aiele ©lame Kanadas ja meie ei saa lihtsalt unustada, et me oleme samal ajal kana-dalased. Kanada ühiskond nõuab meilt ka aega ja meil on kõikidel Inglis® sõbrad kellega me soovi. '. me koos olla. \ ,KõiMde kalendrid .on. eesti ja inglise asjade vahel täis topitud. Väbät päeva pole kuskilt leida. Äga tegutsevatelt noortelt nõu-talcse, ei nad teeksid eri asju Noorte-Äasta puhul, mis võtaksid rohkem aega kui tavalisel aastal. Mitmed organisatsioonid cjn sellele probleemile lahendusi leidnud. Nad lihtsalt kirjutavad tavalisteürituste nimede ette v.Noort0-Äasta". See on hea la- IsendTffls,. aga need üritiisedl Ikka INGRID KÜTT III klass Käieis kaugeid feõnniteesid-laingevaid lehti lennutades, tuuletõmbust tõrjudes, talvetuleikut tunnetades. Tule talve tuisates, lumega laialt laiutades, pehme, puhas paitades, puhudes, Liuväljal liuglemassa, iumi laisalt langemassa, saaifcsin saanil sõitemassa, Ivaugele, kaugele kaugustesse. Avatleb kaugel suusamägi, unistab, kau??u&fces, nägi, kuidas mägedest alla tuli, kõrvus vihiseb tuul vali. KAY TÜLL •• III A Mass Ärkasin liommlkui ülesse ja kuulsin linnulaulu. Kevad kipub talvesse . Päike paneb suule naem Kesk-ttalvel juba ootan ssda laiska suve ilma, seda aega imistan, aga lund veel sajab silma! ' ANITA NIPPAK '•m\B-(klass • '. ruttad koolist koju ja häikkad; suure ähmiga' mõtlema ettekande teemale. Istud }a mõtled ja korraga seisad probleemi ees, sest ' midagi-ei tiüe pähe, millest võiksid rääkida, f • ....Mind ikutsTis ema teisipäeva Õhtul sõbra juurest koju. Ise seisis uksel ja te võite juba ette kujutada, et mu kõrvad olid temast mööda iminnes rohkem luikus kiü ühe. halva orkestri kõrval istud Mu emal ei ole Just alati kõige [meeldivam hääl! Kui ma olin oma kõrvakuulmise ja mõtlöthisevõime tagasi s^^^ nud, läksin Miresti oma tuppa, panin ukse 'kinni, istusin toolile ja hakkasin mõlema. Mõned ideed teema valiku osas tulid pähe. Panin need kohe paberile. Nagu näiteks spordi alal: ,jKas jalgaHlaskimine kuulub lasfeespordi alla?" , ,^iks ei ole varvast^viskaimine oliihnpiaspordi kavas?'' Ehk ärilisel teemal: „Kuu pealt kuikkunud kurgi-müüja". „Kas on kasulik väljamüügilt sisseoste teha". Või tehnilisel alal: „Sõnade jahvatamine seltskonnas". Siis jälile muusika alal: „Lood piripiim". Või (keeleteaduslikul teemal: ,JEe3ti keele nästamine õiges kohas". Siis veel kodumajaaduslikul teemai: „Erinevusi hapukurgi ja välls-trepi vahel". Ja siiska veel elulisel teemal Siis tuli mõte pähe, et kirjutan sellest ka kuidas sellel aastal kõik me klassi õpilased' tahtsid oma referaati kohe esimestena pidada, sest. hr. Ründva ütles, et need, .ikes hiljem peavad, neil tu-eb referaat pähe õppida. Mul oli õnne,; sest mina tõmbasin järjekorra numbri 2 ja see tähendas. kahe keele .rääkij aiksiteha. - Levesque lahkus liberaalide 'parteist 1907. aastal jä sai „Par-ti Qubecois" juhiks 1968. aastal. võrra esimese kuue kuu jooksul aastal 1977, 'kuna Ontarios tõusis see samal ajavahemikul 49% võrra. Kolmteist suurt korporatsioo-et pidin oma referaadi teisena pidama ja nü pääsesin päheõppimisest. : , .'• Kui selle jutukese ka olin paberile kirjutanud, siis korraga m4rkasin, et olin juba kaks lehe-ilge tais kirjutanud ja siis m.õt-lesin, et kui ma: nüüd veel ühel või teisel teema! plkenialt kii*jü-taksin, et süs läheks mu referaat hoopiski pikaks ja ei jõuakski seda ühe tunni j ooksui ära rääkida. Lõpuks arvasin, et sellele, mis olin kirjutanud tuleks ka üks peaükiri leida ja nü saigi mu referaat nimetuse ,Jleferaadi ebtö-valmistamine''. :. Olin kõige selega päris rahul ja mõtlesin kaastundlikult nende peale, kes edaspidi peav^ oma päid murda, 'et referaadi teemat leida ja et neü siis sellel teemal kirjutada tuleb ja mis veel kõige hulliem, et neü see referaat tuleb pähe õppida. M. TOOMES Peammister Bourassa liberaal- \ ^ nagu .Bell Canada ja Domtax ne valitsus kaotas usiaiduse oma, giivardasid Quebecist • laMmda. skandaaUde, üleliigsete kuhitus- Kui see sünniks,, sus kaotaksid te ja keele kitsenduste pärast. ^ sada tuhat inimest oma See ei meeldinud ei pranjutslaštele j ij^öökchad patoselt raa&,vate ^õrö^eid .õigusi ja võimalusi Ä )^^_^<m^-mm.^ adele praoteuse-Ice* Äivatete suse keele tarvitaimine Quebeci T. i , . , ^ . - , . i-}^^^^^ ^uüucoji omavalitsustele ja konstitutsioow l e ^ ^ s j a ^ t e ä * . : ni, ä s t a f f l Ä b KanadakÄ^^ 1976. aasta vaJmspro^gandas keetet. K M see « säavutetud, i^esque.lubas rahyale^lB^ tAtat. s W i sm pmbleÄe lm m ia vote vArused 41% po- j^le^fc^ ^ mõlemaid Tänapäeval on Quebecis fes.x K>>^ +„v»v. ,^,.^K^ aelerv^aAd^A raliv«s.gn«,id ni.l,m. e tfö.ö.p.u. ud,u s. Mööd„u nud, s ; tununevad -endid, ,^ta isoiguslike v,li.e s1lt. , d2(15l-% Q^ uroebh,ek, cei•ms 2 «k,8n 5me.0. 0e0e ,ltm4 o...oi..-s .Lte a,lut .os. -uo- . -- ' jdp^aa.sm^e^le^t r i„rtue„un,ma^ .im Jl.aa a ltL&,a gk„au „vs aorans ikd,ü kH. o~ai.l-- vel. Quebeci töötatööliste arv on selle artikli: kirjutamisel 10,3%, kuna sama ptrotsent Ontarios cki ANU JAATOS III Mass nagu: on vüts Vabadust võideldud aastaid sadu, mälestused head Ja halvad kadusid. Lootus kadus. Vanemate kodu võeti ära. õhtune päike langes, öö must vaip langes. Kuhu jäi kõik? „Kas , saapa-viksija poiss". HaMcasin süs kiiresti ühel või Hommik' võib mitte tulla.. teisel teemal'kirjutama, aga ithe-, aga ootame igatsedes gi teema kohta ei saanud küllalt esimest hommikulcuma. lauseid kokku, et seUest deks RALPH LEIS .saanud referaati kirjutada, mis • •. • m j^ja-gg •. Noortele pakuvad erüist huvi meie luhvapärimused ja tööintr-ditsiooiold.. PildM Ämie titolaps! ketramist demosssäreerimas.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 30, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-03-30 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780330 |
Description
Title | 1978-03-30-07 |
OCR text |
Nr. 24
Nr. 24 TABA aeiyapäöVEl, 30. märtsi Thuisday, Lk.
Ltud lumi,
te itumi. ;
jõuiu lumi,
Ihulik lumi,
juusa lumi,
lumi.
ikka Iiuhi!
kdunud lumi.
IV lumi,
|ne limii.
le lumi,
lukese lumi.
|A MAKK
ja salajase
^ijaks ühend-
\\ olnud päris
pusius sellega
tas tegevuses
lumis ta oli
ühendriikide^
töötava suur-
^dera nõustus
teda soojalt
lasel tuli ise
örotar kirju-leyle
ja palus
kiiseks. Suurila
päevaraa-
Isi selgeks^ ja
|küriiripostiga
li. juba raõr
)ustuv vastus
)%liku kutse
llt perekonna-
Vil sinna asu-ligi
vaid kör-jirotari
kohtu-
[olnud mingit
täpsemaist
ei tea. Aga
I, Kirotar oli
I Jhendriikiäe
Iie ja iisna
dndraliga et-jdes
õnnestus
(odera täielik
lise järel olitegi
ettep-suursaadik
^agi vana sõ-ümatägi,.
©t
|iud onia osa
Stokholirii.
(Järgneb;
Toronto Eesžl Täi
Inimestel on paüju põhjusi
miks nad oma kodumaalt lahkute
Kanadasse. Eriti vähe lasti sisse
musti ja aasia päritoluga. Koivad
ja asuvad elama teisele maar mekiimnendates aastates ©li ka
Eesti noorus tunneb rõõmu oma esivanemate tantsudest.
• Mina leian,, et,Noorte-Aasta on, toimuvad; ^amutl; kp!
iiks huvitav ja hea idee. Kahjul^s aastatel. Sellepärast tmidüb tema
usun, iet see Jääb ainult gutsevatele noortele, et tõsiselt
suur tööpuudus.
Peale II Maailmasõda Kanada
muutis oma imimigratsiooni seale.
Paljud immigreeruvad Kana-daisse,
©t leida paremat elu ja töövõimalused
on suuremad. Kõige
suurem põhjus on. Kanada -on
vaba maa ja siin on võimalus kõrgemat
haridust saada. Ka võib
iga inimene oma usku ja kultuuri
hoida ilma hirmu tundmata.
Kanadat kutsut^ksie Immigraai-tide
maaiks. Paljud teadlased ütlevad;
et indiaanlased on ka "kunagi
ise olnud immigrandid. Arvatakse,
et nen^ad tulid Aasiast
Põhja-Ameeirikasse, üle silla, hiis
sidus Siberit Alaskaga.
Mõlemad: prantslased ja inglased
tulid Kanädassie maapõuevarasid
otsima. Nad elasid gruppides
koos, et organiseerida ja ma-jandiuslikult
oma maad rikka»
maiks teha.
..Aastal 1760, toi T O T
Jitsesid Kanadat, suurendati briti j saa head tööd. Aga inimesed
immigratsiooni, "karsti oligi kõige j pealksid ise sellest kõigest üle
düst peamiseilit, et aidata inimesi,
kes sõja ajal jäid Ilma kodudeta
või ihna kodumaata. Ja paljud tulid,
et paremat elu saada. Ka enamus
meie vanemaid- emigreerusid
viimase kolmetoümne aasta
jooksul Kanadasse. Sel ajal tulid
enamuses ..immigrandid ..iEuroo-past'>
, \
Tänapäeval meie kõige suurem
grupp immigrante ei de enam
BuiToopast, vaid Lõuna-Ameeri-kast
ja Aasiast. Kanada pii vanasti
enam-vähem valgete inimeste
mää, aga nüüd on siin kõik rahvused
koos. Selega koos tulevad
ka suured probleemid. Eriti nurisevad
pakistanlased, ett kamda-lased
ei salli neid ja nemad ei
rohkem briti Immgirante." 1867.
aastal taheti^ Kanadat suurendada.
Selleiks oli vaj a raudteed, ©t
asustada Lääne-Kanadat. Oli va-ja
tiihandeid töölisi, kes ehitavad
raudtee. Valitsus soovitas immi-grantidel
jääda Kanadasse, mitte
Ameerikasse elairna minna. Lääne-
Nagu utlesm. , probleem t.u ndj,u:b. A,.m, ,e erika me. el. d;i s a. ga, I^m. mT i.gr. än- o,le ne^va t, aja. puud^u sest,. Vanaema"i,t^id eleJ p aremmi^ k usJ . i•k ulm Laan•,e -
nasti tolmus Vabariigi Aastapäe-j^J'^^^
va aktus Massey Haas. k u s 4 a l ? n ' ^ « * ^
oli nii.täis. et vabat isfeböKta. eii'''^'*' '•^^^^^
leidunudki. Kõik organisatsioonid
midagi erinevat ei juhtu Noorte-Äasta
puhul.;
ideeks. .
Ema, ja isa on muEe seletanud,
et Noorte-Äasta ei ole ainult meile,
vaid rohkem nendele, kes ei' olenevat ajapuudusest. Vanaema
käi eesti koolis, ega rahvatpntsiiSj
gaidides või skautides, ega kusagilgi
eesti teg^vtisešt osi võtmas.
Idee olevat ohiUd, et Noorte-
Aastaga saavad kõik organisatsioonid
endile rohkem eestil olevat koos töötanud> et seda ak-saama.
: : . ^ ;V.:
üks isuurlni probleem on tänapäeva
illegaalsed immigrandid.
Need on inimesed, kes tulevad
IMastusloaga, aga jäävad süa
elama. • •• •
Kanada oleks ammu pidanud
kontrollima oma immigratsiooni.
Praegune Kanada maj andus ei
ole hea ja töötatööllsi on väga
nooi i kaas4 haarata. See on küll
tore Idee, aga kas siis ei tekil^s
suur võistlus kirikukooli, rahvatantsu
ning skautlike organisatsl-tust
läbi viia. Kõik eestlased Torontos
ja ümbruskonnas olevat
tulnud sellele ühele koosviibimisele.
Äga nüüd iga kirik, gaid-külmale
klümale vastu. Praegu on
aga palju inimesi, kes on immi-greerunud
lõunamaadest.
1920. aastast alates, kuni umbes
1945. a. lasti väga vähe immigran-'
oonide vahel, et kes sWkS kõige või skautüksus, kool jne. peab
palj . Kõigepoalt peaks tööd andma
iniunestele, kes juba. siin elavad,
mitte immigrahtidele. Võibolla
meie peaminister saab ühel
päe i aru, et tööpuuduse vähendan:
seks tuleb valitsusel kontrollida
immigratsiooni.
RICHARD LAAOTERE "
..• Ii Mass.;:
Kanada, üks maailma suure-niaid
maid, võitleb praegu raskete
probleemidega: maa jaguneb
pikkamööda kaheiks, kuna ta ei
ole enam küHalit suur ja avar, ©t
mahuibada mõlemaid rahvuseid,
kes tema asustasid.
Peaminister Rene Levesquie ta^
hab eraldada Quebeci föderaalsest'
rügist ja moodustada prantsuse
vabariiM St. Lawrenoe kallastel.
Levesque on veendunud, ©t
Quebec peab kontrollima ise oma
poliitikat ja majandust. Ta kavatseb
korraldada rahvahääletust
kahe 'kuni nelja aasta jooksul, ©t
sellega, oma ideid läbi viia.
Hääletuse tulemused olenevad
isikutest, kes valitsuse eesotsas
on. ühel pool on Levesque, viiskümmend
vüs aastat vana, kindlalt
veendunud oma ideedes, kes
sai'võimule 1976. aasta novembri
rahvahääletusel ja sellest ajast
on tema populaarsus kanada
prantsiaste hulgas pidevailt tõus-
Teisel pool on peamMster Tru-deaü,
vüskümmend seitse aastat'
vaha, 'kes usub, et a.inult föderait-sipoinis
võivad mõlemad kultuurid
püsima jääda.
See osa Quebeci elanikest,' kes
eraldumist pooddiavad, usuvad, et
nende elu seüe tagajärjel paraneb.
Nad arvavad, et Isesieisev
Quebec oleks saja ndjakünme
seitsmest rügist maailmas kahekümne
kolmas produktsiooni ja
üheteistkümnes isiklilm sissetuleku,
poolest.
Levesque usub, et kui Quebec
Kanadast eraldub, süs areneb
kahe riigi vahel par^ ja sõbralikum
vahekord..:. Siiski, majandusteadlased
.ennustavad, et lahkumine
põhjustab madalamat
elustandardit ja suurendab tööta-oleku
probleemi. Kui provintside
vaheline kaubavahetus ikatkeks,
süs kaoks sada. seitsekümmend
kaks tuhat töökohta Quebeci vabrikutes.'\
1968. aasital, kui Tmdeau pea^
ministriks sai, andis 'ta quebec-rolikem
uusi osavõtjaid?
Mõtleme sellele eesti noorele,
kes pole ennem kuskü eesti ühiskonnas
tegutsenud. Ta eesti keel
oma Vabariigi aastapäeva kokkusaamise.
Ja^ see juhtub jõühidelji
lihavõttel, emadepäeval jne
Muidugi osavõtjate arv: on iga Et ühte referaati korralikult oleks õpetajat rahuldanud. Ja
ainult 6,8 ja isiklikud sissetulekud
Ontarios on 21% kõrgemad
kui Quebecis. 1Ö75. aastal maksis
Quebec viissada miljonit doiMfc
tööt,aoleku : kindlustuspreemiat, .
aga sai üle bilj oni ddiaai tööta-oleku
abiraha.
Konföderatsioonil oü omad
nõrgad küljed.. Inglise känadala-sed
unustavad tahti prantslaste
õigused. Föderaalvalitsuse programmid
ei aita kuUaldaselt Que>,
beci proMeeme. Quebecis elab
27% - kanada, rahvast, aga föÄe^;
raaine valitsus annab sinna ainult
15,S% üldsummaslt, mis on
mõeldud' uute töökohtade .loomi-:
seks. Föderaalne majanduspoliitika
on kahjustanud Quebeci mjt-mel
alal, näiteks: Ottawa energia
poliitika, St. Lawrenee kanal,
Kanada-Ameerilca autoleping ja
põllumajanduspoiliitika. Selle tagajärjel
on Quebecist saanud
provints, mis vajab majanduslik-^
ku abi. Kui Quebec föderaitsic»»-
nist lahkub, siis kaotab 'ta. kesk-vailitsuse
poolt antava toetuse.:
Uits Quebeci ikeeieseadus on te-kitanud
palju poleemikat. „Cha^
ter of ithe Prench Language" tunnustab
prantsuse ke^e. ametlikuks
keelelss kohtus, seadusandluses
ja tööl. Firmad, millel viiskümmend
või rohkem töölist on
kohusitatM järk-järgult prantsuse
'keelele üle minema või neid
karistatalkse raskete trahvidega.
Inglise kooli on lubatud miima
ainult neil lastel, kMei^y^
liiks vanematest oli käinud Quie-'
beci inglise algkoolis. ||
• 1960rnendatel: aastatel haMcasid
paljud inglise :perekohnad Que-becist
lahikuma, viies endaga kaa«
sa ralia ja varandused ja see lahkumine
ikestab edasi. 1976. aastal
elumajade väärtUjS Montreali inglise
linnaosades langes 12% wr-ra;
näha võis sadu müügiisilte.
Montreali ärimeestele ei meeldi
iseseisvuse ega keelte polütika.
Nad kardavad, et see eraldab
neid ülejäänud rügist. Metropolitan
iiife Insurahce loobus aju-lastele
õiguse oma valitsusasja- [ öiselt igasuguistest hüpoteekide
desprantsiise keelt tarvitada. Ta
kutsus prantslasi; kõrgematele ja j jete^ Quebecis. Canar
pareniateie kohtadele v ä l t e dian Pacific tiihistas plaani rsaja
aga tekitas endale palju vaenlasi j ]^ahd?ü^^ ametia^--
inglise^kanadalaste hMgas, kulu-; tiste kompleksi ehitamiseks; ja :
tades üle seitsmesaja vüekümne j ^^si selle Torontosse, üiite. äride
miljoni dollari, et tsivülvalltsust' ehitamine Quebecis langes 34% :
on kindlasti vilets, kui ta saab i aasta langenud» Inimesed lihtsalt \ ette^ valmistada^ see ei ole mitte lihtsalt sõnu paberile panna, see
seUest üldsegi aru. See muidugi' ei suuda kõikidest üritustest osa ^^rge töö. Tavaliselt juhtub nii, oleks ^muutunud .kuulajatele iga.
ei peaks palju tähendama, ..aga
kõik kiffjad, lehed ja Noorte-Äasta
kutsed on kirjutatud eesti keeles!
Ma usun, ei see probleem on
Aastate jooksM on see koostöö;
organisatsioonide vahel ära kadunud.
Tänapäeval örganisatsaoo-tekkinüd
sellesi et kõik vanemad nid kõik kutsuvad ,,tule minuga,
ei õpeta enam eesti keelt, et! tule miniiiga!" Kui meie, eestl^-
Bad arvavad, et imi noor astub seCsaafeime nii palju koos tööorganisatsiooni,
ta õpib sealt tada, et saaksime hüüda „tulge
eesti keele. See on võimatul
Kui see üksSk astub ühte orga-et
päev ennp eesti kooli õhtu^ kui ;val^ ja oleks teemast liiga palju
sinu kord hx referaati pidada,; kõrvale läinud.
meiega", siis saame ka hakata
nlõtlenia asjadele iiaguNoorte-nisatsioöni,
süs järsku ^lütakse' Aasta ja kuidas teisi kaasa toa-tedakõüadesse
teistesse ka. Kui ^ a ^ J ^
ta ei ole ettevaatlik, siis see nöör
leiab, et ta käib pühapäeval kirikus,
esmaspäeval võimlemas, tel-1
sipäeval kooris, koimapäeyal rahvatantsus,
neljapäeval eest! õpetajaga
klaveritunnis, reedel^ (eesti
koolis ja laupäeval gaidides või
skautides. Rui see noor juhuslikult
otsustab, et ei, ta kuuhib ai.
nult ühte või ktoe organisatsiooni,
siis teda iidsa Initsutakse
„mitte väga aktüvsefcs eesti nooreks".
Mitmed vist leiavad, et kui
hoor ^ ole kõUddes organisatsioonides,
siis ta ei tööta ja raiskab
enda aega kuskil televiisori
ees. Nad ei usu, ei on võimalik,
et kõik enda aega ühte organisatsiooni
panna.
Vahepeal on ka inglise kool kodutööga,
sportidega, orkestisitega
Jä klubidega, aiele ©lame Kanadas
ja meie ei saa lihtsalt unustada,
et me oleme samal ajal kana-dalased.
Kanada ühiskond nõuab
meilt ka aega ja meil on kõikidel
Inglis® sõbrad kellega me soovi.
'. me koos olla. \
,KõiMde kalendrid .on. eesti ja
inglise asjade vahel täis topitud.
Väbät päeva pole kuskilt leida.
Äga tegutsevatelt noortelt nõu-talcse,
ei nad teeksid eri asju
Noorte-Äasta puhul, mis võtaksid
rohkem aega kui tavalisel aastal.
Mitmed organisatsioonid cjn sellele
probleemile lahendusi leidnud.
Nad lihtsalt kirjutavad tavalisteürituste
nimede ette
v.Noort0-Äasta". See on hea la-
IsendTffls,. aga need üritiisedl Ikka
INGRID KÜTT
III klass
Käieis kaugeid feõnniteesid-laingevaid
lehti lennutades,
tuuletõmbust tõrjudes,
talvetuleikut tunnetades.
Tule talve tuisates,
lumega laialt laiutades,
pehme, puhas paitades,
puhudes,
Liuväljal liuglemassa,
iumi laisalt langemassa,
saaifcsin saanil sõitemassa,
Ivaugele, kaugele kaugustesse.
Avatleb kaugel suusamägi,
unistab, kau??u&fces, nägi,
kuidas mägedest alla tuli,
kõrvus vihiseb tuul vali.
KAY TÜLL
•• III A Mass
Ärkasin liommlkui ülesse
ja kuulsin linnulaulu.
Kevad kipub talvesse .
Päike paneb suule naem
Kesk-ttalvel juba ootan
ssda laiska suve ilma,
seda aega imistan,
aga lund veel sajab silma! '
ANITA NIPPAK
'•m\B-(klass • '.
ruttad koolist koju ja häikkad;
suure ähmiga' mõtlema ettekande
teemale. Istud }a mõtled ja korraga
seisad probleemi ees, sest
' midagi-ei tiüe pähe, millest võiksid
rääkida, f •
....Mind ikutsTis ema teisipäeva Õhtul
sõbra juurest koju. Ise seisis
uksel ja te võite juba ette kujutada,
et mu kõrvad olid temast
mööda iminnes rohkem luikus kiü
ühe. halva orkestri kõrval istud
Mu emal ei ole Just alati kõige
[meeldivam hääl!
Kui ma olin oma kõrvakuulmise
ja mõtlöthisevõime tagasi s^^^
nud, läksin Miresti oma tuppa,
panin ukse 'kinni, istusin toolile
ja hakkasin mõlema.
Mõned ideed teema valiku osas
tulid pähe. Panin need kohe paberile.
Nagu näiteks spordi alal:
,jKas jalgaHlaskimine kuulub
lasfeespordi alla?" ,
,^iks ei ole varvast^viskaimine
oliihnpiaspordi kavas?''
Ehk ärilisel teemal:
„Kuu pealt kuikkunud kurgi-müüja".
„Kas on kasulik väljamüügilt
sisseoste teha".
Või tehnilisel alal:
„Sõnade jahvatamine seltskonnas".
Siis jälile muusika alal:
„Lood piripiim".
Või (keeleteaduslikul teemal:
,JEe3ti keele nästamine õiges
kohas".
Siis veel kodumajaaduslikul
teemai:
„Erinevusi hapukurgi ja välls-trepi
vahel".
Ja siiska veel elulisel teemal
Siis tuli mõte pähe, et kirjutan
sellest ka kuidas sellel aastal
kõik me klassi õpilased' tahtsid
oma referaati kohe esimestena
pidada, sest. hr. Ründva ütles, et
need, .ikes hiljem peavad, neil tu-eb
referaat pähe õppida. Mul oli
õnne,; sest mina tõmbasin järjekorra
numbri 2 ja see tähendas.
kahe keele .rääkij aiksiteha. -
Levesque lahkus liberaalide
'parteist 1907. aastal jä sai „Par-ti
Qubecois" juhiks 1968. aastal.
võrra esimese kuue kuu jooksul
aastal 1977, 'kuna Ontarios tõusis
see samal ajavahemikul 49% võrra.
Kolmteist suurt korporatsioo-et
pidin oma referaadi teisena pidama
ja nü pääsesin päheõppimisest.
: , .'•
Kui selle jutukese ka olin paberile
kirjutanud, siis korraga
m4rkasin, et olin juba kaks lehe-ilge
tais kirjutanud ja siis m.õt-lesin,
et kui ma: nüüd veel ühel
või teisel teema! plkenialt kii*jü-taksin,
et süs läheks mu referaat
hoopiski pikaks ja ei jõuakski seda
ühe tunni j ooksui ära rääkida.
Lõpuks arvasin, et sellele, mis
olin kirjutanud tuleks ka üks
peaükiri leida ja nü saigi mu referaat
nimetuse ,Jleferaadi ebtö-valmistamine''.
:.
Olin kõige selega päris rahul
ja mõtlesin kaastundlikult nende
peale, kes edaspidi peav^ oma
päid murda, 'et referaadi teemat
leida ja et neü siis sellel teemal
kirjutada tuleb ja mis veel kõige
hulliem, et neü see referaat tuleb
pähe õppida.
M. TOOMES
Peammister Bourassa liberaal- \ ^ nagu .Bell Canada ja Domtax
ne valitsus kaotas usiaiduse oma, giivardasid Quebecist • laMmda.
skandaaUde, üleliigsete kuhitus- Kui see sünniks,, sus kaotaksid
te ja keele kitsenduste pärast. ^ sada tuhat inimest oma
See ei meeldinud ei pranjutslaštele j ij^öökchad
patoselt raa&,vate ^õrö^eid .õigusi ja võimalusi Ä
)^^_^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-30-07