1983-10-27-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 27. ' 3— Thursday, October 27,1983 LL 7
sm
UySjeRcilivysIcain©'"
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas
uues (nr. 73, 1983) numbris on
avaldatud Toronto eesti ühiskonda
kommenteeriv „Aui^amba^ ehitajad",
A. Salumetsa „Vaba maailm*
V„president Ronald Reagani
läkitus ja „Balti Vabaduspäev
1983*', millega koos tõstetakse esile
Balti Vabadusliidu edukat tööd,
„Balti küsimused UN-is", J . Nõgese
„Toronto kaja", -J. Adila „15. a.
„Praha kevadest", J . Uulu„Pääst-ke
meie „seitsmes suurriik"!, „Sta-lin
alustas sõia", L. Raimeti „Süs-teem
saatanluse alustel", V. Aasmäe
„KGB abistab", A.Järviku
„Kuklalask kultuurma^ümale", Js.
Uu. „Vastu uutele konverentsidele"
ja „Orjaaeg kummitab".
Neli iHidBteost Austraaliast
Austraalia eesfl auforite käibelelaskmist
18. septembrU foimiis %dneys ,,Caniivale" pidustuste raamides
Eesti Majas raamatunäitus ja Austraalias elunevate eesti autorite uusimate
tööde käibelela!skmisetseremooma.
õhtupooliku avas New South
Wales'i osariigi riikliku raamatukogu
juhataja Baiba Berzms (kelle
vanaisa Ernest Feldsbergs oli Tartu
ülikooli kreeka kunsti professor
ja muuseumi juhataja), kes soovitas
ka eestialaseid materjale sel-^
les Austraalia ajaloole pühendatud
raamatukogus talletada.
Edasi Silvia Luige-Kuriste käsitles
Leonit Tretfi piibliainelist
ballaadidekogu „Laterna mägica",
Lydia ning Leonid Tretfi toimetatud
mälestusteost hiljuti lahkunud
hejikuhstniku Meta Pruuli
kohta ning Peeter Lindsaare kahe-
'teistkümnendat ja parimat teost
ANDRES OLVET, L L B .
Adyokaat-notar
lBlgel®v?, Hendy, Shirer ^. UÄdvi
7§9 Don Mills Ri.
Tel. 429-3110
kodus 699-2395
Kunstnik Arville Puström-Uus on korduvalt toonud oma kujutavkunstilise loomingu Toronto eestlastele
imetletavaks; PilcUl kunstnik omsi ateljees ühie mere niotiiviiise töö
•Uys
I irrjTHffliTiigi
mu KuysKNi
ADVOKAAT — NOTAR
1 FlUst Canadian Placd, Ste.
Tel. kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
miili
ADO PARK. Q.C.
METHERINGTONI, FALLIS
Mitmel siigisel on Arvule^ Puström-
Uus tuhiud Torontosse oma
iseseisva kulalisnäitusega, et siinse
eesti ühiskonna kunstisõpradele
oma kujutavkunstilist loomüigut
tutvustada. See on aastaid olnud
oodatud sündmuseks, kuna ta töid
on väga sööjalt vastu võetud ja
need on tee leidnud paljudesse eesti
kodudesse i lu toojaina.
Tänavusel näitusel Eesti Maja
väikses saalis oli välja pandud 48
erisuurusega õlimaali väga tugevas
ja eešüaste maitsele mõneti võõras
raamistuses. Kunstnikule omane
koloriidiküllasus ja eriti lülede
rohkus jättis esimesel pugul väga
meeldiva mulje.
A. Pusfröm-Uusj näitused on alati
temaatilisteks gruppideks jagunevad,
ehkki mõne puhul on ühest
grupist teise ülemineku joon märkamatu.
Ea seekordne"" oli kolme
suurema teemagrupi siidamikuga.
Suuremaks grupiks olid maastikud;
soojatoonüised ja tundelised kodumaised
maastikud valminud viljapõldudega
või siis Eesti linnade
vaated, mis eestlaste vanemale
gerieratsioonüe pn südamelähedaseks
sidemeks mälestuste kodumaaga;
Teine grupp oMd lilled. Needki
meie rahvale lähedasemad kullerkupud,
karücakrad, rukkilüled^ sirelid,
kas väiksemais või suuremais
kogumeis. Nendega ilutsemine
näib olevat kunstnikule eneselegi
südameasjaks, muutes neid
lõuendü elavaiks ja säravaiks.
Kolmas omaette grupp olid nie-remaalid,
nii tormüised voogavad
merevaated vihaste lainetega, aga
ka vaiksed tasased veepinnad lille-liste
randadega. A. Puström-Uus
on kahe tuntud ameerika kunstniku
stuudios õppinud meremaalimist
ja esitatud tööd näitasid l^uidas ta
mere ,,hinge" on tundma Õppinud.
Aga A. Puström-Uus on õppinud
mitmel pool ja olnud ise koolis
kunstiõpetajaks. Pikk kunstiõpingute
tee ja aastate kogemused oii
andnud talle võime looduse üu nägemiseks
j[a käe nähtu jäädvusta^
miseks realistlikus, mõneti romantilise
varjundiga väljen(iuslaadis,
millist tundeküllust vaatajagi ta-
,,Kannatuštee".
itaalia kirjanik Pino Bosi rõhutas
kui tähtis on üksikisiku vormimisel
tema tagapõhja kultuur,
mida kannavad edasi Mr-jstnikud
ja näis mõistvat meie kultuuri-probleeme,
kuna me ei saa uut
jõudu ning värskendust kodumaalt.
Macquarie ülikooli saksa keele
professor ning hüjutise vähemusrahvuste
koolide kohta teostanud
uurimuse autor Marlene Norst andis
kiitva hinnangu eesti keeleteadlase
Winifred Oseri ja õppekavade
eksperdi Tiiu Salasoo
koostatud õpikust, ja kassettidest
koosnevatele eesti keele õppevahenditele
„Eesti keel algajatele —
Estonian for Beginners". Ta tõstis;
esüe, et vaatamata riiklikule
toetusele, sai projekt teoks ainult
13 isiku vabatahtliku töö abil, kes
tahtsid midagi anda teistele — - j a
ütles, et kui tema oleks õpiku ristiema,
siis paneks ta' selle nmeks
„Lootus". õhtu korraldaja Valdemar
Vilder tutvustas kakskeelset
Melbourne'is ^ihnuma hakanud
noorteajakirja „Elagul"
Vaheajale järgnes kirjandusõhtu
Gustav SuitsulOO. sünnipäeva tähistamiseks,
kus lühidalt kõneles
Sydney ülikooli professor Gero
von Wilpert ja prof. Suitsu endine
õpilane^ kirjandusteadl^e Winifred
Oser esitas põhjaliku mälestusliku
ettekande, õhtu sisustamisele
aitasid kaasa Leo Karlöv,
Maret Oser, Olav PiMak, Pille Pü-vendi,
Tna Raudma, Ilmar Tooming,
kui kä Austraalia teatris lavastajana
tuntud Aarne Neeme.
Advd^ka&did-notaiTEd
3^5 Bay. St, Snlte 401. 363-44§l
õhtuti 447-2017 või 929-3425 A R / T I D
TÕNU TOOMI
B.A»Sc.B'LLBo
ADVOKAAT — NOTAE
YoFkdale Place, 1 Yorkdale
Snite 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
ELEKTRI
HaIHng 762-919®
yteentsnr.E
QOBH
VABA EESTLANi
TOIMETUS l A TAHT
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—S-ni
Toimetaja H . Oja kodune
tel. 481-531Ö
TdefoEiid: toimetus 444-4823
Mtus 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üjis toll ühel veerul:
kuulutuste küljel H75
tökstis ...........
esiküljel- .....
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l l - n i.
$5.50
Leida Marley 223-(
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Hans Mihkelson on sündinud 4.
oktoobril 1903 Kölga-Jaanis. Tema
vanemate südamesooviks oli poja
edasijõudmine hariduse teedel.
Juubilar siirdus Tartusse, Aleksandri
Gümnaasiumisse, lõpetades
selle 1922. a: tartu ülikooli majari-dusteaduskoiina
lõpetas ta 1926. a.
Pärast iüitoli lõpetamist, a^^
tas tööd Esimeses Laenu-Hoiu
Ühingus. Järgnevalt algas pikk teenistusaeg
E,K.Ü.,,Poštiniehe"pe-reSj^
jõudes seal ärijuhi positsioo-nüe,
SeJJes tÖös rakendas ta
oma võimeid ja oskusi eriti aega^
del, mü üldine majanduskrüs ka
„Postimehele*' oma mõju avaldas.
Enamlaste okupatsiooni ajal tuli
Hans Mihkelsonil oma kohast loobuda,
olles ajutiselt „Postimehe'•
raamatukaupluses raamatupida^
•jakS;-^-'
Juubüar on töötanud ka Tartu
ülikoolis; Ajal, mü Jaan Tõnisson
valiti ülikooli ühistegevuse professoriks
j oli Hans Mihkelson tema
assistendiks;
Raskete aegade saabudes osutus
juubüärü võimalus Eootsi kaudu
Austraaliasse asuda.
Temalj kui põllumehe ;poial ja
majandusteadlasel oli kindel tahe
ka raskeil pagulusaastail oma elu
korraldada iseseisvalt. Tal õnnestus
Austraalias Queker Hülls kanafarmi
asutamine, m^^ oli küllaltki,
tasuv. Aastate järele võeti maaalast
suuröm osa kodlihoonete alla.
Juubüarüe jäid vaid majad, mis
sundis teda eratöödeie asuma.
Tema kodu on seal olnud kaasmaalaste
kogtmemiskohaksV eriti
Eesti üliõpüäste Seitsi liikmetele
Sydneys ja ümbruses.
Juubilar oli Eestis ka. noorsootöö
alal tegev. Aastaü, mil Eestis
skautlus ja gaidlus õitses, valiti ta
Tartu skautide sõprade seltsi juhatusse
--.laekurina.
Nüüd Austraalias oh ta jälle
ühenduses eesti ajakirjandusega,
olles ajalehe „Meie Kodu" toimetuse
koUieegiumi lüge.
Juubilari suure tähtpäeva puhul
kõik tema sobrad ja kaaslased, kus
keegi neist asub, saadavad temale
ja tema perele südamlikke õnnitlusi...
•••
MÄRCUS VAN STEEN
OrCHmOPRACTie
212 Binnick CP.
Ta 489-0562
JOHN E. SOOSAAR
:. Oi Ai'.
Ayc.,Stc.l?02
toirceto, Ont M5H 3M7
EfMWiE&B
KINDLUSTUSTEKS
LATERÄCO.
Ltd.
1482 Bathmrst st, 4 kord
(Baümrst---St. aak)
Tdefon koEitoris 653-7815
653-7816
(Canadian Seene) p- Inglise kuninga
pere sugulus sakslastega
mõjustas esimeste .sakslaste üm-herasumist
Ülem-Eanadasse. George
II, Inglismaa kunmgas Ameerika
revolutsiooni aästaü, oli samaaegselt
ka Hannoveri vürst ning
tal oli lähedasi sugulasi teiste Saksa
kunmgrükide valitsejate seas.
Selle tõttu võtsidki mitmed sakslased
Hannoverist, Hessenist ja mujalt
Saksamaalt osa Põhja-Amee-rika
sõdadest, võideldes inglaste
John Graves Simcoe, esimene
Ülem Kanada kuberner-leitnant
võttis osa ka sõjas^ ning oli teadlik
sakslaste vaprusest sõduritena
ja asunikena. Kuninganna rügemendi
komandörina, veetis Simcoe
ühe talve Philadelphias, kus ta nägi
Oöia: sumaga niülised olid sakslastest
luterlased talupojad ja kui
hästi nad oskasid põldu harida.
Tulnud tagasi Kanadasse mõistis
ta, et nüsuguseid asunikke oli süa
vaja, kes oskavad uut maad põldudeks
teha.
; V
TALLINN — Harva nähtavat
külalist nähti Eesti rannikul: pea-
|ü 3,5-meetriline m'5Ögakala aeti
lainetega Saaremaa rännavette.
Tassi teadeteagentuuri teatel oli
kala murdnud oma mõõga. .^M
gakala eksimine nii põhjapoolseis-se
laiuskraadidesse on nõukogude
teadlaste arvates äärmiselt harukordne.
Tavaliselt elab mõõgakala
troopikavetes. Kuid mingu viisil
on kala suunavaist saanud vigastada.
Erakordse sooja suVe tõttu
on see võinud meelitada kala eksiteele.
Selliseid
teadus ennegi. .
>e oli eriergüine vaHtseja.
Veebruaris 1793. aastal sõitis ta
Niagara poolsaare kaudu Detroiti,
mis kuulus töUal Ülem-Kanadale.
Ta läks mööda suurt jõeorgu, pannes
jõele nimeks Thame^ Ta määras
ka uue linna asukoha, andes
uuele keskusele nimeks London.
Ta kirjeldas seda maad laialdase
tasandikuna, kus kasvasid suured
tammed ja kastanipuud. Siin' oü
väga vähe metsaalust võsastikku.
Oma vaimusilmis nägi Simcoe sün
tasandikul elamas rikast. talurahvast,
kes võiks toita Uüs-Loiidoni
linna. Linn OÜ mõeldud^ü^^
nada pealinnaks. Teostamaks onia
unistusi saatis ta oma rügemendi
maanteed ehitama Thames'! orgu,
Ta lasi maa ära mõõta ning jagas
seda oitia ohvitseridele, kelledest
mitmed olid sakslased.
Simcoe oli teinud ka kavandeid
rajoonile, mis asus põhja pool ajutisest
pealinnast, York'is, tänapäeva
Toronto. Ta lasi ehitada maantee
pohja suunas Simcoe järveni,
mille ta oli; nimetanud oma isa
järgi. Ta isa oli juhatanud inglise
laevastikku mööda Št. Lawrence
jõge Quebec'i 1759; aastal. Maanteele
pandi nimi Yonge Street, tolleaegse
briti sõjaministri auks.
Rajooni esimesed asukad olid 33
saksa perekonda, keda oli süa toonud
William von Moll Berczy.B. oli
mitmekülgne seikleja, kes jättis
permanentse jälje meie provintsile.
Berczy sündis Saksonis 1748.
aastal ning sai oma hariduse Leipzigis
ja Jenas. Aastal 1790 ta läks
Londonisse, kus ta sai tööd Asumaade
kompaniis selletõttu, e!t ta
meelitaks saksa asukaid Põhja-
Ameerikasse. Alguses pidid need
33 saksa perekonda mmema New
Yorki Genešee Orgu. Kuid nad
said teada, et seal saanuks ainult
üürida maad ja mitte osta, siis
neid meelitati Ülem-Kanadasse, kus
igale perele lubati. 200 aakrit. Aastal
1794 tulid nad Kanadasse ja
asustasid maa-ala, mis jäi Yorkist
kirdesse, kus tänapäeval asub
IV arkhami linn.
Asustuse keskus oH Doni jõef
German Müls'ü (saksa veski),
Süa ehitati saeyeski, pruulikoda,
Jahuveskija sepikoda. Nü nagu
tüiti juhtub OÜd mitmed asukad
käsitöölised, kel; pöhmd õiget ettekujutust
raskustest, mis kaasnevad
uue maa rajamisega. Mõned
muutusid araks ning lahkusid, kaasaarvatud
Berczy jse, kel oU rahapuudus
kätte jõudnud. Sellest hoolimata
oU see tollal üks edukamaid
asustusi. Sellest on jäänud
püöiv mälestis Eckhardfi talu näol.
Ecfchardfi talu, Unionvülest põhjapool,
ehitati 1794. aastal ning on
üks vanimaid elamuid terves rü-
•gis. ^ •
Berczy läks Montreaü ning hakkas
kunstnikuks. Tema töödel on
küllaltki suur ajalooHne ja kunstiline
väärtus. Tema portree suurest
mbhawki juhist, Brantist, ripub
Riikükus Galeriis Ottawas. Tema
teiste teoste hulka kuuluvad mitmed
stseenid uustulnukate elust
Ülem-Kanadas. Ta suri 1812. aastal
New Yorgis.
Ta poeg, WiUiam Brent Berczy,
oU Toronto postmeister aastast
1840 kuni 1852.
kriiskasuks
vodkak
Näidates pma protestivaimu N .
Liidu vastu allatulistatud Lõuna-
Korea reisilennuki pärast, on Bostoni
elanikud meeleavaldusü valanud
maha vene vodkat. Samas on
tõusnud tellimised Finlandia vodkale.
Härnald Toomsalu 60
Tuntud Hamiltoni seltskonnategelane
Härnald Toomsalu tähistas
8. oktoobril oma 60. sünnipäeva.
Juubüar on sündmud 1923. a. Pärnus,
kus sai ka oma algh^aridusei
Sõja puhkemisel tuH tal õpmgud
kodumaal katkestada, müliseid ta
hüjem jätkas Saksamaal ja Kanadas.
1943. a. mobüisatsiooiiiga
määrati ta firma , „Espenlaub**
juurde, mülega koos lahkus kodu-^
maalt. PÕgenikupäevad veetis ta
Saksamaal Hanau laagris, oUes
seal tegev laulukooris ja rahvatantsu
rühmas kuni Kanadasse sürdu-misem
1948. aastal.
Töötas lepingu alusel esiteks Ha-müton
C!otton Co. juures kuni saavutas
tehniüse kavandaja elukutse,
millisel'alal töötab tänaseni. 1950.
aastal abiellus Regina Aarlahfiga
ja asutas oma alaüse kodu Hamü-tonis
Oma vaba aja ön juubilar pühendanud
täielikult seltskondlikule tegevusele,
olles HamÜtoni rahvatantsu
hingeks" 1949. aastast alates.
On ohiud Hamiltoni Eesti Seltsi
laekuriks 5 aastat, Skaudisõp-rade
Seltsi esimeheks 10 aastat.
Sihtasutis Seedrioru juhatuses 3
aastat abiesimehena.
H. Toomsalu on lavastanud mitmeid
suuri rahvatantsu põimikuid:
,,Kui süttivad jaaniöö |;uled" ja
„Kui Kuiigla rahvas" jSeedriom
suvistel pidustustel. Kanada 100.
aasta juubeli puhul 1967. lavastas
ta Hamiltonis „Kesksuve öö", mis
oli peamiselt mõeldud kanadalas-tele
meie kultuuri tutvustamiseks.
Rahvatantsu rühma juhina ou ta
viinud Hamütoni rahvatantJ ijad
Newfoundlandi rahvuste piduiitus-tele
ja Galgaris — Banffis peetud
Balti päevadele.
Juubüar oH 1972. a. Ü.E.P. val-gušpeo
lasterühmade üldjuht. Tä
on ohiud tänaseni ülemaailmse
Eesti Rahvatäntsujuhtide Koondise
esimeheks alates 1972. aastast. Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas ju-hatuselüge
seUe asutamisest peale,
mis on edasi kandunud ka ESTO-84
juhatuslükmeks olemiseni. Ta on
praegu ESTO-84 võimlemise ja
rahvatantsu lavastuse „ E s t o V i sion"
peakorraldaja, samal ajal ka
rahvatantsu osa üldjuht.
H. Toomsalu on tege\^ ka mitme-kultuuri
alal, tuvustad^s kmada-lastele
meie rahvuskultuuri. Ta on
olnud 10 aastat Hafnütoni Rahvakunsti
Nõukogus laekuriks ja praegu
üheks abiesimeheks.
Hamiltoni skautHkud noored, suur
rahvatantsijate pere ja paljud teised
soovivad juubüarüe palju õnne,
tervist ja energiat senise vUja-ka
töö jätkamiseks, •
A. Himma
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831027 |
Description
| Title | 1983-10-27-07 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 27. ' 3— Thursday, October 27,1983 LL 7 sm UySjeRcilivysIcain©'" Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas uues (nr. 73, 1983) numbris on avaldatud Toronto eesti ühiskonda kommenteeriv „Aui^amba^ ehitajad", A. Salumetsa „Vaba maailm* V„president Ronald Reagani läkitus ja „Balti Vabaduspäev 1983*', millega koos tõstetakse esile Balti Vabadusliidu edukat tööd, „Balti küsimused UN-is", J . Nõgese „Toronto kaja", -J. Adila „15. a. „Praha kevadest", J . Uulu„Pääst-ke meie „seitsmes suurriik"!, „Sta-lin alustas sõia", L. Raimeti „Süs-teem saatanluse alustel", V. Aasmäe „KGB abistab", A.Järviku „Kuklalask kultuurma^ümale", Js. Uu. „Vastu uutele konverentsidele" ja „Orjaaeg kummitab". Neli iHidBteost Austraaliast Austraalia eesfl auforite käibelelaskmist 18. septembrU foimiis %dneys ,,Caniivale" pidustuste raamides Eesti Majas raamatunäitus ja Austraalias elunevate eesti autorite uusimate tööde käibelela!skmisetseremooma. õhtupooliku avas New South Wales'i osariigi riikliku raamatukogu juhataja Baiba Berzms (kelle vanaisa Ernest Feldsbergs oli Tartu ülikooli kreeka kunsti professor ja muuseumi juhataja), kes soovitas ka eestialaseid materjale sel-^ les Austraalia ajaloole pühendatud raamatukogus talletada. Edasi Silvia Luige-Kuriste käsitles Leonit Tretfi piibliainelist ballaadidekogu „Laterna mägica", Lydia ning Leonid Tretfi toimetatud mälestusteost hiljuti lahkunud hejikuhstniku Meta Pruuli kohta ning Peeter Lindsaare kahe- 'teistkümnendat ja parimat teost ANDRES OLVET, L L B . Adyokaat-notar lBlgel®v?, Hendy, Shirer ^. UÄdvi 7§9 Don Mills Ri. Tel. 429-3110 kodus 699-2395 Kunstnik Arville Puström-Uus on korduvalt toonud oma kujutavkunstilise loomingu Toronto eestlastele imetletavaks; PilcUl kunstnik omsi ateljees ühie mere niotiiviiise töö •Uys I irrjTHffliTiigi mu KuysKNi ADVOKAAT — NOTAR 1 FlUst Canadian Placd, Ste. Tel. kontoris 363-0073 kodus 360-8776 IGAL ALAL miili ADO PARK. Q.C. METHERINGTONI, FALLIS Mitmel siigisel on Arvule^ Puström- Uus tuhiud Torontosse oma iseseisva kulalisnäitusega, et siinse eesti ühiskonna kunstisõpradele oma kujutavkunstilist loomüigut tutvustada. See on aastaid olnud oodatud sündmuseks, kuna ta töid on väga sööjalt vastu võetud ja need on tee leidnud paljudesse eesti kodudesse i lu toojaina. Tänavusel näitusel Eesti Maja väikses saalis oli välja pandud 48 erisuurusega õlimaali väga tugevas ja eešüaste maitsele mõneti võõras raamistuses. Kunstnikule omane koloriidiküllasus ja eriti lülede rohkus jättis esimesel pugul väga meeldiva mulje. A. Pusfröm-Uusj näitused on alati temaatilisteks gruppideks jagunevad, ehkki mõne puhul on ühest grupist teise ülemineku joon märkamatu. Ea seekordne"" oli kolme suurema teemagrupi siidamikuga. Suuremaks grupiks olid maastikud; soojatoonüised ja tundelised kodumaised maastikud valminud viljapõldudega või siis Eesti linnade vaated, mis eestlaste vanemale gerieratsioonüe pn südamelähedaseks sidemeks mälestuste kodumaaga; Teine grupp oMd lilled. Needki meie rahvale lähedasemad kullerkupud, karücakrad, rukkilüled^ sirelid, kas väiksemais või suuremais kogumeis. Nendega ilutsemine näib olevat kunstnikule eneselegi südameasjaks, muutes neid lõuendü elavaiks ja säravaiks. Kolmas omaette grupp olid nie-remaalid, nii tormüised voogavad merevaated vihaste lainetega, aga ka vaiksed tasased veepinnad lille-liste randadega. A. Puström-Uus on kahe tuntud ameerika kunstniku stuudios õppinud meremaalimist ja esitatud tööd näitasid l^uidas ta mere ,,hinge" on tundma Õppinud. Aga A. Puström-Uus on õppinud mitmel pool ja olnud ise koolis kunstiõpetajaks. Pikk kunstiõpingute tee ja aastate kogemused oii andnud talle võime looduse üu nägemiseks j[a käe nähtu jäädvusta^ miseks realistlikus, mõneti romantilise varjundiga väljen(iuslaadis, millist tundeküllust vaatajagi ta- ,,Kannatuštee". itaalia kirjanik Pino Bosi rõhutas kui tähtis on üksikisiku vormimisel tema tagapõhja kultuur, mida kannavad edasi Mr-jstnikud ja näis mõistvat meie kultuuri-probleeme, kuna me ei saa uut jõudu ning värskendust kodumaalt. Macquarie ülikooli saksa keele professor ning hüjutise vähemusrahvuste koolide kohta teostanud uurimuse autor Marlene Norst andis kiitva hinnangu eesti keeleteadlase Winifred Oseri ja õppekavade eksperdi Tiiu Salasoo koostatud õpikust, ja kassettidest koosnevatele eesti keele õppevahenditele „Eesti keel algajatele — Estonian for Beginners". Ta tõstis; esüe, et vaatamata riiklikule toetusele, sai projekt teoks ainult 13 isiku vabatahtliku töö abil, kes tahtsid midagi anda teistele — - j a ütles, et kui tema oleks õpiku ristiema, siis paneks ta' selle nmeks „Lootus". õhtu korraldaja Valdemar Vilder tutvustas kakskeelset Melbourne'is ^ihnuma hakanud noorteajakirja „Elagul" Vaheajale järgnes kirjandusõhtu Gustav SuitsulOO. sünnipäeva tähistamiseks, kus lühidalt kõneles Sydney ülikooli professor Gero von Wilpert ja prof. Suitsu endine õpilane^ kirjandusteadl^e Winifred Oser esitas põhjaliku mälestusliku ettekande, õhtu sisustamisele aitasid kaasa Leo Karlöv, Maret Oser, Olav PiMak, Pille Pü-vendi, Tna Raudma, Ilmar Tooming, kui kä Austraalia teatris lavastajana tuntud Aarne Neeme. Advd^ka&did-notaiTEd 3^5 Bay. St, Snlte 401. 363-44§l õhtuti 447-2017 või 929-3425 A R / T I D TÕNU TOOMI B.A»Sc.B'LLBo ADVOKAAT — NOTAE YoFkdale Place, 1 Yorkdale Snite 207 Toronto, Ont. M6A 3A1 Telefon 789-7579 kodus 762-2367 ELEKTRI HaIHng 762-919® yteentsnr.E QOBH VABA EESTLANi TOIMETUS l A TAHT avatud esmaspäevast reedeni kella 9—S-ni Toimetaja H . Oja kodune tel. 481-531Ö TdefoEiid: toimetus 444-4823 Mtus 444-4832 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. üjis toll ühel veerul: kuulutuste küljel H75 tökstis ........... esiküljel- ..... nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella l l - n i ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella l l - n i. $5.50 Leida Marley 223-( Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 Hans Mihkelson on sündinud 4. oktoobril 1903 Kölga-Jaanis. Tema vanemate südamesooviks oli poja edasijõudmine hariduse teedel. Juubilar siirdus Tartusse, Aleksandri Gümnaasiumisse, lõpetades selle 1922. a: tartu ülikooli majari-dusteaduskoiina lõpetas ta 1926. a. Pärast iüitoli lõpetamist, a^^ tas tööd Esimeses Laenu-Hoiu Ühingus. Järgnevalt algas pikk teenistusaeg E,K.Ü.,,Poštiniehe"pe-reSj^ jõudes seal ärijuhi positsioo-nüe, SeJJes tÖös rakendas ta oma võimeid ja oskusi eriti aega^ del, mü üldine majanduskrüs ka „Postimehele*' oma mõju avaldas. Enamlaste okupatsiooni ajal tuli Hans Mihkelsonil oma kohast loobuda, olles ajutiselt „Postimehe'• raamatukaupluses raamatupida^ •jakS;-^-' Juubüar on töötanud ka Tartu ülikoolis; Ajal, mü Jaan Tõnisson valiti ülikooli ühistegevuse professoriks j oli Hans Mihkelson tema assistendiks; Raskete aegade saabudes osutus juubüärü võimalus Eootsi kaudu Austraaliasse asuda. Temalj kui põllumehe ;poial ja majandusteadlasel oli kindel tahe ka raskeil pagulusaastail oma elu korraldada iseseisvalt. Tal õnnestus Austraalias Queker Hülls kanafarmi asutamine, m^^ oli küllaltki, tasuv. Aastate järele võeti maaalast suuröm osa kodlihoonete alla. Juubüarüe jäid vaid majad, mis sundis teda eratöödeie asuma. Tema kodu on seal olnud kaasmaalaste kogtmemiskohaksV eriti Eesti üliõpüäste Seitsi liikmetele Sydneys ja ümbruses. Juubilar oli Eestis ka. noorsootöö alal tegev. Aastaü, mil Eestis skautlus ja gaidlus õitses, valiti ta Tartu skautide sõprade seltsi juhatusse --.laekurina. Nüüd Austraalias oh ta jälle ühenduses eesti ajakirjandusega, olles ajalehe „Meie Kodu" toimetuse koUieegiumi lüge. Juubilari suure tähtpäeva puhul kõik tema sobrad ja kaaslased, kus keegi neist asub, saadavad temale ja tema perele südamlikke õnnitlusi... ••• MÄRCUS VAN STEEN OrCHmOPRACTie 212 Binnick CP. Ta 489-0562 JOHN E. SOOSAAR :. Oi Ai'. Ayc.,Stc.l?02 toirceto, Ont M5H 3M7 EfMWiE&B KINDLUSTUSTEKS LATERÄCO. Ltd. 1482 Bathmrst st, 4 kord (Baümrst---St. aak) Tdefon koEitoris 653-7815 653-7816 (Canadian Seene) p- Inglise kuninga pere sugulus sakslastega mõjustas esimeste .sakslaste üm-herasumist Ülem-Eanadasse. George II, Inglismaa kunmgas Ameerika revolutsiooni aästaü, oli samaaegselt ka Hannoveri vürst ning tal oli lähedasi sugulasi teiste Saksa kunmgrükide valitsejate seas. Selle tõttu võtsidki mitmed sakslased Hannoverist, Hessenist ja mujalt Saksamaalt osa Põhja-Amee-rika sõdadest, võideldes inglaste John Graves Simcoe, esimene Ülem Kanada kuberner-leitnant võttis osa ka sõjas^ ning oli teadlik sakslaste vaprusest sõduritena ja asunikena. Kuninganna rügemendi komandörina, veetis Simcoe ühe talve Philadelphias, kus ta nägi Oöia: sumaga niülised olid sakslastest luterlased talupojad ja kui hästi nad oskasid põldu harida. Tulnud tagasi Kanadasse mõistis ta, et nüsuguseid asunikke oli süa vaja, kes oskavad uut maad põldudeks teha. ; V TALLINN — Harva nähtavat külalist nähti Eesti rannikul: pea- |ü 3,5-meetriline m'5Ögakala aeti lainetega Saaremaa rännavette. Tassi teadeteagentuuri teatel oli kala murdnud oma mõõga. .^M gakala eksimine nii põhjapoolseis-se laiuskraadidesse on nõukogude teadlaste arvates äärmiselt harukordne. Tavaliselt elab mõõgakala troopikavetes. Kuid mingu viisil on kala suunavaist saanud vigastada. Erakordse sooja suVe tõttu on see võinud meelitada kala eksiteele. Selliseid teadus ennegi. . >e oli eriergüine vaHtseja. Veebruaris 1793. aastal sõitis ta Niagara poolsaare kaudu Detroiti, mis kuulus töUal Ülem-Kanadale. Ta läks mööda suurt jõeorgu, pannes jõele nimeks Thame^ Ta määras ka uue linna asukoha, andes uuele keskusele nimeks London. Ta kirjeldas seda maad laialdase tasandikuna, kus kasvasid suured tammed ja kastanipuud. Siin' oü väga vähe metsaalust võsastikku. Oma vaimusilmis nägi Simcoe sün tasandikul elamas rikast. talurahvast, kes võiks toita Uüs-Loiidoni linna. Linn OÜ mõeldud^ü^^ nada pealinnaks. Teostamaks onia unistusi saatis ta oma rügemendi maanteed ehitama Thames'! orgu, Ta lasi maa ära mõõta ning jagas seda oitia ohvitseridele, kelledest mitmed olid sakslased. Simcoe oli teinud ka kavandeid rajoonile, mis asus põhja pool ajutisest pealinnast, York'is, tänapäeva Toronto. Ta lasi ehitada maantee pohja suunas Simcoe järveni, mille ta oli; nimetanud oma isa järgi. Ta isa oli juhatanud inglise laevastikku mööda Št. Lawrence jõge Quebec'i 1759; aastal. Maanteele pandi nimi Yonge Street, tolleaegse briti sõjaministri auks. Rajooni esimesed asukad olid 33 saksa perekonda, keda oli süa toonud William von Moll Berczy.B. oli mitmekülgne seikleja, kes jättis permanentse jälje meie provintsile. Berczy sündis Saksonis 1748. aastal ning sai oma hariduse Leipzigis ja Jenas. Aastal 1790 ta läks Londonisse, kus ta sai tööd Asumaade kompaniis selletõttu, e!t ta meelitaks saksa asukaid Põhja- Ameerikasse. Alguses pidid need 33 saksa perekonda mmema New Yorki Genešee Orgu. Kuid nad said teada, et seal saanuks ainult üürida maad ja mitte osta, siis neid meelitati Ülem-Kanadasse, kus igale perele lubati. 200 aakrit. Aastal 1794 tulid nad Kanadasse ja asustasid maa-ala, mis jäi Yorkist kirdesse, kus tänapäeval asub IV arkhami linn. Asustuse keskus oH Doni jõef German Müls'ü (saksa veski), Süa ehitati saeyeski, pruulikoda, Jahuveskija sepikoda. Nü nagu tüiti juhtub OÜd mitmed asukad käsitöölised, kel; pöhmd õiget ettekujutust raskustest, mis kaasnevad uue maa rajamisega. Mõned muutusid araks ning lahkusid, kaasaarvatud Berczy jse, kel oU rahapuudus kätte jõudnud. Sellest hoolimata oU see tollal üks edukamaid asustusi. Sellest on jäänud püöiv mälestis Eckhardfi talu näol. Ecfchardfi talu, Unionvülest põhjapool, ehitati 1794. aastal ning on üks vanimaid elamuid terves rü- •gis. ^ • Berczy läks Montreaü ning hakkas kunstnikuks. Tema töödel on küllaltki suur ajalooHne ja kunstiline väärtus. Tema portree suurest mbhawki juhist, Brantist, ripub Riikükus Galeriis Ottawas. Tema teiste teoste hulka kuuluvad mitmed stseenid uustulnukate elust Ülem-Kanadas. Ta suri 1812. aastal New Yorgis. Ta poeg, WiUiam Brent Berczy, oU Toronto postmeister aastast 1840 kuni 1852. kriiskasuks vodkak Näidates pma protestivaimu N . Liidu vastu allatulistatud Lõuna- Korea reisilennuki pärast, on Bostoni elanikud meeleavaldusü valanud maha vene vodkat. Samas on tõusnud tellimised Finlandia vodkale. Härnald Toomsalu 60 Tuntud Hamiltoni seltskonnategelane Härnald Toomsalu tähistas 8. oktoobril oma 60. sünnipäeva. Juubüar on sündmud 1923. a. Pärnus, kus sai ka oma algh^aridusei Sõja puhkemisel tuH tal õpmgud kodumaal katkestada, müliseid ta hüjem jätkas Saksamaal ja Kanadas. 1943. a. mobüisatsiooiiiga määrati ta firma , „Espenlaub** juurde, mülega koos lahkus kodu-^ maalt. PÕgenikupäevad veetis ta Saksamaal Hanau laagris, oUes seal tegev laulukooris ja rahvatantsu rühmas kuni Kanadasse sürdu-misem 1948. aastal. Töötas lepingu alusel esiteks Ha-müton C!otton Co. juures kuni saavutas tehniüse kavandaja elukutse, millisel'alal töötab tänaseni. 1950. aastal abiellus Regina Aarlahfiga ja asutas oma alaüse kodu Hamü-tonis Oma vaba aja ön juubilar pühendanud täielikult seltskondlikule tegevusele, olles HamÜtoni rahvatantsu hingeks" 1949. aastast alates. On ohiud Hamiltoni Eesti Seltsi laekuriks 5 aastat, Skaudisõp-rade Seltsi esimeheks 10 aastat. Sihtasutis Seedrioru juhatuses 3 aastat abiesimehena. H. Toomsalu on lavastanud mitmeid suuri rahvatantsu põimikuid: ,,Kui süttivad jaaniöö |;uled" ja „Kui Kuiigla rahvas" jSeedriom suvistel pidustustel. Kanada 100. aasta juubeli puhul 1967. lavastas ta Hamiltonis „Kesksuve öö", mis oli peamiselt mõeldud kanadalas-tele meie kultuuri tutvustamiseks. Rahvatantsu rühma juhina ou ta viinud Hamütoni rahvatantJ ijad Newfoundlandi rahvuste piduiitus-tele ja Galgaris — Banffis peetud Balti päevadele. Juubüar oH 1972. a. Ü.E.P. val-gušpeo lasterühmade üldjuht. Tä on ohiud tänaseni ülemaailmse Eesti Rahvatäntsujuhtide Koondise esimeheks alates 1972. aastast. Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas ju-hatuselüge seUe asutamisest peale, mis on edasi kandunud ka ESTO-84 juhatuslükmeks olemiseni. Ta on praegu ESTO-84 võimlemise ja rahvatantsu lavastuse „ E s t o V i sion" peakorraldaja, samal ajal ka rahvatantsu osa üldjuht. H. Toomsalu on tege\^ ka mitme-kultuuri alal, tuvustad^s kmada-lastele meie rahvuskultuuri. Ta on olnud 10 aastat Hafnütoni Rahvakunsti Nõukogus laekuriks ja praegu üheks abiesimeheks. Hamiltoni skautHkud noored, suur rahvatantsijate pere ja paljud teised soovivad juubüarüe palju õnne, tervist ja energiat senise vUja-ka töö jätkamiseks, • A. Himma |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-27-07
