Vaba eestlane , March 31, 1981

              . 20
Nr. 25 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. märtsil 1981 - Tuesday, March 31, 1981 Lk. ?
[ Ä T - N O T ÄR
jjyal Tmst Töwea
lijüon Centre
IP.O, 3^6. Toronto
jKing) M5K iKl
Ini valveteenistus
pdt-notof
Id st. W., Ste 7ftS
MSH 2L3
364-7172
K m
bLVET. LLB.
kaat-notar
h MiUs Rd.
429-3119
Is 699-239S
TUPIDAJAD
SOOSAAR.
bd Äccooniaal
p(y Ave., St6.
l. 862-711S
Ont. M5J 2H7
HilOGOWSK
ETRIST (OPTIK)
[i. 5314251
fESVALLES AVE.
bwARD PARK^^^
il HEINSOO
URANCi
pti Majas
kv Avenue, ruiins
Ontario M4K 2R6
bfon 461-0764
1-^ asumis;
Isumis?" küsis Riina,
lius soria: vabanenud ,
Isundasuja elamispind
pis või kui suur."
seal seisis postima-lulnud
Katre ja tema
liina Krutõhhi lai ja
Iti Vabariik!" hüüdis
lind ajab taga kaadri-fcohe
päris häda käes
btlesin, otsin üles. Ja
lütlen, et sa.ei ehma-bnasest
päevast vaba
lm? Aga Moskva pole
|t aadressi veel siia
I et jääd laagrisse . . .
palja ei tee?" küsis
Mari.
tõsi taga. Kaader on
Isinud ja sinu ajaarves-ijanud.
Ise sa küsimas
la need lollakad alles
l i d , . . Saatsid su pa­ha
ootasid päeva läbi
[seda ei tulnud ja nüüd
t pole kah, saad aru,
L ühes isikus!"
f iis peab tähendama?"
I kes lootma oli haka-
\fari ka nüüd kohe va-
)oIe asi enam pooltki
jb seda," ütles Kru-
Imme annab Mari oma
jjnule ära ja laagris ta
t i tohi teha. Mitte ko­lta
ei tohi! Apa supi-fapaika
saad vähemalt
b kindlasti"
Fstas pika vile nagu
|ünagi kevadel:
• i - - " • • •• /• • •
(Järgneb)
, , i i , , . , - i . f i i i i i i i i i i ' "
Toronto Eesti Täie
Eesti TäiesiduskeskkooM omaloomingu
noorte- ja vanemate rahvatantsijate
hoogsalt oma esinemist alisstamäs.
õhtule andis värviküHuse
esinemised. Pildi! vanem grupp
Foto: Vaba Eestlane
0
Minu vaneinate jutu järele ne­mad
ei olevat üldse põgenenud,'
vaid hoopis Eestist ära toodud.
Ema olevat olnud veel Uiga noor
ja vanemad olid ta kaasa toonud
ja isa süüdistab sakslasi, kes olid
teda võtnud lennuväe abiteenistus-se
ja Eestist ära toonud.
9. septelmbril 1944. aastal oli isa
Mpanud oma jalgrattale ja koos
teiste poistega sõitnud Vüjandisse,
kuna sakslased eiolevat enam hak­kama
saanud ilma isa ja temava-.
nuste abita. ISeal teatati neüe, et
rong läheb paari tunni pärast Tal­linna.
Aegd ei olnud enam koju
minna ja süs nad: olid linnas ringi
käinud.
Enne kni rong lahkus jaamast,
olevat minu isa-isa tulnud Ja too­nud
suure toidukoti.
Nad lütiesid nägemist ja vist kumb­ki
ei uskunud, et see oli viimane
kord ükstoist näha.
Rong vüs nad Tallinna, kus nad
olid ühes laagris 2—3 päeva ja süs
viidud nadt.'Kiviõlisse. Seal nad
said olla Vähem kui nädala ja siis
pidid nad uuesti oma asjad rongi
peale laadima. Jaam oli olnud ko­he
suure õlivabriku kõrval ja saks­lased
olid lasknud selle õhku. Jaa-m
as olnud' nii kuum, et silmarips-med
hakanud kõrbema. Poisid olid
hüpanud kohe rongi peale ja suure
hädaga saanud Kiviõlist tulema.
Isale jäi eriti meelde, et vesi olevat
olnud väga õlise maitsega.
päeva pärast
Ruhja, kus teinud
Ruhjast tahtnud paljud' poisid koju
tagasi minna, isa samuti, aga saks­lased
ei lubanud. Amult paar pois­si
said minema, kellega isa on veel
kirjavahetuses. Nad elavad praegu
Eestis hästi.
õhtul oli sõit läinud Rüa poole,
ühes jaamas olid nad maha laadi­tud
ja viidud autodega edasi, sest
raudtee oli venelaste poolt valluta­tud.
Kui nad olnud Rüa eeslmnas,
käidud meres suplemas, kuid mit­te
vabatahtlikult. Kuna nad olid
lüga noored, siis neile relyi; ei an­tud
ja nad õppisid hoopis sõjaväe
toitu sööma. Isa oli juustusööraise
seal ära õppinud, kuna toidukott
kodust jäi juba väikeseks.
Järgmine peatus oli Liibavis,
kus nad olid ligi kaks kuud.
Seal said .nad -esimest: korda
pommitada, mis peile eriti ei
meeldinud,
Enne jõule olid nad saanud ühe
laeva peale nimega „Mimi Horn",
mis tõi nad Saksamaale, Danzigi,
mis kuulub nüüd Poolale. -
• Karil Jürmam:-
EesÜ rahvuslini on suitsupääsu­ke
(Hinmdo rustica). Ta oli meie
esivanemate kodukolde püha lind.
Suitsupääsukese kõhualune on
valge, kurgualune punakaspruun ja
pealt on ta läikivmustade sulgede­ga.
Suitsupääsuke on rändlind. Ees­ti
küima on talle lüga- külm, see­pärast
lendab ta talveks lõunamaa­le.
Kevade tulekuga on aga pääsu­ke
tagasi oma 'vana pesa juures.
See paneb mind tihti mõtlema, et
kuidas ta küll oskab mi kauge maa
tagant oma pesa. üles leida?
Oma pesa teeb pääsuke ikka ini­meste
elamute või teiste majapi-damishoonete
külge. Enamasti va­lib
ta selleks laepalgi vÕi räästa-aluse.
Tihti on neid mitu tükki
reas. Aga ka loomalaudas võib te­ma
pesa ieida.
Ei kujutagi ette ühte eesti talu
suvel, ilma et seal pääsukesed
ringi ei lendaks.
Hoidku selle esst, kes pääsukese
pesa katki teeb! Seda peeti suureks
kuritööks ja talu õnne hävitami­seks.
Suitsupääsukese toit on putukad.
Seepärast ta lendabki mi madalal,
sest seal õhk kihab kärbestest ja
teistest putukatest. Ka loomade li­giduses
on neid rohkesti, seepärast
näeb neid tihti lendamas üle karja-koplite.
Vihma eel lendavad pääsu­kesed
aga I eriti madalal. Vee kohal
lennates puudutavad ta tiivad isegi
vett — nii madalale laskub ta pu­tukaid
püüdes. Kui aga ilm on
kuiv, lendavad ka pääsukesed kõr­gel.
Heinaajar jälgiti hoolega pää-sukeste
lendu.
Kui nad lendasid kõrgel, polnud
vihma karta. Kui aga madalal,
siis pidi kiirustama heinte kokku-
, / jiisismisegai:;';
Pesa ehitab pääsuke savist Ja po­rist
ja seda seob ta oma süljega.
Pesaehitamine võtab tal natuke
üle nädala. Siis on pesa väljast val­mis.
Sellejärele hakkab ta seda
seest vooderdama sulgede ja muu
pehme materjaliga. Pesasse muneb
emalind viis-fcuus muna. Kui pojad
on juba munadest väljas, algab
nende toitmine. Sellega on ametis
mi isa kui ema, sest pojad on alati
näljased. Päeva jooksul toovad va­nemad
oma poegadele toitu oma
kolmsada korda — ligi seitse tuhat
putukat. Kogu poegade pesasoleku
vältel aga müjon putukat.
Ainult kak§^ nädalat on pojad pe­sas.
Siis õpetatakse neid juba len­dama
ja ise putukaid püüdma.
Ööseks tuuakse pojad aga pesasse
tagasi.
- Sügisel, septembris, saabub ära­lennu
aeg.
Suurtes parvedes kogunevad nad
enne kas telefonitraj^tide peale
. või
Lugupeetud külalised, õpetajad,
koo^i^^ei Ja koolivennad.
Saniuli nagu kõik mu eesti kooli
õppekaasläsed, mi olen ka mina
sündinud väljaspool meie kodumaa
püre. Olen oma eesti keeleõpetuse
saanud oma vanematelt Ja Eesti
Täienduskoolist; kuid ikkagi kipub
see konarlik olema. Seepärast är-ge
ölge Väga kriitilised minu täna­se
etekande suhtes.
Täna pühitseme meie siin Eesti
Täienduskeskkoolis EesM Vabariigi
kuuekümne kolmandat sünnipäeva.
Peame seda .väljaspool kodumaad
pühitsema, sest Eesti on ikka veel
vaenlase kütkes. Tean, et Eestis
selle päeva pühitsemine on kõyas;i
keelatud, kuid saniuti olen kindel,
et paljud neist siiski meenutavad
seda päeva oma südames. Eesti
maa ei ole praegu vaba, kuid eesti
inimese süda on Ja jääb vabaks.
Seal ei ole ruumi e! venelastele
ega sakslastele — see kuulub ainu­üksi
eestlastele.
Eesti Vabariigi sünd on ajalugu,
mida meie, eesti noored, õpime
ajaloo raamatust. 24. veebruar 1918
ön aastaarv, mis tähistab iseseisva
Eesti Vabarügi algust. Eesti sünni,
päeva. Sellel päeval kuulutati Ees­ti
iseseisvaks demokraatlikuks va-barügiks.
Meie esivanemaid sundis
sõdima suur vabaduse tung. Äukar-tusega
mõtlen neile, eriti Just vaba­tahtlikele
koolinoortele, kes ei hoo­linud
vaenlase ülekaalust, et oma
elu ohvriks anda isamaa eest. Roh­kemat
eir^Inud neil anda kui oma
elu. Meie vanavanemad elasid Ees­ti
sünnile kaasa. Ka minu vanaisa,
koos paljude teistega j võttis osa
Vabadussõjast, millega võideldi
Eestile vabadus. Aga üürike oli see
vabadus. Jälle haaras vaenlase kä­si
meie riigi oma haardesse Ja
meie vabadustarmastavad vane­mad
olid sunnitud oma kodu maha
jätma Ja võõrsile rändama. Ei osa^
nud tookord küll keegi arvata, et
võõrsilolek nii pikk võiks olla.
Eestis oli 24. veebruar rahvuspü­ha.
Sellele päeval oli kogu Eesti
riik sini-musf-valges lipuehtes.
Koolides peeti rahvuslikke aktusi,
lauldi isamaalaule Ja eesti hümni.
Suuremates linnades korraldati pa­raade
Ja peeti kõnesid. Asetati
pärgi Vabadussõjas langenute au-sambaile.
Tallinnas tervitas paraa­di
eesti president Konstantin Päts
koos teiste kõrgemate sõjaväelaste­ga
Ja pidas vaimustava kõne. Need
on mälestused meie vanemate Ja
vanavanemate mälestuste varasal­ves.
Need mälestused on neile pü­had
Ja neid peame ka me e, eesti
noored, pühaks pidama.
. Meie, eesti, noored, oleme • Eesti
tulevik; kelle peale vanem põlv-kond
loodab. Püüame neüe mitte
pettumust valmistada Ja tõotame
säilitada eesli keele |a eesti meele
siia võõrsil. Oleme uhked oma ees-tr
päritolule Ja hoiame ta nime puh­ta.
Minu sooviks oleks,'«t meie Va­bariigi
aastapäeva pühitseminiž
siin võõrsil tugevdaks kõigi eesti
noorte rahvustunnet.
Tahaksim lõpetada oma tänase
kõne Lydia Koidula luulesalmiga:
Valuvõrgušt liikmed lähtt
kisume sul, Eestimaa!
Mle saagu sulle mahti
oma hingel hingata!
Aita meid, oh. Jumal taevas,
sõdi ise meie eest!
Igas valus, igas vaevas
seisame üksteise eest!
ERIK KONZE, III B klass
(Kõne kooli Eesti Vabariigi aas­tapäeva
aktusel, 1981).
Talvel lumi katab maa
oma valge mantliga.
Lapsed väljas mängivad,
kükaväd ja karjuvad.
Välke paistab säravalt
ja lumi kaob tänavalt.
Kõigu nüüd on hea meel,
sest kindlasti on kevad teel
Kevadel saab palju nalja,
sest kõik saame koolist välja
suve jääme ootama,
et laagri minna matkama . . ,
Päevad jälle~lühemad
]d. lapsed kooli tõttavad.
Sügisvärvid ilmuvad
ja varsti lumi katab maa
oma valge mantliga . . .
• .: Ingrid Jilrman
Meie knsu minu kõrval
talvist und oü nägemas.
Järslcu kuulsin imelüiku häält,-
Kiisu ennast püsti ajas.
Aknast välja vaadates
suure küüru selga, tõmbas
hambaid ta ka lõgistas.
Lõualuud tal värisesid
saba vaibal mütsu lõi. ;
Linnukesed suures parves
kadakasse maaJidusid,
kust nad väikseid punamarju ^
nokitsedes sõid.
Kiisu hüppas aknale,
linnud ära lendasid.
Vaikus jälle majas.
Minul lugu kirjas.
Eesti rahvatants on õppeaine eesti keskkoolis, mis eesti rahvapä-randi
tundma õppimise kõrval süvendab ka seltskondlikku suhtle­mist
õpilaste vaheL PUdil kaks paari omaloomingu õhtult, vasakult
Karl Komze, Tiina Lomax, Glen Leis Ja Cindy Härm.
Foto: Vaba Eestlane
On mitmet liiki armastust ja eri­ti
mitmet moodi armastuse väljen­damist.
Väikestel lastel on eriline armas­tus
ema vastu, sellepärast et ema
vaatab laste järele ja hoolitseb
nende eest. Isa saab ka armastust
laste käest, olgugi et see armastus
on rohkem salaja edasi antud. Va­nemate
armastusest on lapsel va­hel
väga raske aru saada.
Näiteks kui laps on paha teinud
Ja 6ma või isa teda karistab,_on
see sellepärast, et vanemad soo­vivad,
et laps korralikult üles
- . kasvaks. • •^ •
Vana-vanematel on nüüd võima­lus
enda armastust lahkelt näidata
ja enda laste-lastele neid asju anda,
mida oma lastele ei võinud. Tihti­peale
nad hellitavad lapse-lapsed
ära.
Perekonnas on veel ka vendade
ja õdede vaheline armastus. Vahel
on seda armastust raske näha, aga
uskuge, see on seal olemas.
Perekondlik armastus on eri­nev
sõprade vahelisest armastU'
sest.
Armastus esineb sim kui sõprade­ga
mängite ja räägite. Ja isegi siis,
kui tekib vä&e pahandus teie vahe­le.
Aga et .palute sõbra käest, an­deks!
On veel eriline armastus, mis
kasvab ühe poisi ja tüdruku vahe­korras.
Selles vahekorras on kõige
rohkem armastust näha. Poisi ja^
tüdruku vaheline armastus on üus
ja väga silmapaistev.
Aga mis on armastus?
Minu meelest on see midagi, mi­da
sa südames tunned ja tead. .
See on — kui oled abivalmis ja ai­tad
teisi. See on üus. Aga ükski ei
saa ütlelda, et ta tunnetab armas­tust
samuti kui teine, sest armas­tuse
tunne on kõigu inimestel eri­nev.
,
Ingrid Kivi
minu
Kui oleks minu teha, siiskõisc-pealt
ei kirjutaks ma praegu seda
kirjandit, sest see töö on mulle vä­ga
ebameeldiv. Ei käiks ma Eesti
koolis ega muusika tunnis. Ka rah­vatantsijad
peaks Uma minuta hak­kama
saama. Isegi kanada kool
võiks ära jääda.
Hoopis elaksin kusagil maal, ee­mal
sellest lüina kärast ja kurest
tempost. Lengiks hommikust õhtu­ni
mööda metsa, peaks vaheteva­hel
jahti või püüaks kala. Naudiks
loodust ja elaks vaikselt ja rahuli­kult.
Kuid kõik see ei läheks vist läbi,
sest esiteks mu emale maa elu
üldse ei meeldi. Teiseks, Kanada
valitsus otsiks mind varsti üles ja
saadaks tagasi kooli. Küllap, mul
endalgi pikapeale igav hakkaks,
sest ei ^oleks ju ühtegi sõpra kelle­ga
rääkida. Tunneks järsku Eesti
Täiendus-Keskkoolistki. puudust?
Jah, mu elu oleks vist päris kurb ja
üksüdane, ja minust saaks üks
igav ja harimata inimene.
Tuleb vist välja, et olen oma
praeguse eluga päris rahul.
Peter Sõrra, I klass
Aga ega nad veel ei lähe. "Enne
peetakse aru ja tehakse sidištades
rännuplaane. Nii võib see kesta
mitu päeva. Siis annab üks neist
märku ja parv tõuseb õhku. Ja süs
pole neid enam.
Nende lennu sihtkohaks on kauge
Aafrika. Jõutakse Niüuse äärde ja
isegi Lõuna-Aafrikasse. Seal ela­takse
vaikset parveelu kuni kodu­maa
talv möödub^ Ei meelita neid
soe lõunamaine päike, vaid põhja­maine
karge suvi kutsub neid ta­gasi
pesitsema ja laulma. Ja ühel
maikuu päeval ongi nad tagasi.
Siis algab meie kodumaal see päris
kevad.
Karl Konze
• • -IH B Mäss
Tiiu on minu väike õde. Ta on
neli aastat vana ja kümme aastat
noorem kui mina. Tiiu on üks tore
tüdruk. Ta käib eesti lasteaias ja
igal pealelõunal nädalas läheb: ta"
„inglise kooli". Tiiu oma arvates
ütleb, et ta ei ole „suur tüdruk**
ega ka „beebi", vaid „suur-väike
laps". Ta on enese peale' uhke, et
oskab kahte keelt ja talle meeldib
väga sodine olla!
Kord käisime Lakewoodis laag­ris.
Tiiu oli ikka mähkmetes ehklci
oli poolteistme aastane, aga ta
jooksis läbi metsa, kukkus, aga
tõusis kohe püsti — ja jälle edasi!
Kui see oleks minuga juhtunud.
siis terve U.S.A. oleks seda kuul­nud.
Aga vahel segab Tiiu mind väga.
Näiteks ta hakkab mind taga otsi­ma
just siis, kui olen voodisse ro­ninud
hea raamaüiga!
Pean aga ütlema, et üle kõige
maailmas, .armastan ma teda, mi­nu
nukku.
Mul on väga hea meel, et ta sün­dis
just siis kui mu eelmine nukk"
sai liiga vanaks, et olla mu nukk.
Tüu on ohiud mulle hea „elus
nukk" ja ma joodan, et mul on tu­levikus
palju rohkem elus nuk­ke!"
. Maimu Nõmmik
T.E. Keskkooli omaloomingu õhtul oli üheks kava osaks eesti rahva­tantsud,
mis on koolis õppeaineks. Pildil moment tantsust, vasakult
Tina:.Lomax, Ingrid Jürmam, Eobert Paji. Ja Indrek Esken. •
Foto: Vaba EesÜane
Kass on laisk naabri Nurrut!
ja väga paks. Kasukas tal .
Arvab, et on suur ja soe. -
-mõisasaks! Minu sülle
Paksud käpad ära poe!
tiigri moodi. Süüa tahab
Hüppab õhtul ruttu,, rutfu!
minu voodi! Muidu kuuled
Saba on tal kassi nuttu!
karva tutt, .Kui sa ükskord
nurru lööb — kassi saad,
see on ta jutt. seda salmi
Suured silmad, meenuta!
pü^ad vurrud.
Ajab taga • Sandra
m