Vaba eestlane , March 21, 1985

              ILL2 VABA EESTLANE neljapäeval, 21. i^ärtsil 1985 — Thursday, March 21, 1985 Nr. 23
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABÄ K E S T L Ä NE
Vaba Eestiane, 1955 Lesüe St Boa Mills„
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSKOLLEEGIUM: KarlArrOp Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, .
j ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $54.-^, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c
KUULUTUSTE HINNAD:
iii^s toU üiiel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Publishedby Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Seoses N. Liidu kommunistliku
partei keskkomitee polütbüroo liik­me
ja partei peasekretäri Konstan­tin
Tshernenko surmaga kerkib
üles küsimus — kes on äsja uueks
peasekretäriks valitud Mihhail
Gorbat^hovi kõrval Moskva võimu-tsentrumis
polütbüroos teised liik­med,
mida need mehed taotlevad
ja kuhu poole nad kalduvad? Nen­del
meestel on kindlasti väga palju
ütelda N. Liidu sise- ja välispolü-tika
kujundamisel ning nende kaal
on seda suurem ja hääl turfovam,
et Gorbatshov peab esialgu tõenäo­liselt
leppima kollektiivse jahtimi­sega
ning see võtab kuid ja võib­olla
isegi aastaid enne kui ta suu-
Montreali Eesti Seltsi korraldusel tähistati 23. veebruaril Eesti Vabariigi 67. aastapäe- maksma panna.
va, millest Montreali eestlaskond suurearvuliselt osa võttis. Pildil lahkunute niälesta- j^^^^ koosseisu
mine, vasakul Endel Ruberg ja Montreali Eesti Segakoor, kes Ingrid Tärkl juhatusel ^kommenteerijad peavad
lauUs „Palve langenute mälestuseks" (A, Abel). Foto: Meeine Sultsön rõhutada, et oartei kõige
tähtsam võimuorgan, millokoos-
— seis on nüüd kokku sulamid 10-le
mehele, on vanade meeste kogu,
kes bn takerdunud vanade dogma­de
külge ning ei suuda enam orien­teeruda
kiiresti arenevas ja muu­tuvas
maaUnias. Statistilised ar­vud
kõnelevad nende väldete poolt,
kuna kümnest' poliitbüroo liikmest
on viis üle 70-ne aastat vanad,
l^anada valitsused, parlanaent ja
avalik arvamine ön minevikus era-
Ikprdselt vähe huvi tundnud riigi­kaitseliste
küsimuste vastu. Kui M-Iberaalide
valitsus peaminister Pieir-i-
e Trudeau juhtimisel lasi Kanada
I sõjaväe ja riigikaitselise varulstuse
sihikindlalt kokku kuivadsi ja lagu­neda,
siis jäi massimeedia selle kõ-dnnemisprötsessi
suhtes iillatavalt
iikskõikseks. Ja pariämendis ei
kostnud hoiatavaid hääli, kui f ni-^
ieäu riigikaifiselisi kulutusi pidevalt
vähendas ja NATO iiite^^
da vahest panust ühisele kaitseor^
ganisaišiponile mõnitania ja naens-vääristamä
hakkasid^
MöÖdimud aastate üjbkõiksuse^^^^
kaustal tundub parlamendis järsku
teüdnud huvi riigikaitseliste ^^^^1^^
niu^e vastu ootamatu tuulepuhang
güna, mis häirib senist rahulikku
ükskõiksuse ja minnalaskmise men­taliteeti.
Mõlemad opositsioonpar-teid
— liberaalid ja sotsialistid —
on «ittatüd ja häiritud, et valitsus
ei kavatse p^arlameiidis arutusele
võtta moodsa radariliini ja uue
kaltse^steemi rajamist koos
Ühendriikidega Kanaida põhjaala­dele,
millede ülesandeks on avasta­da
sõja puhul Kanada |a Ühendrii­kide
ründamiseks saadetud nõuko­gude
pommilerinukeid ja tiibrakette
ning sekkuda tulevikus tõenäoliselt
ka n.n. Star Wars operatsioonides-
Uue radarivõrgii planeerimine
ipntiiihunüd koostöös Kanada ja
Ühehdiikide kaitseministeeriumide­ga
pikema aja jooksul ning nüüd
on jõutud lõpukls nii kaugele, et
peaminister Mulröney ja president
Reagan kirjutasid vastavale Isokku-leppele
Quebeci Gitys toimunud
kohtamisel alla. Kokkuleppe koha­selt
läheb Kanada põhjaaladele ra­jatava
uue rädarivõrgu rajamine,
: senise :DEW:. (Distant. Eariy • Wär-siing)
asemele maksma lj5 miljar­dit
dollarit, millisest summast lõvi­osa
paneb välja Washington, Kuid
kokkulepe hõlmab pikemas pers-pektüviis
ka teisi kaitseseadmeid,
millede eelarve tõuseb kogusummas
aukar^stäratava arvuni - r - 7 mil­jardi
dollarini.
Häiriv ja problemaätiiiMe küsi-
Mus Kanada vaatevinklist seisab
selles, millises ulatuses ja kapatsi-tfeedis
uus kaitsesüisteem rajatakse
— kas on siin tegemist ainult ra-äariseadmetegä
vene jennukite ja
madalalt lendavate tiibrakettide
avastamiseks või on tõesti rakenda-iiišel
ralju kaugeleulatuvam pro­jekt,
niis öBi iiliendüses Ühendriiki­de
praegu uurimisel oleva n.n. Stär
Wanj süsteemiga. Tiimanfe võima-lute
ongi selleks häirivaks oMsakSj
mis irriteerib Kanada liberaale ja
sotsialiste, kes on president Reaga­ni
algatiisel plaanitseva maailma-mumi:
kaitsesüsteemi vihased vasta­sed,
andes sellega kahjuks kaud­selt
oma toetuse N. Liidu seilsukoh-tadele
Genfis alanud tuumarelvade
ipiiramise läbirääkimistel.
Taielused pariamehdis Kanada
|a Ühendriikide riigikaitselise koos­töö
käsitamisel on muutunud pai­guti
erakordselt ag^edaiks rJng mõ«
lemate opositsiooniparteide libe­raalide
ja konservatiivide —Isona-
.võtjad• on läinud-.isegi nii-kaugele,
,et peaminister Mulropeyle
tud Ühendriikide 5L osariigi ku­berneri
tiitel, millega tahetakse
mõista anda, et peaminister teeb
Washingtonile liiga suuri järeland­misi,
mis lõikavad sisse juba Kana­da
suveräänsusesse.
Opositlsioonipartelde esindajate
sõnavõtud on kahtlemata ülepaku­tud
ja poliitilistes huvides teravus­teni
viidud, kuna Ühendrükide ja
Kanada vahel on juba liberaalide
valitsuse aja! loodud tihe koostöö
riigikaitselistes küsimustes^ mille
üksikäsjaliset analüüsimisel Isamütl
võib küsimusmärgi alla panna Ka­nada
swveräänsiise, Nü olid DEW
radarijaamad Kanada põhjapiirkoM-dades
mehitatud ameerika ekspenv
tide ja sõjaväelastega, mis võSbolla
kõige paremini iseloomustab seni-'
se koostöö alatiM.
Tegelilailt ei ole Kanada! teist
yõimalüst kui arendada ameeriklas­tega
tihedat koostööd Põhja-Amee­rika
kontinendi kaitsmiseks. See
koostöö on muutunud eÄt! vajali­kuks
sõjalise tehnoloogia tohutu
arengu tõttu Teise maailmasõja
järgsetel aastatel, mil Ühendriikide
ja N. Liidis arsenalid on iilekoor:
matud kontinentivaheliste raketti­dega
ja tuumalaengütega^ mida on
võimalik saataVenemaa aladelt iile
Põhja-Jäämere jääväljade Kanada
ja Ühendriikide linnadele. Kanädn
ei ole (suuteline ega võimeline oma
pikka hõredalt asustatud põhjapiiri
kaitsnia, eriti veel kui Kanadas on
seni nii juhtivates ringkondades kui
ka rahva .hulgas väga vähe huvi
tuntud oma riigi territooriumi
kaitsmise küsimuste vastu. Kanada
vajab tungivalt Ühendriikide abi ja
seda abi on Ühendriigid valmis
pakkuma ja andma, kuna Washing­toni
strateegidele on selge, et või­malikus
tulevased sõjas peavad
ameeriklased ka ise arvestama kal­laletungiga
põhja suunast. Ning
Selle kalleletungi tagasilöömiseks
tuleb organiseerida vastupanu juba
kaugel põhjapiirkondade, mis kuu­luvad
Kanada territooriumi alla.
Paljud Kanada poliitikud, eriti
praeguste opositsiooniparteide rida­des,
unistavad ikka veel neutraal­susest
Ja on nähtavasti arvamisel,
et range erapooletu joone väljakuu­lutamisel
ja selle rakendamisel võib
Kanada jääda sõjast puutumatuks.
Kui kaugele ja kui libedale pinna­le
selliste lootustega minnakse, sel­gub
liberaalide partei juhtiva polü-tiku
Jean Chretieni ühes hiljuti­sest
sõnavõtust Kanada parlamendi
iibes kpmisjohis, kus ta vihjas
kaitšeseadmete likvideerimise vaja­dusele
Kanada põhjapiirkondades,
kuna need võivad ärritada venelasi
ja põhjustada soja puhkemisel kal­laletungi
Kanadale.
j^anadä ja Ühendriikide sõjalise
koostöö vastase šinurimaks mureks
on ihnselt tuumarelvade võiinalik
toomine Kanada põhjapiirkondades
asuvatesse lennuväe baasidesse, mis
on antud kasutada ameerika õhu^
jõududele. See miire ön teataval
määral mõistetav, kuid suur osa
kanadalasi unustab^ sealjuures, et
nende julgeolek ja rähü baseeru­vad
Ühendriikide tuumarelvade
käitsekÜbile. Ön aeg^ et Kanada va­litsus
jä rahvas võtaksid revideeri-
Moiitreal! eesiaskönd püWto Taa- kolme eluaastad kõiguvad 60-ne ja
BiMrikiisaaMs/ Kõne pidas Kätt^ kuulub Montrealis sündi­nuna
nooremasse eestlaste selle eesti noore mõtteid ja tundeid
70rne eluaasta vahemail ja ainult
kaks meest on alla 60-ne aasta.
Mul pn väga heameel, et mulle
on usaldatud austav ülesanne kõ­neleda
Eesti Vabarügi suurpäeya
tähistaval kokkutulekul.
Oleme kogunenud, et märkida
Eesti Vabariigi kuuekümne seits­mendat
aastapäeva. See on sünd:
mus, mis äratab meie hingedes
mitmelaadilisi tundeid. Rõõm ja
kurbus, uhkus ja nukrus ulatuvad
üksteisele käe kui me mõtleme
Eestr Vabarügi sünnist ja Eesti
rahva lühikesest vabadusest. Siiski
pn üheks määdavamaks tundeks
ühenduses Eesti .Vabarügi aasta­päevaga
lootus -^lootus Eesti t^e-yikku,
lootus õigluse võidusse" &
üle, lootus vabadusse. Olen kindel,
et meie kõikide hingedes pesitse­vad
lootuse söed Eesti vabadusse.
oli eestlane
uksed.
avas mulle paljud
Polütbüroo ,,senior citizeh" on
peaminister Nikolai Tihhonov, kes
Tshpmenko matuse tseremoonial
sammus kohe peasekretär Gorbat-shovi
selja taga ja keda võib see-
Säärane ühtekuuluvus, kokkuhoiu ga pidada võimujärjestuse redelil
tunne, lahkus ja sõbralikkus kogu teiseks meheks. Tihhonov on 79-
maailmas — kas pole see midagi aastane, kuid tal pole ilmselt ku-ääretult
toredalt! Pole süs ime, et nagi ohiud ambitsipone partei pea-ma
olen eestlane, ühe tõelise eks- sekretäri kohale trügida ning selle-khisüvse
klubi liige! ga oö ka seletatav, et ta on alati
säilitanud oma positsiooni parteire-
Minu vanemad oM Kanadasse deH ülemistel pulkadel. Oma tõeks-jõudes
küllaltki noored, et ilma pidamistelt on ta puine ja paindu-igasuguse
raskuseta assimileeruda, matu marksist/ kes tammub UAa
muutuda kanadalasteks. Nad keel- veel vana rohtukasvanud rada.
dušid seda tegemast ja tänu neüe
ja mu vanaemale, minu vend ja Tihhonovile järgneb eluaastate
mina kasvasime üles tõelises eesti arvu|t majandusteaduse doktor vä-kodus,
säärases, mida mma püüan lisminister Andrei Gromõko, kes
nüüd luua. Tõsi, kohati oli meil on 75-aastane. Gromõko ei ole par-raskusi
oma Kanada sõpradele sel- tei tagatubade produkt, vaid nõu-geks
teha, miks me räägime üht kogude välismmisteeriumi sünni-
, .. , , .... •, .. 1 ^ . , ,^ võõrast keelt, miks tähtsinie rah^ tus, kes kogu^^^^0^
SÄ?!^^!!^^';^?^^^!^^??^!^^ Katrin Heyduek-EopviUem yatantsu. süs, kui nemad suusata- tegelenud välispoüitüistel positsioo-
, sidyõi mängisid paUi. Tänu minu nidel,oUespik^^
kui täna lootuse leegiks, müle soo­jus
ja helk ulatub ka Eestisse.
Kindlasti on meie hulgas ka kaht­lejaid,
kes kiisivad: kas on mõtet
seda päeva enam tähistada? On ju
meie vabaduse kaotusest möödu-mulle
veelgi tähtsamaks kui va-
•remw'\
Mu hinges nagu tekkis sügav
vastutustunne oma rahva vastu.
vanematele ja eesti ühiskonnale nistriks ja vümasel ajal koyakäeli-olen
ma enese arvates laiema sü- seks j a põikpäiseks Moskva välis-maringiga
kui mu kanadalastest poliit&a juhiks. Kuna ms peasek-sõbrad
- ja mu hmges on lootus ja retär Gorbatshov on välispoliitilise
usk eesti rahva tulevikku. Ma loo- tes küsimustes võrdlemisi võhUt ja
nud aastakümneid jä^Eestivabadu-seUepä^ algaja,^ süs on loogiline ol^^^^^
se taastamine
lootusetu.
näib olevat üsna
Kuigi see on tõsi ja 24- veebruar
võib tõesti mõnele meist tunduda
amult ühe kuupäevana, ajaloöü-se
faktina, ei nõustu ma säärase
suhtumisega,
sest mulle tähendab see päev palju lest on see, et Toronto Eesti Las-rohkemat
kui ainult üht sündmust ^ ^ ^ ^ on ^raske iapsi paigutada
67 aastat tagasi.
maid,
meie vendadel-õdedel Kpdu-Eestis. Gromõko jätkab ka tulevikus
Lootus, on tunne, mis aitab taluda Kremli välispoliitika juhtimist, ku-raskusi
ja kannatusi ning annab junedes praegu Genfis toimuvatel
jõudu tulevikuks. tuumarelvade vähendamise iiõuipi-damistel
telgitaguseks niiditõmba-
Me peaksime oma lootust enam j^ks ja^ manööverdajaks.
ja enam süvendama
Polütbüroo liige Dinmuhhamed
3a sellele lootusele tugmedes üles Kunajev on 73^aastanc. Elukutselt
kasvatama tugeva kolmanda niäendusteadlane, kuid püliendanud
on nn rohkelt noori eesti ,ane- "^^^^^^^^^^^^
kes tahavad oma lapsi kas- Nemad vüvadeesüust edasi. - - pant Kasahstamst, kuid lutus N.
ti keelt ja püüan neid kasvatada
kodus, mida võiksin tõepoolest ni­metada
eesti koduks^
Ent. ma pole oma püüdlustes ük­sinda.
On sadu jä sadu minuealisi
eesti noori, kes suhtuyad eesti rah­vuslusse
nagu mina. Üks tõend sel-
Mulle Pn see päevaks, mil eest- vatada selges teadmises oma eesti Selle suure tööga peam^ alustama ^ kommunistliku partei^ juba
lased tulevad kokku, et uhkusega päritolust,,, eesti minevikust ja kul-mõtelda
oma maast, rahvast ja tuurist,
mõõtmatust kultuuripärandist.
Mulle on see päevaks, kus eestla­sed
uuendavad pmä lootust" vaba­dusse
ja iseseisvusse.
Miks olen ma süs eestlane? Sel­lele
võib väga kergesti vastata.
Meenutagem ainult vümaseid Üle­maailmseid
Eesti Päevi Torontos.
nüüd, sest meie lapsed on lootuse
lapsed j a nü kaua kui püsib lootus,
püsib ka eesti rahvas.
ei
.Seistes teie ees täna kinnitan ma
uhkusega: niä olen^ eestlane!
1939. aastal. Oma suurte teenete
eest Kasahstani bolsheyiseerimisel
edutati teda pidevalt ning 1971.
aastal valiti ta poliitbüroo lükmeks.
Äärerügi esmdajana ei ole tal pal­ju
ütelda N. Liidu sise- ja väUspo-
Ilitika kujundamisel ning tema pea­miseks
ülesandeks on anda vähe­Managem
sumade ette Kppude pikeinat puhkuŠt malt muljet, et Kremlis üritatakse
mere Toronto Raekc^vä]^ Töõk«d ^õimu tasakaalustamist mng vene-
Meenutagem tuhandeid vabadus- GENF (Reuter) - lookad K !,„ . . . i^
nõudmise rongkäigus, lauhipeol, shveitslased on lükamid tagasi ^ J ^ ^ ^ rahvustele
valguspeol ekstra nädala palg^^ ...........
. . ... , .. , . , V, Seda näitavad mmeametlikudtde-^^^to^^
km igauksteist,kesonsundinud3a kas pole põhjust d i a ^ u^
Kuigi ma pole Imnagi Eestit näi­nud,
olen ma sama uhke oma
rahva ja maa üle.
kasyaniid Eestis.
Kui minult küsitakse, mis on mu
rahvuslik päritolu, siis vastan
kõhklemata: olen eestlane! Kuigi
oled säärase
guslik liige.
„eliit-klubis": täisõi-Üks
globaalne ,,eiiit klubi", mil­le
liikmed ei pea paljuks tulla kok-olen
kanadalane ja uhke selle üle, ku kõigist maailmakaartest, et näi-minu
eesti päritolu oh alati kaalur data maaümale, kes me oleme ja
Varn ja ma ei oska ennast keüegi samas tugevdada omavahelisi si-
Hääletusel oli valitsuse ettepanek, hientsev, kes nimetati kõrgele po-et
kõüddele üle 40-aastastele ga- lütbüroo lükme positšioonüe pärast
ranteeritakše viis nädalat palgaüst Brezhnevi surma, 1983. aastal. On
puhkust senise nelja nädala ase­mel.
Hääletust läbivünud ametni­kud
ütlevad, et 14 Shveitsi 24 kan-tonist
lükkasid ettepaneku tagasi.;
teisena ettö kujutada.
Müles süs väljendub minu eest­lus?
Saades emaks avastasin, et
mmu rahvuslill kuuluvus muutus
demeid.; Kohtasin noori Saksa­maalt,
Bootsist ja mõnest teisest
mitte ingliskeelt kõnelevast maast.
Meie pmavaheline, meid siduv
keel oli eesti keel. Küllaltki palju­delgi
minuealistele sai siis selgeks
meie vanemate püüdlused, kes oM ülekuulamiseks
oma senised seisukohad rii- meüe andnud selle, ainulaadse võt-tehnilise
haridusega, lõpetades Le­ningradi
polütehnllise mstituudi
1940. aastal, mil võeti vastu ka N.
Lüdu kommunistliku partei liik­meks.
Tegutsenud parteilüni kaudu
juhtivatel ja vastutavatel kohtadel
Kasahstanis ja Venemaal. Oli muu­seas
ka Vene Nõukogude Födera­tiivse
Sotsialistliku Vabarügi pea-
. „ . . minister. TüüpUine truualamlik
t^ks^ai surmaja 350 voetikmni part«itöölme, kes andis pärast
^^^^^®^1 üksuse Brezhnevi surma oma toetuse
Iisraeli kokkup
liibanonlasfega
w^H^! i f 3 l globaalse eestluse tare A&se. muhameedlaste vastu Liibanoni Moskva parteiboss Vikter Grishin
suveräänsust silmas pidafles™- Elades HoUandis, oli meie eentnavudi ara. Iisraelr üksused » « « « ^
vasti teha, lenoreerMes seaSs ^«tl avatud igale eestlasele lasid ohku Imaja ja auto. Ruuna- on partei . .
gamsatsioohide vastuväiteid, mis ^ •'
sageli uhtuvad N . Liidu propagan-dafraasidega
» . ^.,
Moskvas, kus ta
Unnakomitee esimene
julgeolekuüksüse sõdurit ja vaatle- suguse tehnilise hariduse, kuigi
jät. Iisraeli sõdurid tulistasid sur- nõukogude teadmeteteostes Seda ei
Samas kogesin nii palju külalis- nuks mehe, kes püüdis põgeneda, "lainita. Poüühüroo luge 1971. aas-lahkust
eesti perekondades, kui Teatest ei selgunud, mille eest aei-ise
Msisin Euroopas. See, et ma le kätte maksti. (Järg lk. 3)
Nr. 23
23. ja 24.
dr. Ä.
30. ja 31.
dr. J.
Tänavuse
luscd jääpj
peeti Roots
daiVAttcrul
dis koosnelsl
mulluste
hõbemedalid
rivõistluse
Vaiko Voorj
meistrid Ml
Vilde, Enn
Jo.
Euroopa
nud Euroo{
nelja pöola]|
Vaiko Vooi
roopa karil
Vilde, ka s\
kolmteist a£
Komiiiei
(1
tast. Tundulj
väikese ami
sümarin*^ m\
selle ümbrnij
60-ne aastj
roos kõige
astaue iikral
hcrbitsld, k(
konimiinistlil
retär. Ka S|
se haridust
Dnepropeirol
ipogia institl
toimumid pj
ta on truul
tivalcl kohti
, raina pea]
täisõigusliki|
1971. aastalJ
Poliitbüroj
nov on 62-ai
nime Lenij
mese sekretj
ma oma ju!
geuskliku k(
riduse kohtj
Romanovi kj
dis j kuid ta
Moskvasse,
tei keskkomi
gikaitsetööst
sioonid. Polil
tast. Oli G|
kindlamaid
kandidaate,
alistuma põl
nult poliitbüj
Azerbaidzl
Geidar Alijc
ülikooli, kuil
kohta puudu
seaastates 's|
politscimehel
AzerbaidzhaJ
jälitas ning
vangistas. 01
Uku julgeol
KGB) esime
nisüiku part]
Toodi Mosk^
ministri esiij
seid. PoHitlfi|
58-aastane
Mihhaü Gorl
büroo noore
male ennusti
Nimetati polj
aastal. Praej
Sotsialistlikul
ter, kuid või
takse tulevil
deid.
See on 9>]
kellega. Gorl
koos iöÖtamj
gusest umnii
poüitbürpo kj
14__15 meesi
Gorbatshov
järele voolij
nõuab temalj
takti, etteva(
kuna vanad
kadedalt ja
sammu, kaj
uus peasel
Kremli võil