Vaba eestlane , October 27, 1983

              , October 27,1983 Nr. 79
VÄJAANDJAii O/Ü Vaba Eestiane, l'955 Leslie
Ont. M3B ZM3
TOIMETAJA:. Hannes
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev T Ä s
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
T E L I i M l i S H I N N A D Kanadas: "aasta $5L—, poolaastas
|a veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—
- aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressimuudatus70 a — Üksiknumbri hind70
K U U L U T U S T E H I N N A D üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
FREi 1
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesHeSt. Don Mills, Ont. M 3B 2M3 KorporailsioKDittEÖTAMÄ maja Torontos, 198 Beverly St.
.esüase" ianaSse
e peas Oli käesoleva aasta välja- usalduse
Sinnete järjekoirariumbrina märgi-tad
üTr 79. Kuid see ei d e Veel
kõik selle arvu taga on Wamb-irftes
uumber 3000 ning sellele
10, novembril sel aastal möödub mandril.; Tegevus kulgeb meie tus ja kontsertaktus.Vana Andrese
7Ö aastat seUest; kui lo eesti üli^ keskorganisatsioonides, võitlejate kirikus, kommerss Tairtu CoUe-õpilast
raiasid võõrsil Peterburisiihingutes, skautide organisatsioo- ge'is, juubeli ball Toronto ffilton
korp! Rptalia. Korporatsiooni asu- nides, laulukoorides, rahvatantsija- Harbour Castle Hotellis, koosole-
3000
Tavaline lugeja ei kontrolli aja»
lehe järjekorranumbrit. Ainus ini>
meue, kes seda teeb raudse järje»
kindlusega, pn mees trükikojas,
kelle ülesandeks on vastutada lehe
„pea" eest — et kuupäev oleks õi­ge
ja õiged ka mõlemad järjekor­ranumbrid
— aastakäigu oma ja
see (eine, millega mõõdetakse lehe
vanust algusest peale. Temalt tl-ligi
signaal — ülejärgmine on 3000.
Uskuge või ei, vaadake või oma
silmaga — teie käes on „Vaba
Eestlase*' kolmetuhandes number.
Kolmtuhat korda on „Vaba Eest­lane*'
teie kodusse kandnud infor­matsiooni
maailma ja eestlaste
elust eelseisvatest sündmustest
ja neist, mis on mmevikku läinud,
on toonud õnnitlusi ja häid soove^
aga ka lemateateid. Ajaleht on
moodsa aja ühiskondlik käskjalg,
Läte virgats, kes tuleb kindlal ajal ja
toob teateid kõigest mis meil, vaja.
Kui see virgats vahest hiUneb või
Jääb hoopis tulemata, siis oleme
pahased— nagu oleks leht lohakas
oma kohustustes. Talitus saab va­hest
tellijatelt noomida, hoolimata
sellest, et nad ise on rohkem õnne­tud
kui üksik pahane lugeja. Vii­masel
ajal on leht käinudki väga
, kindlustab endale üldise/^tamise loa saamise avaldusele kir- te rühmades, sportlikes organisat kud, võrkpamturniir jne'. Pidustus- ^^rralikidt jsulitage:kolm korda
ja võib oma väljaannete Jutasid alla Jüri Uluots, Otto Tief sioonides, majandus- ja ühistegeli- test võtavad osa ka Läti sõprusle- "Jv^?^^" katsuge puud - \
juurde lisada ja Robert Treikelder. Nimeks võe- kes ette^^^ f Kimis ei mõjuks vastupi^s^noi-ti
Läänemaa ladinakeelne nimetus sed ja osakonnad tegutsevad On loota teiste maade rotaluste ar- sest postoametnikud pi-
Eorranumbrile
uusi tuhandeid.
. —^ . , . f . , ^ , " ' ^ ^ , , .„ ,
Järgneb rooma miUe^eest neite maks-datnd
,,Vaba Eestläse"^^^^^^ heks onT^yrontos J . Schaer ja lük- ^ ^ ^ ^ « ^^
Iga: ,,XXXn aastakäiku See lä-^^ ^^^^ - meteks L Kaljm-and, L. Jän^s, V. '^'"'^ ühiselt - teUyad^ugejad ja
Wnd«h fil^^^^^U^
,,Rotalia- seUega rõluitädes iihte-^^^^^^t^^ Juube: kropm-korporatsiw^ mesi-y
et ügemale kolmekümne vene pealia- stokholmis, Lundis j a Göteborgis; N()vek,M. Vahtra; T. Hanslep, P.
asta jooksul on ilmunud lu- J"^ r^^^ Torontos on koondisel oma maja, Einola j a A. Metsala. JuubeUaas-
,,Vaba Eesüa- f""f^ tae--kus'jälle kõlab vabade meeste laul/ tal on T ^ ^
eestlaste vahel puuduks see vajalik
Mndab
kahe aasta
gejate lauale
se" erinumbrift.
ajalehe pere — et postmöök Kana­das
kunagi ei korduks.'
Iga kord kui uus leht on ilmu-
3000? Kahttematp kidrab^^^ Ä
tea tükike aega, kui hakata
^™«,kroJH ni,oc* ir^ms feAima <f«i,«n Ikkfinfl Mie ..,.w^'!!!?^^^J^^ siooui dcviislks sai: AUSUS, kohtrotecrub' ü^^ S ^ ^ t ^ l ^ ^ KINDLUS, ISETEADVUS,^Ü^^^^ Kana- abüaekur V. Novek, abikirjatoime- rsiekeo rkvoil.m ŠeetUueh annudmetb rki ojärdreal.e jSuehet oumb
arv saab
mid ning tunduvalt
se kui me
s inied dimensioo- kultuu^^
.att smu-ema ulatu-, orgamsatsiooni^^
Kogu juhatuse esime- Toomes ja juhatuslüge M. Toomes, hügla kogus paberit, mis nii on lä-
Kui tänapäeval pärast liikmes- bi masindatud. üks terve metsa°
tajuüeme, «t sene tast«t-dgat^^ le kõieest muust 1911
1950. a. alates on ilmimud rõtalu-üle
maailma ühendav infpr- ka elab siis n p a b see elujõudu.
Nagu asutamisel nii ka tänapäeval
sist. Kanada» paberitarvldus (ja
mõttetu paberi raiskamine) Võtvat
ses välja antud| eestikeelse aj^^
erinumbrit Neid on toimetatud ja liste suurürituste korraldamiseks
( Ä t u d jäqekmMtkaks ko^ ^^.^ iga! näeval terve metsalan^u
Madalas nädalate, bude ja aasta-^^^I^ eestikeeK ^^^S^^^^^^^^^^ võõrsil. Püsima /maipäeval terve metsalangu.
1e järele, vaatmnalatoimeft^^^^^^ on jäänud asutamisel püstitatud Kasutatud trükitma, mis laduma-
(irükikojas esmevatde rasldistele ja vaistust hakata formuleeAna, kuna ^"^sõtta, kus võideldakse võidu| ^ / ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ eesmärgid, sx): eestluse sälitamine sinast väljub igaks numbriks hõbe-jiersonaU
proWeemidele, masenda- v a s ^ ridadena, läheb pärast
vatde ja hävitavatele postistreiki-: ne ise. Kuid ajaleht ülesanne ^evust Berliinis. 1924. a. Tartu t|t ^ ^ ^ ^ ^ ^ t , ^ - ^ ' ^ ^ ^ tuste kasvatamine Uikmeskonnas. ajalehe trükkimist tagasi tmapatta
« e ja paljudde t e i s t e l e m i t t e ainult eestlas- ^^^^""^^^^^^^^^^^^^^ rK^nad^f Ajakäsk on kasvatada Eestile rah- mng ' valatakse kangideks, mis
« . te vahd sidepidaniine, meie ühis= 15-e üliõpilase algatusel ahistas P n ^ ^ i , ^ TOA^ vusükult mõttevald akadeemüisi uuesti ahistavad, sama ringkäiku
^wwinv^^^^^ lehenumbriga... üks „Vaba
^,,Vaba E ^ a n ^ v o i b ^ ^ se andmine, vabadusvõitluse t i i : ^ ^ ^ ^ ^T^^f'^'^""^^ usume kord Eesttase" lehekülg trükttma kaa-
^ft^seüewaaj^^^
lõudmid omaenda jõupingutu^a e h M ^ Tehnikaülikooü - . ^ Torontos Kavas on jumalateenis-niing
lugejate^diijate majandusM^ dukäigu ja seUe arengu ^ e s t a - ^^'^'^ konvendi osakond,
panusega ja moi^etoetusega;^^^^^^^^^^^
Eino Kuris
Kui sageli siin ja seal toonitatak­se,
et Rootsis ilmuvad^^^^^^ ajale- ba Eestlane" omab seUes sektwis niks
1939. a. oli korp! Rotalia kasvi-tulevastele
põlvedele.,,Va- mid suurimaks eesti korporatsioi-
522 liikmega. Rotahised fc-fcyiil^
tdtäkse Eesti llpy^^a^
— on seega 160 kilo, kahe paraja
mehe kaal. Keda nüüd see statis­tika
veel edasi huvitab, tarvitseb
korrutada 3Ö00-ga ja „Vaba Eest­lase'*
kaal algusest tänaseni ongi
käes. Sealt võib siis edasi arvuta-da,
kui palju Unnuhaavleid või
püssikuule sellest tmast saaks jne.
Ajalehe kaal ja tina kogus (Kui
palju tma tarvitati Vabadussõjas?)
ei tule siiski arvesse ajalehe väär-
^ o n t e h m l ^
tod lung^mon^^^^ ilmuvad pi" korda nädalas ilmuvas ajaldies tes, parlamentides, omavalitsuste
devalt ^arntruiüs, m ^ s a a me ^ ühiskdmias eSsinevaid juhtimisel, ühistegeHkes ettevõte TuteV
miusteda,^et^need^aja^^ tes, sõjaväe juhtkomias,põUünia. '
Roota nigütmargatovalt^^su^ mädaMelii- janduses, teadusmeestena ülikooli^ Eelmise nädala alul toimus Toronto Eesti Seltsi kokkutulekul nõu- tuse hmdamisel. Ajalehel on oma
toetussimimasid, miHede ar^aami- tedes. des jne Süa kmdüsid nimed nasu pidamme tuleva aastase Eesti Vabariigi 66. aastapäeva aktuse kor- vaimne kaal: kui ausalt ja mitme-sd
nende välJMndmin^^ v^e-^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ * s , , r _ _ _ « . s ^ ^ — I - L ^ . _ .«^
mait praegusel k i ^ muutuks Kui ^,Vaba
JküsitaVaks. number astub
siis iaflumid toi»^^^
tuttavas ülikooli Con^ se eelolev aasta Eesti lipti aastaks.
s*üehe edu ja menu i>eitiib meie toeS"liägrte 1 S l °šeda f " ^ ' R * ! ' ' ^ ! " » ^ teiste iUiõpUas- vStud^Irf S e f £ Sellekohases kavas esimsvad
' „Vabä I.: Eestlase" / Mmetus^ . ja
on veendunud, et nen-jad
oma tööd sdles lootuses, et ^^^ir^V ' T ^ " Z 7 S* 26. veebr. keU 3 pX eelmisist aas- Upu 100. aastapäev, siis kuuhitatak-viMjaaniijaa^
m vemaunuii,^^ eesti iihfiskond annab a j a l e h d e ^ ? ' , , ^ ^ taist tuttavas Toronto ülikoöU Con-
^ ^ o l t ^ ä l j ^ ^ vocationHaU'is.Aküisonjuba^^
teenimises, niis d lase ennast mõ-skautlike
noorte poolt lippude sis- skau^d-gaidid, kasutades
selwmisega. mis jäävad tavafcoha- lavastuses 24 lippu.
oma
Mitte kaugel sellest vanuse-ar-vust,
3000-st, jiist ajalehe pealkirja
all on ka tema deklaratsioon —
mis ta on ja i kellele ta on mõel­dud.
„Vaba Eestlane" on VABADE
.. , ^ „..^ „ „t,,„,,,i„„ sete HÄÄLEKANDJA.
sdrtorite ImWdest.^E^ latkus nüiirt h
MnnS S T S S ^ ®^ eesttase üldhuvid t=«.t«™«d
liS S T T ^
Meie va teisele Witpselev® ai- 3 g £ ^ , ^ mUmele gtf ^ ü k s a Ä . M a ^ ^ ^ kümne kahe aasta jooksul on tee-
4^^r,Jv«i ^7„^^„ eesnireeise ajamrianuuse toetusel, maale. - peab kone Reet Marten-Sehr mmMi mida irmnitfltntsA T^^ASH ^U,.A ^^J»-
Eesti Upu lÖOv aastapäeva auks ka tatak^^ ei ole oma eestlusest loobunud, kes
sesaaU dekoreerida seekord roh- i^^valt on tulised Eesti maa ja
rahva saatuse küsimuses, kellele
eestluse on tähtsamad
gatusde oma toetuse^ Kui „Vaba
Eesüane** neid üldhuvisid Ja üld.
suse seisukohti ka tulevikitis hin­dab,
siis tsUdab ta mdeiihiskon-
Dias endale võetud vastutusrikka
enti niõjuv ja olulme
osa on
iisval a
Kokku pääses vabasse maailma
195 Totalust. Teagi tekkisid koondi­sed
Iteotsis (1945. a.) Saksamaal
1946. a.) j a konvent Saksamaal
Erlangenis (1948. a.). ülemeremaa-mida
kinnitatakse lEesti nitud seda sihti.
&6H
ja aktusekõne peab ESTO.^^^^^^ Ajatehe suunda hoiavad ja kujun-komitee
esimees Toomas Metsao Tavakohane järeHstumine on jäi- davad need hümesed, kes ajaU-la.
le ühiselt korraldatud Eesti Maja te „teevad" Nendest oleneb ka
Järgnev kontsertosa on alles ku- Juhatusega. Seekord seUele sisse- usaldus ja koostöö laiate ja aja-cmaa-
.„_„^isei seUe juhiks on T. E . P*^^" vabatahtlike an^ fehe vahel. „Vaba Eestlane" on
desse asudes alustatrkoiplRotaUa j;;^^^^^^^
^ organiseerimisega, tegevust alusta- kulud. poolest, teenides ühe generatsioo-de
ametlike. esindajate vastuvõ^ sid koondisecf ühendriikides^Si. Teada on, et üheks esmejaks on
S S " o n Ä
^ • ,. ^. ' i_r_ mistlemme nmff veel selsmmflitii-kub
sünnipäeva puhul presidendi- 1953. a.
le lõunasöögi. Sünnipäeva puhul
kutsutakse
500 presidendi .„ „_„
Tfliatimflvflr esindab RötaHa liikmeskond D M seotud^^^^^ , ^^ ^^ , ^
Sünnipäeva puhul annab Soome re,arh^^^ õigusteadlasi kontsertkava lõplikult Mndlaks te-pc^
ti j a teiegraafivalitsus välj^
mängivad j a laulavad hommiku- postniargi Mauno Köivisto port- letea?llasi jne.^ y^esti ümber ja mõne nädala pä-äratuseks-
presidendi i lossi: õuel. reega^ mille v^tuseks on 1.30 gutseb me^^^ au:vukais rahvuslikes rast teatakse kuidas ta on selle l a -
'Ehnelõuna oa^yärutud-Mäb • •
:HELSINCH, ^ m- eel­oleval
ncwemtirikuul suur pidu­päev:
nende president Mauno Koi-visto
saab 25. novembril 60-a:astä-seks.
Puhkpilliorkester
& 0 4 I I M M t n > < H n » 0 « S O « l » 0 4 B » 0 4 K M K H » a ^ O ( H X I ] H > 4 B f r<MM
/ ?irskemad ut^ed loet»
.VABA B E S n ^ EW
tellijaid — eyiti neid paljusid, kes
„Vaba Eestlast" loevad juba esi­mesest
numbrist alates. Vabade
eestlaste hääl — jäägu see kestma
ja kostma vee! kauaks!
f
i
t
Nr. 79
VALVi
NÄDALI
29. ja 30. okt.
dr. R. Vanasc
5* }a 6. nov.
dr. T.SauksJ
Eesti lippui
fuluõhtu
Läinud laupäev
Võitlejate ühingi
suures saalis orj
sa iseloomuga tui
märgüts oli EST{
sioonile kaasa,
tahetakse ESTOl
rongkäiku Eesti
eriti väi'viküllasej
Ligemale 20,0 kü)
selt istekohad; ki
Vabadusristi kay^
abikaasaga, lii
ESTO-84 peakomi
teised liputoimkoj
med.
õhtu avas T.l
R. Moks, rõhutal
sust, mille puhasj
lippude muretsen!
oli tuluõhtu isel(
nejad, peale ühe
oma honorari l i i
seks. Sama tegi
se korraldajana!
Ants Vomm. Kuni
süs organisatsiooij
lased omandasid
kellelegi polnud
seid.
Kavalises osas
Sepp ja Aino
„01eksin laululine
üleval kambris s|
solistina laulis
le", Aino Tera
Andres Raudsepi
le, klaverisaatjakl
õhtu teadustajaki
Peale kava T.1
Tamre tänas kõj
si<l oma rahvuslij
kunstilise talenc
mes meenutades
me siin kaugel
Austati pn
Reagani asj
etnilištes ki
President Reagl
Ustes küsimustes|
auks toimus vast
mate kodus Sant]
fomias, millest
lalise osavÕttis.
histati ka aukül^
Kokkusaamisele
saadik New Zeal
kelle- abikaasa oj
Trambiay määral
tosse), Leedu m^
dusvõitieja Simas
Dutton Hanriafoi
Alexiev Rand m
leedulaste organil
leedu komponist^
kunstnikke. Eestil
tud koosviibimise]
Piirisild. Juubilai
nesid leedu orga^
tide poolt. Linas
ki austavate kõne|
liselt esile Balti
oli oluline tema k<|
gesse Majja.
ilmus Valeri
Kimberg-Ki
värsikogu
Väga maitseka]
mus Valeria Kiml
letuskogu,,Pilve
rir*. Raamatu^ kai
nid on autori veni]|
Leelt, trükitud t J
vitoonis poolvalgej
on raamatu väli]
väga maitsekaks
Kogus on viis ta
kirjad iseloomusi
väljend\atud tunde]
ma; „Õn kevadet
nana voogab niit*]
leheke loendab
põllud" ja „Val?
kokku 52 luuletust
Valeria Kimbei
varem, ilmunud r|
lapsed" (1966).