Vaba eestlane , June 23, 1977

              Nr. 4t (2394) X X V I aastakäik Neljapäeval, 23. juunil Thursday, June 23, 1977 Üksiknumbri Idai U ctt^
president
PARIIS— N. Liiiu värske president ja kommunistliku partei
peasekretär Leonid Brezhnev saabus külaskäigule Pariisi, kus
teda riigipeana kahuripaukudega ja vastavate austusavaldustega
vastu võeti, Brezhnevi kaitseks olid tarvitusele voetud erakord­sed
^Igestusvahendid, kuna tema kaitseks oli tänavatele koman­deeritud
3000 poHtsdnlkku,
B r e e t e v i j a PnanlBiiismaa prü-sidetnidi
Vaaery Giscard d'Es.
tasbg-i vaheOisisi iesimosel nõupi-daanisea
ikäsitati rsalva^tuse piirar-mise
ia ida. ning lääne vaihellse
Brezhnev maalis maailma prae­guse
relvast^ise kohta väga
tumeda pildi ning m ^ s , et
suurem sõda võib iga väikese
kokkupõrke puhul puhkeda ku!
maa^a on hambuni relvasta-
' tud. '
Ta apölieeris Prantsusmaa pressi-dedi
poole, et see k a omalt pooit
kaasa aitaks relvastuse piiraani-,
sele. :
Bnezhhöv mängis Itaisölit sõjör
ga himiutamise (kaardüe iteui te
kinnitaiS, -et >rahu Euroopas ja ko­gu'
maakerall on' ipalaü kaugemal
kui meie seda soovilssime liäha.
Brezhnev ei olnud rahul Prant­susmaa
ja ühendrüMe seisu­kohtadega
ffelvastamise
mustes
fiing väitis, et &irääilymistej
WaäSihingfconiga on saavutatud tuu-
. marelvade piiramise aiM väga
' väheseid tulemusi.
Kanada on üks vähestest riikidest, kus ei esin© ühte rahvus­likku
luteriusu kirikut. Ajaloolistel põhjustel ei tegele siin mit­te
üks luteriusu kirik, vaid nelja ameerika luteriusu kiriku kas
aU- või sõsarorganisatsioonid. Viimase vüeteistkümne aasta jook-ssil
on peetud palju läbirääkimisi selleks, et asutada üks evan^
geeloe luteriusu kirik Kanadasse.
Aastal 1972 tegi endine Ameeri­ka
Luteriusu ikiriku Kanada piir­kond,
oles just ise saavutanud
isasQisvuse, ettepaneku teistele
kanada luteriusu' rühmitustele
ühise ikanada luteriusu kiriku
moodustamiseks. Nii Missouri
Sinodi 'kui k a L^iteriusü Kirik
Ameerikas Kanada distriktid ja
sinodid võtsid ettepaneku kaailü-miseie.
' ' ' '
• . •• \- . Viimase viie aasta jooksul on
peetud suur arv nõiipidamisi
ning koostatud komisjone mit­mesuguste
probleemide selgita­miseks.
Hiijuti esitati kõigile kogudustele
uue kiriku põhikirja kavand ning
heUitatakse lootust,. et aastaiks
1980 on uus ühine Kaiiada Luteri­usu
kirik saanud.
Kõik raskused ei ole veel kau­geltki
ületatud. Kuigi on leitud
ühine (keel pea kõigis praktilistes
probleemides, ei ole 1972^. a, vas-;
tü^y^etud piibli deklaratsioon osa
kogudustele vajstuvõetav. Samuti
on veel lahendamata naisvaimu-likkude
küsimus. LäbirääJkimised
nendes ja teistes küsimustes /jM-kuvad.
.
Meie eesti kogudustele kirikute
liitumine midagi uut ei too. Meil
on üks eesti kirik j a üks praost,
kond Kanadas, vaaitamata sellele,
et- kohalikkude olude tõttu kuu­luvad
eesti vaimulikud kohalike
sinodite liikmeskonda j a et meie
kogudused peavad arvestama nii
kohaliku ikirikuvõimude kui ka
EELK, Konsistooriumi seisukoh-.
tadega.
Kui paguluse alg-aastail Kana­das
esines sinodite kuuluvuse
tõttu mõningaid häireid, siis
tänapäeval on need ammu unus­tuse
hõlmas.
Siiski tooks uus kirik ka meile
teatud soodustusi, näiteks .kaok­sid
probleemid, mis esinevad siis
kui üks kogudus valib omale ees­ti
õpetaja, kes kuulub teise sino­di
alla. •
los va
JERUUSALEMM — Iisraeli parlament kinnitas napi häälteena­musega
ametisse Iisraeli uue valitsuse, mille peaministriks on pa­rempoolse
Likudi partei juht MenachemBegin.Begüiile andsid par­lamendis
vajaliku toetuse kaks väiksemat usklikku parteid, mis
Ikšadlnstas talle 120 liikmelises parlamendis 63 häält.
Uus peaminister, kes on teata­vasti
endine terrorist ja põranda­aluse
organisatsiooni juht, mainis
oma kõnes, et tema peamiseks f^es-mäi^
iks on Kesk-Idas Tahu kind-ustamine
ning Ameerika ühendrii-kidi^
a sõbralike sidemfete süven­damine.
Begin mainis, et ta on valmi?
Egiptuse, Jordaania ja Süüria
riigipeadega kolieselt kohtama,
et leida võimalusi praeguste tüli-
^ küsimuste lahendamiseks.
Polntilistes ringkondades arva­takse,
et Begih'i sõjakas välispo-litika
ei ühtu ühendriikide presi­dendi
Garteri kompromissipoliiti-kaga
Kesk-Idas ja seetõtu võib
isegi oletada mõlemate riikide va­heliste
vahekordade jahenemist.
MontreaKs köo-aldss Balti Lnit Kaiaadas koostöös teiste organisatsioonidega 14. Juunil kell 7 Õhtul
Dominion Square'il pffotest-miitingti mUle kestel paigutati küüditatute malestariiiseks pärg Tund­mata
Sõduri mälestussambale, tejapauekule järgnes kontsert-leinajumalateenistus^Montreali
esindusUkus katedraaUs „€athcdffal Mary Queesi of the World". Pudil näeme momenti pärjapa-nekust.
Kõnega esinisb Balti Liit Kanadas Quebeci osakonna president Möldipe. •
.'• ' - r . ^ ;.. ' .Foto: E. Sügise
Balti Nõukogu oktsiooiil tulemusena
l ä i t u s e J t venelaste valed Balti riikide v^^^
SYDNEY (VE) — Pühapäeval, 12. juunil, teatati Balti Nõukogule Austra^as, et
Ädelaide'is toimuval Ädelaide'i Rahvusvahelisel Expo '77-ndal levitatakse näitusel esinevate vene
eksponentide poolt ebaõiget ja kuritahtlikku kirjandust Balti riikide kohta. Uuringud näitasid
et 57 X 80 cm suurusel, eraldi Balti riikide kohta valmistatud broshüüri ühel Idlljel oli nende rii­kide
maakaart toodanguliste lisanditega j a teist külge täitsid üksikud pUdid ja ülistav kirjutis
' B a l t i riskide põHu-'|k. tööstiassaaduste toodangu fenomentaaisest tõusust pärast, nende maade an­nekteerimist
(näide:, „.pi-aci*vt.t^odafj Nõukogude Eesti 1® päevaga mmsb palju kiii kodanluse-,
ajastul toodeti aasta Jooksul"). ^ ^
Brosiiüür sisaldas järgnevat po­liitilise
sisuga lauset: „ . . . 1940.
a.'ikukutasid Balti ala tööilised
fashistliku diktatuuri ja need va­bariigid
ühinesid vabatahtlikult
Nõukogude Luduga''.
Balti Nõukogu Austraalias rea­geeris
sellele valede ievitamisele
protestiteiegrammiga, mis saa­deti
välisministri asetäitjale niUt
immigratsiooni j a etniliste küsi­muste
ministrile. Telegrammis
nõuti, et välisminiäteerium esitaks
protesti N. Liidu saatkonnale
ning nõuaks viivitamatult nendr
ebaõigete ja kuritahtlike bros-hüüride
eemaldamist näituselt.
Telegrammile kirjutas alla Balti
Nõukogu Äustfaailias esimees E.
Voitkuns.
Samasisulised telegramimid saa­deti
senaator Gordan Š. David-son'i
poolt samuti välisministri
asetäitjaile, immigratsiooni ja et-"
niliate kiüsimuste ministrile ja ka.
N. Lüdu saatkonnaile Canberras.
Balti Nõukogu Austraalias koos­tas
ühtlasi vastava aruande sünd­mustikust
aijiaikirjandusele ning
jagas selle samal õhtuil kõikidele
ajalohtedöle ning itelevisiooni- ja
raadio saiaitejaaimadeie.
: Esmaspäeval,^ 13. juunil kutsuti
kokku Bailti Aktsioonigrupp, kes
valis 54iiikmellse komlteee. See
omakorda töötas välja protest-re-solutsiooni
Lounar-Austraaiia pea­ministrile,
mis järgmisel päeval
talle üle lanti.Äraikirjad resolutsi­oonist
saadeti k a opositsiooniju-hile,
ajajkirjandusele ning raadio-ja
televisiooni'saaitejaamadele.
Koosolek otsustas saata ka
kaks esindajat näitusele, kellele
tehti ülesandeks sealse olukorra
jälgimine.
Balti Nõiikogu Austraalias vä­ga
tugev protest leidis erakorrali­selt
positiivset vastukaja ajaleh­tedes,
kusjuures ,yAdvertiser" tõi
ära pika artikli väga prominentsel
kohal ja raadio- ning televisiooni­saated
kasutasid ära antud mater-jali.
Juba pülia,päeva pärastlõunal
nõudis. A. B. € . Balti Nõukogu
Austraalias esimebelt pikema sõ­navõtu
lindistamist.
Esimesed teated näituselt ütle­vad,
et brošihüürid Bailti riikidest
olid teisipäeval kõrvaldatud ja
nende nõudjaile paikuti selle ase­mel
broshüüre. teistest Venemaa
osariikidest.
Valvet näitusel oE suurendatud
venelaste külalisraamatu juu­res,
kuhu lätlased esmaspäeval
üle lehekülje sisse kirjutasid
,»Elagu vaba Läti". Raamatut
...valvas kolm venelasi •
See kiire ja efektiivne aktsioon
tõestas järjekotrdseit, et baltlasedf
võõrsil on valmis oma ..õiguste
eest võitlema 'kõigi võimaluste
piirides. • ^
Samuti näitas see aktsioon kui
palju võib saavutada sõbralikus
koostöös iilie eesmärgi eest või­deldes.
Balti Nõukogu Austraalias on tä­nulik
meie noortele, kes tähele­panu
sellele kommunistlikule pro­pagandale
juhtisid jV selega de­monstreerisid,
et k a nemad on
alati valvel.
Samal päeval, 5. juunil, k u i
avaldati valitsuse lehtedes Brozh-nevi
'kõne tekst, mille ta pida^
kompartei keskkomitee koosdle-
•fcul 24. mail ja mMes ta kinnitas,
et ,yei toimu tagasipöördumist i l ­legaalsete
repressioonide'-' juur­de
missuguseid võtteid kasutati
Stalini ajal, availdas akadeesnik
Andrei SaM^arov, kogu Läänes
tuntud dissident N. Ven^, et
Nõufc. võimud on alustanud uut
ofensiivi inimõignxsite aiktivistide
vastu uMu^ikus piirikonna3. Pal­ju
arreteerimisi on itoimunud k a
endistes iseseisvates Balti vaba­riikides.
,.Pi:iaegu on väga pingeline aeg,'*
seletas akadeemik intervjuus.
„Mosikvas j a provintsides on käi­mas,
uus karm repressioonide Dial-ne.
M d l on andmeid enamuse
juMude kohta Mositevas j a U t e -
mas lüanbruskonnajs. Helsingi
gruppi kuuluij aist on .enamus kas
a-rreteeritud või tugeva surve a i ,
teaitas ' telegmaiie^eotui^
Moskvast. SeEe l^ate tõid ära tea
lääne aljalelied.
Tartus, -Põllumatjanduse aikadee-mias
toimunud meedeavaldiEse
kohte. on saabunud teaifceid, et
KGB organid tegid Mgkäigušt
osavõtjaist filme. Järgmisel päe-vai
ttcutsuti akadeemia konsomo^
liorganisatsiooni l i i k i m ^ KGB-sse,
kus neile näidatud filmi ja
ülesvõtteid, et nad annaifcs üles­võetud
isikute nimesid.
Iilmsölt seda k a tehti, sest pä­rast
kamsomdlij liikmete iCGB-s
käimist hakati kutsuma üliopüasi
KGB-iSse. Viimased teated kõnele^
vad, et on toimunud aiij*rete©riim|si.
Arreteeritute arv tõusvat esialgu
paarikümnele. , .: , ,
.(VBS>:
LONDON — Uganda kontrover-siaalae
president Idi Amin on juba
mitme päeva kestel müstiliselt ka­dunud
ning tema asukoha kohta
puuduvad igasugused teated, ühe
informatsiooni kohaselt katsuti M i
Amini mõrvata ning külvati ta au­to
üle püstolkuulipilduja tulega,
kuid mõrvamiskatse ebaõnnestus
ning president sai haavata. Kai­rost
saadud andmete kohaselt on
president vigastamata kuid varjab
ennast, kartes uut kallaletungi.
Reedel, 24. juunil, kell 8.30 õh­tul
esineb Ontario Placel Fooru­mil
Mendelssoni koor koos To­ronto
Sümfoonia orkestriga, esi­tades
oratooriumi «Messias". Sel­les
laulab baritoni osa meie noor
laulja Ingeraar Korjus. .
WASHINGTON - Ameerika
tJhendriikides suri. 65-aastaselt
vähjahaiguše tagajärjel maaüma
kuulsamaid rakettide eksperte
sakslane Wernher von Braun, kellel
olid suured teened selles, et amee­riklased
jõudsid venelastele kiires­ti
järele 'kui N. Liit laskis maail­maruumi
oma esimese Sputniku,
Wernher von Braun oli ka neiide
võimsate rakettide peakonstruktor,
millega saadeti Ühendriikide ast­ronaudid
kuule. Teise maailmasõja
ajal konstrueeris Wernher von
Braun Saksamaal V-2 tüüjii raketi,
millel oleksid ohiud väga saatus­likud
tagajärjed Teise maailmasõ­ja
käigule kui raketti oleks võima­lik
olnud õigel ajal tarvitusele võV
ta. • • V . •
KAH AVANI pidustuste raamis toimuvad aahiimatiii<ä
• EESTIHELIFILMI^^^^ r . •
<iffiigliskeelse tekstiga) -
Tor()ito$: esmasp^. teisip. ja kohnap.iS?., ^> j ^ jmsdi
k e l l 8 5 . OISE auditoorhiEfflis, 252 Bloor St^
Pääsmed $3.--eelmüügil KÄRAVAM ajal Eesti
r etenduste ajal OISE^s
L ^ y p ä e v d , 2. juulil KeÜ 9 õhtul vabaõhuteatris 11. vabaõhueteadus—
Eesti Rahvusteater esitab August Kitzbergi komöödia
Lavastus: LYDIA VOHU ja KAAREL SÖÖDOR. Üldkorraldnas vaba­õhuteatris:
ENE REBANE. Osalised: Lydia Vohu, Tamara Norheim,
Ehia Lllbe, Leena Kahn. Kaarel Söödor, Edgar Kink, Kaljo Aaja,
Heino HaBing» Jaan Lents, Erik Kastein, Pani Kristal j.t.
Kell 5 p.l. laülnväljaknl
Palvus: piiskop Karl Raudsepp.
Kõne: Heikki Leesment Vabaõhukontsert: Laulab
ansambel ,,Cantab!le Lanllikud^S juh. Uno Kook
Kell 12 (keskööl) mälestussamba esisd:
00 • 9 9'
— abipraost Tõnis Nõmmik
^Tantsuks GEORG ILTAUKAPELL